50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
36 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KeveN
Õppematerjali autor
Antsla Gümnaasium Robert Samarüütel 12.B Robert Louis Stevensoni ,,MUST NOOL" referaat Juhendaja: õp. Iiri Reile Antsla 2006 Sisukord SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. Robert Louis Stevenson 1.1 Elulugu ja looming....................................................................................4 2. ,,Must Nool" 2.1 Teose lühikokkuvõtte.................................................................................6 2.2 Tegelaste iseloomustus.......................................................................................................7 3. Oma arvamus.......................................................................................................................8
läks. See raamat räägib seiklusest merel. Noor Jim Hawkins asub koos sõpradega teele Aarete saarele, lootes leida metsiku piraadi kapten Flinti varanduse. Nad ei teagi, et nende laeva meeskond koosneb ammustest Flinti meestest, keda juhib ühe jalaga õel piraat Pikk John Silver. Saarel peab Jim koos sõpradega leidma varanduse ja põgenema enne, kui nad piraatide kätte satuvad. 3 Autorist Robert Louis Stevenson, üks XIX sajandi teise poole populaarsemaid inglise kirjanikke, sündis 1850. a. Sotimaa pealinnas Edinburghis. 1867. a. astus Stevenson Edinburghi ülikooli, et valmistuda insenerikutsele. Et tal aga vähe huvi oli vajalike õppeainete vastu, vahetas ta mõne aasta pärast isa kurvastuseks ala ja hakkas õppima õigusteadust. Kuigi Stevenson uutelegi õpingutele ei pühendunud innuga, vaid meelsamini tegeles kirjandusega (tema
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Esimesed eestisoost kunstnikud Köler, Weitzenberg, Adamson • 1848 – 1855 õpingud Peterburi Kunstiakadeemias • 1858 – 1862 Itaalias, Roomas • 1861 – saab Peterburi Kunstiakadeemia. Algas originaalklassis, siis kipsiklassi, siis natuurini: kõige kõrgemaks astmeks peeti antiikmütoloogiast pärit figuraalkompositsiooni. Keskkond, kust ta välja kasvab, oli iseloomustav vararealism ja romantism. Maalis "Aleksander II portree" ja "Kristus ristil", mille rahade eest sai Itaaliassa Roomasse minna. • Akadeemikuks, kui Roomast tagasi tuli. Oli tsaariperekonnas järeltulijate kunstiõpetaja ja portreemaalija. • 1862 – 1899 elab ja töötab Peterburis Kõik kolm üpris sarnased: pole keegi jõukast baltusaksastunud perekonnast. Tavalisest talupoja perekonnast. Alustas maalrisellina. Käis ka Peterburis, alguses töötas seal maalrina,
paljo lobbiseb, peab paljo wastama", 1824. aastal ,,Permi Jago unne-näggo" Tallinna saksa teatri eestikeelsed lavastused ei loonud eestikeelset teatritraditsiooni ega taganud eestikeelse näitekirjanduse väljakujunemist. Saksakeelsete näidendite vahele või õhtu lõpuks mängitud eestikeelsed tükid mõjusid juhuteatrina. 16. F. R. Faehlmanni looming ja tegevus. Teisi eesti rahvusluse kujunemist ettevalmistavaid estofiile (A. H. Neus, G. J. Schultz-Bertram jt). Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850) - olulisem rahvuskirjanduse väljakujunemise mõjutaja ja kujundaja 19. sajandi esimesel poolel. Järvamaal Ao mõisas sündinud, õppis Rakvere kreiskoolis, Tartu gümnaasiumis ja Tartu ülikooli arstiteaduskonnas, arstina tegutses Tartus juba 1824. aastast alates. 1838. aastal rajas koos teistega Tartu ülikooli juurde teadusliku seltsi ÕES, seltsi esimehena (1843-1850) organiseeris eesti keele
Laiahaardeline organisatsioon, selle all töötas 158 truppi. Vasakpoolne poliitiline suunitlus. Lõpuks võeti sellelt rahastus ära. Töötas ainult 4 aastat, aga jõuti palju ära teha, teater viidi miljonite vaatajateni. Andis olulise tõuke regionaalteatrite kujunemisele. Seda soodustas ühine vaimne hoiak, kus otsiti oma juuri. Regionaalteatrite areng oli aeglane, kuid mingit vastupanu siiski andis Brodway süsteemile. Töölisteatrite Liiga 1932. 1930ndatel areneb kiiresti ka must teater ehk siis mustanahaliste teater. 1920/30 teatrielu oli aktiivne ja kirev. Majanduskriisi ajal 1930ndatel vähenes teatrite arv. Konkurents kinoga oli tihedam ja pingelisem kui Euroopas. 18) Prantsuse teater kahe maailmasõja vahel Ebastabiilne periood (majanduses ja poliitikas). 20-30ndate majanduskriis, läheneva sõja eelaimdus. Raadio mõju (mõjukam kui film): heliefektid, mikrofoni kasutamine, muusika konventsioonid, dialoogi esitamine. Teater mõjutas ka raadiot
Kohtab siis esimesena oma seakarjust, seejärel poega, kellele üts, kes ta on. Järgmisel pääval läks poika lossi, O järgnes. Käitus kerjusena. Õhta juhatati ta Penelope juure. Seal ta valetas, et on palju rännanud ja O kohanud. Penelope lasi vanal orjataril O jalgu pesta, kes ta jalal oleva armi tõttu ära tundis. Järgneval päeval pidi Penelope valima endale meha. Korraldati võistlused: tuli vinnata O vibu ja seejärel läbi 12 kirve silmade nool lasta. Keegi ei suutnud seda, a kerjus suutis. Järgnes tapatalg, kus kosilased hukati. Athena oli alati O poolel. Viimane laul: räägib kosilaste hingede rändamisest. O on tark ja lepib kosilaste omastega. Sellega lõppes eepos. Eeposes kasut. Palju epiteete. Achilleuse kohta kasutatakse 46 epiteeti. On palju korduvaid värsse (1/3). Ülistatakse sõjamehe vaprust, arukust, kõneosavust, austust jumalate vastu
Lisaks keldi, saksa, oksidaani (lõuna-prm olev keel), katalaani, itaalia ja flaami keel. 19. saj jooksul rahvastiku pilt paranes. Prantsuse revolutsiooni ajendiks finantskriis, millega nõrk valitsus ei suutnud toime tulla. Halduskorraldus oli väga pillav, sellel lisandus kuninga ja tema õukonna pillav eluviis. 1789ks aastaks riigil suur võlakoorem. Üheks lahendiks sellest vabaneda oleks olnud maksude tõstmine, kuid ka sellel olid oma piirid. Püüti sisse viia Louis XVI poolt uusi reforme, toimusid pidevad ministrite vahetused, kuid need reformikavad ei õnnestunud. Möödapääsmatuks muutus generaalstaatide (seisuste esinduste) kokkukutsumine. See polnud koos käinud Prm 17. sajandist. Louis XVI nõustus generaalstaate uuesti kokku kutsuda, et finantsprobleeme lahendada. Generaalstaatide esindus valiti. 5. mai 1789 Generaalstaatide istung Versailles. Kõige häälekamalt meelestatud kolmas seisus, kelle arvelt võeti enamjaolt makse
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kuju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid