REFERAAT „KÄRBESTE JUMAL“ (1)

Rapla Ühisgümnaasium
XXXXXX
11 X
„KÄRBESTE JUMAL“
Referaat
XXXXXXXXX
Rapla 2011

Sisukord

Sissejuhatus 3
Peategelase iseloomustus 4
Kõrvaltegelane Põssa 6
Probleemid 8
Kokkuvõte 10
Lisa 11
Kasutatud materjalid 12

Sissejuhatus

Raamat „Kärbeste jumal“ ilmus 1954. aastal ning oli William Goldingu, inglise kirjaniku, esimeseks romaaniks. Teost võib käsitleda robinsonaadina. Raamatut saatnud edu muutis selle kohustuslikuks mitmetes koolides ning 1963. aastal valmis sellest ka film .
Romaani tegevus toimub Teise maailmasõja ajal üksikul asustamata saarel, kuhu paarkümmend inglise poisikest satuvad neid evakueerinud lennuki hukkumisel. Eemal tsivilisatsioonist on koolipoisid sunnitud juhtima iseend ning valima endi seast liidri, kes oleks juhiks ajal, mil ollakse saarel. Esile kerkinud kaks liidrit , ei saanud omavahel läbi, ning seetõttu tekkisid neil ka konfliktid. Probleemide lahendamisega ei tegeletud pingsalt vaid kalduti kõrvale, tuues kaasa traagilisi tagajärgi.

Peategelase iseloomustus

Raamatu „Kärbeste jumal“ peategelaseks on 12-aastane linalakne ja kuldpruuni kehaga poiss nigea Ralph . Õlalaiuse ja turja poolest meenutas ta poksijat, ent suu ja silmad olid selle jaoks leebed ega rääkinud sõjakusest. Ralph oli küllalt suur, et olla ühedavaks lüliks laste ja täiskasvanute autoriteetse maailma vahel, mille pärast ta ühtlasi sobis kõige paremini poistekamba liidriks . „Ta sõnad andsid kõigile kindlustunnet .Ta meeldis neile ja nüüd pidasid kõik temast lugu. Spontaanselt hakkasid mõned käsi plaksutama ja varsti kajas terrass valjust aplausist. Punastades kiikas Ralph silmanurgast ja nägi varjamatut imetlust Põssa näol. “
Teose vältel läbib Ralph muutliku tee süütusest enda sügavama mõistmiseni. Kui teose algul oli Ralph inimene, kes mõtles ning pidas kaaslastele pikki loenguid, siis teose lõpuks kujunes liidrist välja põgenik, kes vaevu suutis selgelt mõelda. Koos mõtlemisvõimega kadus ühtlasi tema enesekindlus , julgus ja otsustamisvõime. Hetkel, mil ta põgenes kaaslaste eest, kes teda tappa tahtsid, siis ei suutnud ta kiirelt otsustada, mida teha. Võrreldes varasema otsusekindla juhina tundus Ralph haavatav ja nõrk.
Kõige enam mõtleb peategelane Ralph tulevikule ning saarelt pääsemisele, samal ajal kui teised võtavad lennuõnnetust puhkuse ja lustina. Kõige paremini annab edasi soovi päästmisest hetk, millal Ralph kurjustas kaaslaste peale, kes olid läinud metsa küttima, selle asemel, et järgida lihtsat palvet: vältida lõkke kustumist.“Tuli on kõige tähtsam asi. Ilma tuleta me siit ei pääse. Ma tahaksin hea meelega ennast ka sõjavärvidesse panna ja metslane olla. Aga me peame tuld üleval hoidma. Tuli on kõige tähtsam asi siin saarel...“
Ralphi algatusel otsustatakse teha seadused ja pidada koosolekuid, mille kokku kutsumiseks kasutatakse varasemalt leitud merikarpi. Koosolekul räägib see, kelle käes on parasjagu karp ja kõik teised on sunnitud kuulama. Koosolekutel tihtipeale võttis sõna Ralph, mis jättis mulje, et talle meeldib väga kõnesid pidada. Samuti teose algul mainis Ralph, et talle meeldib ujuda.
Teoses kerkib esile kaks liidrit: Ralph ja Jack. Kui Jack esindas domineerivat ja agressiivset poolt, siis teda oli tasakaalustamas Ralph, kelle otsused kõlasid ratsionaalsena ja mõistlikuna. Nad olid kaks erinevate kogemuste ja tunete maailmaga inimest, kes ei suutnud leida ühist keelt.
Ralph uskus, et inimesed pole kunagi päris need, kelleks sa neid pead. Selle tõestus oli näha teose lõpul, mil mindi lõplikult tülli Jackiga. Kui raamatu alguses oli Jack inimlikult agressiivne, siis pärast tülli minemist Jackiga, pöördusid mitmed saarel elanud inimesed täileikult metslase elulaadi juurde. Viies läbi ürgseid rituaale: tapmine ja tantsimine pärast seda. Selle metsistumise käigus tapeti isegi üks omadest.
Ralph tundis saare peal end üksikuna. Ta pidi kandma suur kooremit – juhendama kõiki teisi saare elanikke, nii väikseid lapse kui ka suuremaid poisse . Tihti eirati Ralphi esitatud palveid ja soove, kuigi need olid ühise eesmärgi nimel ette seatud. „Ja kui ta seal veepiiril sammus , tärkas temas äkki üllatav teadmine: ta mõistis järsku siinse elu vaevalisust, kus ükski rda ei olnud sisse tallatud ka suur osa ärkveloleku ajast kulus jalge ette vahtimisele.“ Kogu see raske koorem, mida ta kandma pidi ja isepäised kaaslased, panid Ralphi mõistma, et nad on hukule määratud. „Laine laine järel vaatas Ralph seda tõusu ja ölangust, kuni mere avarus ta aju tuimaks tegi ja see peaaegu piiritu vesi vähehaaval kogu tähelepanu endale tõmbas. See oli, mis lahutas, see oli barjäär. Saare teisel küljel, mis keskpäeval miraažidesse mähkus ja mdia kaitses kilbine vaikne laguun , võis unistada pääsemises. Aga siin, kus sa seisid silm silma vastu töntsi, halastamatu ookeaniga, lahutavate miilidega, rõhuti sind maha, sa olid abitu, olid hukkumisele määratud...“

Kõrvaltegelane Põssa

Kõrvaltegelane Põssa on lühemat kasvu noor poiss, kes sattus koos teiste lastega üksikule saarele lennu õnnetuse tagajärjel. Ralph oli küll temast pikem, aga kehaehituselt oli ta mitmeid kordi suurem. Ta oli ühtlasi ainuke poiss, kelle juuksed nähtavasti ei kasvanud. Põssa nägemine ei olnud kõige parem, mille pärast oli ta sunnitud kandma paksude klaasidega prille , nende ära varastamiselt nägi ta sõprade nägusid vaid udukogudena. Samuti ei olnud tüseda poisi tervis hea. Ta ei saanud aidata teisi onnide ehitamises ega suutnud ka puid tuua lõkke jaoks, sest teda on juba varasest vanusest kiusanud astma ning füüsilise koormuse suurendades raskenes ka tema astmahoog .
Kui Ralph ja Põssa tutvusid, siis ütles Põssa usaldavalt “Mul on ükskõik, kuidas nad mind hüüavad,“ kuid siiski pidi ta ära mainima, et teda koolis noriti nimega Põssa. Ralphile pakkus see nalja ning ei ta ei jõudnudki Põssa pärisnime küsida ja tema nimeks jäi teose lõpuni Põssa. Ta tunneb end solvatuna ja masendatult, kui Ralph astub tema kaitseks välja, öeldes, et tema nimi ei ole Pekk vaid Põssa, kuigi Põssa palus , et seda nime ei kasutataks. Tahest tahtmatult pakkus Ralphile lõbu Põssa õrritamine - isegi kui see polnud ette kavatsetud.
Põssa oli ustav kaaslane Ralphile. Kui koosolekutel segati Ralphile vahele, siis proovis Põssa koheselt teisi korrale kutsuda. Teisalt usaldas ta oma sõpra täiesti ning toetas tema ideid ning oli ka vahel inspiratsiooniks Ralphile, kuigi mitmed teised saarel viibijad võtsid teda rohkem naljaga. „Ma olen palju haige oplnud ja lamanud ja mul on aega olnud mõtelda.Ma tunnen inimesi. Ja tunnen ennast ka. Ja teda. Sulle ei saa ta midagi teha. Aga kui sa ise taganed, on ta kohe järgmise kallal.“ Tema otsused, ettepanekud ja ideed olid asjalikud ning igavad kaaslaste jaoks. Ta oskas mõtleda ning suutis samm-sammult tungida oma paksu pea sisse, kuigi ta ei olnud pealik.

Probleemid

• Kahe liidri omavaheline läbisaamine
  
• Lõkke üleval hoidmine ja küttimine
  
• Onnide ehitamine
  
• Inimeste jagunemine kahte gruppi
  
• Saarel peituv koletis
  

Inglise koolipoisse evakueeruv lennuk kukub alla asustamata saarel, sundides lapsi iseseisvalt mõtlema ja tegutsema, selleks et ellu jääda. Kogu poistekamba toimima panemiseks on sunnitud lapsed valima endi seast liidrid , kes oleksid mõistlikud ning keda suudaksid kõik austada. Valitud pealikuks osutus Ralph, kuigi oli varakult juba olemas grupp inimesi, kes eelistasid juhiks Jacki . Kuigi Jack ja Ralph olid sunnitud koostööd tegema, ei sallinud nad siiski teineteist, kuid suutsid selle ebameeldiva tunde, mis nad teineteises tekitasid, alla suruda. Kõik probleemid tulenesid läbisaamisest omavahel, kuid kõige suuuremaks osutus siiski lõkke üleval hoidmine mäe otsas ja küttimine. Selleks, et neid leitaks, oli oluline hoida lõke põlevana kõrgel mäe otsas. Juhul, kui sõidab mööda mõni laev, siis märkaks see taeva poole tõusvat suitsu ning oleks võimalik päästa neid.
Kui algul tekitas probleemi lõkke ülesse tegemine, ei suudetud puutükkide hõõrumisega sädemeid välja tuua, siis hiljem tekitas probleemi selle elus hoidmine. Tulease saadi püsti Põssa prillide abiga, millega püüti päikese kiired kuivanud lehtedele kinni. Lõke saadi kiiresti püsti, ent puudu oli suits, mis oli just kõige olulisem. Tänu Maurice’i ideele, panna rohelisi oksi peale, tekkis tulele juurde ka oodatud suits. Lõke omakorda nõudis eraldi tähelepanu, et see ära ei kustuks. Selleks jaotati inimesed kahte: ühed, kes hoolitsevad vahetustega lõkke põlemise eest ja teised, kes hoolitsevad küttimise eest. Oskamatu ümberkäimine tulega põhjustas ka väikse tulekahju. „Te ütlesite, et teete väikese tule, aga tassisite kokku tuleriida nagu heinakuhja. Nüüd on teil see väike tuli käes.“ Kui uus lõke oli süüdatud, siis asusid poisid, kes kuulusid koori, jahile. Kuigi küttimine lõppes edukalt sea tapmisega, siis selles oli pettunud Ralph. Selle asemel, et valvata lõket, mindi jooksuga metsa jahile. Tuli jäi valveta ning kustus. Õnnetuseks juhtus samal ajal mööduma saarest ka üks laev, mis oli potentsialne päästja üksikul saarel olevatele positele. Endast väljaläinud Ralph riidles jahipoistega, kes omakorda ei mõistnud asja tõsidust, sest olid liialt õnnelikud toime saadetud sea tapmises. “Merel oli laev. Sa ütlesid, et valvad tuld, aga lasksid tal kustuda...Mina pidin pealik olema ja teie pidite tegema, mis mina ütlen. Aga te ainult räägite. Onnide tegemisel ei olnud teist mingit abi...Ja nüüd te lähete jahile ja lasete tulel kustuda.“ Kuigi küttimise pealik Jack proovis teda rahustada, et lõkke saab uuesti ülesse teha, ei muutnud see Ralphi enesetunnet paremaks. Eriti, kus möödunud oli laev. Enda tegu õigustav Jack mõistis hiljem, et tehtud tegu oli võrreldes lõkke valvamisega ebaolulisem, ning sellest sõltus suurelt koju pääsemine. „Jack, kes torkis ja müksis siga, läks näost punaseks.“ See töö oleks meile muidu üle jõu käinud. Kõiki poisse oli vaja.““
Tekkinud arusaamatus tõstatas uusi probleeme selles agressiivses seltskonnas.“Põssa virin ja nõusolev hädaldamine küttide hulgas viis Jacki endast välja.Ta sinistesse silmadesse tuli peru pilk. Jack astus sammu ettepoole , ja leides viimaks ometi võimaluse lüüa, virutas Põssale rusikaga kõhtu.“ Puhkenud tüli tekitas sõprade vahele suure lõhe, mille relvaks oli vaikimine „Nii pani Ralph oma pealikuõiguse maksma, ja isegu kui ta oleks päevade kaupa mõtelnud, ei oleks ta leidnud paremat moodust. Selle seletamatu ja ometi nii mõjusa relva vastu oli Jack võimetu ning temas kees viha, ilma et ta isegi oleks teadnud , mispärast. Selleks ajaks kui riit valmis sai, lahutas neid juba ületamatu vahesein ...“
Probleem tulega süvenes ning lõppes seltskonna jagunemisega: Jack ja tema pooldajad koos küttidega ning Ralph, Põssa, kaksikud ja teised väiksed lapsed. Jack ja teised muutsid oma elukohta ning hülgasid Ralphi. Ralph, Põssa, ja kaksikud jäid endiselt randa elama. Pöörati olulist tähelepanu lõkkele, kuigi see köis neil ülejõu. Ei suudetud tuld hoida nii suurena kui varem. Ka söögipoolist oli neil keeruline hankida, ent Jack ja kütid meelitasid neid oma pidustustega. Kuna Jacki pooldajate uues asunduses ei olnud millegagi tuld teha, siis käisid nad vargil Ralphi lõkkest. Sellest ei piisanud , ning mindi hiljem uuele varastamiskatsele. Rünnak toimus öösel. Varastamise käigus mitte ei vüetud ainult prille, vaid tungiti Põssale ja Ralphile kallale, tekitades neile sinikaid ja kergemaid vigastusi. Põssa nägemine oli halb ja tal oli keeruline hakkama saada. Otsustati minna paluma prille tagasi. Prillide tagasi nõudmisest suurenes hoopiski tüli ning lõppes kurva õnnetusega, kus Põssa kukkus kaljult alla ning sai surma. Parima sõbra kaotanud Ralph oli muserdunud.

Kokkuvõte

Raamatu “Kärbeste jumal” sündmustik hargneb lahti huvitavalt alles teose lõpus. Kui algul käsitleti põhilisi probleeme nagu küttimine ja lõkke elushoidmine siis lõpus tegeleti juba ellujäämisega. Kohati jättis teos liiga fanaasiarikka mulje. Kõige enam läbi mõtlemata tundus teoses kohad, kus on käsitletud küttimist. Noored poisid jooksevad seale järgi ning hukkavad ohvri, kuigi kahtlen, et laps on vüimeline jooksma samakiiresti kui metssiga . Ebareaalse mulje jätab ka metssea söömine. Kui nad tapavad looma ära, siis enne söömist tuleks sellel nahk eemaldada ning ma ei usu, et 12-aastased poisid on suutelised sellist roima toime panema .
Teoses jättis hea mulje peategelase ja Põssa vaheline side, mis oli toeks neile sellel üksikul saarel. Lisaks meeldis, kuidas oli välja toodud auahnuse ja alluvuse problem ning mille tagajärjel hajus esmatähtis problem, saarelt pääsemine, tahaplaanile.
Teost seostada tänapäevaga on keeruline, sest allakukkunud lennuk leitakse kiiremini kui tol ajal. Seostada saaks kerkinud probleeme juhtivate inimestega. Esile kerkinud liidrid ei suuda omavahel koostööd teha ning on erinevatel arvamustel, mis peaks olema esmatähtis.
Kuna teos on robinsonaad , milles käsitletakse inimese sattumist inimtühjale saarele, siis leidub sellele palju sarnaseid teoseid: film nimega „Helesinine laguun“, raamat „Robinson Crusoe “, millest hiljem valmis ka film, “ ning mitmeid teisi.

Lisa

William Golding oli Briti kirjanik, poeet , näitekirjanik ja Nobeli preemia laureaat. Ta on sündinud 1911. aastal Cornwallis vanaema majas , kus ta ka ühtlasi veetis suurema osa oma lapsepõlvest. Pärast Brasenose Kolledži lõetamist läks ta 1920. Aastal Oxfordi ülikooli õppima loodus teadust, kust ta peatselt Inglise kirjandusele üle viidi. Golding abiellus Ann Brookfieldiga 30. septembril 1939 ning said kaks last: Judy ja David
Tema teoste hulka kuuluvad: Vaba langemine “, „Torn“, „Pärijad“, „Tuulevaikus“, „Tuli laevas “, „Mereristsed“, „Merehädaline Martin“. Romaanid "Mereristsed", "Tuulevaikus" ja "Tuli laevas" moodustavad triloogia üldpealkirjaga „ Teekond maailma lõppu“

Kasutatud materjalid

http://en.wikipedia.org/wiki/Lord_of_the_Flies 26.03.2011

http://en.wikipedia.org/wiki/William_Golding 26.03.2011

Golding, W. 1989. „Kärbeste jumal“ Tallinn: “Eesti Raamat“