India ja Hiina arutlus (1)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Raido Niggulis
10a
Arutle ja analüüsi
INDIA

Nagu Mesopotaamias ja Egiptuses mõjutasid looduslikud olud ka India tsivilisatsiooni teket, India tsivilisatsioon kujunes kahe kõige suurema jõgikondade alal, Induse ja Gangese kallastel. Ka kliima oli seal väga hea ja soe, sai kasvatada väga palju. Maa oli väga viljakas ja põlluharimine on seal väga hea tänu troopilisele kliimale. Induse tasandikul on aga vaja maa-ala niisutada kuna suvel on sademeid vähem. Aga sellegipoolest sai tsivilisatsioon alguse just sellest piirkonnast . Kogu sellest piirkonnast hakkas tsivilisatsioon arenema ka India poolsaarele ja Sri Lankale.

Aarjalased tungisid Indiasse II aastatuhande paiku loodest. Nende hõimud kõnelesid indoeuroopa keeli ja nad nimetasid end aarjalasteks. Nad on siiamaani hindude esivanemad . Nende keelest arenes hiljem välja, nende kirjakeeleks saanud sanskriti keel. Nad vallutasid ka peatselt Gangese ala. Neil jäi ainult puutumata Hindustani poolsaare lõunaosa ja seal kõneldakse tänapäevani kohalikku päritolu draviidi keelt. Umbes 800 aastat eKr algas Indias rauaaeg . Aarjalaste ühiskonnakorraldusest saab ülevaadet nende pühade raamatute ehk veedade vahendusel, seal on üle 1000 hümni mitmesugustele jumalatele.

Kastikorra all mõistetakse Indial iseloomulikku ühiskonnaliikmete jagunemist erinevatesse seisustesse. Nimetus tuleb portugalikeelsest sõnast casta - sünnipära. Kastikuuluvus omandatakse sündides ja seda vahetada pole võimalik. Eri kastide vahelised abielud olid keelatud. Kastide koguarv ulatub umbes 3000’ni. Ühe „Rigveda“ hümni järgi tekkisid varnad siis, kui maailma loomisel ohverdati ürgjumal Puruša: jumala suust loodi braahamid, kätest kšatrijad, puusadest vaišjad ning jalalabadest šuudrad. Aarjalased moodustasid nn puutumatute grupi. Braahamid ehk preestrid korraldasid rituaale, hoolitsedes pärimuse säilitamise ning edasikandmise eest. Kšatrijad ehk sõjamehed kaitsesid ja valitsesid kogukonda . Vaišjad kasvatasid karja, harisid põldu ja tegelesid käsitöö ning kaubandusega. Šuudrad olid teenijad , kes vähemalt osaliselt pärinesid mitte-aarjalastest põliselanike seast.

Hinduism ja brahmanism on mõlemad õpetused hinge taassünnist. Ainult hinduism on edasi arenenud brahmanismist. Brahmanite usus oli väga tähtsal kohal ohverdamine . Seda kajastab veeda. Kogu selles kirjapandavas kajastuv maailmavaade moodustab kokku hinduismi, mis kujunes järk-järgult aastatel 500 eKr- 500pKr ja on tänases Indias kõige levinum religioon . Hinduism on brahmanismi edasiarendus. Hinduismis käisitlevad maailmakorda nn jumalad maa peal, õhus kui ka taevas. Selleks tuli neil võidelda pimedust ja kaost kehastavate deemonitega, kes lisaks maailmakorda lõhkuda tahavad vaid ka inimkonna hävitada. Kuid hiljemalt VI saj eKr hakati uskuma, et inimene ei pääse surma järel taevasse vaid on loodud uuesti sündima üha uues ja uues kehas. India mitmepalgeline panteon , kus valdavalt inimnäoliste jumalate kõrval esines ka loomakujutisi, muutus aja jooksul tunduvalt. Induse tsivilisatsiooni asukate austatud jumalatest teame väga vähe. Aarjalaste jumalad seevastu on meile veedade kaudu hästi tuntud.

Hinduismile lisaks arenes välja ka teisi õpetusi, üks väljapaistvamaid oli budism . Sellele pani aluse VI ja V saj vahetusel eKr aluse kšatria seisusest ja valitsejaperekonnast pärit Gautama .

Budismis on alles jäänud, et kui inimene sureb siis ta sünnib uuena mingis teises kehas. Aga juurde on tulnud arusaamad, et elu ja surmaga kaasnevad kannatused, kannatusi põhjustavad himud, kannatustest saab lahti öeldes himudest, himudest vabanemine on võimalik targa ning kõlbelise eluviisi korral. Kirgedest ja himudest vabanemine toob neile nn hingerahu ehk nirvaana .
HIINA

Hiina tsivilisatsioon kujunes välja kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõe, Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu alal. Looduslikud ja klimaatilised tingimused on Hiinas piirkonniti päris erinevad. Huang He tasandikul on kliima parasvöötmeline ja suhteliselt kuiv, Huang He-l on kevadeti väga suured üleujutused ja on vägagi hukatuslikud, niisutavad ja väetavad maapinda viljaka mullaga. Hiinal ja Indial on vägagi sarnane kliima. V at. eKr kerkis Hiinas esile põlluharijate asulaid. Kiri võeti kasutusele Hiinas ~1500 a eKr. Indias võeti kiri kasutusele ~800 a eKr. Hiina keiser oli piiramatu võimuga valitseja, kogu riigi ülempreester ja kõrgeim seadusandja.

Hiina ühendas oma võimu alla Shi Haungdi (221.210 eKr). Ta püüdis järjekindlalt tõsta oma isiklikku autoriteeti ja kärpida sõjaväelise aristokraatia mõjuvõimu. Selleks saatis ta pealinnast riigi eri piirkondadesse keiserlikud asevalitsejad. Lisaks käskis ta kogu maal ühtlustada nii kaalu- kui ka mõõdusüsteeme ja kirjaviisi. Tema valitsusaastatel kujunes ka Hiina müür. Lisaks suurele ja kuulekale ametnikkonnale tugines keisri võim ka hiiglaslikule armeele, mida kasutati ka Hiina müüri ehitamiseks.

Valitsemine oli rohkearvuliste õpetatud ametnikkonna hoole all. Ametnikelt nõuti põhjalikku haridust. Keiserliku keskvalitsuse tuumiku moodustas kõige ülemistest ja usaldusväärsematest ametnikest koosnev seadusandlik kogu. Eri piirkondi valitsesid pealinnast määratud piirkonnakohtunikud, kes resideerisid müüridega kindlustatud maakonnalinnades.

Siiditee oli Ida-Läänesuunaline ajalooline paljude tuhandete kilomeetrite pikkune kaubateede võrk Hiinast Euroopasse. Mööda Siiditeed levisid satiinid, orjad ja teised kangad , muskus ja teised lõhnaained, vürtsid, ravimid , juveelid , klaas ja isegi rabarber. Siiditee ulatus Luoyangist kuni Roomani. See mängis väga olulist rolli kultuuri levikus ning kaubavahetuses . Siiditee võimaldas ka ühendust luua ka Lõuna-Euroopaga ning tutvust teha nende kultuuriga . Kaubavahetus haaras Hiinat, Indiat, Tiibetit, Kašmiiri, Pärsiat. Ei Himaalaja ega Karakorum ei suutnud seda tõsiselt tõkestada. Siiditee tõusudel ja mõõnadel olid ikka pigem poliitilist ja sõjalist laadi põhjused. Vahelduva eduga õitses selline kaubandus 2. saj eKr kuni 15. Saj pKr. Samuti arenes ka turg jõudsalt, kuna kaup kiirelt liikus ja riigid omavahel ühendatud olid.

Hiina perekond oli patriarhaalne ning lähtus kahest kindlast põhimõttest: noored peavad kuuletuma vanematele ja naised meestele. See kajastus ka seaduses. Poega ,kes oli oma isa löönud, võis ähvardada surmanuhtlus. Kui aga isa peksis surnuks sõnakuulmatu poja, võis ta karistusest pääseda. Kui naine lõi meest oli karistuseks ihunuhtlus. Mees aga võis naist karistamatult nuhelda, juhul kui ei tekkinud tõsiseid kehavigastusi. Meeste positsiooni õigustamine oli seaduslik ja loomulik. Hiinas oli meeste domineerimine niivõrd universaalne ja kõike läbiv, et see muutus ühiskonnale nähtamatuks „kultuurimustriks“. Ka religioonis on näha, et naine on alam. Kõik usurajajad olid mehed ning seetõttu oli ka naistel alam positsioon ühiskonnas.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

22 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

raits7771 Õppematerjali autor

Ajaloo õpiku 2 OSA (avita) I ja II ptk kordamisküsimuste põhjalikud vastused. Sain selle töö eest 5.

india hiina

Sarnased õppematerjalid

doc

Hiina ja India Ajalugu

INDIA HIINA 1. kultuuri tärkamine III aastatuhat e.Kr Induse IV aastatuhat e.Kr kultuur (üks inimkonna kõrgetasemeline keraamika ja vanemaid kõrgkultuure) II aastatuhat eKr kujunenud arhitektuurivormid. 2. usundid, religioon, Hinduism, budism, Taoism, konfutsianism, õpetused dzainism (kõigile neile on budism, chan-budism

Ajalugu

docx

10.kl ajaloo õpik lk 19 küsimused

Lk 19 1. Kuidas mõjutasid looduslikud ja geograafilised olud Induse tsivilisatsiooni kujunemist ja arengut? Indias, nagu ka paljudes muudes maades, kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Kahe kõige suurema jõe, Induse ja Gangese suvised üleujutuse muudavad pinna viljakaks 2. Milline on aarjalaste vallutuse tähtsus India tsivilisatsiooni ja kultuuri järjepidavuse seisukohalt? Aarjalastest said tänapäeva hindude esivanemad. Nende kõneldud keelest arenes hiljem India klassikaliseks kirjakeeleks saanud sanskriti keel, samuti tänapäeva India arvukad keeled, mida sageli nimetatakse kokku hindi keelteks. 3. Iseloomustage India ühiskonnakorraldust. a)Kuidas kajastub kastikorras aarjalaste domineerimine? b)Kuidas põhjendab religioon kastikorra vajalikkust?

Ajalugu

docx

India

· On teada, et linnad hüljati ja asuti elama väiksematesse asulatesse. · Arvatavasti tingisid selle välisvaenlaste sissetung ja sisevastuolud, või looduskatastroofid. Aarjalased veedade ajajärgul · II a.tuh. keskpaiku eKr tungisid Indiasse aarjalased. · Nad olid loodest pärit indoeuroopa keeli kõnelevad hõimud. · Nende kõneldud keelest arenes hiljem sanskriti keel, mis sai India kirjakeeleks. · Peagi hõivasid aarjalased ka Gangese madaliku ja alistasid suure osa Indiast. Geo ja looduslikud olud · Umbes 800 a. eKr algas Indias rauaaeg. · Peagi võeti kasutusele foiniikia tähestikul põhinev kiri. · Aarjalaste ühiskonna korraldusest saab ülevaate veedade vahendusel. · Need olid muistset tarkust talletanud hümnide ja usutekstide kogumikud. · Kõige varasem oli ,,Rigveda". · See sisaldas üle 1000 hümni.

Ajalugu

docx

India, Hiina ja Kesk-Ameerika ajalugu

kujunes puuvill : loomasööt ja tekstiilitooraine. linn kujunes ümber lossi, kus olid mahukad viljasalved lossil oli ka pühamu funktsioon. ümbruskonnas paiknesid põletatus tellistest elamukvartalid. elati üheruumistest majades. linnades olid turuplatsid ja käsitööliste kvartalid. kaubandussidemed Mesopotaamiani, luksuskaubad ja toorained. 1700 toimus Induse tsivilisatsiooni allakäik. II aastatuhandel tungisid sisse aarjalased, hindude esivanemad. sanskriti keel, mis on tänapäeval India klassikaliseks keeleks. aarjalased hõivasid peaaegu kõik Indiast, v.a. Hindustani poolsaare lõunaosa, kus kõneldakse draviidi keelt. 800 algas rauaaeg. võeti kasutusele foiniikia tähestikul põhinev kiri. pühade raamatute - veedade - abil saab ülevaate ühiskonnakorraldusest. hümnide ja usutekstide kogumik. "Rigveda"s on üle 1000 hümni (loodud II aastatuhandel). aarjalased olid karjakasvatajad, kuid said ka põlluharijateks, kasvatati riisi. pealik - radza. meeste üldkoosolekud.

Ajalugu

doc

Kauged tsivilisatsioonid

AJALUGU KORDAMINE. KAUGED TSIVILISATSIOONID (§1-9) I. INDIA Geogr olud : Nagu mesopotaamias ja egiptuses indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges. Gangese juures olid põlluharimiseks soodsad olud, seevastu Induse juures tuli aga suveti kunstlikult niisutada. 1. RIIKLUS JA ÜHISKOND. Induse tsivilisatsioon: Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel eKr. Peagi võeti kasutusele metallid ja III aastatuhandel eKr arenes niisutuspõllundus

Ajalugu

doc

India

Võeti kasutusele metallid ja arenes niisutuspõllundus. Pronksiaeg. Tähtsamad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Enamik inimesi elas maal, kuid osad elasid ka linnas. Linnad kujunesid ümber künkal oleva lossi, millel oli pühamu funktsioon. Seal olid ka viljasalved. Elamukvartalid olid põletatud tellistest. Enamik elas madalates ühetoalistest majades. Jõukamatel olid mitmekorrulised sisehooviga majad. Oli olemas kanalisatsioon reovee väljajuhtimiseks. India inimesed olid esimesed, kes ehitasid käimlad majadesse. Toiduks olid peamiselt nisu, oder ja datlid. Sai alguse puuvillakasvandus, mis oli algul loomadele söödaks, kuid hiljem tehti sellest ka tekstiili. Indias oli kaubandus väga tugev, mis ulatus kuni Mesopotaamiani. Sealne rahvas oli huvitatud idapoolsetest toorainetest ja luksukaupadest (vääriskivimite töötlemine, keraamika- ja metallitöötlus).

Geograafia

doc

India

Arheoloogilised leiud osutavad, et linnad jäeti maha ja edaspidi elati väiksemates ning vaesemates asulates. Oletatavasti tingisid selle välisvaenlaste sissetung ja sisevastuolud, aga ja hävitavad üleujutused või muud looduskatastroofid. Aarjalased veedade ajajärgul II aastatuhande keskpaiku eKr tungisid loodest Indiasse indoeuroopa keeli kõnelevad hõimud, kes nimetasid end aarjalasteks. Neist said tänapäeva hindude esivanemad. Aarjalaste kõneldud keelest arenes hiljem India klassikaliseks kirjakeeleks saanud sanskriti keel, samuti tänapäeva India arvukad keeled, mida sageli nimetatakse kokku hindi keeleks. Pole teada kas aarjalaste sissetung põhjustas Induse tsivilisatsiooni languse või tungisid uued asukad Indiasse pärast varasema kõrgkultuuri allakäiku. Peagi hõivasid aarjalased ka Gangese madalikku ja alistasid järgnevalt suure osa Indiast. Ainult Hindustani poolsaare lõunaosa jäi neist

Ajalugu

doc

Kauged tsvilisatsioonid

Kauged tsivilisatsioonid HIINA tsivilisatsioon kujunes kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõe, Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu aladel. Hiina tsivilisatsioon sai alguse põhjapoolsel Huang He tasandikul. Hiljem avastati Jangste ja sellest sai Hiina majanduslikult arenenuim ning tihedamini asustatud piirkond. Alates 5. aastatuhandest eKr tekkis Huang He äärsetele küngastele põlluharijate asulad, mille elanikud kasvatasid otra, hirssi ja nisu. Ajajooksul tekkis ka riisikasvatus. Umbes 1500 a eKr kujunes suurem riik Hiina ajaloos ja sellel ajal tekkis ka hieroglüüf. Siianigi on säilinud osa nendest loomaluudel. Hiina ei jäänud sugugi puututmatuks kodusõdadest ja riigi killustumisest. 221

Ajalugu

Rohkem sarnaseid