50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pilleriin.paidla
Õppematerjali autor
Sotsioloogia teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, kui teatud kogukonna liiget ja ühiskonna liiget. August Comte kasutas sotsiaalse füüsika mõistet. Sotsiaalne kujutlus isikliku ja ühiskondliku kogemuse erinevus. Sotsiol. vaatekoha olemus koosneb vastastikustest seostest ja kontekstist/tähendusest. Sotsiaalne fakt sotsiaalse elu aspektid, kujundavad iga in. indiv. käitumisviise tegevusi. Sotsiaale fakti mõiste autor on Emile Durkheim. Elton Mayo sots. teg. uurim. iseärasustest sotsioloogia ei võrdu füüsilise reaalsusega. Kolm sotsiaaluuringute tasandit mikro. ehk väike tasand, nt perekond, kuidas elab ja millised on pere sisesed rollid. Meso. ehk kesktasand, nt perekond kui teatud elulaad; õppimine. Makrotasand kõige laiem, uuritakse ühiskonda tervikuna, nt pere kaasaegses ühiskonnas. Metasotsioloogia, st sotsioloogid uurivad sotsioloogiat ennast. Sotsiol
saj. Tunnused: · personaalne vasalli ja kuninga suhe, mis on seotud õiguste ja kohustustega; · kuninga võim nõrk; · Euroopa rakukeste-laadne poliitiline struktuur, kus ainike ühendav jõud ja korra tagaja kiri; · monarhi sissetulek põhiliselt enda mõisates. 5. Mis on ständestaat, mis on tema tunnused ja millal ta Euroopas välja kujunes? Ständestaat ehk seisuslik riik kujunes välja 13-15. saj. Tunnused: · tekkis seoses linnade arenguga. · Mõiste sisu- ühtsema õigusruumi teke, territoriaalsus, parlamentide teke. · Üksikud linnad ja feodaalid siiski veel keskvõimust üsna sõltumatud. 6. Mida andis modernse riigi arengusse absoluutse monarhia periood (16-18.saj.)? · Püsiv armee · Tsentraliseeritud maksundussüsteem · Bürokraatia · Püsivad diplomaatilised suhted riikide vahel ja rahvusvahelise süsteemi kujunemine. 7
Millega seda põhjendab konfliktiteoreetiline käsitlus? 1. Tehnoloogiline funktsionalism. Tehnoloogilisest arengust tingitud kvalifitseeritud spetsialistide vajadus, haridussüsteemi ülesanne nõudlus rahuldada. 2. Konfliktteoreetiline. Haridus staatuselise kuuluvuse märk. Konkureerivate staatusgruppide võistlus võimu, prestiiži ja rikkuse eest. 3. Milles neomakrsistid näevad hariduse rolli? Sotsiaalse kontrolli agendid, mis aitavad kaitsta majandusliku eliidi huve. Koolide peamine ülesanne on toota töötajaid, kes aktsepteerivad oma kohta kapitalistlikus tööjaotuse süsteemis. 4. Kirjeldage interaktsionalistlikku hariduse käsitlust. Interaktsionistlik käsitus, mis näeb kasvatust kommunikatiivse tegevusena. 5. Milles nägi Pierre Bourdieu haridussüsteemi rolli? Oluline talent, mitte sünnipärased eeldused. Haritus on aja ja kultuurilise kapitali investeerimise tulemus. Oluline kultuuri reprodutseerimine ja koodi teadmine, mis
Ch. Horton Cooley: "peegel-mina" G. Herbert Mead: "tähtsad teised" ja "üldised teised" 2. Sotsiaalsed oskused 3-komponendit kontseptsioon (G. H. Mead): "mina"- intuitsioon, "sotsialiseerunud mina" - mäng, "teiste rolli võtmine" teadlik mäng 3. Keele omandamine 4. Väärtuste omandamine 5. Rollieesmärkide teadvustamine 6. "Üldiste teiste" teadvustamine Sotsialiseerumise tüübid: ettevalmistav, vahetu, resotsialiseerumine Totaalne institutsioon: Erving Goffmani poolt pakutud mõiste tähistamaks indiviidi eksistentsi täielikult reguleeritud ja pealesurutud süsteemis eraldatuna muust sotsiaalsest maailmast. Sotsialiseerumise etapid: lapsepõlv, nooruki-iga, täiskasvanuiga, vanadus, ettevalmistus surmaks Sotsialiseerumise agendid kõik rühmad või sotsiaalse tegevuse kontekstid, kus sotsialiseerumine aset leiab. Näit. perekond, eakaaslased, kool, töökoht jne mõjutavad sotsialiseerumisprotsessi. Loengumärkmed 8 K. Paadam SOTSIAALSED NORMID
suhtes. Arvamuste skeem: mingil teemal otsuse langetamiseks lähtub indiviid teadmistest, tunnetest ja hinnangutest. Philip Converse (1964) väidab, et uskumuste süsteem kannab endas kahel tasemel informatsiooni: 1. lihtsad faktid ja ideed (Näit: Eestis on teatud hulk venelasi) 2. "piiritletud teadmised" ("constraint knowledge") nõuab keerukamat arusaamist ideedevahelistest seostest. Näit: tuumarelvade kasvav hulk suurendab ebastabiilsust. Võreldes eliidi uskumuste süsteemidega on uskumuste süsteemid lihtrahva hulgas kitsamad ja keskenduvad lihtsatele faktidele. (ainult 15% inimestest omavad koralikke "piiritletud teadmisi", tervelt pooltel ameeriklastest on ülimalt lihtsustatud pol. vaated) POLIITILINE KULTUUR Poliitiline kultuur on teatud inimkoosluse (riigi, rahvusriigi, ühte keelt rääkivate inimeste, sarnase identiteediga inimeste jne.) poliitiline orientatsioon ja arusaamad.
