Kaksteist olümplast (1)

PÄRNU HANSA GÜMNAASIUM
KAKSTEIST OLÜMPLAST - TAEVALIK PEREKOND
Referaat
Õpilane: Victoria Agafonov
10A klass
Õpetaja: Tiiu Sarv
Pärnu 2008
Sisukord
Sisukord..........................................................................2
Sissejuhatus.................................................................. .3
Maailma loomine ja jumalate põlvnemine.......................4
Kes moodustasid taevalik perekonna.............................6
Kaksteist olümplast.........................................................7
Kokkuvõte.......................................................................9
Kasutatud kirjandus........................................................10
Sissejuhatus
Hellenite jumalad olid inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult. Neid kujutleti ühe suure perekonnana, ülikaunis relvastuses ja võimu tunnustega. Zeus ja teda ümbritsevad tähtsamad jumalad (v.a. Zeusi vennad Hades ja Poseidon ) elasid Olümpose mäel Põhja-Kreekas, mistõttu hellenid nimetasid neid olümplasteks.
Kuid mis oli Olümpos, seda polegi nii hõlbus seletada. Kahtlemata peeti seda esialgu mäetipuks ja identifitseeriti Kreeka kõrgeima mäe Olymposega Tessaalias, maa kirdeosas. Ent juba varasemas kreeka poeemis " Ilias " on see arvamus andmas maad seletusele, et Olümpos tähendab mingit salapärast paika, mis asub kõrgemal kõigest maailma mägedest. "Iliases" mainitakse, et Zeus räägib jumalatega paljuharjalise Olümpose kõige kõrgemalt tipult, seega mäelt. Kuid pisut edasi ütleb Zeus, et kui ta tahaks, võiks ta tõsta maa ja mere Olümpose torni - seega pole enam tegemist mäega. Kuid selgi puhul pole Olümpos taevas. Homeros laseb Poseidonil öelda, et tema valitseb merd . Hades surmariiki, Zeus taevast, ent Olümpos on ühine kõigile kolmele.
Asus Olümpos kus tahes, kuid sissepääs sinna kujutas endast suurt pilveväravat, mida valvasid aastaajad. Olümpos oli jumalate eluase, kus nad veetsid aega, magasid , nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. See oli täieliku õndsuse paik. Homeros ütleb, et isegi tuuled ei häirinud Olümpose rahu, seal ei sadanud vihma ega lund; pilvitu taevas piiras teda kõikjalt ja valge päikesehelk sädeles ta seintel.
Maailma loomine ja jumalate põlvemine
Kreekas oli rikas jumalate süsteem. Maailma usundites pole kuskil nii palju ja nii inimlikke jumalaid kui kreeka mütoloogias.
Kreeka mütoloogias valitses alguses maailmas jumal Kaos (vormitu segadus , pimedus). Ta oli ihuüksi ja tema ümber polnud midagi peale tühjuse ja pimeduse . Kaos elas nii lugematu hulk sajandeid , ja tüdines lõpuks sellest. Siis tuligi talle mõte luua maailm. Kõigepealt lõi ta jumalanna Maa ehk Gaia – elu andja ja toitja. See oli sõnulseletamatult kaunis, täis jõudu ja elu; temale rajati meie maailm. Seejärel sündis Sügavus ( Erebos ), millest sai alguse ka allmaailm Tartaros . See oli lõpmatu ja pilkaselt pime, seal elas ka Öö (Nyx). Seejärel asus looja osasse Gaia, kes tahtis luua midagi ilusat. Tema loomingust sündis Armastus, mis tõi kaasa korra ja ilu. Gaia sünnitas ka Mäed ja Mere ning lõpuks ka Taeva ehk Uranose, kellest sai maailma kõige vägevam jumal. Uranos mähkis maa sinisesse rüüsse, istus oma kuldsel troonil ja valitses kõiki vanema põlve jumalaid. Uranos võttis Gaia naiseks ja see sünnitas talle palju surematud lapsi. Gaia oli üheaegselt Uranose ema ja abikaasa (see, et selline fakt tegelikult olla ei saa, kreeklasi ei häirinud. Selliseid näiteid kohtab kreeka mütoloogias veelgi). Gaia ja Uranose ühendusest sünnivad Monstrumid – need olid hiiglased, kellel on 50 pead ja 100 kätt. Gaiast ja Uranosest sünnivad veel Kükloobid (ühesilmalised koletised ) ja Titaanid (tihti kutsutud ka vanema põlve jumalateks, vanal ajal maailma valitsejad ).
