Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geograafia KT, 10.klass, "Linnastumine" (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
1. Rahvaarv maailmas, selle jaotumine maailmajaoti.
Maailmas on ~6,8 miljardit inimest.
Rahvaarvu jaotumine maailmajaoti:
Aasia 61%
Aafrika 13%
Euroopa 1 2%
Ladina- Ameerika 8%
Põhja- Ameerika 5%
Austraalia ja Okeaania 1%
2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid:
a) sündimus - sündide arv 1000 elaniku kohta aastas
b) suremus - surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta aastas
c) iive - sündimuse ja suremuse vahe(%o)
d) migratsioonisaldo - sisse- ja väljarände vahe
3. Oskad arvutada sündimust, suremust , iivet(%o-des), nende võimalikud suurused maailmas.
a)sündimus=sünnid*1000/rahvaarv väike 8%o Saksamaa, suur 48%o Afganistan
b)suremus= surmad *1000/rahvaarv väike 4%o Alzeeria , suur 22%o Afganistan
c) iive=sündimus-suremus ~2 - 45%o
4. Sündimust mõjutavad tegurid:
viljakas eas naiste arv, naiste vanus sünnitusel, religioon , pereplaneerimine , kooselu traditsioonid, väärtushinnangud, traditsioonid ühiskonnas, võimalused ja vabadus elu korraldusel, majanduslikud võimalused.
Suremust mõjutavad tegurid:
vaesus , halb tervishoiukorraldus, ebaterve eluviis, arstiabi kättesaadavuse tase, sõjad, nälg, veepuudus , õnnetuste hulk, kuritegevus ja vägivald, vanuseline koosseis ehk vanemaealiste osatähtsus rahvastikus.
5. Asutustiheduse arvutamine=rahvaarv/pindalaga
Tihedamad - Kagu-Aasia, Euroopa
Hõredamad - Põhja-Ameerika, Kirde-Aasia, Austraalia.
Asutustihedust mõjutavad tegurid:reljeef( pinnavormid ), vetevõrk, maavarad , kaubateed, muistsed ränded, koloniseerimine , poliitilised ja majanduslikud tegurid.
6. Demograafiline siire (üleminek)
a)traditsiooniline tüüp - suur sündimus(45%o), suur suremus(45%o), iive 0-lähedane ( Sierra Leone)
Keskmine eluiga väga madal. 35-40a. Vanureid vähe. Iseloomulik agraarühiskonnale.
b)Demograafiline plahvatus - suur sündimus(45%o), langev suremus(15%o), suurenev iive ( Nigeeria )
Euroopas 18.saj. Inimeste eluiga pikenes, parem tervishoid , kuid sündimus endiselt kõrge(traditsioon palju lapsi peres). Rahvaarv kasvab mitmeid kordi.
Must Aafrika.
c)Demograafiline vananemine - langev sündimus(15%0), väike suremus(15%o), vähenev iive (India)
Rahvaarvu kasv aeglustub. Sündimust mõjutavad mitmed kultuurilised ja majanduslikud põhjused.
Ladina-Ameerika, Kagu-Aasia.
d) Kaasaegne tüüp - väike sündimus(10%o), väike suremus(10%o), iive 0-lähedane ( Suurbritannia )
Põhja-Ameerika ja suurem osa Euroopast. Rahvaarv stabiliseerunud.
7. Geograafilise siirde toimumise erinevused Põhja- ja Lõunariikides.
Demograafiline siire toimub koos riigi arengu ja industrialiseerumisega. Põhjariigid on üldjoontes arenenumad kui Lõunariigid, kus on palju arengumaid. Seega on Põhjariigid demograafilise ülemineku kaugemas etapis kui Lõunariigid. Põhja-Am ja enamik Euroopa riike on viimases etapis, milleks on kaasaegne rahvastiku tüüp. Must Aafrika aga seevastu demograafilise plahvatuse etapis.
8. Migratsioon .
Migratsiooni jaotus ulatuse järgi:siseränne ehk riigisisene , välisränne ehk rahvusvaheline
Migratsiooni jaotus iseloomu järgi: vabatahtlik ränne, kaasränne(lapsed koos vanematega), sundränne(küüditamine)
Rände tõukepõhjused: väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, madal palk, halvad elamistingimused, inimeste vahelised lahkhelid , ebameeldiv ja üksluine sotsiaalne keskkond, ebasoodne looduskeskkond , looduskatastroofid.
Rände tõmbepõhjused:suur töö-ja õppimisvõimaluste valik, kõrge palk, head elamistingimused, sugulased, sõbrad, tuttavad, meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond, soodne ja tervislik looduskeskkond.
Rände barjäärid:kaugus, info puudus, rände maksumus, riigi piirangud.
Positiivne-negatiivne mõju lähteriigile, sihtriigile - vaat lk 49
Peamised rändesuunad: Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika, Lähis-Ida naftariigid , Austraalia
9. Linnastumine ehk urbanisatsioon - rahvastiku koondumine linnadesse ja linnarahvastiku osatähtsuse kasv. Linnalised asulad - alev , linn. Maa-asulad - küla, alevik.
Linnastumise etapid:
a)Langeb kokku varaindustriaalse tootmisviisiga(demograafiline plahvatus) - tekib palju uusi linnu, olemasolevad suurenevad. Rahvastiku osatähtsus ~40%
Põhjariikides tekib al 16.saj, aktiivne 18,19 saj. Praegu selles etapis mahajäänud maad, Must Aafrika jne. Lõunariikides algas linnastumine alles 20.saj teisel poolel.
b)Langeb kokku hilisindustriaalse tootmisviisiga(rahvastiku vananemine) - eriti uusi linnu ei teki, olevasolevad suurenevad ~70%
Põhjariikides 20saj. Lõunariikides praegu.
c) Langeb kokku postindustriaalse tootmisviisiga/infoühiskonnaga(kaasaegne rahvastiku tootmine) - eeslinnastumine (linn laieneb äärde), vastulinnastumine (minnakse linnast maale elama).
Põhjariikides praegu.
10. Ülelinnastumine arengumaades. Põhjused, tagajärjed.
Lõunariikides esineb ülelinnastumine sest linnastumise tempo on kiirem kui majanduse areng. Linnarahvastik kasvab demograafilise plahvatuse ning massilise sisserände tõttu maalt. Ülelinnastumise tagajärjel tekivad pilpakülad ehk slummid ehk agulid (geto).
Euroopas ega USA linnades pole sellist asja veel täheldatud.
12. Suuremad etnosed, etnilised protsessid.
Etnos on ajalooliselt kujunenud inimeste rühm, kellel on ühine kultuur.
Kuuluvust etnosesse ei määra niivõrd sünnipära kui elukoht ja isiklik valik.
Etnosed arenevad pidevalt, mille tulemusena muutuvad etnoste vormid:
1. HÕIM- väike inimrühm, ühtne kultuur.
2. HÕIMULIIT- majanduslikel ja poliitilistel põhjustel ühinenud hõimud. Ebapüsivad, lagunevad paari aasta jooksul.
3. RAHVAS- kujunenud hõimuliitudest, kes räägivad sarnaseid keeli ja põhijoontes sarnase/ühise kultuuriga . Iseloomulik agraarühiskonnale. Siiski veel suht ebapüsiv, killustatud.
4. RAHVUS- kujuneb industrialiseerumisega, sest suureneb inimeste liikuvus, mis ühtlustab rahva eri osade kultuuri. Põhitunnuseks kirjakeele kujunemine.
Rahvuse kujunemisel võivad rahvad jaguneda või liituda rahvasteks/rahvaks.
MAAILMA SUURIMAD ETNOSED: hiinlased , hindustaanlased, bengalid ( Bangladesh , Ida-India), USA ameeriklased , venelased , brasiillased , jaapanlased.
13. Usundid ja nende levikupiirkonnad (Euroopas riigi täpsusega)
Katoliiklus - Itaalia, Hispaania , Portugal, Prantsusmaa, Iirimaa , Belgia, Austria, Poola, Ungari, Tšehhi, Slovakkia , Horvaatia , Sloveenia , Leedu, Filipiinid , Ladina-Ameerika
Õigeusk - Kreeka, Serbia , Makedoonia , Montenegro , Rumeenia , Bulgaaria , Küpros, Ukraina , Venemaa, Valgevene, Gruusia
Protestantlus - USA, Kanada , Põhja-Euroopa, Eesti, Läti, Saksamaa, Šveits, Holland , Suurbritannia(Austraalia, LAV)
Islam - Põhja-Aafrika, Lähis-Ida, Kesk-Aasia, Indoneesia , Albaania, Kosovo , Bosnia ja Hertsegoviina jt.
Budism - Ida- ja Kagu-Aasia
EESLINNASTUMINE(suburbanisatsioon)- linlased hakkasid elukohana järjest enam eelistama linnalähedasi väiksemaid asulaid.
VASTULINNASTUMINE(kontraurbanisatsioon)- elanike lahkumine kaugematesse maapiirkondadesse.
LINNASTUMINE(urbanisatsioon)- rahvastiku koondumine linnadesse ning linnarahvastiku osatähtsuse tõus.
LINNASTU( aglomeratsioon )- lähedal asuvad linnas on kokku kasvanud.
HIIDLINNASTU (megalopolis)- lähedal asuvad linnastud kasvavad kokku.
ÜLELINNASTUMINE- linnastumise tempo on kiirem kui tööstuse/majanduse areng.
USUND - inimese tunnetuslik emotsionaalne või tegevuslik suhe üleloomuliku jõudu või jõududesse, mida ta peab tema ja maailma tegevust määravaks. Igal etnosel oma usund, mis on kultuuri osa.
DEMOGRAAFIA - rahvastikuteadus
DEMOGRAAFILINE SIIRE- teooria, mis väidab et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsioonilise käitumise tüübilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegsele tüübile. Toimub koos industrialiseerimisega ja selle mõjul.
DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS- kiire rahvaarvu kasv.
MIGRATSIOON- ränne; rahvastikuliikumine, kus inimesed vahetavad elukohta.
IMMIGRATSIOON- sisseränne
EMIGRATSIOON - väljaränne
REMIGRATSIOON - kodumaale tagasipöördumine
MIGRATSIOONISALDO- sisse-ja väljarände vahe
PENDELRÄNNE- in. liikumine kodu ja töö vahel kui need asuvad erinevates kohtades
SLUMM - ülelinnastumisel tekkinud kehvade eluoludega piirkond linnas, kus elab vaesem osa linnarahvastikust.
Geograafia KT-10 klass- Linnastumine #1 Geograafia KT-10 klass- Linnastumine #2 Geograafia KT-10 klass- Linnastumine #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-08-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 114 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Blackgirl12 Õppematerjali autor
Mõisted, usundid, etnosed, migratsioon, linnastumine, siirete tüübid, rahvaarvu muutumine

Sarnased õppematerjalid

Rahvastiku KT-ks kordamine
2
rtf

Rahvastiku KT-ks kordamine

ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid. Rände tõmbepõhjused:suur töö-ja õppimisvõimaluste valik, kõrge palk, head elamistingimused, sugulased, sõbrad, tuttavad, meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond, soodne ja tervislik looduskeskkond. Rände barjäärid:kaugus, info puudus, rände maksumus. Positiivne-negatiivne mõju - vaat lk 49 Peamised rändesuunad: Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika, Lähis-Ida naftariigid, Austraalia 9. Linnastumine ehk urbanisatsioon - rahvastiku koondumine linnadesse ja linnarahvastiku osatähtsuse kasv. Linnalised asulad - alev, linn. Maa-asulad - küla, alevik. Linnastumise etapid: a)Varaindustriaalne(demograafiline plahvatus) - tekib palju uusi linnu, olemasolevad suurenevad ~40% b)Hilisindustriaalne(rahvastiku vananemine) - eriti uusi linnu ei teki, olevasolevad suurenevad ~70% c) Postindustriaalne(kaasaegne rahvastiku tootmine) - eeslinnastumine, vastulinnastumine. 10

Geograafia
Rahvastik - kordamine
8
docx

Rahvastik - kordamine

sotsiaalsfäärile Maailmas peamised rändesuunad ja nende põhjused: * Mehhiko - USA – parem elu ja tasuvam töö * Puerto Rico – USA – parem elu, majanduslik kindlustatus * Türgi – Saksamaa – parem elu, majanduslik kindlustatus * Burkina – Elevandiluurannik – majanduslikul parem * Venemaa – Kasahstan – poliitilised põhjused * Hiina – USA – loodusõnnetused, parem elu * Indoneesia – Malaisia – parem elu 9. Linnastumine. Asulate jaotuse alused linnalisteks asulateks ja maa-asulateks. Oskad iseloomustada linnastumise erinevaid etappe ning tead, kunas need maailmas levisid (-vad) Jaotuse alused: 1. Rahvaarv 2. Inimeste peamised tegevusvaldkonnad 3. Tsentraalse kanalisatsiooni olemasolu 4. Teatud infrastruktuuri olemasolu Linnastumise etapid: 1. Algab seoses industrialiseerimisega (langeb kokku varaindustriaalse tootmisviisiga ja demograafilise plahvatusega)

Rahvastik ja majandus
Rahvastik
4
doc

Rahvastik

Sündide arvu muutmiseks kasutatatakse: abiellumisvanuse määramist, rasestumisvastaste vahendite ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, kooselureegleid, peretoetusi, soodustusi töötamisel, teenuseid. (Peresõbralikud on nt. Põhjamaad) Vähendamiseks tehakse ka trahve (nt. Hiinas, kui on rohkem kui 1 laps + seal kasutatakse ka sundaborte). Rändpoliitikas on mitmed piirangud või soodustused seoses kodakondsuse, töö-või elamisloa saamisega. Kasutatakse ka kvoote. ASUSTUSE ARENG, LINNASTUMINE: Linnastumiseks nimetatakse linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus. Mõõdetakse osakaalu järgi kogu rahvastikust protsentides. Eeldused: Tööjaotuse areng ja töö tootlikkuse kasv Tööstuslik revolutsioon Koloniaalsüsteemi kujunemine (algselt oli tugipunkt, hiljem kasvas linnaks, sest sinna kogunes tööjõuna palju rahvast) Teenindava majandussektori plahvatuslik areng Arengumaades on linnade kasv kiirem kui arenenud maades.

Geograafia
Maailmarahvastik
2
doc

Maailmarahvastik

*Kaotatakse haridusinvesteeringud *Suurem surve sotsiaalsfäärile 11.LINNASTUMISE ISELOOMULIKUD JOONED JA ERINEVUSED ÜHISKONDADES a) Agraalühiskonnas ­ Linnad tugipunktidena hakkasid tekkima ühiskonna kihistumise tulemusena. Kujunesid hea transportteede piirkondadesse Vahemere äärde, Lähis ­ Itta, Indiasse, Hiinasse. 5% rahvastikust = valitseja, teenijaskond, käsitöölised, sõdurid b)Industriaalühiskonnas ­ Väga kiire linnastumine. 16 ­ 18 saj. *I Etapp ­ Euroopas kasvasid vanad linnad ja tekkis palju uusi. Tekkisid esimesed miljonilinnad. Pariis, London. Fifty fifty rahvastik, maal ja linnas *II etapp ­ 19 ­ 20 saj algus ­ Uusi linnu tekkis vähe, aga suurlinnad laienesid eeslinnadesse, liites neid linnastuteks. Toimus Suburbanisatsioon. Linnaelanike % = 70-80 elanikkonast c)Infoühiskond *Kontraurbanisatsioon ­ Lahtilinnastumine

Geograafia
Maailma rahvastik ja rahvastiku protsessid
56
ppt

Maailma rahvastik ja rahvastiku protsessid

Maailma rahvastik ja rahvastikuprotse ssid Allikad: Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.wikipedia.com http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/po pclockw http://www.vkg.werro.ee/materjalid /EGCD/Opik/juhan/rahvas/vanusko.ht ml http://eesti.files.wordpress.com/2007 /03/a.gif http://www.census.gov/ipc/www/idb /pyramids.html 1 Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Rahvaarvu muutumine  Pikka aega maailma rahvaarv oli muutumatu, suremus oli umbes sama suur kui sündivus  Rahvaarv hakkas kasvama, kui inimeste eluviis muutus paikseks  1900. aastal elas maailmas 1,6 miljardit inimest, aastal 1992 aga juba 5,5 miljard

Demograafia
Rahvastik ja asutus
48
ppt

Rahvastik ja asutus

RAHVASTIK JA ASUTUS Nõo Reaalgümnaasium Geograafia I.kursus Brita Lodi Detsember.2012 Rahvaarvu muutumine · Kui inimesed elatusid vaid küttimisest ja korilusest, püsis rahvaarv enam-vähem muutumatuna. · Rahvaarv hakkas kasvama siis, kui inimesed muutusid paikseks;harisid põldu ja kasvatasid koduloomi. Rahvaarvu muutumine · 1650 aastaks oli rahva arv kasvanud 10miljonilt 500miljonile. · 1800 aasta paikku täitus esimene miljard. · Iga järgmine miljard on täitunud üha lühema aja jooksul.

Ühiskond
Maailma rahvastik ja linnastumine
7
doc

Maailma rahvastik ja linnastumine

2) Sotsiaalpoliitika: · Pensionipoliitika · Hariduspoliitika · Toimetulekupoliitika · Meetmed puuetega inimestele 3) Ühised: · Tervishoid · Perepoliitika · Integratsioonipoliitika · Eluasemepoliitika · Tööturupoliitika Linnastumine tööstus- ja infoühiskonnas * Industriaalühiskonnas ­ algas kiire linnastumine, vajati tööstusesse tööjõudu. Maal vajati tööjõudu vähem. I periood ­ 18.-19. saj. Kiiresti kasvasid vanad linnad ning tekkis juurde palju uusi linnu. Kujunesid välja esimesed miljonilinnas (Euroopas Pariis ja London) II periood ­ 20. saj esimene pool. Linnastumise tempo aeglustus, uusi linnu tekkis vähe, kasvasid suurlinnad. Kasvasid tänu eeslinnade tekkele, kuhu hakkas koonduma tööstus ja elamurajoonid. Eeslinnastumist nim. Suburbanisatsiooniks. (Linna elanikkond saavutas

Geograafia
Rahvastik ja asustus
4
docx

Rahvastik ja asustus

RAHVASTIK JA ASUSTUS 42.Maailma rahvaarv on 6 miljardit. Rahvaarvu kasvu põhjused: Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Muutumine paikseks. Suur sündimus. Sisseränne. Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eritiarengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne. 43. Rahvaarvu muutused: Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänukõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiireminipraegu ja ka tulevikus (samut

Geograafia




Kommentaarid (2)

kerx profiilipilt
Kerli Loopman: leidsin mujalt rohkem infot, kuid kt-ks õppimiseks piisab
23:56 16-09-2011
laginagi profiilipilt
02:20 09-01-2015



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun