Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Avatud ühiskond ja selle vaenlased I (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Lõik failist

Avatud ühiskond ja selle vaenlased I“
Karl Popper
Tsitaadid raamatust:

  • „Kõige kõrgem põhimõte on, et mitte keegi, ei mees ega naine, ei tohi olla ilma juhita. Ka ei tohiks kellegi mõtted omandada harjumust lasta tal teha ükskõik mida tema enese algatusel ; ei innukusest ega isegi mängurõõmust. Vaid sõjas ja keset rahuaega peab ta suunama pilgu juhile ja järgnema talle ustavalt. Ja isegi väikseimas asjus peaks ta alluma juhtimisele. Näiteks peaks ta üles tõusma või liikuma või pesema või rooga võtma... ainult siis, kui tal on kästud seda teha. Ühesõnaga, ta peaks õpetama oma hinge pikaajalise hajrutamisega mitte kunagi unistama iseseisvast tegutsemisest ja selleks täiesti võimetuks muutuma .“
  • „Ühiskondliku elu määravad kindlaks ühiskondlikud ja religioossed tabud; kõigil on ühiskonna struktuuri tervikus neile kindlaks määratud koht; kõik tunnevad, et nende koht ongi neile kohane „loomulik“, määratud nende jõudude poolt, mis juhivad maailma; kõik „teavad oma kohta“.“
  • „Tule esimene teisendus on meri; kuid merest on pool maa ja pool kuum õhk.“
  • „Kõik on tule vastu vahetatav, ja tuli kõigi vastu; just nagu kuld kaupade vastu ja kaubad kulla vastu.“
  • Kosmos on parimal juhul nagu huupi laiali pillutud prügihunnik.“
  • „Rahvas peaks võitlema linna seaduste eest, otsekui oleksid need selle müürid.“
  • Samasse jõkke ei saa kaks korda astuda.“
  • „Me ei tohi käituda nagu lapsed, keda on kasvatatud piiratud vaimus „nagu see meile on päranduseks antud“.“
  • „Päike on ajastute hoidja ja kaitsja, piiritledes ja hinnates ja kuulutades ja ilmutades muutusi ja aastaaegu, mis tekitavad kõiki asju... Seda kosmilist korda, mis on sama kõigi asjade jaoks, ei ole loonud ei jumalad ega inimesed; see oli alati ja on alati ja on ka tuleikus, igavesti elav Tuli mis lööb lõõmama mõõdu kohaselt ja hääbub mõõdu kohaselt... Edasi liikudes haarab, hindab ja hukkab Tuli kõike.“
  • „Sel, kes teab palju asju, ei tarvitse olla palju mõistust; sest muidu oleks Hesiodosel ja Pythagorasel olnud rohkem ja Xenophanesel samuti... Phytagoras on kõigi petiste esiisa.“
  • „Peame ette kujutama kolme moodi asju: kõigepealt need, mis teevad läbi tekkimise; teiseks need, milles tekkimine aset leiab; ning kolmandaks eeskujud , mille järgi tekkinud asjad sünnivad. Ja võime võrrelda vastuvõtvat printsiipi emaga ja eeskuju isaga ning nende tulemust lapsega.“
  • „Alguses on muutumatu vorm, mis ei ole loodud ning mida ei saa hävitada... meeled ei näe ega taju seda ning selle üle saab mõtiskleda ainult puhas mõte.“
  • „Kõigi seniste ühiskondade ajalugu on olnud klassivõitluse ajalugu.“
  • „Demokraatia sünnib... kui vaesed saavutavad võidu, tapavad mõned... pagendavad teised, ning jagavad ülejäänutega õiguse kodakondsusele ning avalikele ametitele võrdsuse alusel...“
  • „Õilsa sünnipära hiilgus on ebatõeline ning selle eesõigused põhinevad tühjadel sõnadel.“
  • „Ainuüksi nimi on häbiks orjale, kes võib olla igal viisil suurepärane ja täiesti võrdne vabana sündinud inimesega.“
  • „Jumal on loonud kõik inimesed vabaks; ükski ei ole loomu poolest ori.“
  • „Sünnipäralt õilsaid me austame ja jumaldame; kuid sünnipäralt alamaid mitte. Need on barbaarsed kombed. Sest mis puutub meie loomulikesse annetesse, lähtume kõik võrdsetelt alustelt kõigis asjus, oldu me siis juhtumisi kreeklased või barbarid ... Me kõik hingame õhku suu ja sõõrmete kudu.“
  • „Osa eksisteerib terviku nimel, kuid tervik ei eksisteeri osa nimel... Olete loodud terviku nimel ja mitte tervik teie nimel.“
  • „Kui üldse kellegi, siis on linna valitsejate asi valetada, pettes nii linna vaenlasi kui ka selle kodanikke linna hüvanguks; ja keegi teine ei tohi sellesse eesõigusesse puutuda.“
  • „Jumal... on pannud kulla neisse , kes on suutelised valitsema, hõbeda abilistesse ja raua ning vase talupoegadesse ja teistesse tootvatesse klassidesse.“
  • Filosoofilised loomused armastavad sedasorti õpetatust, mis paljastab neile tegelikkuse, mis on olemas igavesti ja mida ei kimbuta sigimine ja lagunemine .“
  • „See, kes kuulub sellesse väiksesse seltskonda... võib näha rahvahulga hullust ja kõigi avalikke asjade üldist riknemist. Filosoof ... on nagu inimene metselajate puuris. Ta ei jaga hulkade õiglusetust, kuid tema võimust ei piisa, et metslaste maailmast ümbritsetuna üksinda võitlust jätkata. Ta tapetakse enne, kui ta jõuab oma linnale või sõpradele midagi head teha... Olles neid asjaolusid tõsiselt kaalunud, säilitab ta rahu ja piirdub oma pingutustes tööga...“

  • „Pole loodusega kooskõlas, et vilunud seilaja anuks vilunumatelt meremeestelt oma käsule kuuletumist; ega see, et tark mees ootab rikaste ukse ees... Kuid tõeline ja loomulik toiming on see, et haiged, ükskõik kas rikkad või vaesed, kiirustavad arsti ukse taha. Samuti peaksid need, keda on vaja valitseda, piirama selle ust, kes oskab valitseda; ja kunagi ei tule vailtsejal, kui tast asja on, paluda , et nad tema valitsemisega lepiksid.“
  • „Munasid purustamata ei saa omletti teha.“
  • „Ta tahab meid tagasi viia meie algse loomuse juurde ja meid tervendada ja meid õnnelikuks ja õnnistatuks teha.“
  • „Tõeline õnn saavutatakse ainult õigluse abil, see tähendab, oma kohta teades.“
  • „Valitseja peab leidma õnne valitsemises, sõjamees sõdimises; ja sellest võime järeldada, et ori orjamises.“
  • „Suletud ühiskond meenutab karja või hõimu, olles poolorgaaniline üksus, mille liikmeid hoiavad koos poolbioloogilised sidemed – sugulus, üheskoos elamine, ühiste pingutuste, ohtud , rõõmude ja murede jagamine.“
  • „Mitte hirmu tõttu, vaid tunnetamise tõttu, mis on õige, peame loobuma väärast käitumisest...“
  • „Voorus tugineb kõige enam teise inimese austamisele...“
  • „Iga inimene on omaette väike maailm...“
  • „Me peaksime tegema oma parima , et aidata neid, kes on ülekohut kannatanud...“
  • „Head teha tähendab mitte vääralt käituda; ja ka mitte tahta vääralt käituda...“
  • Loevad head teod, mitte sõnad...“
  • „Demokraatia vaesus on parem kui jõukus, mis väidetavalt käib käsikäes aristokraatia või monarhiaga, justnagu vabadus on parem kui orjus ...“
  • „Tark mees kuulub kõikidele maadele, sest suure hinge kodu on kogu maailm.“
  • „Meie poliitiline süsteem ei võistle institutsioonidega, mis onn jõus mujal. Me ei jäljenda oma naabreid, vaid püüame ise olla originaal. Meie valitsus soosib paljusid väheste asemel: seetõttu kutsutakse seda demokraatiaks.“
  • „Meie seadused võimaldavad eravaidlustes võrdset õiglust kõigile ühtemoodi, kuid me ei jäta märkamata väljapaistvuse nõudmisi.“
  • „Kui mõni kodanik tõuseb esile, kutsutakse ta riiki teenima , eelistades teda teistele, mitte eesõigusena, vaid tasuna teenete eest ning vaesus ei ole siin takistuseks.“
  • „Vabadus, mida me naudime, laieneb ka tavalisele elule; me ei kahtlusta üksteist ega nori oma naabri kallal, kui ta soovib minna oma teed... Kuid see vabadus ei muuda meid seadusetuteks.“
