Mil moel mõjutas ristiusk Eesti vaimuelu keskajal? (0)

Mil moel mõjutas ristiusk Eesti vaimuelu keskajal?
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Sel ajal arenes jõudsalt
maailmas rahamajandus , mille baasiks olid linnad. Ühiskond oli seisuslik ja hierarhiline, inimese koha selles määras tema sünnipära ja tegevusala . Eesti keskaja alguseks loetakse 1227 Saaremaa vallutamist ristisõdijate poolt kuni lõpuaastani 1558, mil algas Liivi sõda. 12. sajandi lõpul alanud liivlaste ja lätlaste vägivaldne ristiusku pööramine jõudis 13. sajandi algul järjega eestlasteni. Millised on need ristiusu muudatused, mis mõjutasid eestlaste vaimuelu?
Enne ristiusustamist peeti eestlasi eurooplaste seas, kui harimatu ja panganliku
rahvana. See võis olla ületähtsustatud, sest kindlasti polnud Eesti rahvas paganlike ja kurjade kavatsustega enda ümbritseva suhtes. Peale Eesti alade vallutamisi Taani kuninga poolt loodi maale piiskopkonnad, ehitati kirikuid, kabeleid ja kloostreid. Eestlasi ristiti sunniviisiliselt ja vastu nende tahtmist. Talupoegadel olid lünklikud arusaamad kristlikest põhitõdedest, sest jumalateenistused olid ladinakeelsed ja katolik kirik pani põhirõhu just usu välisele küljele. Kui võimalik, järgisid talupojad oma vanu tavasid või segasid muinasusundiga seotud nähtusi kristlike arusaamadega.
Eesti aladel tegeles neli vaimulikku ordut, millel oli munga -ja nunnakloostreid nii
linnas kui maal. Keskajal tekkisid Eesti aladele esimesed kloostrikoolid . Nende seast üheks silmapaistvamaks oli Tallinna toomkool, kus avanes ka eestlastel võimalus haridust omandada. Koolides oli väljavalitutel võimalik õppida lugemist, kirjutamist, laulmist ja ladina keelt. Lisandusid kirjutamis-ja grammatikakoolid, kus olid õpetajateks vaimulikud , üliõpilased ja linnakirjutajad. Tallinnasse rajati seesugune linnakool 1428 Oleviste kiriku juurde. Arvan, et hariduse kättesaadavuse võimalus oli kõige olulisem mõjutus ristiusliste poolt ja ilma selleta ei eksisteeriks ka praegust koolisüsteemi.
Kõige paremini aitab mõista keskaegse eestlase maailmapilti selleagne kunst .
Vastristituid ei saanud panna piiblit lugema, seega tuli neile kristliku õpetuse põhitõed piltlikult ette maalida või skulpuuri raiuda . Kõige parem oli seda teostada luues seoseid kristluse ja pagaluse vahel. Karja kirikus Saaremaal võib leida figuure , kus eestlaste ülikud on kõrvuti kristlaste pühakutega ning kuidas püha Katariina ja püha Nikolause legendi kaudu tehakse kohalikule rahvale selgeks, miks kristlus on parem paganlusest. Nii paganad kui ka juba ristitud rahvas uskus, et pärast surma avaneb uks teispoolsusesse. Selline uskumus levib rahva seas ka tänapäeval. Valjalas, Muhus ja Pöides võime näiteks näha hauaplaate, millel on kujutatud Gotlandi kirikute portaale.
Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirkut ja kabelit. Kunst oli tugevalt seotud
kirikuga ja kuulus selle teenistusse. Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: Lääne-Eesti ja Saaremaa, Kesk-Eesti, Põhja-Eesti ja Tallinn ning Lõuna-Eesti ja Tartu. Lääne-Eesti ja Saaremaa olid keskajal tihedasti asustatud, mistõttu asusid kirikud lähestiku. Ka praegusel ajal võib väheasustatud Saaremaal ringi sõites vaadelda mahajäetud pühapaike. Kunst arenes tihedais sidemeis muu Euroopaga, põhiliselt Skandinaavia ja Saksamaaga. Kirikute aknad olid väikesed ja suuri seinapindu peeti õigeks kaunistada õpetlike maalidega, sest siin ei rakendatud sakraalarhitektuuris gooti stiili täies ulatuses. Sisse toodi näiteks Gotlandilt ristimisnõusid ja eksporditi paekivist ehitusdetaile ja hauakive.
Ainukeseks kirjasõna kasutajaks oli kirik . Ühe suure raamatu ümberkirjutamisest
võis saada isegi munga elutöö. Aastal 1520 jõudis Liivimaale reformatsioon . Seoses sellega toimus jõhker pildirüüste, mille käigus said kannatada katoliku kirikud kui ka kloostrid . Eesti talupojad jäid üldiselt usupuhastusest puutumata, kuigi reformaatorid üritasid ka neile tähelepanu pöörata. Reformatsiooni tulemusena tekkisid ka eestikeelsed vaimuliku kirjanduse tõlked. Esimene terviklik eestikeelne Uue-Testamendi trükiversioon avaldati 1686 Riias. Võibolla saab ka arvata, et ilma ristiusu mõjutamiseta keskajal, ei eksisteeriks tänapäeval riiulitel rohkelt eestikeelset kirjakunsti.
Ristiusk oli oluliseks mõjutajaks eestaste ajaloos. Palju võeti eeskuju mujal Euroopas
asuvatest kultuuridest, millega arenes oluliselt ka rahva silmaring. Julgen arvata, et ilma ristiusuliste mõjutusteta ei oleks Eesti hetkel maailmapildis teiste Euroopa riikidega võrreldes võrdväärsel positsioonil asetsev arenenud riik.