Hamlet ja Laertes (0)

Hamlet  ja  Laertes  
 
1. Võrdle, too välja sarnasused ja erinevused 
 
Sarnasused:  
●
Kättemaksu iha isa surma pärast. 
●
Hamlet tahtis  Wittenbergi , Saksamaale minna. 
●
Laertes tahtis Prantsusmaale. 
●
Mõlemad olid järjekindlad, julged. 
●
Julgevad omakohut pidada. 
●
Tundub, et olid umbes sama vanad.  
 
Erinveused:  
●
Hamlet on  Taanimaa   prints , kadunud kuninga poeg ja Claudiuse  vennapoeg . 
●
Laertes oli  kantsler  Poloniuse poeg,  Ophelia  vend. 
●
Laertes oli õde, aga Hamletil polnud 
 
Hamlet käekäik:  
Ta ennem kättemaksu plaane tehes kaalub, kuna ja mil al oleks õige aeg kätte maksta.  
 
Laertese käekäik:  
Ta tahab kohe kätte maksta, on äkiline (juba surnuaial Ophelia matusel läks ta Hamletile kal ale). 
 
 
2. Suhted omavahel? 
 
Laertes ei pooldanud Hamletit. 
Laertesele ei meeldinud, et Ophelia suhtleb Hamletiga.  
 
Laertes​:  “  Kuid  Hamlet…  tema armunaljatlust moeasjaks pea vaid, vere mängutujuks ning kevadaja 
kannikeseõieks, mis, varane ja kalduv, õrn ja närbuv, vaid vi vu lõhnab- aga mitte muuks.” 
Ophelia​: “Ah ainult?” 
Laeres​:  “Ära   arva   seda muuks. Sest loodus mitte üksnes jõult ja kogult ei kosu sirgudes: kui tempel 
kasvab, s
  aab s
  uureks h
  inge t eenistuski s
  ees. V
  õib- o
  l a a
  rmastab t a k
  ül s
  ind n
  üüd n
  ing ü
   kski  p
  lekk v
  õi 
kavatsus  ei  määri  ta  tahte  voorust.  Aga   kartma   pead,  et tema suurus köidab tema tahet, sest ta on 
oma sünnipära ori. Ei tohi ta kui lihtne surelik k
  ust t ahest v
  õtta: t ema v
  alikust o
  n s
  õltuv r
  i gi t ervis n
  ing 
heakäekäik.  Seepärast  valikut  tal  pi  rama   peab  sel e  keha  hääle  ja nõustumine, mil tema peaks on. 
tema  armusõnu  su  tarkus   uskuda   võib  sedavõrd,  kuivõrd  ta  eriseisund  ja  ta  koht  teoks  teha  lubab 
sõnu:  mitte  rohkem,  kui  taani  ühistahtel  ki dab  heaks.  Seepärast  vae,  mis  kahju  saaks  sua  au,  kui 
kergeusklik  kõrv  sul  võtaks  kuulda  ta  laulu  ning  sa  kaotaks  südame  või oma neitsiaarde avaksid ta 
läbimatu tükkimise eest!...... “(LK 20-21) 
 
Pärast Laertese isa surma suhted halvenesid. Laertes tahtis Hamleti tappa oma isa surma eest. 
LK 93 - Laertes  vihane  kuninga peale, kuna  arvab  algul, et tema tappis ta isa.   
LK 94- algus Laertes ütleb: ..mis tuleb, tulgu, kui vaid kuhjaga ma tasun isa surma!  
LK 98 -Kokkuvõtvalt, mil e pärast Hamleti peale vihane.  
 
Pärast  Laertese  isa  ja õe surma suhted halvenesid veelgi. Laertes läheb Ophelia matustel Hamletile 
kal ale. 
 
Laertes​: “Võtku saatan si s su hing!” Laertes ronib hauast välja ja hakkab hamletiga kähmlema.” 
Hamlet​:  “  Su   palve   pole  hea.  Sind  palun,  mu  kõri  külge  sõrmi  ära  pane!  Ma pole kül  just äge ega 
järsk, ent ohtlik olen si ski ni , et  targem  sul oleks  karta . Hoia eemale käed!”  
Hamlet ja Laertes lahutatakse. 
Kuningas ütleb Laertesele​: “Las k
  innitab s
  u k
  annatliku m
  eelt m
  eie e
  ilne j utt. M
  e k
  i rustame a
  sja.- M
  u 
kal is  Gertrud,  valva  oma   poega .  See  haud  saab  kestva  mälestusemärgi..  Kül   peagi  nüüd  me 
rahuaega näeme, kuid seni kõiges kannatlikuks jääme.“ ( LK 111-112) 
 
 
3. Miks eksib Laertes sõprade  valikul ? 
 
Laertes usaldas uut kuningat, aga ta ei oleks pidanud, kuna kuningas kasutas Laertest ära. 
Kuningas  ässitas  Poloniuse  poja  Laertese  Hamleti  vastu  üles,  et  see  ta   tapaks .  Tänu  oma  õelale 
kavalusele  ning  suurepärasele  manipuleerimisoskusele  suutis  ta  saata  enda  poolt  üles  ässitatud 
Laertesega  rapi rivõitlusele,  et  Laertes  Hamleti  läbi  oma  käte  mõrvaks  ja  kuninga  käed jäävad tänu 
sel ele puhtaks. 
 
Kuningas​: “ Nüüd peab su aru õigeks mõistma mind ja süda oma s
  õbraks v
  astu v
  õtma, s
  est k
  uulisid 
arusaaja kõrvaga, et see, kes sinu ül a isa tappis, on varitsenud ka mind.” 
Laertes​:  “Ni   paistab  kül ; kuid miks ei nuhelnud te si s ni  raskeid, ni  surmaväärseid  kuritegusid , kui 
sel eks teie endi julgeolek, te aujärg, teie tarkus ning kõik muu teid ergutasid?” 
Kuningas​:  “Oo,  kaks  põhjust  oli,  mis  sinu  meelest  võivad  ol a  väetid,  kuid  minu  jaoks  on   kanged . 
Kuninganna, ta ema elab tema pilkudes, ja mina ise- olgu see mu voorus või h
  äda- o
  ma n
  aise k
  üljes 
ripun  ni  kõigest hingest, et kui taevatäht, mis temata ei ela. Teine põhjus, miks ma ei või talt kohtus 
vastust  nõuda,  on  see  suur  armastus,  mis Hamletiga lihtrahvast seob: see kastaks printsi vead kõik 
oma tundeisse, et minu nooled, ni  valju tuule jaoks li g kergest puust, ei oleks ü
  ldse m
  ärki l ennanud, 
vaid  vibu  juurde pöördunud tagasi.” 
(Lk 97-98) 
 
Kuningas​: ​ “Kas  tahad , et sind  juhin ?” 
Laertes​.​ “Tahan kül , kui te ei juhi mind vaid rahu pole.” 
Kuningas​: “Su hingerahu poole. Kui ta tuleb n
  üüd t agasi j a t õrgub m
  inemast t eist k
  orda t eele, s
  i s m
  a 
õhutan ta vägiteole, mil e plaan mul küps on ja mil est tema võib vaid langeda.” 
Laertes​: “Mind juhtige, mu kuningas; veel parem- seadge ni , et ise tööri st olen.” 
(Lk 99) 
 
Laeres pakub  variante  kuidas tappa Hamletit “ Ei tohiks…” 
(LK 101).  
 
4. Mis ajendab teda ( L.) tegutsema? ( motiivid, tunded) 
 
Laertes  tuleb  tagasi  ja  saab  teada,  et  ta  isa  on  surnud.  Hiljema  saab  veel  tead,  et  Ophelia  on 
uppunud, see teeb kättemaksu iha veel  suuremaks . (Lk 102) Ta tahab Hamletile kätte maksta. 
 
Laertes: “ Kus minu isa on?”  K
  uningas: “
  On s
  urnud.”  ​Laertes​: K
  udasi s
  uri t a? m
  ind ä
  rge t üssake! K
  äi 
põrgu,   truudus ,  kuradile,  vanded,  ning  arm  ja  õigsus  al a  haua  olen,  et  ma  ei  hooli  kummastki 
maailmast, mis tuleb, tulgu, kui vaid kuhjaga ma tasun isa surma!” (Lk 93-94) 
 
LK 101 Laertes: Ma lõikan kirikus tal kõri läbi. Sealt al apoole edasi.  
LK 96 
 
LK 93 - Laertes vihane kuninga peale, kuna arvab algul, et tema tappis ta isa.   
LK 98 Laertes:.. Kuid ma tasun kätte 
LK 99 jätkub: Laertes ütleb: Mind juhtige, mu kuningas; veel parem-  seadke  ni , et ise tööri st olen.  
 
Ophelia matused (Lk 104-110) 
 
Hamleti ja Laertese võitlus ( Lk 121- 124)  
Kuningas  ja  Laertes  veavad  kihla,  et  meelitada  Hamlet  võitlusesse  Laertesega.  Ja  kuna  ta  jäl egi 
ettenägelik  oli,  oskas ta karta, et ausas lahingus võiks võita Hamlet ning sel e ära hoidmiseks lasi ta 
Laertesel oma mõõga otsa mürgiseks teha. Tagavaraplaaniks oli mürgitatud vein. 
 
Laertes ri vab Hamletit mürgise rapi ri otsaga kuid saab ka ise sügava haava. 
 
LK 123- 124 Laertes tunnistab kõik üles ja lõpus enne surma  leppisid  nad ära. 
Laertes: Mind tappis õiglaselt mu reetlikkus. 
__________________________ 
Laertes läheb ära lk 22 
Tuleb tagasi lk 93