Sotsioloog kui keerulise jutu ajaja - Lisaks statistikale teine moodus, millega austust saavutada ja märkistada oma eripära iseseisva teadusena on olnud keerulise erialazargooni kasutamine. "Taolist sotsiaalmajanduslikku anomaaliat on mõjutanud mitmed subjektiivsed ja objektiivsed tegurid" jne. - Vahel on erialaterminite loomine vajalik, et adekvaatselt edasi anda teatud mõistet, millele teised keelelised vasted puuduvad. * nt. 1: ,,klassi" mõiste, mis on äärmiselt oluline sotsioloogias. Igapäevaelus on sellel mõistel kümneid tähendusi: sissetulekuklassid, võimul olevad rühmad, hariduslikud klassid jms. Selleks, et tema töö oleks täpne, peab sotsioloog kasutama või looma oma definitsiooni antud mõistest. (Berger 1994: 21) * teine näide: ,,kommunikatsioon". Abstraktse mõiste kasutamine võimaldab näha seoseid selle vahel, mis toimub väga erinevates kontekstides: poliitikas, majanduses, perekonnas, koolis,
et me tegutseme hoopis erinevatel põhjustel. Enamus teadmisest on “praktilise loomuga”, st see ei ole kättesaadav toimijate mõistusele vaid on mõeldud ainult selleks, et saaks “eluga edasi minna.” Diskursiivne teadmine ja praktiline teadmine on paindliku piiriga. Nende vahel ei ole sellist selget piiri nagu alateadliku ja diskursiivse teadmise vahel. 9. Mis on anoomia Emile Durkheimi ja mis Robert Mertoni järgi? Anoomia on sotsioloogia mõiste, mida tõlgendatakse erinevalt, kuid mis üldiselt tähendab normide puudumist. Anoomia on seega iseloomulik ühiskonna arengu murranguperioodidele, kus kiiresti muutuv ühiskond kaotab regulatiivse võimu oma liikmete üle. Émile Durkheimi järgi on anoomia "normituse" seisund ühiskonnas: väheneb toimimisega seotud normide järgimine, kaovad üldtunnustatud normid. Robert Mertoni järgi on anoomia normide konflikt – olukord, milles ühiskonna poolt
et me tegutseme hoopis erinevatel põhjustel. Enamus teadmisest on "praktilise loomuga", st see ei ole kättesaadav toimijate mõistusele vaid on mõeldud ainult selleks, et saaks "eluga edasi minna." Diskursiivne teadmine ja praktiline teadmine on paindliku piiriga. Nende vahel ei ole sellist selget piiri nagu alateadliku ja diskursiivse teadmise vahel. 9. Mis on anoomia Emile Durkheimi ja mis Robert Mertoni järgi? Anoomia on sotsioloogia mõiste, mida tõlgendatakse erinevalt, kuid mis üldiselt tähendab normide puudumist. Anoomia on seega iseloomulik ühiskonna arengu murranguperioodidele, kus kiiresti muutuv ühiskond kaotab regulatiivse võimu oma liikmete üle. Émile Durkheimi järgi on anoomia "normituse" seisund ühiskonnas: väheneb toimimisega seotud normide järgimine, kaovad üldtunnustatud normid. Robert Mertoni järgi on anoomia normide konflikt olukord, milles ühiskonna poolt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid