50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
LaagriTriin
Õppematerjali autor
Prosper Mérimée Prosper Mérimée Prosper Mérimée (28. september 1803 Pariis 23. september 1870 Cannes, Pariis) oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Prosper Mérimée pärines jõukast ja haritud perekonnast. Kirjandusele pühendas ta end sõber Stendhali mõjul pärast juuraõpingute lõpetamist. 1825. aastal andis ta Clara Gazuli nime all välja oma esimese raamatu ("Clara Gazuli teater"), jättes mulje, et on ise kõigest teose tõlkija. Paar aastat
Prosper Mérimée Prosper Mérimée oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog.Ta sündis 28. Septembril 1803. aastal Pariisis ning suri 23. Septembril 1879. aastal Pariisis Prosper Mérimée oli äärmiselt jõukast ja haritud perekonnast. Kirjandusele pühendus ta sõber Stendhali mõjul pärast juuraõpingute lõpetamist. 1825. aastal andis ta Clara Gazuli nime all välja oma esimese raamatu ("Clara Gazuli teater"), jättes mulje, et on ise kõigest teose tõlkija. Paar aastat hiljem järgnes sama nime all antiikset Kreekat järele aimav luulekogu. Topeltpettus tuli avalikuks alles hiljem. Kaks aastat enne seda kui Victor Hugo "Cromwelli" eesõnas romantilise draama teooria sõnastab, rakendas "Clara Gazuli teater" juba samu võtteid: näidend oli kirjutatud proosas, käsitles kaasaegseid probleeme ega järginud aja ja koha ühtsuse nõuet. 1828 ilmus esimene Mérimée' ajalooline teos, talumeeste ülestõusust kõnelev "Zakerii", ning aasta hiljem
Prosper Mérimée Merimee (28. september 1803 Pariis 23. september 1870 Cannes, Pariis) oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Ta sai kõigepealt kuuslaks kahe müstifikatsiooniga Prosper Mérimée pärines jõukast ja haritud perekonnast. Kirjandusele pühendas ta end sõber Stendhali mõjul pärast juuraõpingute lõpetamist. 1825. aastal andis ta Clara Gazuli nime all välja oma esimese raamatu ("Clara Gazuli teater"), jättes mulje, et on ise kõigest teose tõlkija. Paar aastat hiljem järgnes sama nime all antiikset Kreekat järele aimav luulekogu. Topeltpettus tuli avalikuks alles hiljem. Kaks aastat enne seda kui Victor Hugo
o Rääkimine hõbe, vaikimine kuld ARVAMUS TEOSE KOHTA Teosel oli idee, kuid puudus sisu. Mina-tegelane läks otsima vastust arheoloogilisele küsimusele ning jõudis välja vanglasse, kus kuulas ühe varga elulugu. Raamatu lõpp, mis tundus eelnevast teosest täiesti kõrvalseisva teemana, oli siiski huvitav. Mõnes mõttes oli teos segane. Paljud asjad lihtsalt ei sobinud omavahel kokku. Kuid võibolla ei suutnud lihtsalt mina nende kokkusobimist märgata. Prosper Mérimée "Carmen" "Sappi on täis iga naine ja hea on ta vaid kahel viisil: esmalt voodis ja veel, kui lamab mulla all ta," selliste sõnadega algab "Carmen". "Carmen" on teos, mis jutustab kahest peategelasest Carmenist ja donJosést, kelle päris nimi on don José Lizarrabengoa. Carmen on mustlasneiu, kes saab alati mis tahab. Ta on väga lõbus ja lõkerdab naerda kogu aeg. Samuti on ta väga palju enesele mõtlev ja natukene vastiku ning litsaka käitumisega
Tema rohked kaasaega kujutavad romaanid hakkasid ilmuma lühikeste vaheaegade järel, 1841. aastal said need üldpealkirjaks ,,Inimlik komöödia", mis oli nn. ühiste tegelastega ulatuslik romaanitsükkel e. jõgiromaan. Balzac oli erakordselt viljakas kirjanik. Balzac kavandas 140 romaani, valmis jõudis nendest 90 teost. 1832. aastal, kirjutades romaani ,,Kolmekümne-aastane naine", tutvus ta kirjateel oma tulevase abikaasaga. P. Merimee: Prosper Mérimée oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Prosper Mérimée pärines jõukast ja haritud perekonnast. Tema vanavanaema oli pedagoog ja kirjanik Jeanne-Marie Leprince de Beaumont. Kirjandusele pühendas ta end sõber Stendhali mõjul pärast juuraõpingute lõpetamist. 1825. aastal andis ta Clara Gazuli nime all välja oma esimese raamatu ("Clara Gazuli teater"), jättes mulje, et on ise kõigest teose tõlkija.
Kirjanike elu ja looming Honoré de Balzac (20. mai 1799 Tours – 18. august 1850 Pariis) oli prantsuse kirjanik. Faktid: 1816-1819 õppis Balzac Pariisis õigusteadust ja töötas samaaegselt advokaadibüroodes kirjutajana,kuid 20-selt jättis aga õpingud pooleli. Esimene kirjanduslik edu tuli 1829. aastal Walter Scottist inspireeritud romaaniga “Šuaanid”. Sellest aastast alates hakkas Balzac kasutama aadlipartiklit “de”. 1825-1827 katsetas ta kirjastaja ja trükikojaomanikuna, kuid ei suutnud katta oma luksusliku elustiili kulusid. Balzac oli oma eluaja lõpul südamehaige ning põdes kopsupõletikku. Looming: “Eugénie Grandet” “Isa Goriot” “Liilia orus” „Kolmekümne-aastane naine“,„Stseenid Pariisi elust“ Prosper Mérimée (28. september 1803 Pariis – 23. september 1870 Cannes) oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Kirjanduse juurde jõudis Mérimée pärast juuraõpinguid
Ta käsitleb ka moraali- ja filosoofiaküsimusi, ise neile vastuseid andmata. Pärast Flaubert'i surma antu välja tema 13 köidet kirjavahetust, kus avaldub tema arvamus kunsti- ja kirjandusprobleemide kohta. 11. Mérimée (1803-1870) Oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog, kes pärines jõukast ja haritud perest. Pärast juuraõpingutel lõpetamist pühendas ta end kirjandusele. Naise nime alla andis ta esimese raamatu 1825. Pettus tuli hiljem avalikuks. Merimee eiras klassitsismi norme, võttis kasutusele romantismi. Ta avaldas näidendi ,,Clara Cjazuli teater" naise nime all, see oli proosas, ei jälginud aja- ja kohaühtsust. 1828 ilmus ta esimene ajalooline teos. Oma tõelise kutsumuse leidis ta 1829, mil avaldas ,,Tamango" jutustused. 1834 pidas ta muinsuskaitse inspektori ametit. Ta oli suur ajaloohuviline. Kirjutas üle 20 jutustuse, nagu ,,Colomba" ja ,,Carmen". ,,Carmenil" on ka dokumentaalne
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid