Nõiad ja targad (0)

Nõiad ja targad
*Hilisemal aja hakkasid eestlased nõia ja nõia vahel vahet tegema. Kurja tegevat nõida nimetati nõiaks edasi. Algupärast ülesannet täitvat ehk head tegevat nõida hakati kutsuma targaks, teadjaks.
*Ülepea valitses vanal ajal igal pool kange nõiduseusk. Tartumaal räägitakse praegugi veel nõidade hulgakaupa ärapõletamisest. Paides põletati 1615. a. 9 nõida ära. Saarte nõiad olid kuulsamad kui mandri omad. Kõige rohkem kardeti Sõrve ja Hiiu-Kõpu nõidu.
*Eesti nõidadest kangemaid usuti olevat Soomes. Lapis pidi olema päris nõidade kodumaa, vägevamad pidid asuma Põhjala tundratel.
*Iga rahvas usub, et nendest põhja pool on vägevamad ja targemad nõiad.
* Targa ülesanne on vahemehe osa inimese ja vaimumaalima vahel. Tark püüab vaimude ja vaenulike vägede algust, loomust ja sündi ära mõista. Sellega satuvad nad targa meelevalda – tark võib neid võita, taltsutada, heaks muuta. Tark omandab endalesureliku, maapealse jumala väe. Kogu loodus, loodusväed, haldjad peavad tema sõna kuulama . Ainult surm võib targa võimuse võtta. Surma käest ei suuda ta ennast ega ka teisi päästa.
*Nõid on nuhtluseks, ta teeb ainult halba. Toob haigusi ja tõbesid, tapab inimesi ja loomi, moondab inimesi libahuntideks, kuivatab veekogusid, sunnib loomi kujusid muutma ja veel palju muud sellist. Neljapäev on nagu nõidade pühapäev, siis nad teenivad oma peremeest saadanat iseäraliku hoolega. Iga suurema püha laupäeva öösel peavad nad usinasti oma ametit. Jõulu-, uusaasta- ja jaaniööl pühitsevad nad oma pidusid, käivad koosolekutel , aga ei unusta ka kurjategemist. Nt. Jaaniöösel määrivad nad nõiavõiet kaevudele, ustele, väravatele jne. See tekitab haigusi ja isegi surma inimestele ning toob kaasa viljaikaldust. Nõiad viskavad loomade ligidale nõiutud lihatükke, neile sellega kahju soovides. Majapidajad peavad ettevaatlikud olema sellistel päevadel. Kui nõial õnnestub nõidus-aineid kuhugi sokutada, tuleb need kohe ära põletada. Sellega valmistab ta nõiale kohutavat valu, mida nõiakunstid ei suuda kõrvaldada. Nõiavõidega määritud kohtadelt tükid peab ära raiuma ja tulle heitma.
* Nõiad teevad tavaliselt saunas tõbesid ning targad arstivad neid seal, katsudes nõidust tühjaks teha. Arstimisel peab täielik vaikus olema. Tark arstib sõnade ja vihaga.
* Keskajal usuti, et nõiaks saaja peab saadanale nimetissõrmest verd ohverdama, ohverdatud vere eest teeb saadan ta nõiaks. Seejärel kutsub ta nõiaks saaja enda juurde peole.
Keskajal vanemad nõia nõudsid õppijatelt ja abiotsijatelt kolm tilka verd. Kui need anda ei tahtnud, siis seletasid nõiad aitamise ilma vere andmiseta võimatuks. Keerulistes olukordades nõudsid nõiad alati verd.
* Vaimude riiki rännates poeb hing inimese magama heitmisel pisikese tiivulisena inimese suust välja, lennates ära kaugele. Hingeta keha jääb nagu surnukeha liikumatult maha kuni hinge tagasi tulekuni. Et hing tagasi kehasse pääseks, peab keha olema samas asendis nagu siis, kui hing sealt lahkus. Kui nii ei ole, siis hing kehasse ei pääse.
Lendamisel hing pääseb igasse kohta, puutub vaimude ja haldjatega kokku, kuuleb nende nõu, näeb igapäevaste inimese silmadele nägemata asju ja juhtumisi . Kui vajalikud teated käes, pöördub haldjas inimese kehasse tagasi.
* Nõiasõnad on suurel osal Soomest Eestisse rännanud.
* Sõnadega nõidujad – sõnatargad, lausujad, pobisejad, posijad, soolapuhujad.
Nõidumisel kive tarvitavad nõiad – kivitargad ; Soolaga nõidujad - soolatargad
On veel ka tuuletargad, veetargad, viinatargad.
Kõige suuremas lugupidamises on manatargad. „Kalevipoeg“ kõneleb rohkesti sortidest .
* Sorts – hirmsat metssiga meeldetuletava välimusega nõid, kes Kalevipojale kurja kipub tegema.
* Sõnade lausumine – tarka tuli paluda , et ta nõiasõnasid loeks ja häda ära võtaks, nõid sellevastu neid palumata, seal kus neid sugugi ei soovitud.
Iga võõras moondus nõiaks ja usuti, et ta kiitus kogu edu kängu paneb.
* Silmavaade – nõia silmavaade sünnitab kahju, toob isegi surma. Enamasti arvatakse nõidu kadeduse pärast kahju tegevat. Kõige tõhusamaks kurja silma pilkude kahjutuks tegija arvati olevat pärgelpask. Seda kanti alati kaasas.
* Targad väitsid oma teateid tihti unenägudest saanud olevat.
* Saladuste teada saamiseks targad kasutasid arpu ehk kaalumist.
* Pange pandi vesi ja loksutati nii kaua kuni vesi hakkas vahutama. Vahust aravati seda võivat näha, mida nad tahavad. Hilisemal ajal asendati vesi viinaga. Kõige pealt jõi seda tark ise, siis pakkus nõuküsijale ning seejärel loksutas viina vahule. Niimoodi vahu järgi ennustades otsiti enamjaolt vargaid.
* Setud kasutavad nõidumiseks kannelt. Haigele mängiti kannelt, siis jäi too elama. Surnukeha juures mängiti kannelt, siis niipea keegi ei surnud.
* Kaartide panemine - hilisemal ajal taheti sellega tulevikku ja saladusi teada saada. Enamasti tegid seda naisterahvad, keda hakati kutsumaks kaardimoorideks.
* Lepatriinu – kui lendab käe pealt lõuna poole, siis loodetakse ettevõttele kordaminekut, kui lendab põhja poole, siis äpardust. Vahel ka ennustati lepatriinu lennu suuna järgi, kust poolt tuleb sõda.
* Nõiad ja targad ammutavad tarkust ka seitsmest Moosese raamatust.
* Kahju tegema minnes muudavad nõiad ennast nähtamatuks. Selleks kasutavad nad sõnajalaõit, küüntest kübarat, kaarnakivi, musta kassi luud ja muud sarnast.
* Nõid ei või enne surra, kui ta nõidustembud ja -sõnad edasi on õpetanud.
* Nõidu kartis rahvas rohkem pärast surma, sest nood hakkasid kodukäima, elusaid hirmutama ja piinama . Selle jaoks, et nõid kodukäima ei pääseks, pandi ta matmisel kõhuli hauda, köieots seoti ümber kaela, teine ümber pahema jala kederluu. Nii ta vajus ikka sügavamasse maa sisse.