Põhiõiguste harta (0)

Põhiõiguste harta on tõend demokraatliku ühiskonna kõikide kodanike tähtsusest
Põhiõiguste harta on tõend demokraatliku ühiskonna kõikide kodanike tähtsusest seetõttu, et harta on Euroopa Liidu esimene ametlik dokument, milles kirjeldatakse kõiki väärtusi ja põhiõigusi, mis kehtivad Euroopa kodanikele . Nende õiguste hulka kuuluvad nii majanduslikud, sotsiaalsed, ühiskondlikud kui ka poliitilised õigused. Põhiõiguste harta põhimõte seisneb selles, et kui kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikke koheldakse võrdselt, on omakorda võrdsed ka kõik antud organisatsioonis olevad riigid. Põhiõiguste harta tekst ei kehtesta uusi õigusi vaid on kogum kõigist õigustest, mis olid seni sätestatud mitmesugustes rahvusvahelistes lepingutes.
Põhiõiguste hartat peaks järgima igapäevaelus kogu aeg. Paraku pole ükski dokument ega põhikiri piisav selleks, et inimeste eelarvamustele piir panna. Olen enam, kui kindel, et paljudel Euroopa Liidu kodanikel ei hartast ega ka inimõigustest aimugi või neid ei peeta olulisteks niikaua , kuni ise ei satuta väärkohtlemise ohvriks. Nii maailmas kui ka Euroopas toimub iga päev lugematul arvul inimõiguste rikkumisi, kuid nende vastu võitlemine on pea võimatu. Põhiõiguste harta kaitseb aga Euroopa Liidu kodanikke, sest sellele tuginedes saab väärkoheldu nii enda kui ka teiste oma saatusekaaslaste eest võidelda.
Üks igapäevasemaid rikkumisi, mida korda saadetakse on ilmselt inimeste diskrimineerimine erinevatel alustel: soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu. Inimesed diskrimineerivad põhiliselt oma eelarvamuste või veendumuste tõttu näiteks erineva rahvuse esindajaid(nt mustlased , türklased jne). Mustlased on Euroopas erinevatesse riikidesse hargnenud. Osa nende kultuurist on ennustamine ning sageli peetakse neid ka varasteks. Selline aegunud arvamus põhjustab näiteks selle, et mustlasi ei taheta eriti tööle võtta ning naabriteks jne. Diskrimineerimise tõttu peavadki nad enda elatamiseks hakkama tänavatel kerjama, varastama või muud taolist. Kui rahvuse tõttu diskrimineerimine oleks olemata olnud, ei peaks sellise probleemiga tegelema. Sarnaselt rikutakse inimõigusi iga päev Põhja- Iirimaal , kus kaks erinevat usulahku on jaoutunud erinevate linnaosade vahel ning inimesi tapetakse iga päev nende usutunnistuse tõttu. Seda teavad kõik, kuid probleemi ei lahendata, kuigi tegu on inimõiguste vastase tegevusega . Kuidas aga leevendada aastatepikkust konflikti?
Minu igapäevaelus ei saa ma öelda, et minu inimõigusi on rikutud. Mulle ei ole ülekohut tehtud ja mind pole ka mitte mingil alusel diskrimineeritud. Seetõttu on mul keeruline mõista, mida peavad tundma inimesed, kelle inimõigusi rikutakse päevast päeva. aSellest hoolimata on põhiõiguste hartas olevad inimõigused minu jaoks täiesti põhjendatud ning ma arvan, et iga viimane kui punkt on äärmiselt oluline ning asendamatu. Kui mõni nendest punktidest oleks kirja panemata jäetud, kannataks ilmselt paljud inimesed. Kuna need õigused kehtivad kõigile Euroopa Liidu kodanikele, ei tohiks neid õigusi kellelegi piirata, sest inimesed ei saa valida seda, kuidas, kus ja kellena nad sünnivad. Tegelikult on kõik ühtmoodi inimesed ja väärivad ühesugust ning õiglast kohtlemist.