Kõige vanem titaan oli Kronos (Aeg). Kuni Zeusi võimulesaamiseni oli kõige tähtsam titaan just Kronos, kõikide titaanide valitseja. Roomlased ütlesid, et kui Zeus (roomlaste Jupiter ) troonile astus, põgenes Kronos (roomlaste Saturnus ) Itaaliasse ja tõi kaasa kuldse ajastu, täieliku rahu ja õnne perioodi, mis kestis seni, kuni ta valitses.
Teised tähtsamad titaanid olid Okeanos – jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys ; Hyperion – päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne , mis tähendab mälu; Themis, mida tõlgitakse õigluseks, ja Iapetos oma tuntud poegadega – Atlas , kes kandis taevast oma õlgadel ja Prometheus, inimsoo päästja. Uranose valitsemisaeg oli õnnelik, sest noil päevil polnud veel kurjust ega vihkamist. Kuid kõigele tuleb kord lõpp.
Ühel päeval vihastas Uranos oma laste peale, kuna need polnud tema arvates piisavalt aupaklikud. Gaia langes maailma valitseja ette põlvili ja palus, et ta neile andestaks. Kuid Uranose arvates oli lugupidamatus vanemate vastu suurim kuritegu ning ta sulges Titaanid ja Sajakäelised Tartarose piiritusse pimedusse . Gaia ja Uranose vaen ei vaibunud, kuna Gaia ei suutnud abikaasale andestada laste kinnipanemist. Gaia abipalvele vastasainukesena titaan Kronos (Aeg), kes oli kaval ja auahne ning alati soovinud maailma valitsejaks saada. Kronos hiilis magava isa (Uranose) juurde ning kohitses ta, arvates, et saab siis igavesti valitsejaks. Uranos saatis Kronose peale needuse – tehku sinu lapsed sulle sedasama , mida sina oled oma isale teinud. Tema verest kargasid välja Gigandid (maokujulised jalgadega hiiglased) ja Erünnosed (fuuriad). Viimased kandsid Viha ja Vaenu ning neist said Kättemaksu jumalannad , kes karistasid igasuguste roimade, eriti veresüü eest. Nad on määratud igavesti Maa peal elama. Uranose võim taandus sellega.
Nüüd saab Kronosest universumi valitseja ning ta loodab, et igaveseks . Kuid tema valitsemisaeg, mis rajanes säärasel kuritööl, tõi maailmale palju hädasid. Jumalanna Öö sünnitas Surma ja Pettuse, Luupainajad ja Riiu, kättemaksuhimulise Nemesise (kättemaksu jumalanna) ja palju muid koledaid nähtusi, mis mürgitasid maailma. Kronosel oli kuus last oma õe Rheiaga: tütred Hestia , Demeter, Hera ja pojad Hades, Poseidon ja Zeus. Kartes isa Uranose needust ja et lapsed ei saaks tema üle võimu haarata, sõi Kronos ettevaatusest viis last kohe pärast nende sündimist ära – alles jäi ainult Zeus.
Rheia ahastas pärast iga lapse kaotust, kuni ei suutnud seda enam taluda ja võttis appi kavaluse. Ta sünnitas noorima poja Zeusi Kronose eest salaja Kreeta saarel Ida mäe koopas (see on veel tänapäevalgi olemas). Rheia abilised olid kureedid (kääbuslikud mehikesed), kes tantsisid relvadega tantse, et Kronos ei kuuleks vastsündinu nuttu. Zeusi kasvatas kits Amaltheia, tema eest hoolitsesid ka mesilased, kes hiljem seetõttu olid kreeklastele pühad loomad. Kord aastas süttis selles koopas tuli; Zeusi sünnikoopas ei surnud keegi. Zeusi lapsepõlv mööduski Kreetal , täiskasvanuks sai ta ühe aastaga. Siis algas võitlus Zeusi ja Kronose vahel. Kronos nõudis ärasöömiseks ka Zeusi, Rheia andis talle selle asemel mähkmetesse mässitud kivi. See oli Kronose maos nii raske, et ta lasi Gaial anda endale rohtu ning oksendas koos kiviga välja ka kõik teised allaneelatud lapsed. Järgnes 10 aastat kestev võitlus: ühel pool Zeus oma vendade -õdedega ning teisel pool Kronos titaanidega. Zeus ehk ei olekski suutnud võita, kuid talle tulid appi Sajakäelised. Gaia sünnitas vastuseks sajapealise lohe Typhoni, kelle kõik pead purskasid tuld. Võitluse käigus sai määravaks, et Kükloobid tegid Zeusile pikse ja müristamise (mis hiljem jäidki tema sümboliteks). Nendega ajas Zeus Typhoni Sitsiiliasse, kus temast sai vulkaanimägi Etnos (tänapäevani võib tuld pursata). Titaanid paisati Tartarosse (allilma kreeklaste mütoloogias, surnud hingede asupaik), kus neid valvavad Sajakäelised. Zeus võitis Kronose, st Aja, ja sai igaveseks valitsejaks. Zeusi, universumi valitsejat toetasid ta vennad-õed. Zeusist sai Taeva valitseja, peajumal ; Poseidon, ta vend, sai merede valitsejaks ja Hades, teine vend, jäi valitsema allilma. Hades oli vendadest endassetõmbunuim ja kurjem, ta lahkus harva oma riigist, ja kreeklased ei armastanud teda eriti. Zeusist seevastu sai kreeklaste meheideaal, kõige populaarsem jumal.
Kes moodustasid taevaliku perekonna ?
Kaksteist olümplast moodustasid taevaliku perekonna:
1. Zeus, peajumal; siis tema kaks venda: 2. Poseidon (merede valitseja) ja 3. Hades (allmaailma valitseja); 4. Hestia (kodukoldejumalanna), nende õde; 5. Hera (abielu kaitsja ja hoidja), Zeusi naine ja õde ja 6. Ares (julm sõjajumal), nende poeg;
Zeusi lapsed: 7. Athena (linna ja tsivilisatsiooni kaitsja), 8. Apollon (meister- muusik , laskurite jumal, kes esimesena õpetas inimestele tohterdamist), 9. Aphrodite (armastuse- ja ilujumalanna ), 10. Hermes (Zeusi käskjalg tiivuliste sandaalidega) ning 11. Artemis (metsloomade emand ja neitsiliku nooruse kaitsja) ja Hera poeg 12. Hephaistos ( tulejumal , ainuke inetu jumal väga ilusate surematute seas), keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana.
Kaksteist olümplast
Zeus (Jupiter) oli kreeka pea- ja taevajumal , jumalate ja inimeste isa, jumalate kuningas. Ta oli Kronose ja Rhea noorim poeg, haaras isalt võimu ja sundis teda allaneelatud lapsi välja oksendama (Kronos neelas alla oma lapsed, et nad tema asemel võimule ei saaks tulla. Zeus kartis , et tema lapsed võtavad talt samuti võimu, nagu oli seda teinud tema oma isaga). Oli taevaaluses ruumis või mäe tipul trooniv ilmajumal, pilvede koguja, kes laskis sadada vihma ning käsutas välku ja kõue. Zeusi püha puu oli tamm, püha lind kotkas, teda kujutati kotka, valitsuskepi ja välgukimbuga, ka troonil istuvana.
Ares (Mars) oli kreeka usundis hukku, julma hävingut ja kannatusi toov toores sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg. Teda ei armastatud.
Athena (Minewa/ Minerva ) oli neitsilik kreeka jumalanna, Zeusi tütar, sündis raseda Metise allaneelanud Zeusi peast: pärast seda, kui Hephaistos oli peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud, astus Athena sealt välja täies relvastuses (kiiver, oda, kilp, aigis). Ateena linna kaitsejumalannana, võitis Poseidoni ja rajas õlipuuviljeluse. Austati kui võidutoojat. Võitles ka gigantidega ja oli mitme kreeka kangelase kaitsja. Tööosavusjumalannana kandis hoolt teaduse eest. Temalt kui muistse kaarikuvõidusõidu tundjalt õppisid inimesed hobuse ja vankri kasutamist, õpetas ka laevade ehitamist ning naistele ketramist ja kudumist, leiutas flöödi ja rajas areopaagil kohtu. Pühadeks olenditeks peeti öökulli ja madu, pühaks puuks õlipuud. Athenat on kujutatud enamasti esemetega, mis olid vajalikud sõjas: kilbi, kiivri, oda ja aigisega.
Apollon ( Apollo ) oli kreeka valgusjumal, samastatud ka päikesejumala Heliosega. Zeusi ja Leto poeg, Arthemise kaksikvend. Teda peeti ennustusjumalaks, kes sai edasi anda ka oma selgeltnägemise võimet näiteks Kassandrale. Oli korra ja selguse, vaimuelu ja kunstide, eelkõige muusika kaitsja, seepärast kuulus tema tunnusesemete hulka Hermeselt saadud lüüra. Muusade valitsejana, Apollon Musagetesena (muusade juht) karistas Apollon Marsyast, kes tahtis temaga võrdne olla. Apollon Smintheus (hiirtepeletaja) kaitses põlluharimist ja karjakasvatust, teda peeti hädade tõrjujaks ning tervitusjumalaks. Apollonit kujutatakse jooksvana, vibu käes, pilk suunatud väl­jalennutatud noolele.
Aphrodite (Venus) oli kreeka armastus- ja ilujumalanna, Homerose järgi Zeusi ja Dione tütar, merevahust sündinu. Tasuks selle eest, et Paris määras temale Erise kuldse õuna, millele oli kirjutatud “kaunemaile”, aitas Aphrodite Parisel saada endale Helena. Seejärel puhkenud Trooja sõjast võttis ta osa troojalaste poolel. Tema kultuses peeti pühaks mürti, tuvi, varblast ja jänest. Aphroditet kujutati palju vaasimaalidel ja skulptuuridena.
Artemis (Diana) oli kreeka jumalanna, Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Artemises on ühendatud paljude, sealhulgas kreekaeelsete jumaluste jooned. Ta on neitsilik jahi- ja loodusejumalanna. Kultus sarnanes paljus puukultusega. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga , tema saatjaiks oli nümfid. Kuna vend oli päikesejumal, peeti teda kuujumalannaks ja samastati tihti Selenega. Artemist austati nii vooruse- kui ka taimekasvu - ja viljakusejumalannana.
Peeti ka abielusõlmimis- ja sünnitusjumalannaks. Kujutati enamasti lühikeses rüüs, noolt ja oda käes hoidvana, saatjaiks hirv ja nümfid. Oli antiigi lemmikjumalanna.
Hades (Pluto) oli allmaailma sünge kuningas, Kronose ja Rhea poeg, Zeusi vend. Maailma jaotamisel langes tema osaks läppunud varjuriik, seal valitses ta karmilt ja armutult surnute üle. Inimesed kartsid ja vihkasid teda, sest surnuil polnud mingit lootust tema riigist naasta. Kunstis on teda kujutatud röövimas.
Hera (Juno) oli kreeka kõrgeim jumalanna, taevakuninganna, Kronose ja Rhea tütar, Zeusi õde ja abikaasa. Hera kiivus ning raev jälitasid tema võistlejaid ning isegi nende lapsi halastamatult. Kui troojalane Paris oli otsustanud Erise kuldõuna anda Aphroditele, muutus solvu­nud Heras koos Athenaga kõigi troojalaste vaenlaseks. Herat peeti ka abielu- ja sünnitusjumalannaks ( Eileithyia ). Püha loom oli lehm ja teda ennast nimetati veisesilmseks, ta tunnuseks oli paabulind .
Hepaistos/Hephaistos (Vulcanus) oli kreeka tule- ja sepakunstijumal, seppade ja käsitööliste kaitsja. Oli Hera poeg. Zeus vigastas ta jalad. Osava sepana – ainsana kreeka antiikseist jumalaist on teda kujutatud töötamas – valmistas Hepaistos koos oma abiliste, kükloopidega relvi ja ehteid jumalaile, ta lõi ka Pandora. Ateena käsitöölised pidasid teda oma kaitsejumalaks nagu Athenatki.
Hermes (Mecurius) oli Zeusi ja Maia poeg. Varasemaid ja mitmekülgsemaid kreeka juma­laid. Karjajumalana õnnistas loomade kasvu, seetõttu kujutati teda sageli jäära õlgadel kandvana. Et tema kultuslikke sümboleid – kivihunnikuid ja neisse püsti pandud kivi või hermi – kasutati ka tee tähiseks, oli Hermes ühtlasi teede jumal ja rändajate kaitsja. Kujutati reisikaabu ja tiivuliste sandaalidega. Kaubandus- ja turujumalana kaitses ta kaupmehi. Noor ja väle jumalate käskjalg, saatis jumalaid ja edastas nende teateid. Heeroldina kandis võluomadustega heeroldikeppi, mis aitas magama uinutada, seepärast peeti teda ka une- ja unenägudejumalaks. Oli ühtlasi varaste ning petturite kaval jumal, kes õpetas oma poja Autolykose varastama. Ise ajas imikuna Apolloni veised kavalusega ära. Et Hermes oskas igast olukorrast väljapääsu leida, oli ta ka kõnekunsti- ja mõtlemisjumal ning seetõttu koolide ja palestrate kaitsja. Hermes Psychompos saatis surnuid allmaailma.
Hestia (Vesta) oli Kronose ja Rhea tütar, neitsilik koldetule ja perekonna kodukolde jumalanna. Kodukolle oli ühtlasi tema kultusepaik, seal ohverdati talle osa toidust. Hestiat peeti ka riigikolde jumalannaks.
Poseidon ( Neptunus ) oli kreeka mere- jm. Veekogude jumal, Kronose ja Rhea poeg, Zeusi ja Hadese vend; valitses nendega koos maailma. Poseidonit peeti ühtlasi maapõue isandaks , maa hoidjaks, kes tekitas oma kolmhargiga maavärinaid ja torme. Lamedonile ehitas ta Trooja müürid. Tülitsedes Athenaga Atika valdamise pärast, lõi ta oma kolmhargiga akropolile allika voolama ja pakkus Kekropsile hobust. Raevunult jälitas Odysseust, kes tema pojal Polyphemosel oli silma välja torganud. Poseidonit seostati sageli härja või hobusega ; teda peeti ka kalapüügi kaitsjaks . Kunstis on teda kujutatud enamasti alasti, käes kolmhark .
Kokkuvõte
Kaksteist suurt olümplast olid kõige tähtsamad titaanidele järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks seepärast, te Olümpos oli nende kodu. Kuid mis oli Olümpos, seda polegi nii hõlbus seletada. Kahtlemata peeti seda esialgu mäetipuks ja identifitseeriti Kreeka kõrgeima mäe Olymposega Tessaalias, maa kirdeosas. Ent juba varasemas kreeka poeemis "Ilias" on see arvamus andmas maad seletusele, et Olümpos tähendab mingit salapärast paika, mis asub kõrgemal kõigest maailma mägedest. "Iliases" mainitakse, et Zeus räägib jumalatega paljuharjalise Olümpose kõige kõrgemalt tipult, seega mäelt. Kuid pisut edasi ütleb Zeus, et kui ta tahaks, võiks ta tõsta maa ja mere Olümpose torni - seega pole enam tegemist mäega. Kuid selgi puhul pole Olümpos taevas. Homeros laeb Poseidonil öelda, et tema valitseb merd. Hades surmariiki, Zeus taevast, ent Olümpos on ühine kõigile kolmele.
Kasutatud kirjandus

Antiikleksikon I, II Tallinn, "Valgus", 1983

www.ezpirit.planet.ee/kool/kirjandus/kreeka%20kirjandus/kreekajumaladpikem.doc

http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/5kreeka/12olumplast_maarja.ht m

http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/5kreeka/jumal1.ht m
10