50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
83 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
catchme
Õppematerjali autor
minu arvates olla õnnelik ega eluga rahul. Rahulolematu inimene poleks aga kindlasti enam kuigi optimistlik. Sellepärast arvan, et inimeses peaks olema ka natukene egoismi. Heas inimeses tohiks egoismi olla täpselt nii palju - või õigemini nii vähe -, et oskaks vahet teha "halval" ja "heal" egoismil ning muidugi olema "hea egoist". Mina arvan, et "halb" egoism koosneb isekusest, enesearmastusest ja omakasupüüdlikkusest. Selliste omadustega isikud seavad kõige kõrgemale just oma huvid ja hoolivad vaid omakasust ning ühiskonda paremuse poole ei vii. "Hea" egoism koosneb minu arvates enesealalhoiuinstinktist ja soovist teistest kaugemale jõuda ning on seega edasiviivaks jõuks. On ju just see veidi egoistliku alatooniga soov - teistest parem olla ja kaugemale jõuda - see, mis tagab inimese arengu. Inimese arenedes aga areneb inimkond ja inimkonna arenedes kogu ühiskond. Paremasse homsesse jõudmiseks peab aga kogu aeg toimuma pidev areng.
Kuidas objektiivseid printsiipe kindlaks teha? · Ideaalne vaatleja: sõltumatu, kõigest informeeritud. · Teab, mida on heaks eluks vaja, milline on inimloomus, mismoodi toimib ühiskond. Eetika alused, 4. loeng:VÄÄRTUSED JA HEA ELU Millised asjad on väärtuslikud? · Elu? · Vabadus? · Nauding / lõbu? · Eneseteostus? · Raha, majanduslik heaolu? · Sõprus, armastus? · Tervis? Mis on väärtus? · Väärtus kõige üldisemas mõttes on miski, mida hinnatakse ja mis juhib meie toimimist. Väärtused on moraaliprintsiipide aluseks. · Väärtus tähistab seda, mis on hea, mille poole püüelda. Aksioloogia · Aksioloogiaks nimetatakse väärtusõpetust. Näiteid kesksetest küsimustest: · Millised on eri tüüpi väärtused ja kuidas on nad üksteisega seotud? · Milline on väärtuste ja moraali seos? · Kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed?
usaldada. Hobbes nimetas moraalieelset seisundit ,,loodusseisundiks", kus puudub julgeolekutunne, inimesed lähtuvad vaid omahuvist. Ilma moraali olemasoluta oleks elu ,,üksildane, vilets, vastik, loomalik ja lühike". 5. Kas see on alati inimese huvides olla moraalne? Mis on moraali funktsioonid? Moraali funktsiooniks ehk ülesandeks on hoida koos ühiskonda ja edendada inimõitsengut. Inimeste huvides on olla moraalne, sest moraal on selline reeglite kogum, mis kõige tõenäolisemalt aitab peaaegu kõiki meid, kui peaaegu kõik meist järgivad neid reegleid peaaegu kogu aeg. Kui inimese jaoks on moraal sisemiselt omaks võetud, kannatab ta ka ise, kui ei käitu moraalsete standardite järgi. 6. Mida lisaks tegudele veel eetiliselt hinnatakse? Nimeta eetilise hinnangu sfäärid. Eetika ei tegele vaid käitumisreeglitega, mis põhinevad üksnes tegude hindamisel. Eetilise hinnagu sfäärid on tegu (hinnangulised
usaldada. Hobbes nimetas moraalieelset seisundit „loodusseisundiks“, kus puudub julgeolekutunne, inimesed lähtuvad vaid omahuvist. Ilma moraali olemasoluta oleks elu „üksildane, vilets, vastik, loomalik ja lühike“. 5. Kas see on alati inimese huvides olla moraalne? Mis on moraali funktsioonid? Moraali funktsiooniks ehk ülesandeks on hoida koos ühiskonda ja edendada inimõitsengut. Inimeste huvides on olla moraalne, sest moraal on selline reeglite kogum, mis kõige tõenäolisemalt aitab peaaegu kõiki meid, kui peaaegu kõik meist järgivad neid reegleid peaaegu kogu aeg. Kui inimese jaoks on moraal sisemiselt omaks võetud, kannatab ta ka ise, kui ei käitu moraalsete standardite järgi. 6. Mida lisaks tegudele veel eetiliselt hinnatakse? Nimeta eetilise hinnangu sfäärid. Eetika ei tegele vaid käitumisreeglitega, mis põhinevad üksnes tegude hindamisel. Eetilise hinnagu sfäärid on tegu (hinnangulised
3) Vooruseetika tegija olemus Osa moraalireegleid seadustena, osa mitteformaalsed. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Moraalirelativism: Normatiivsed süsteemid: mäng, õigus, religioon, moraal, kombed ja etikett. Moraaliprintsiibid ja -normid kaitsevad teatud väärtusi. Väärtused väljendavad seda, mida me soovime ja peame kalliks. Etnotsentrism oma kultuuri pidamine kõige kõrgemaks, õigemaks ja paremaks. Eri kultuuridel on erinevad moraalinormid. Eetilise relativismi sõnul pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe. Moraalipõhimõtted on suhtelised ja olenevad isiku kultuurist ja valikust. Relativismi teesid: I Erinevuse tees moraalselt õigeks peetav erineb ühiskonniti. II Sõltuvuse tees moraal on kultuuri produkt. Eetiline relativist väidab, et see, kas tegu pidada õigeks või valeks, sõltub kultuurist. Meie moraalivaated
Jagada kiitust, laitust, tunnustust, karistust ja süüd N: olukord, kus moraal ei toimi on abort. Naine tahab teha aborti, sest nii on talle parem ja see on asi, mis talle on tähtis, kuid samas tapab ta süütu olevuse, kes pole milleski süüdi ning kelle huvides see ei ole parim lahendus. 5. Kas inimese huvides on alati olla moraalne? Mis motiveerib teda moraalselt toimima? Üldiselt jah, sest moraal on selline normide kogum, mis kõige tõenäolisemalt aitab peaaegu kõiki meid (kui me neid reegleid peaaegu kogu aeg järgime). Kui üldiselt ei järgitaks teatud elementaarset, põhiväärtusi kaitsvat moraalikoodeksit, oleks ühiskond võimatu. Ja kas mitte ühiskond ja selles peituvad hüved pole meie huvides? Moraalselt käituma motiveerib meid Adam Smithi järgi soov erapooletu vaatleja sümpaatia ehk heakskiidu järele
· kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed · kas moraalinormid on universaalsed või relatiivsed Valge inimene (misjonärid) on püüdnud vägisi muuta Aafrika paganlike rahvaste kombeid: · Panid alasti pärismaalased riidesse. · Lahutasid naised oma mehest, et muuta polügaamsed abielud monogaamseteks. Tulemus: sotsiaalsed probleemid, minema aetud naised meeleheitel, lapsed jäid vanemata jne. Etnotsentrism oma kultuuri pidamine kõige õigemaks ja paremaks, teisi kultuure hinnatakse oma uskumuste ja väärtuste seisukohalt. Eri rahvaste arusaamu: · Uus-Ginea dobude silmis on varastamine moraalselt õige, lääne inimese arvates väär. · Lapsetapmine. Üks Ida-Aafrika hõim viskas väärarenguga lapsed jõehobude ette. · Seksuaalmoraal. Näit. homoseksuaalsus on mõnes kultuuris OK, teises jäle ja keelatud. · Eskimod lasevad oma vanuritel nälga surra.
Kultuuriline relativism lähtub ainult meie endi huvidest, seega on selline teooria veidi egoistlik. Psühholoogiline egoism lähtub enesekesksusest, sest see on eelkõige teoorias eesmärk enda piire laiendada. Selle peamine motiiv on enesekesksus, mis ütleb, et inimene oma tegevustes lähtub kõrgematest hüvedest ja kõrgematest eesmärkidest. Nende teostamiseks tuleb anda maksimaalne vabadus ega tohi piirata inimest tema enese huvide saavutamisel. See eetika on kõige austavam inimese suhte, sest see on inimloomusele loomupärane. Selle teooria rajaja oli F. Nietzsche. Tema meelest on inimese peamine tunnus elul võimutahe. See pole muud kui ühe inimkonna osa soov orjastada või piirata teisi. Karjas suruvad nõrgemad tugevamatele peale teatud voorusi, mistõttu tugevad eristuvad massist. Nietzsche süüdistas kristlust kõiges. Näiteks uskus ta, et kristlusga käivad kaasas halvad kombed ja üksikisiku saatuse ärarikkumine. Kristlus pidavat loomulikku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid