Henrik Ibseni "Nukumaja" probleemid tänapäeval (4)

Maarja- Liisa Suitso
11a
Henrik Ibseni „ Nukumaja “ probleemid kaasajal
Henrik Ibseni „Nukumaja“ esmatrükist on möödunud 129 aastat, kuid teos ei ole kaotanud oma populaarsust. Selle on taganud käsitletud probleemid, mis on aktuaalsed ka tänapäeval. Muutuvad aastanumbrid, kuid mured ja arusaamatusi tekitavad asjaolud on jäänud sarnasteks. Teos kajastas keskklassi elu selle välises headuses ja mugavuses. Inimeste hoiakud muutusid majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste survel . Olulisim teema on abieluliste suhete ebavõrdsus ja ühiskonna julmus naiste suhtes.
Mees pidas tol ajastul naist lollikeseks, kes ei suutnud omapäi midagi otsustada. Pidevalt nägime olukordi , kus Helmer Norat suunas ning talle sõnaõigust ei andnud. Naine ei oleks mehe arvates tohtinud tegeleda käsitööga, kuna see vaevas tema ilusaid käsi. Mees näitas pahameelt üles isegi siis kui tuli ilmsiks Nora salajane laenuvõtmine abikaasa elu päästmise nimel. Andestust ta pälvida täites vaid oma mehe esitatud tingimusi. Ka tänapäeval valitseb perekonnapea südames rahulolu siis kui soove loetakse silmadest ning nõudmised rahuldatakse sajaprotsendiliselt. Nad ei ole kaasakese suhtes hoolimatud, küll aga võivad käituda pinnapealselt tahtmata süveneda reaalsetesse probleemidesse. Seetõttu on nõrgema soo esindajad sunnitud end tihti tundma kärbitud tiibadega puurilinnu rollis. Neil puudub põhjus olla südamest õnnelik ja nautida elu.
Tihtipeale võib kujuneda probleemiks mehe jõuetus erinevates olukordades õigeid otsuseid teha. Oluliseks peetakse välist sära. Teiste ees peaks kõik olema ideaalne. See, mis toimub kulisside taga on perepea jaoks teisejärguline. Levinud on veendumus , et naistel pole tähtsate asjade arutamisel sõnaõigust. Keegi pole ilmeksimatu ja just nendel hetkedel kui on karta valet käitumist peavad mängu astuma nõrgema soo esindajad ning meest suunama. Nora võltsis oma isa allkirja selleks, et mitte kaotada kallist lähedast. Maailm on alati olnud täis inimesi, kes on valmis end teiste eest ohverdama. Vastu saavad nad tehtud heateo asemel väljapoole avatud ukse ja kaasa raskest olukorrast väljaaidatu kinganumbri, kuna on teise arvates saatnud korda midagi andestamatut. Loomulikult ei ole seaduse rikkumine õige, kuid inimese elul on rohkem väärtust kui hulgal valesti täidetud paberitel.
Noor ema oli oma mehe mängukann. Talle isegi meeldis, sest ta ei osanud teisiti. Nende lapsed olid omakorda naise nukkudeks. Ja nii elati päevast-päeva oma nukumajas soovimata avada silmi mujal toimuva ees. Nora pidi särama oma mehe jaoks olles alati imearmas ja hoolitsetud.
Tänapäeval võib iga sammul näha rikkurite käevangus astuvaid nukukesi, kes tantsivad teiste pilli järgi. Suur raha on see, mis paneb neid kaaslast ümmardana. Kallid juveelid, karusnahad, luksusautod ja viimase peal make up on see, mis räägivad enda eest. Raske on mõista, mis toimub nende linnukeste südames. Õnneks ei ole sõnaõiguseta moorid tänavapildis domineerivad. Küll aga võib kohata tülpinud ja luitunud väljanägemisega pereemasid, kes ümmardavad abikaasat ja oma sisemised vajadused alla suruvad. Eneseohverdamine on muutunud nende igapäevaosaks.
Nora abielu oli muutunud kooseluks. Ei sajand tagasi ega ka praegu tähenda abielu ainult allkirjastatud paberit. Olles abielus tuleb päevast-päeva püüda elada oma kaasa ja laste heaks, neid kõigis ettevõtmistes jäägitult toetades ja austades.
Abielu selle otseses tähenduses saab toimida vaid siis, kui mõlemad osapooled selle õnnestumisse panustavad. Naine andis selle nimel endast parima . Helmer seevastu tähtsustas vaid pereliidu välist fassaadi. Ja nii ühel päeval, esimese krahhi tekkimisel oli abielu kui selline muutunud tähtsusetuks ja kandis vaid kooselu varju. Suur protsent tänapäeva abieludest lahutatakse, sest kaasad on kaotanud jõu teineteist hoida ja raskustest läbi viia. Kaotatakse austus ja armastus, minnakse kergemat teed. Tulemuseks ongi purunenud peresuhted , sest kaasad ei taha või lihtsalt ei suuda enam poolelijäänud kohalt jätkata.
Ükski masin ei funktsioneeri korralikult, kui selle hooldusesse ei panustata. Iga asjaosaline peab tooma ohvreid ning püüdma olla alandlik. Pettumused tuleb vahetevahel alla suruda ning tuua välja kaaslase positiivsed jooned. Üksteist tuleb väärtustada, sest me kõik oleme tegelikult võrdsed.