  • „Oma vaesuse tunnistamine ei ole meie seas häbiasi, kuid me peame häbistavaks mitte teha pingutusi selle vältimiseks.“
  • „Me peame inimest, kes ei huvitu riigist, mitte kahjutuks, vaid kasutuks; ja kuigi vaid vähesed suudavad poliitikat põhjustada, oleme kõik võimelised selle üle otsustama.“
  • „Inimestele tuleb õpetada, et õiglus seisneb ebavõrdsuses ja et hõim, kollektiiv on ülem kui üksikisik.“
  • „Peaksime kõik olema valmis oma ligimesi aitama . Inimesed vajavad hädasti abi, nad on õnnetud, nad rügavad tõsise pinge all, triivimistunnetuses. Elus ei ole kindlust , ei ole turvalisust, kui kõik voolab.“
  • „Looduse harmoonilise seisundi juurde ei ole tagasiteed. Kui pöördume tagasi, peame minema lõpuni – laskuma tagasi lojuste tasemele .“
  • „...kui ei tohiks keegi, olgu siis töös või meelelahutuses, oma vaimus harjuda tegutsema omaette ja omaenda algatusel, vaid peaks elama alati, nii sõjas kui ka rahus , silmad pidevalt oma komandörile kinnitatud...“
  • „Kas järgi Juhti, Suurt Riigimeest, või saa ise Juhiks.“
  • „Kuigi vaid vähesed suudavad poliitikat põhjustada, oleme kõik võimelised selle üle otsustama.“
  • „Ajaloo Areenil mängitava näidendi autor ei ole üksnes Jumal; sellega proovib kätt igat masti jumalaid.“
  • „Kõik voolab ja mitte miski ei püsi paigal.“
  • „Nad ütlesid: keegi ei tohi olla meie hulgas parim; ja kui keegi on väljapaistev, siis las ta on seda mujal, teiste seas.“
  • „Rahvahulk täidab oma vatsa nagu lojused... Nad juhinduvad laulikutest ja rahvalikest uskumustest, taipamata, et paljud on halvad ja ainult vähesed head...“
  • „Rahvahulk ei hooli, isegi mitte asjadest, millele nad otsa komistavad; ka ei suuda nad õppust võtta – ehkki arvavad, et võtavad.“
  • „Kõik sündmused toimuvad saatuse paratamatusega...Päike ei astu kõrvale oma tee mõõdust; või muidu seadusejumalannad, õigluse teenijannad, kust teda leida.“
  • „ Loodus armastab peita .“
  • „Jumal, kelle oraakel on Delfis , ei ütle, ega varja , vaid annab märku.“
Avatud ühiskond ja selle vaenlased I #1 Avatud ühiskond ja selle vaenlased I #2 Avatud ühiskond ja selle vaenlased I #3 Avatud ühiskond ja selle vaenlased I #4 Avatud ühiskond ja selle vaenlased I #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristi048 Õppematerjali autor
Valitud tsitaadid raamatust \"Avatud ühiskond ja selle vaenlased I\"

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
81
docx

Sissejuhatus eetikasse

halbadest asjadest, õigetest ja vääradest tegudest. Moraal osutab inimeste ja kultuuride kokkuleppelistele tavadele, reeglitele või käitumisviisidele, nagu nad on. Eetika on teadus kõlblusest (ehk moraalist) ja kõlbelistest väärtustest. Eetika ehk kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Eetikas on uurimise aineks eetos (komme, eluviis). Eetikas mõeldakse selle all kõlbeliste normide, põhimõtete ja ideaalide tervikut. Inimese seisukohalt tähendab eetos kõlbelise teadvuse sisu. Üldises tähenduses mõtleme eetose all kõlbelisi väärtusi tegelikkuses. Need väärtused on enamasti individuaalset, kuid ka ühiskondlikku laadi. Eetika uurib erinevaid vaateid selle kohta, mis on hea ja õige. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetikas küsitakse ka selle järele, miks me peaksime tegema seda, mis on õige

Eetika
thumbnail
6
doc

Tsitaadid

" (A. Schopenhauer) · "Kuni eksisteerivad suurriigid, on sõda vältimatu." (Albert Einstein) · "Linna ehitamiseks kulub terve sajand, kuid piisab ühest tunnist, et muuta ta varemeiks." (Seneca) · "Ma elan oma elu pigem nii, et Jumal on olemas ning surres saan teada, et tegelikult ei ole; kui et elan nii, et Jumalat ei ole olemas ja surres saan teada, et tegelikult ikkagi on." (Albert Camus) · "Me kõik oleme erandjuhtumid." (Albert Camus) · "Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil ei ole." (A. Schopenhauer) · "Meie elu on selline, missugused on meie mõtted." (Marcus Aurelius) · "Meie vaenlase arvamus meie kohta on tihti tõele lähemal kui meie endi omad." (La Rochefoucauld) · "Nälg on parim kokk." (Cicero) · "Noore nolgina sõtta minnes kujutatakse ette, et ollakse surematu. Teised tapetakse: sinu endaga seda ei juhtu.

Eesti keel
thumbnail
51
docx

Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks

L.Wittgenstein (1889-1951) - Tractatus logico-philosophicus (1921) ja ,,keeleline pööre" Kaks traditsiooni/suundumust: Ideaalkeelefilosoofia (varane Wittgenstein, B.Russell, R.Carnap) Tavakeelefilosoofia (hiline Wittgenstein, J.L.Austin, G.Ryle) Tänapäeval tegeletakse analüütilise filosoofia raames väga erinevate probleemide ja valdkondadega, mitte üksnes keele või mõistete uurimisega. Aga säilinud on teatavad ühised jooned ja hoiakud selle suhtes, kuidas filosoofiat teha ja mida seejuures taotleda. Iseloomulikud jooned: Mõistete selguse, väljenduste täpsuse, loogilise ranguse taotlus Argumentide esitamine Hämaramate teemade (eksistentsiaalne äng, eimiski jmt) ning mitmetähenduslikkuse vältimine 9. Filosoofia valdkonnad Tänapäeval üsna levinud jaotus: Teoreetiline filosoofia ­ epistemoloogia, metafüüsika, vaimufilosoofia

Filosoofia
thumbnail
27
doc

Euroopa ideede ajaloo eksam 2012

FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajalool on kaks traditsioonilist suunda või meetodit, kaks kõike mõjukamat koolkonda. Neid eristab see, et nende lähenemisnurk ideedeajaloole (metodoloogilises mõttes) oli erinev. Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy ja tema koolkons) ­ Tekstuaalne meetod tekkis kõigepealt ja seda võib lugeda ideedeajaloo kui distsipliini alguspunktiks. Selle meetodi loomise juures mängis olulist rolli A.Lovejoy (19. saj). Lovejoy väitis, et kõik mõtlejad ajaloos lahendavad põhimõtteliselt samu universaalseid probleeme. Ideed on tsüklilised, st samad ideed käivad ringi ratast ja tulevad välja uues ajaloolises situatsioonis. Uued teooriad tekivad vaid vanade "ühikideede" ümberkombineerimisel.'ühikideede' uurimiseks peab lugema teksti ja see on piisav ­

Euroopa ideede ajalugu
thumbnail
4
doc

Mees, keda teadis ussisõnu - Andrus Kivirähk

Külavanem Johannes näitas neile imepäraseid asju, mida kumbki poistest polnud varem näinud. Sõna jõud on tohutu, kui keegi oskab sulle sõnadega ilusa elu maalida, siis me usume seda. Me tahame kõik vana hüljata, sest inimene on kord selline, kes alati uue poole pöördub, sest tema loomuses on kihk avastada. 5. Kui pea ei tööta, siis töötavad lihased Külarahvas oli unustanud ussisõnad, mille abil sai hõlpsasti endale toitu muretseda. Selle asemel rahmeldasid nad päevad läbi põllul, et endale süüa hankida. Siin kehtib ütlemine, et miks mitte minna ringiga, kui saab otse. Kui me unustame midagi, siis üritame leida ikka midagi uut, millega oma elu lihtsamaks teha. Külarahvas unustas ussisõnad, kuid nad mõtlesid välja kõik muud vigurid, kuidas maad harida ja endal elu sees hoida. 6. ,,Kui inimestel poleks jumalat, mõtleksid nad ta ise välja" ­ Voltaire Onu Vootele kehitas vaid õlgu.

Kirjandus
thumbnail
19
docx

FILOSOOFIA

matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia saab filosoofide arvates alguse erinevalt- kas meeleolu, kahtluse või mingi tunde ajel. Mõned neist arvavad isegi, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha. · Hegel ja Heidegger arvasid, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha, filosoofia algust metoodika mõttes pole olemas. Kas me oleme juba algusest selle sees või jääb see meile alatiseks võõraks. Üleminekut mittefilosoofiast filosoofiasse ei eksisteeri. · Aristotelese arvates tuleb lähtuda meeleolust- tabada ära õige meeleolu, millest filosoofia lähtub (nt imestus, mis on fundamentaalne alus- küsimus miks on asjad ja maailm selline nagu ta on). · Descartes- filosoofia saab alguse radikaalsest kahtlusest. Filosoofiaga saab algust teha nii,

Eetika
thumbnail
60
docx

Sissejuhatus ideede ajalukku

Ethica –üksikisik inimelu projektid ja suhted, vara-ja uusajal oluline, sest mõjutas tähendused pole fikseeritud ka pol.suhteid  John L. Austin (1911-1960) “kõneaktide” teooria: Oeconomica- perekond Lokutiivne akt. Asjade nimetamise funktsioon Politica – ühiskond, pol.fil. Inimene kui ühiskondlik olend. Illokutiivne akt. Ütlemisega tehakse tegu (käskimine, palumine)  Milleks ideede ajalugu?  Mida tähendas ideede ajaloole? 1)Antikvaarne huvi või vastused tänap.küsimustele. (vastus sõltub ajal.fil

Filosoofia
thumbnail
72
docx

Euroopa ideede ajalugu

Vastu ­ tegemist polnud meelega valetamisega. · II Iraagi sõda 2003­2011: väide ­ võitlus naftaressursside pärast. Alati on põhjuseks riikide huvid. Reduktsionism ­ on mingi kausaalne seos, mis toimib sõltumata sellest, mida inimesed ise mõtlevad. On olemas strukturaalne põhimõte, mis paneb riigid teatavalt käituma. Teised väitsid, et sellest ei piisa. On olemas lisafaktorid: Bushi arusaam õiglasest ühiskonnakorrast, uskus,et USA ühiskond on õiglasem kui Iraagi oma, demokraatia on parem ja seda on võimalik ,,eksportida", seda on võimalik maailmas juurutada, türannid tuleb kukutada, siis tekib stabiilne demokraatia. Bushi arusaam riigi julgeoleku kaitsmisest: kui Iraak arendab tuumarelva, siis USA-l on õigus sekkuda, et tagada julgeolek nii enda riigile kui ka ülejäänud maailmale. · Miks sekkus Gustav Adolf 30aastasesse sõtta? ­ Strukturaalsed seletused: riigid

Euroopa ideede ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun