Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis (3)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist


Liivalaia Gümnaasium
Ristisus
teke ja areng
Vana- Rooma impeeriumis
Koostaja : Maarja Kukumägi
11
a klass
Juhendaja : Kristel Lelumees
Jaanuar, 2009
Sisukord
Ristiusu
teke………………………………………………………………… lk 2-3
Ristiusu
levik…………………………………………………………………… lk 4-5
Kristlaste tagakiusamine ………………………………………………………… lk 6-7
Kristlased ja Rooma riik………………………………………………………… lk 8
Apostel Paulus ja ristiusk …………………………………………………………lk
9-10
Uue
testamendi kujunemine………………………………………………………lk
11-13
Kasutatud
kirjandus……………………………………………………………… lk 15
Ristiusu
teke
Kristlus oli algselt judaismi usulahk , mis esimeste
sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest
ja religioonidest suuremaks .
Muude
Vahemere idaranniku maade hulgas allutati 1. sajandil eKr Rooma
ülemvõimule ka Palestiina . Roomlased olid teadlikud juutide
erandlikustmonoteistlikust religionist ja käsitlesid neid seetõttu
erijutumina. Pikka aega ei nõutud juutidelt Rooma jumalate austamist
ja ka Juuda valitsejatele jäeti esialgu nimeline iseseisvus ning
koos sellega tavapärasest veel suuremad volitused oma maa siseasjade
üle otsustamiseks. Alles oma valitsusaja lõpul määras Augustus
ametisse Juuda asevalitseja- porkuraatori-, piirkonna lõplik
liidendamine leidis asset veelgi hiljem. Kogu sellest Rooma
järeleandlikkusesr hoolimata püsis juutides sügav rahulolematus oma seisukorra suhtes ja koos sellega juba aastasadadevanune lotus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu iisraeli
rahva hädadele, taastama tema muistse hiilguse ja kehtestama
maapeale jumalariigi.
Niisugustes
oludestegutses 1 saj pKr. Palestiinas juudi soost rändjutustaja Jeesus . Kuulutades peatselt saabuvat jumalariiki, tõlgendas ta seda
Vasakule Paremale
Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis #1 Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis #2 Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis #3 Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis #4 Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis #5 Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis #6 Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis #7 Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis #8 Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis #9 Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis #10 Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis #11 Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis #12 Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis #13 Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis #14 Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis #15 Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 131 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maarjaku Õppematerjali autor
see on esitatud juba Liivalaia gümnaasiumi ajaloo õpetajale (Kristel Lelulmees)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

Ristiusu teke ja areng

Ristiusu teke Uue usuna tekkis Rooma impeeriumi aladel ristiusk ehk kristlus. Sellest sai maailma levinum usk maailmas. Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamist (paljujumalalistes usundites lisati kohalikele austatavatele jumalatele ka rooma jumalaid). Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus. Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja (prokuraator) ja lõplikult liideti Juudamaa Roomaga velgi hiljem. Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis juutides rahulolematus ja lootus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu juutide hädadele ja looma maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1.

Ajalugu
thumbnail
9
docx

Ristiusu teke ja areng

Referaat Ristiusu teke ja areng Sisukord - Ristiusu teke - Ristiusu levik - Kristlased ja Rooma riik - Apostel Paulus - Uus Testament - Ristiusu kiriku kujunemine - Kasutatud kirjandus Ristiusu teke Ristiusk tekkis 1. saj pKr, apostlid lõid siis esimesi kogudusi. Ristiusu tunnistas lubatuks keiser Constantinus Milano ediktiga aastal 313 ja 381 kuulutati kristlus Roomas riigiusuks. Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, millest võtsid eeskuju ilmalikud valitsejad. Ristiusk levib Roomas kõige vaesemates kihtides ja väikelinnades. Osadel vallutatud aladel võtsid inimsed selle ise vastu. Tehti misjonäritööd ja suruti peale ka vallutuste käigus, ainult Iirimaal võeti vastu rahumeelselt. Viimasena ristiusustati Leedu 14. saj

Ajalugu
thumbnail
12
doc

Kristlus

kõikjal ning keda tuntakse kaheteistkümne apostlina. Lisaks neile oli tal teisigi poolehoidjaid, kelle seas oli ka naisi. Algul oli Jeesuse õpetus suunatud juutidele, kuid hiljem laienes see ka mittejuutidele ehk paganatele. Õpetus tekitas ka teravat pahameelt juudi preesterkonnas ja ülemkihis. Selles nähti Moosese seadusest taganemist ja tõelist messiat ootavate juutide eksitamist, mistõttu peeti Jeesust valemessiaks. Rooma võimud kahtlustasid, et Jeesus valmistab ette juutide ülestõusu. Et seda takistada, laskis Juuda prokuraator ehk asevalitseja Pontius Pilatus umbes 30. aastal pKr Jeesuse vahistada ja seejärel Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel ristilöömise läbi hukata. Jeesuse surm ei peatanud aga tema õpetuse levikut. Pühapäeval, kui sabat oli möödas, tulid mõned Jeesust järginud naised tema surnukeha võidma. Nad avastasid, et kivi oli haua ukse eest ära lükatud ning haud oli tühi

Rahvusvahelised suhted
thumbnail
13
doc

Kristlus retsensioon

kõikjal ning keda tuntakse kaheteistkümne apostlina. Lisaks neile oli tal teisigi poolehoidjaid, kelle seas oli ka naisi. Algul oli Jeesuse õpetus suunatud juutidele, kuid hiljem laienes see ka mittejuutidele ehk paganatele. Õpetus tekitas ka teravat pahameelt juudi preesterkonnas ja ülemkihis. Selles nähti Moosese seadusest taganemist ja tõelist messiat ootavate juutide eksitamist, mistõttu peeti Jeesust valemessiaks. Rooma võimud kahtlustasid, et Jeesus valmistab ette juutide ülestõusu. Et seda takistada, laskis Juuda prokuraator ehk asevalitseja Pontius Pilatus umbes 30. aastal pKr Jeesuse vahistada ja seejärel Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel ristilöömise läbi hukata. Jeesuse surm ei peatanud aga tema õpetuse levikut. Pühapäeval, kui sabat oli möödas, tulid mõned Jeesust järginud naised tema surnukeha võidma. Nad avastasid, et kivi oli haua ukse eest ära lükatud ning haud oli tühi

Usundiõpetus
thumbnail
8
doc

Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis

Tallinna Liivalaia Gümnaasium Refereraat: Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis Karel Tõnson 11c Klass 2009 aasta RISTIUSU LEVIK Ristiusk ehk kristlus kuulutab usku ainujumalasse ning tõotab igavest elu neile, kes usuvad Jeesus Kristusesse. Kristlus tekkis umbes 2000 aastat tagasi Palestiinas. Esimesel aastatuhandel levis ristiusk peaaegu üle kogu Euroopa ja mujalegi. Sellest sai usk, mida suured ja vägevad riigid tunnistasid.

Ajalugu
thumbnail
12
doc

APOSTLID Peetrus ja Paulus

APOSTEL PEETRUS Kreekakeelne sõna ,apostel' on meie keeles saadik. Jeesus andis selle aunimetuse üksnes oma 12 õpilasele. Seega on meid huvitavast kahest suurest usumehest apostel üksnes Peetrus. Jeesuse sõpru Laatsarust või Maarja Magdaleenat ei saa me ka parima tahtmise juures apostliteks kutsuda, küll aga Jeesuse jüngriteks, tema õpetuse järgijaiks. Et aga misjonär e. usulevitaja Paulusel on ristiusu levitamisel Peetrusega sama suured (kui mitte suuremad) teened, nimetavad kristlased traditsiooni kohaselt apostliks ka teda. El Greco. Apostlid Peetrus ja Paulus. Ermitaaz. Peterburi. Peetruse õige nimi oli Siimon. Jeesus ütles tema kohta emakeeles sõbralikult Keefas (aramea k. kivi, kalju). Et aga Uus Testament pandi kirja kreeka keeles, oleme meie harjunud suurt usumeest hüüdma kreekapäraselt Peetruseks (kreeka k. Petros, eesti k. Peeter, inglise k. Peter, prantsuse k.

Ajalugu
thumbnail
8
docx

RISTIUSU KIRIKU KUJUNEMINE

`salvitu`. Salvimine = valitsejaks pühitsemine)  Loodi esimene kogudus Jeruusalemmas (kr `kyriakos`e `issandale kuuluv`).  Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas, nii Palestiinas kui diasporaas.  Antiookias kujunesid juba segakogudused, kus kreeklastest paganaid (lad `pagani`e maainimesed) oli rohkem kui juute. KRISTLUSE TEKKIMINE (§ 27 + lk 215-216) 1. Palestiina allutamine Rooma ülemvõimule (aeg, Rooma suhtumine juutidesse, juutide suhtumine Rooma ülemvõimu, prokuraator) 2. Jeesus kui ajalooline isik (tegevus, aeg, Jeesuse õpetus ja selle vastuolu judaismiga, Jeesuse hukkamise põhjused, Pontius Pilatus, 30. a eKr) 3. Kristuse teke, õpetuse sisu 4. Kristluse leviku põhjused ja tagamaad (ainujumalausk, parem elu pärast surma, rändjutlustajad (apostlid), võrdsuse idee

Ajalugu
thumbnail
4
docx

Usk Roomas

Usk Roomas Nagu teada, olid roomlased iidsetest aegadest alates kõrgema kultuuritasemega etruskide ja kreeklaste mõju all. Seetõttu on raske eristada Rooma jumalaid võõrastest mõjudest. 1. Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Jumalate tegevusalad olid lihtsad ja kindlad: künnijumal, külvijumal, lõikusejumal, põllupiiride jumal jne. Esialgu ei kujutanud roomlased jumalaid inimesesarnaste olenditena. 2. Üsna vara tekkisid Roomas ka üldised jumalad, näiteks Janus - uste, piiride, lõpu ja alguse, ka sõjajumal, keda kujutati kahe vastassuunas vaatava näoga. Januse templi kaks vastassuunas

Ajalugu




Kommentaarid (3)

WackoGirl profiilipilt
Heleri Melsas: Minu arvates on see päris hea!
19:21 25-09-2011
karll profiilipilt
karll: päris hea.
20:11 04-03-2009
RiinaR profiilipilt
RiinaR: k
19:59 14-10-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun