Tõde ja õigus põhjalik kokkuvõte

Q: Kus on see inimene kes saaks abielus ilma riiuta?

Vastus leiad õppematerjalist: Tõde ja õigus põhjalik kokkuvõte

Saks, Birgit

Tõde ja õigus põhjalik kokkuvõte (0)

Keskkool - Kirjandus - Kirjandus

3 HALB

Esitatud küsimused

Kus on see inimene kes saaks abielus ilma riiuta?

Karin rääkis Indrekule Köögertali pankrotist . Indrek oli maininud, et see võib juhtuda kõigiga, ka meiega. Karin tahtis minna välja rääkima, et ta mees ajab nad pankrotti , kuid mees ei lasknud. Karin tegi Indrekul küüntega näo katki. Seejärel istus Karin maha ja hakkas nutma . Indrek hakkas Karinit lohutama ja sellest tekkis uus tüli ja Karin lahkus toast .

Indrek jäi üksi. Ta ei suutnud enam raamatut lugeda ja mõtles esimesele kohtingule. Ta mõtles veel, mis juhtus hetk tagasi Kariniga, pankrotile ja väiksele Andresele. Indrekule tundus nagu elu ähvardaks sassiminek.

Peagi tuli ukse taha Tiki (noorem tütar), kes päris ema kohta. Indrek tahtis ta õe juurde saata, aga too ei tahtnud kuna õde kiusab. Tuli välja, et Tiki tahtis uut nukku, kuid selle saamiseks pidi vana kaduma. Ta tahtis nuku katki teha, kuid õde Tiina seda ei lubanud. Indrek lepitas nad ära ja saatis välja mängima, Tiki jäi Indreku juurde. Hiljem saatis Indrek Tiki ka välja ja mõtles räägitule. Indrek on kõikide suust (noorte ja vanade) kuulnud sõna raha. Sel hetkel ta tundis, et tunneks ennast paremini kui poleks raha ja kannataks puuduse käes.

Indreku juurde tuli Vesiroos , kes rääkis et on pankrotis ja et isegi tema sõber ja naaber teda ei aita. Sõber rääkis, et oli tuhatoosiga Köögatsil paar hammast välja löönud. Indrek ei osanud selle peale midagi öelda kui, et nägi seda ette aga ei hoiatanud. Nad vaidlesid veel ja vahetasid arusaamu sellest situatsioonist. Jutu lõpuks pidasid targemaks sellest naistele mitte rääkida. Sel samal hetkel kuulsid nad Karinit ukse taga lastega rääkimas ja ta tuli tuppa .

Karin tuli tuppa ja hakkas kohe isaga tõrelema. Ta süüdistas mehi kõiges ja püüdis hästi kuri välja näha. Indrek oli toas enamasti vait. Ainult kui Karin tema poole pöördus, siis ta vastas oma arvamust. Vesiroos tahtis Karini nimel olevat maja obligeerida. Alguses oli Karin sellele kogu jõuga vastu, kuid kui Vesiroos mainis tema ema siis ta murdus ja hakkas neid mõlemaid sõimama, et miks nad nii teevad. Nad hakkasid seda plaani arutama.

Järgmistel päevadel polnud Karinit tükk aega kodus näha. Hommikul ta ärkas siis kohe läks kohvikusse, kus ta rääkis endast vanemate daamidega ja kirjanikega. Ta ei tohtinud sinna hilineda, siis oleks ta oma seisuse kohe kaotanud. Nad filosofeerisid igasugustest teemadest : ilust , surmatusest, meestest, kirjanikest ja nende motivatsioonidest. Kui jutud olid aetud siis tõusti ja mindi ära.

Karin ja tema seltskond rääkisid veel kohviku ees. Kui nad laiali läksid, siis tahtis ta paralepa juurde minna, kuid teda polnud sel tunnil. Karin sai linnas kokku vana tuttava Idaga, kes Karinile oma loomu poolest polnud kunagi meeldinud. Ida oli hambaarst linnas ja ta kutsus Karini enda juurde. Ühel päeval Karin läks, sest oli halb tuju. Idaga rääkides läks teema üpris ruttu laste ja mehe peale. Idaga juttu rääkides Karin sai aru, et ta jutt sarnaneb Indreku jutuga. Ida soovitas Karinil mehe juures töötada ja et ei tea kui õnnelik ta on, et selline mees. Kui Karin koju jõudis, siis hakkasid nad Indrekuga uuest autost rääkima, et kõigil on ja neil võiks ka olla. Indrek hakkas koostama põhjalikku eelarvet, et palju neil kuus üle jääb.

Aega oleks saanud lühendada kui kokku hoida. Karin läks hooga kaasa, kuid ei läinud kaua, et tüli lahti oleks. Teenijanna oli pisarais ja Karin ka, sest Karin oli teenijannat raiskajaks sõimanud. Lõppes see sellega, et teenijanna sai palka juurde ja Karin oli kuri ja süüdistas teda tema petmises.

Samal ajal kui Karin heitles oma hingeasjadega, tuli Indrekule külla Melesk , kes Indrekuga Mauruse koolis õppinud. Nad tuletasid meelde vanu aegu ja lõpuks palus Melesk varjualust järgmise õhtuni kuna ta oli revolutsionäär. Indrek aitas ta pööningule kuna ei tahtnud Karinile sellest midagi öelda. Ta viis pööningule väikse ahju ja soojemad riided, et külm ei hakkaks . Nad rääkisid enne magama minekut revolutsioonidest ja maailmast, siis Melesk läks magama. Indrek tundis peale pööningult alla tulemist kergemalt ja rahulolevamana ja läks järgmisel päevad isegi tööle.

Karin tundis, et tal pole suhtlemisoskusi ja kogemusi. Ta küsis Indreku käest nõu ja sellest tuli kohe tüli, sest Indrek laitis nad maha. Nad läksid Itami juurde, kes näitas sisekujundus ja lõpuks rääkis lapsest. Maja kirjutati Itali nimele kuna sündis poiss. Majas räägiti vene keelt, sest leiti, et laps peab varakult ühe võõrkeele selgeks õppima. Karin leidis, et mehed on imelikud.

Karin läks advokaadi juurde kuigi mõjuvat põhjust polnud, aga ta tahtis teda näha. Kontori juurde jõudes ta sai aru, et polnudki põhjust minna ja Paralepp hakkas ise rääkima. Nad rääkisid omavahel obligatsioonist ja Vesiroosist. Üsna pea kaldus teema Indreku ja Karini suhtesse , kus Paralepp üritas Indrekut maha teha ja pakkus välja, et koos temaga minna Köögertalide juurde. Selles Karin keeldus. Nad arutasid veel kas naise pärast võib mees tee röövliks või mõrtsukaks hakata. Paralepp ütles, et oma hinges ongi Indrek mõrtsukas ja selle peale vastas Karin, et enam ei ole. Saladuseks jäi see, kas ta kunagi oli.

Karin läks Köögertalide juurde, kus vastu võttis teda Köögertal ja hiljem tema kaasa, kes kallistas teda. Siis seal Paralepp suudles Köögertali kaasat ja hiljem kõik jõid ja laulsid. Karin jäi üsna purju ja siis teda õpetati, et mõelgi, et viin on nagu vesi. Köögertal istus Karini kõrvale ja hakkas komplimente tegema, hiljem jutt läks tema isale ja Karin palus, et ta teda kinni ei paneks. Paralepp viis Karini koju ja suudles teda vastu tahtmist. Esimene kord oleks kõrva peast kiskunud aga teina kord vastupanu ei osutanud, sest teadis, et see on mõttetu.

Indrek aimas Karini teguviisi . Karin tahtis raha ja lisas kohe juurde, et Indrekul pole nii palju raha kui tal vaja. Ta tahtis võtta teise obligatsiooni ka aga Indrek oli vastu. Nad läksid tülli, sest Indrek oli lubanud mitte sekkuda, aga laste pärast ta ei tahtnud seda. Karin läks närvi ja lubas lahutada ja oma tahtmise saamiseks kasvõi Indreku tappa. Karin istus maha ja hakkas nutma. Indrek kirjutas talle tseki ja rääkis talle armastusest, rahast ja verest. Karin jättis tseki laua peale. Äia kaudu sai Karin raha ja ämm kurtis, et nad on pankrotis.

Indrek hakkas kõvasti kirjutama, et maha rahuneda, isegi öösiti. Tema juurde tuli Kalvi . Kalvi mainis esimesel vestlusel, et on kahju nendest meestest, kes ei tea kus naised käivad. Indrek tegi näo nagu ta ei saaks aru. Kalvi sai vihaseks, et Indrek tegi tema jutu naljaks ja lõpuks ütles, et Karinit nähti suudlemas advokaadiga, mille peale Indrek talle virutas. Kalvi otsis lepitust ja Indrek mõistis, et teise õnnetused teevad talle heameelt kuna ta enda naine surivoodil. Nad leppisid ära. Indrek tundis end halvasti nagu oleks ta naise leidnud abielu petmas.

Karin soovis, et oleks selline seadus, mis lubab neiupõlve nime alles hoida, nüüd ta on rahul, et polnud, sest Köögertal ja Vesiroos olid pankrotis. Karin sai raha tänu advokaadile ja oma välimusele. Karin sattis Itami juurde, kes palus, et too usuks , et nende poeg saaks kõhu haigusest terveks. Ja palus, et usuks, et jalad saavad terve Itamil, siis lubati anda terve maja koos aiaga. Karin otsustas uskuda esialgu ainult kõhu haiguse.
Teose peategelaseks on kooliõpetaja Indrek Paas ja tema naine Karin, kes on jõuka Vesiroosi ainuke tütar. Tähtsat osa etendab nende elus ka teenija Tiina, kelle ülesandeks on hoolitseda Indreku ja Karini kahe lapse Tiki ja Miia eest. Tähtsamateks kõrvaltegelasteks on Karini isa Vesiroos, pankrotimeister Köögertal, advokaat Paralepp, üliõpilane Rönee, proua Itam ja teose teisest osast tuttavaks saanud revolutsionäär Melesk.
INDREK
Oma tüübilt on Indrek vaatleja ning mõistja. Inimlik ja rahumeelne Indrek ei lase ennast kergesti provotseerida. Sellest teeb aga mõnigi vastasmängija valejärelduse, nagu oleks tema kannatlikkus piiritu. Kannatuse katkedes käitub Indrek ettearvamatult. Ja kui ränk ka ei ole tema reageering, vastaspool on selle ära teeninud , koguni möönab seda ise. Sügava jälje on Indrekusse jätnud ka revolutsioon . Kõige rohkem aga rõhub teda mälestus emast, kellele ta halastusest surmava mürgiannuse andis. Nii nagu tema isa Andres, nii on ka Indrek tõsist tööusku ja püüab seda sisendada ka oma naisele Karinile, kuid asjatult
KARIN
Karin on jõuka Vesiroosi ainuke tütar ja ühtlasi ka Indreku naine. Tema saatus kujuneb teoses traagiliseks ning osalt on ta selles ise süüdi. Tema arusaam elust ja armastusest erineb tunduvalt Indreku arusaamast. Tema jaoks on kõige tähtsam käija kohvikutes ja olengutel ning veeta võimalikult palju aega seltskonnas. Mees ja lapsed on tema jaoks teisejärgulised. Seltskonda on Karin väga hästi sisse elanud ja tal on palju tutvusi.
„Tema tuttavate seas leidus diplomaate, poliitikamehi, rahvaasemikke, ühistegelasi, arste, advokaate, saatkonna nõunikke, kõrgemaid ametnikke, ärimehi, pangahärrasid, sõjaväelasi ja isegi endisi peaministreid.“ (lk 69)
Oma põhiolemuselt pole Karin hoopiski halb inimene. Tema rahutu, sügav ja kirglik loomus, mis januneb õnne ja armastuse järele, tema seesmised heitlused iseendaga tõendavad seda. Kusagil hinge sügavuses hõõgub Karinis veel inimliku protesti tuluke seltskonna vastu, kuhu ta ka ise kuulub, ja mõnikord kohvikust lahkumisel tekib temas tundmus , „nagu oleks ta hingeliselt kui ka kehaliselt käinud läbi solgitoru“ (lk 53), kuid Karinis pole jõudu ega tahtmist välja rabeleda sellest mülkast, kuhu ta üha sügavamale ja sügavamale vajub. (H.Tobias)
Teos algab seltskonnas ühe tuntuma ärimehe Köögertali pankrotiga. See, et Köögertal on pankrotti läinud, ohustab ka teisi ärimehi, kaasa arvatud Karini isa Vesiroosi. Vesiroosi ainukeseks pääseteeks on tema tütar Karin. Ta soovib nimelt Karinile pulmadeks kingitud majale obligatsioone teha, Karin aga keeldub sellest ja ka Indrek ei suuda teda ümber veenda (lisaks näide: lk 38). Nii peabki Vesiroos end mõnel muul viisil jalule upitama, kas siis alkoholi müügiga või mõnel muul ebaseaduslikul viisil.
Juba teose alguses on Karini ja Indreku vahekord pingeline , seda süvendavad aga veelgi Karini kõrvalepõiked advokaat Paraleppa ja üliõpilase Röneega. Abielukriis pole aga mitte ainult Karini süü, vaid suurelt osalt on selle põhjustanud ka Indrek. Varjates ja salates oma naise eest Meleski surmaga seotud sündmusi, lükkab ta Karini üha enam ja enam võõraste meeste käte vahele. Indreku ükskõiksus ja hoolimatus sunnivad Karinit otsima hellust ja hoolt teistelt meestelt. See kõik viib välja traagilise lõpplahenduseni.
Eelviimase köite põhisisu on autor kokku võtnud vormelisse võitlus iseendaga ja oma eluõnnega. Tegevusajaks on Eesti Vabariigi algusaastad.
Indrek peab kooliõpetajaameti, tal on naine Karin ja kaks tütart, kelle eest hoolitseb ustav ning natuke salapärane teenija Tiina. Karin ei tule hästi toime oma elu sisustamisega, mistõttu nende abilelu kriis on alanud õieti juba enne romaani algust. Ehkki Karin on tõusikuprouadest tunduvalt tuumakam naine, nakatuvad ajastuomased väärtusorientatsioonid ka teda ja kiirendavad omalt poolt Indreku ja tema teineteisest eemaldumist. Abielukriis teravneb ja läheneb katastroofile peamiselt siiski sedamööda, kuidas Karin võtab meetmeid Indreku õrritamiseks. Lõpuks lasebki Indrek ennast provotseerida ja tühjendab Karini suunas revolvri- mitte armukadedusest, vaid pimedas vihas oma naise inimliku madaluse üle. Paraku arvab Karin, et Indrek tõendas selle teoga oma armastust tema vastu. Lasud läksid põhiliselt mööda ja kohus karistab Indrekut tingimisi. Surma jookseb Karin ise, samuti pimesi. Nüüd on Indreku kord öelda: „Kallis, sa armastasid ikka rohkem, kui mina suutsin uskuda.” See on IV jao lõpplause.
Tammsaare määratluse juurde tagasi tulles - Karin võitles nagu oskas oma eluõnne pärast. Iseendaga võitlemiseks ta võimeline polnud, rääkimata eneseületamisest. Indreku eluõnn ei olnud Karin ega kelle tahes teise käes. Tegemist on kahe teineteist välistava arusaamaga armastusest.
Nii tegelebki lastega kõige rohkem teenija Tiina (see on tegelikult sama väike tüdruk, kellega Indrek tutvunud on juba koolipõlves, kui Tiina oli väike jalutu tüdruk. Kuidagi Indreku mõjul saab Tiina jalgele. Probleemid suurenevad, kui Karini isa jääb pankrotti: sõber ärimees Köögertal teeb ta paljaks.
Tegelikult peaks Indrek Karini põlvele võtma ja vitsaga korralikult läbi nuhtlema – see oleks naisele tõeliselt. Nii seisabki Karin korralikult Paralepa juures, kuigi alguses pidas toda ainult naljanumbriks. Kuid kui tuleb välja et Paralepp Karini raha investeerinudki pole, vaid maksnud talle olematuid intresse oma taskust, ei taha Karin tast enam midagi kuulda. Mõningase arupidamise järel räägib Karin Indrekule kõik ausalt ära, mida viimane tegelikult ei taha.
Järgmiseks enesehinnangutõstjaks valib Karin Köögertali naise (peenutseva, kunstivõhikust kunstitoetaja) lemmikpoisi, laulja Rönee, kelle tegelik nimi on hoopis Rein . Tegelikult ei huvita teda see kogenematu poisike, talle on lihtsalt vaja “köögertalimutile” veidi ülalt alla vaadata. Köögertali läheb Paralepp Röneele kallale ja teenib sellega Karini silmis hunniku plusspunkte (romantiline, ah?) asi lõpeb Paralepaga haiglas ja Röneega, kes rahul oma üleolekuga.
Indrek teab küll, et naine teda jälle petab – Karinil tekkinud on mingi haiglane aususe nõue...
Tsitaadid:
Ja uskuge või ärge uskuge, aga mul pole tõepoolest midagi selle vastu, kui üks või teine neist sureks, ainuke asi, miks ma sruma põlgan, see on – uued kulud. Sest naist või last viisakalt matta on palju raskem kui viisakalt toita. Surnud on nõudlikumad kui elavad. (lk. 143)
Naist peab pidama nagu noort hobust – ohjad pingul ja valjad peas. Kangvaljad, need on naisele kõige paremad. Usu, väimeespoeg, naine ei tunne muidu oma väärtust, ei usu, et mehel temast midagi on, ei usu sedagi , et mees teda armastab. (lk. 141)
Abielu ainuke mõte ongi see, et inimene pole enam iseseisev, vastasel korral pole mingit abielu. (lk. 148)
Oma mehest ei tohi võõrale mehele nõnda rääkida, sest see on abielusaladuste avaldamine, mis pole aga ilus ega õige, sest abielu on püha ja sakrament , nagu ütlevad kõik. (lk.196)
Armastusest ei saa kunagi küll! Armastus kas tapku ära, ikka ei aita veel. Armastuse kätte tahaks mitu korda, iga päev mitu korda surra, niisugune on armastus. (lk. 209)
Kogu maailm arvaku sinust ükskõik mis, sina ise pead võtma end tõsiselt. Inimesel peab olema iseenda vastu ikka ja alati teatud lugupidamine. (lk. 233)
Nii imelik oli mõelda, et ole vana või noor, mees või naine, revolvriga või ilma, ikka jahtud ühteviisi, kui saabub surm. (lk. 277)
Kus on see inimene, kes saaks abielus ilma riiuta? Vahel mõtlen, et abielu selleks ongi seatud, et oleks alati inimene käepärast võtta, kui tuleb riiuhimu. (lk. 241)
“[Härra Paralepp:] "Töö on meeste ettekääne, kui nad ei armasta, see on vana ja kulunud tõde. Kui mees armastab, leiab ta alati oma naise jaoks aega, olgu see või südaöösel. Seda teab iga mees omast käest."”
Lk.365

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 23 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Birgit Saks Õppematerjali autor

köögertal vesiroos paralepp Tõde ja õigus

Sarnased õppematerjalid

doc

Tõde ja õigus IV kõide

olevale diivanile tagasi laskus. Kuid kõige rohkem tegi Karinile hirmu see, mis Indrekuga päeast seda juhtus. Nimelt Indrek oli tõstnud oma käe juba, et Karinit lüüa, kuid see lõdvestus ja laskus maha ja üldse Indrek istus toolile ja Indrek tundis end hävitatuna. Talle meenusid Kitty sõnad ja ta mõtles selle peale. Tema mõtte katkestas mõne aja pärast Indrek kes ütles rahulikul ja ükskõiklasel häälel, et sul on õigus, et tema kuulas Indrekut, nüüd peab Indrek teda kuulama ja Indrek jäi kuulama, kuid Karin ei saanud alguses midagi öeldud, vaid proovis kuidagi Indrekule lähemale saada. Ta tahtis Indreku sülle istuda aga Indrek vastas et seal pole tema jaoks ruumi, seejärel pakkus Karin välja, et nad istuksid mõlemad diivanile, mida nad ka tegid. Siis sai alles Karin rääkima hakata. Karin hakkas rääkima oma lugu algusest nii nagu see oli olnud, aga vahepeal katkestas

Kirjandus

docx

"Tõde ja õigus" IV osa kokkuvõte

TÕDE JA ÕIGUS IV OSA Kokkuvõte 1920ndad Tallinn inimese võitlus iseenda ja oma eluõnnega Indrek elab koos Kariniga majanduskriisiaegses Tallinnas. Karin on kaupmehe Vesiroosi tütar, peen seltskonnapreili, liigub seltskonnas, kuna Indrek ei viitsi mandunud inimestega jamada. Karin püüab olla iseseisev, aga tegelikult ei soovi seda. Karin ärritub tülides kiiresti, kuid Indrek jääb alati rahulikuks ja see ajab teda närvi. Iga tüli lõppeb sellega, et Karin süüdistab läbi nutu igas probleemis meest. Naine ei naudi seltskonnaelu, aga tal on vaja tunda, et teda hinnatakse. Abielu alguses olid nad väga õnnelikud, kõik algas peale poja surma. Elama jäid kaks tütart, kellest Karin ei hooli ja kes on Indrekule lihtsalt tüliks. Kõige rohkem tegeleb lastega Tiina, kes tundis Indrekut juba kooliajal, kui mees lubas temaga abielluda. Indrek ise seda enam ei mäleta.

Kirjandus

doc

Tõde ja Õigus IV

isamaad, kuid isamaalise ideaali maist kuju peegeldab intressiraamat pangas. Pearu arvates on mees see, kel on raha ja kes oskab seda ka priisates läbi lüüa. Koomilises valguses kirjeldab A. H. Tammsaare härra Mauruse vahekorda rahaga. Mauruse tragikoomiline kuju on ärevalt hoiatav näide, et ideaalide reetmine viib inimväärikuse minetamisele. Raha laostavat mõju, karjerismi, ideedega sahkerdamist, korruptsiooni kujutab eriti Tõde ja õigus IV . Rahamajanduse esialgseid avaldumisi jälgib A. H. Tammsaare juba Tõe ja õiguse I osas, kapitalismi arenedes ilmnevad need järjest teravamalt, nagu nähtub epopöa viimasest köitest. Kirjanik kasvatab moraalset vastupanu kapitalismi laostavale toimele, kaitseb humanistlikke põhimõtteid, ausat, loovat tööd. Tões ja õiguses väljendub A. H. Tammsaare ande laad kõige selgemini. Kunstnikuna armastab ta elu vaadelda, elu üle mõtiskleda. Talle on võõras Ed

Kirjandus

pptx

A.H Tammsaare "Tõde ja õigus IV"

A. H. Tammsaare Tõde ja õigus IV Tegelased TEGELASED PEATEGELASED  teenija Tiina (ülesandeks oli hoolitseda  kooliõpetaja Indrek Paas kahe lapse Tiki ja Miia eest) inimlik ja rahumeelne, vaatleja ning  Tiki mõistja, tõsist tööusku  Miia  Paasi naine Karin (Vesiroosi ainuke  Vesiroos (Karini isa) tütar)  pankrotimeister Köögertal rahutu, sügav ja kirglik loomus,  advokaat Paralepp seltskondlik, egoistlik  üliõpilane Rönee  proua Ida

Kirjandus

docx

Tõde ja Õigus

"Tõde ja õigus" IV  Mees arvab ikka iseoma naisest seda kõige halvemat, muidu poleks ta ju õige mees.  Mees arvab esijoones iseendast kõige halvemat, kui ta on õige mees.  Pole maailmas suuremat õnne kui jagada õnne.  Suurim õnn armastus.  Ja millega võiksin end siin surma ja armastuse vastu kindlustada? Selle kahe häda vastu on olemas ainus abinõu /.../ Abielu.  Kõigil oleks nagu üsna ükskõik, mis olnud, mis on või mis tuleb, peaasi, et saaks aga kuidagi raha jaole ja et saaks selle kuidagi läbi lüüa.  Lapsi kasvatades kasvame kõigepealt ise.  Võta sandi taskust kross ja sa lähed vanglasse, aga organiseeri terved röövrühmad ja rüüsta kogu maa paljaks ning kõik näevad sinus, kui mitte just inimsoo heategijat, siis vähemalt meest, kelle kätte peab usaldama maa ja rahva saatuse. Tapad ühe inimese, sul võetakse pea otsast

Kirjandus

doc

Tõde ja Õigus I-V osa

Ta tuleb tagasi Vargamäele ja hakkab tööd rabama. Vargamäe on tema jaoks suuresti muutunud, aga peagi harjub sellega. Räägitakse, et paremad ajad Vargamäel on möödas ning nüüd ei viitsi enam talupojad tööle täielikult pühenduda, nüüd on masinad ja poekaubad. Ka uued peremehed pole enam nii hakkajad kui vanad. Tiina tuleb linnast Indrekule külla, see ei meeldi Indrekule, Tiina lahkub. Jõesüvendamine, uued hooned rajatakse Vargamäele. Andres: ,,Inimese õigus Jumala ees on tühine ja inimesed on Jumala tööriistad." Tiina tuleb tagasi ja saab tüdruku koha Mareti ja Sassi talus. Ott ja Oskar kaklevad Tiina pärast. Ott ja Juuli sehkendavad omavahel, Tiina avastab nende suhte, suhe saab kindlaks. Juuli on rase. Eedi tungib Tiinale kallale, aga koer päästab ta. Orule otsitakse pärijat. Esimesed pakkumised Tiina poeg ja Eedi, Ott pettub, sest tahtis ise olla peremees. Ta sehkendab Elliga. Ott lastakse aga maha,

Kirjandus

doc

A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus IV"

ning loodab kildudeks abielu uuesti kokku panna. Üle tee joostes ei märka ta aga lähenevat trammi ning sureb traagiliselt. A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus IV" Probleemid Vesirooside majanduslikud raskused. Köögertal kiskus enda n-ö kavala pankrotiga kaasa ka Karini isa firma. See tingis Karini meeleheitlikud otsused

Kirjandus

doc

Tõde ja Õigus - Tammsaare - kokkuvõte

tingimisi. Kohtusaalist väljudes jookseb Karin Indrekule järele, märkamata lähenevat rongi. Ta saab rongilt surmava löögi. Nüüd on Indreku kord öelda: ,,Kallis, sa armastasid ikka rohkem, kui mina suutsin uskuda." See on neljanda jao lõpplause. Teost muudavad värvikamaks ka mitmed seltskondlikud sündmused, näiteks pankrotimeister Köögertali (pidu)söömingud ja joomingud ning Itamite beebi surm. ,,Tõe ja õiguse ,, neljas köide on tulvil tõde kodanliku Eesti tegelikkusest, valitseva klassi ideoloogilisest jõuetusest, tema metsistumisest ja loomastumisest. Kõrge kunstilise meisterlikkusega on Tammsaare selle tõe lugejateni viinud. Kodanliku ühiskonna hukkamõistmise ja eitamisega ütles Tammsaare lugejaile, et ainult siis, kui elu saab vabaks klassiühiskonna kiskjalikest, stiihilistest seadustes, on võimalik tõeline, inimlik, mitte aga loomalik õnn.

Kirjandus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk