Ristija Johannes (0)

 
 
Tartu Ülikool 
Filosoofiateaduskond 
Ajaloo ja arheoloogia instituut 
Kunstiajaloo osakond  
 
 
 
 
 
 
Lilija  Soosaar  
Ristija  Johannes 
Referaat 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tartu  
2014 
 
 
Sisukord 
Sissejuhatus   
 
 
 
 
 
 
 
 
 
3 
1. Piiblilugu Ristija Johannesest 
 
 
 
 
 
 
 
3 
1.1. Ristija  Johannese  sündimise  ettekuulutus  
 
 
 
 
3 
1.2. Maarja külastab Eliisabeti 
 
 
 
 
 
 
3 
1.3. Ristija Johannese sünd   
 
 
 
 
 
 
4 
1.4. Ristija Johannese kasvamine 
 
 
 
 
 
 
4 
1.5. Ristija Johannese  jutlus    
 
 
 
 
 
 
4 
1.6. Jeesuse ristimine   
 
 
 
 
 
 
 
4 
1.7. Ristija Johannes satub vangi 
 
 
 
 
 
 
5 
1.8. Jeesus vastab vangistatud Ristija Johannesele   
 
 
 
5 
1.9. Ristija Johannese surm   
 
 
 
 
 
 
5 
2. Ristija Johannese kujutamise traditsioonid 
 
 
 
 
 
6 
2.1. Ristija Johannese kujutamine Hans Memlingi triptühhonil 
 
 
6 
2.2. Salome  võrdlus   
 
 
 
 
 
 
 
7 
2.3. Katoliku ja õigeusu kirikute kujutamise traditsioonid   
 
 
7 
2.4.  Reformatsioon     
 
 
 
 
 
 
 
8 
Kokkuvõte 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
8 
Kasutatud allikad 
 
 
 
 
 
 
 
 
          10 
Illustratsioonid  
 
 
 
 
 
 
 
 
          12 
 
 
 
 
 
 
 
2 
 
 
 
Sissejuhatus 
Me teame Ristija Johannesest Piiblist. Matteuse, Markuse  ja  Luuka  evangeeliumidest. Ristija 
Johannes kuulutab meeleparanduse  vajalikkust . Tema sõnad on: „Parandage  meelt , sest 
taevariik on lähedal!” Mt 3:1-2. Johannes ristis inimesi Jordani jões, sest vette kastmine 
sümboliseerib uuestisündi ja meeleparandust.  
Ristija Johannese teine, kristlikus maailmas väga oluline  kuulutus  on Jeesuse kohta: „Pärast 
mind tuleb minust  vägevam, kelle jalatsipaelagi ma ei kõlba kummardudes lahti päästma.  
Mina ristin teid veega, aga tema ristib teid Püha Vaimuga.” Mk 1:7-8. Johannes on 
sõnumitooja ja katoliku kiriku järgi prohvet Eelija reinkarnatsioon1. 
Need kaks eelmainitud kuulutust on võtmeks mõistmisele, miks Ristija Johannes on nii 
oluline kristlikus maailmas ja kuidas need prohvetlikud kuulutused mõjutavad tema elukäiku 
ja surma. Selle referaadi eesmärgiks on vaadelda Ristija Johannese elu ja surmaga seotud 
sündmuseid  tuginedes piibli tekstidele. Piltide rikkaliku materjalide abil saame võrrelda 
Ristija Johannese katoliikliku ja õigeusu traditsioonilist kujutamist, aga ka  kristlike piltide 
maalimist reformatsiooni valguses. 
1. Piiblilugu Ristija Johannesest 
Ristija Johannese sünnist, tema päritolust ja varasest elust kirjutab meile evangelist  Luukas. 
Preester, nimega  Sakarias ,  Abija teenistuskorrast, ta naine oli Aaroni tütardest ja tema nimi 
oli Eliisabet2. Need olid Johannese vanemad. Johannese sündimine on imelugu, sest  Eliisabet  
„oli sigimatu, ja nad mõlemad olid väga eakad.“3  
1.1. Ristija Johannese sündimise ettekuulutus 
Kuid peaingel Gabriel kuulutab tema sündi ette ja ütles ka nime, mida lapsele antakse.4 (Vt. 
Illustratsioonid. Pildid 1–4). Sakarias jäi tummaks sellest hetkest, kui ingel  Gabriel ilmutas 
ennast Sakariale pühamus, sest ta kahtles ingli  sõnades. Eliisabet tõepoolest sai lapse, nii nagu 
ingel kuulutas.  
1.2. Maarja külastab Eliisabeti 
                                                           
1  Catholic  Online,  http://www.catholic.org/saints/saint.php?saint_id=152, 30.11.2014. 
2 Võrgupiibel, Eesti Piibliselts, 2005, Luuka 1,  salm  5.  http://www.piibel.net/#q=Lk%201, 30.11.2014. 
3 Samas, salm 7. 
4 Samas, salm 13. 
3 
 
 
 
Enne poja sündi külastab Eliisabeti tema sugulane Maarja, Jeesuse tulevane  ema5, sest ka 
tema jäi lapseootele ingel Gabrieli ettekuulutusel. Ja kui Maarja ütles tervitussõnad, juhtus nii, 
et Eliisabeti laps „ hüppas ta ihus rõõmu pärast.“6  (Vt. Illustratsioonid. Pildid 5–12).  
1.3. Ristija Johannese sünd 
Eliisabeti ja Sakariase laps sündis ja temale pandi nimeks Johannes, kuigi traditsioonide 
kohaselt pidi laps saama nime oma isa, Sakariase järgi.7 Kuid Sakarias ise kinnitab, mis nime 
saab laps, kirjutades lauakesele: „Johannes on tema nimi.”  Ja otsekohe  hakkab Sakarias jälle 
rääkima, ülistades Jumalat8: „Ja sina, lapsuke, sind  hüütakse  Kõigekõrgema prohvetiks, sest 
sa lähed Issanda eel temale teed valmistama, et anda tema rahvale pääste tunnetus nende 
pattude andeksandmises.“9 (Vt. Illustratsioonid. Pildid 13–19).  
1.4. Ristija Johannese kasvamine 
 „ Aga lapsuke kasvas ja sai tugevaks vaimus . Ja ta oli kõrbes selle päevani, mil ta astus 
Iisraeli ette.“10 (Vt. Illustratsioonid. Pildid 20–27 ). 
1.5. Ristija Johannese jutlus 
Edaspidistest sündmustest Ristija Johannese elust kirjutavad lisaks Luukale ka Matteuse ja 
Markuse evangeelium. „Neil päevil tuli Ristija Johannes ja kuulutas Juuda  kõrbes: 
„Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!” Tema ongi see, kellest on räägitud prohvet 
Jesaja kaudu: „Hüüdja hääl on kõrbes: Valmistage Issandale tee, tehke tasaseks tema 
teerajad!” Johannesel oli kaamelikarvadest kuub, ja ta niuete ümber oli nahkvöö , aga roaks 
olid talle rohutirtsud ja metsmesi.“11 (Vt. Illustratsioonid. Pildid 28–29). 
1.6. Jeesuse ristimine 
Kuulutades kõrbes ja ristides inimesi Jordani jões kohtub Johannes Jeesusega, kes tuli „et 
lasta ennast Johannesel ristida .“12 Ja kui Jeesus tuli veest välja siis „Püha Vaim laskus ihulikul 
                                                           
5 Samas,  salmid  39-56.  
6 Samas, salmid 39-45. 
7 Samas, salmid 57-61. 
8 Samas, salmid 63-65.  
9 Samas, salmid 68-79. 
10 Samas, salm 80. 
11 Võrgupiibel, Eesti Piibliselts, 2005, Matteuse 3, salmid 1-4.  http://www.piibel.net/#q=Mt%203, 30.11.2014. 
12 Samas, salmid 13-15. 
4 
 
 
 
kujul Jeesuse peale kui tuvi, ja taevast  kostis hääl: „Sina oled mu armas Poeg, sinust on mul 
hea meel!”13 (Vt. Illustratsioonid. Pildid 30–44). 
1.7.Ristija Johannes satub vangi 
Pärast Jeesuse ristimist Johannes kuulutab rõõmusõnumit Jeesusest edasi ja manitseb rahvast. 
Ja juhtus nii, et „nelivürst Heroodes sai Johannese käest noomida oma venna Filippuse naise 
Heroodiase ja kõigi pahategude pärast, mida Heroodes oli teinud, sai ta hakkama veel sellega, 
et pani Johannese vangi.“14  
1.8. Jeesus vastab vangistatud Ristija Johannesele 
Piibel kirjeldab seda aega, millal Johannes vangis oli. Jeesuse kuulsus kasvab ja Johannes 
saadab oma kaks jüngrit Jeesuse juurde  küsima  „Kas sina oled see, kes pidi tulema, või jääme 
ootama teist?”15 Jeesus saadab vastuse: „Minge, teatage Johannesele, mida te olete näinud ja 
kuulnud :  pimedad näevad jälle, jalutud kõnnivad, pidalitõbised saavad puhtaks ja  kurdid  
kuulevad, surnud ärkavad üles, vaestele kuulutatakse rõõmusõnumit ja õnnis on see, kes 
minust iial ei pahandu!” 16 Ja Jeesus kõneleb Ristija Johannesest: „Tema ongi see, kellest on 
kirjutatud: Vaata, ma saadan sinu eele oma käskjala, kes tasandab sinu tee su ees. Ma ütlen 
teile, ei ole naisest sündinute seas kedagi suuremat Johannesest, aga väikseim Jumala riigis on 
temast suurem. Ja kogu rahvas, kes teda kuulas, ja tölneridki tunnistasid, et Jumalal on õigus, 
lastes endid ristida Johannese ristimisega.“17 (Vt. Illustratsioonid. Pildid  45–46). 
1.9. Ristija Johannese surm 
„Ja Heroodes oleks tahtnud Johannese tappa, kuid kartis rahvast, sest Johannest peeti 
prohvetiks. Aga kui tuli Heroodese  sünnipäev , tantsis Heroodiase tütar nende keskel ja 
meeldis Heroodesele, nõnda et ta vandega tõotas talle anda, mida ta iganes soovib. Tema aga 
lausus oma ema õhutusel: „Anna mulle vaagnal Ristija Johannese pea!” Kuningas kurvastas, 
kuid vande ja piduliste pärast käskis talle selle anda. Ja ta saatis vanglasse mehed Johannesel 
pead otsast lööma . Ja Johannese pea toodi vaagnal ja anti tüdrukule ning too viis selle oma 
                                                           
13 Luuka 3, salmid 21-22. 
14 Samas, salm 19-20. 
15 Luuka 7, salm 19. 
16 Samas, salmid 22-23. 
17 Samas, salmid 27-29. 
5 
 
 
 
emale. Ja Johannese  jüngrid tulid, viisid ta  surnukeha  ära ja matsid maha ning tulid ja teatasid 
sellest Jeesusele. “ 18 (Vt. Illustratsioonid. Pildid 47–68). 
2. Ristija Johannese kujutamise traditsioonid 
Ristija Johannese sünni ettekuulutamine ja tema sünd, kuulutamine kõrbes, Jeesuse ristimine 
ja Johannese surm on kujutatud läbi sajandite paljude kunstnike poolt. Johannese välimus 
Piibli järgi on „kaamelikarvadest kuub, ja ta niuete ümber oli nahkvöö“19. Tema atribuutideks 
kunstis ja kristliku kiriku traditsioonide kohaselt on loomanahast tuunika, pilliroost rist , 
lambatall, ristimisnõu või meekärg. Kunstis kujutatakse teda tihti koos Jeesus-lapsega 
mängimas, kaamelinahka mähituna, jutlustamas või osutamas lambatallele. Välimuselt on ta 
äratuntav oma karvase pea tõttu. Jeesus-lapsega mängimine on väljamõeldud stseen  
Johannese ja Jeesuse elust. Tegelikult ei ole Johannes lapsepõlves Jeesusega kohtunud. (Vt. 
Illustratsioonid. Pildid 70–71). Piiblis ei ole selle kohta mingeid viiteid.  
2.1. Ristija Johannese kujutamine Hans Memlingi triptühhonil  
Ristija Johannest kujutatakse tihti Neitsi Maarja kõrval, nagu Hans Memlingi ( 1440  – 1494) 
Püha Ristija Johannese ja Püha Evangelist Johannese triptühhonil. Sellel Memlingi teosel on 
vasak pool (vaataja poolt) tervenisti pühendatud Ristija Johannesele. Triptühhoni keskosas 
seisab ta Neitsi Maarjast vasakul, üleval on stseenid Johannese elust – tema jutlustamine 
kõrbes, arreteerimine ja peata keha  põletamine . Viimane stseen on samuti väljamõeldud. 
Piibli järgi maeti Johannes hauakambrisse20. Vasak tiib triptühhonist on stseen Johannese 
hukkamisest – Heroodiase tütar saab endale kandikul Johannese pead. Vasakul nurgas üleval 
stseen, kus tütarlaps esitab kuningale oma soovi. Heroodia istub kuningast paremalt poolt ja 
ilmselt annab nõu selles osas. Triptühhon tagapoolel (kui see on kinni) Ristija Johannes on 
kujutatud valges rüüs. (Vt. Illustratsioonid. Pildid 54–59).  Altari keskosas Ristija Johannese 
taga on lambatall, mis viitab  sõnadele, mida Johannes ütles Jeesuse kohta: „Ecce  Agnus  Dei“, 
ehk  „Vaata, see on Jumala Tall“21. Johannesest eespool on Püha Katariina, katoliku kiriku 
üks populaarsetest naispühakutest keskajal. Legendi kohaselt oli ta määratud surema rattal, 
mis ime läbi purunes. Seetõttu raiuti tal pea maha22. Huvitaval kombel (aga võib olla mitte 
                                                           
18 Matteuse 14, salm 5-12. 
19 Matteuse 3, salm 4. 
20 Markuse 6, salm 29. 
21 I. Smets, The Memling  Museum – St. John`s Hospital Bruges, Ludion, 2001, lk. 38. 
22 I. Smets, lk. 37. 
6 
 
 
 
juhuslikult) Memlingi altari kompositsioon on ehitatud selliselt, et altari vasak pool esindavad 
pühakud kellel on pead maha võetud. 
2.2. Salome võrdlus  
Huvitav on võrrelda Memlingi Heroodiase  tütart  Johannese peaga kandikul teiste kunstnike 
sama teemalisi kunstiteoseid. Memlingi Salome hoiab veidi eemale, ta ilmselt pole 
vaimustatud sellest, et peab raiutud pead kandikul hoidma. Ta  näoilme reedab tema 
emotsioone  (Vt. Illustratsioonid. Pilt 58), mis on kui mitte kahetsus, siis vähemalt inimlik 
vastikus. Salome on Andrea Solario (Vt. Illustratsioonid. Pildid 60 –61) kahel pildil ilusa 
näoga tütarlaps, kes vaatab mida kandikule asetatakse. Ta on sellise näoga, nagu poleks see 
just raiutud inimese pea, vaid ükskõik mis igapäevane asi. Ta nägu ei peegelda mingeid 
emotsioone. Ta pea on kallutatud veidi kuulekuse märgiks, huuled kokku pressitud. Ta lihtsalt 
täidab ema käsku. Lucas  Cranach  Vanema Salome (Vt. Illustratsioonid. Pildid 64–67) on igal 
pildil erinev, kuid näoilme meenutab pigem Salomet Solario piltidelt. Huvitav on pilt 67, kus 
Salome on kuninga ja peoliste ees,  kandik Johannese peaga käes. Lisaks Salome näole, kelle 
nägu ei ilmuta emotsioone, kuid pilk pole enam suunatud allapoole, nagu Solario piltidel, vaid 
vaatab ette kuninga poole. Kuningas on üles tõstetud kätega. Tema poos ja nägu peegeldavad 
vastikust. Ainus rahulolev figuur selles stseenis on Heroodia, kes sai oma tahtmist. Külalised 
on ilmselgelt segaduses. Naine puuvilja vaagnaga on hämmingus, kandes oma kandikut ja 
silmitsedes inimpeaga kandikut Salome kätes. 
2.3. Katoliku ja õigeusu kirikute kujutamise traditsioonid 
Memlingi muuseumis on üks huvipakkuv eksponaat – Johannese pea kandikul23, mis on 
ilmselgelt katoliku kiriku reliikvia. Helesinisel kullatud taldrikul  on pea püha oreooli kiirtega 
ümbritsetud. Pea on kujutatud haavaga  laubal . Kui võrrelda samasugust kujutist õigeusu 
ikoonidel  (Vt. Illustratsioonid. Pildid 68–69), näeme kuidas see erineb katoliku kiriku 
traditsioonidest. Nii freskol, kui ka ikoonil Ristija Johannese pea näeb täpselt  samasugune  
välja. Rahulik ja sümboolne, peaaegu abstraktne kujutamine, mis kutsub esile usklikes 
inimestes vaid pühalikud mõtted. Pole näha ei haavu, ega verd. Ei ole mitte mingid 
isikustamist, ega modellile omapäraseid näojooni või iseloomujooni. Selles seisneb 
põhierinevus katoliku ja õigeusu kujutamise traditsioonides. Katoliku kujutamises pidi 
                                                           
23 Samas, lk. 15. 
7 
 
 
 
nägema õudust ja piinu, nad jutustavad lugusid . Õigeusu kiriku  ikoonid on vaid pühalike 
mõtisklusteks ja palvetamiseks mõeldud. 
2.4. Reformatsioon 
Reformatsioon kritiseerib kultusliku pildipraktikat katoliku kirikus24. Esialgselt pildivainuliku 
seisukohta võtnud liikumine lubab siiski hiljem kasutada pilte ilmikute õpetamisel, kuid sageli 
varustab neid mõtteterade või tekstidega Piiblist25. Reformatsiooni käigus tekkinud luterlikus 
kirikus sõna kinnitab pildi sõnumit26.  Tekkib  piltidega varustatud saksakeelne Piibel, mis 
aitab mõista paremini usu tõdesid. Lucas Cranach Vanema pildid vastavad luterliku usu 
arusaamadele.  Kuigi luterlikus kirikus on lubatud pildid, ei tekkinud „omaenda altari – ja 
hariduspiltide ikonograafiat“27. Kihelkonna Mihkli kiriku altar on näide Eestis leiduvast 
luterliku traditsioonide ikonograafiast, kus keskel on anonüümse meistri maalitud "Püha 
õhtusöömaaeg", aga „külgtahvlitel ulatuslikud moraliseerivad ladina ja alamsaksa keelsed 
tekstid“28.   Katoliiklik ja protestantlik ikonograafia erinevad teemade eelistamise või 
välistamise ja tõlgendamise poolest29.  
Kokkuvõtte 
Ristija Johannes polnud pühak . Ta oli reaalne inimene, kellest kirjutab meile Piibel. Tema elu 
sündmuste kujutamine kunstis aga kujuneb kristliku kiriku traditsioonidele vastavalt. Piltide 
kultuslike tavade pärast omistatakse temale atribuudid, et mitte teda teiste pühakutega 
segamini ajada. Põhiliste kristlike suundade, ehk rooma katiku ja õigeusu kiriku piltide 
kujutamise viis erineb, kuid teemad on ühesugused. Alates sünnist kuni surmani, kõik 
sündmused Ristija Johannese elust, kujutavad nii katoliku kirik kui ka õigeusu kirik . 
Protestantlik usk erineb rooma katoliiklikust kirikust selle poolest, et nad ei usu puhastustuld, 
patuta eostumist, Maarja  kehalist taevasseminekut ja pühakute eespalveid. Seega ei asetata 
protestantlikus kirikus Ristija Johannest Maarja kõrvale. Neitsi Maarja protestantlikus kirikus 
polegi pühak. Ta oli reaalne inimene, nagu Ristija Johannes. Ta oli Jeesuse ema, kuid ta suri 
nagu ka kõik teised inimesed. Peale seda, et ta oli Jeesuse ema, ei erinenud ta millegi poolest 
                                                           
24 F.Büttner, A. Gottdang,  Sissejuhatus ikonograafiasse, Piltide sisulise tõlgendamise võimalusi, Tallinna Ülikool, 
2014. Trükikoopiast kaks lehte on saadud ikonograafia loengus. Lehekülje numbrit pole näha. 
25 Samas.  
26 Samas. 
27 Samas. 
28 Saaremaa interneti  koduleht ,  
http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=313, 30.11.2014. 
29 F.Büttner, A. Gottdang. 
8 
 
 
 
teistest. Kindlasti oli ta hea ema, Jeesus armastas teda. Selle kohta on palju tõendeid Piiblis. 
Kindlasti palvetas ta elu ajal enda eest, oma perekonna eest ja isegi Jeesuse eest. Kuid  Piiblis 
ei leia kohta, kus oleks mainitud  et Jumal andis temale ülesande palvetada teiste eest. Samuti 
pole kirjas Piiblis Maarja taevassemineku kohta. 
Protestantlikus liikumises peetakse  Piiblit ainukeseks ülimaks õpetuseks. Suur osa piltidest, 
mis selle referaadi valmimise käigus vaadatud, on kujutatud katoliikliku ja õigeusu kirikute 
tavasid järgides . Heaks näiteks on pildid Jeesuse ristimisest. Piibli kohaselt Jeesuse ristimine 
toimub vees, Jordani jões. Katoliku kiriku Jeesuse ristimise traditsiooniline kujutamine on 
teistsugune. (Vt. Illustratsioonid. Pildid 30–31, 33–35, 39, 40 ja 42). Ehkki , Jeesust on näha 
jalgadega  vee sees, kallab Ristija Johannes Jeesusele vett pähe anumast. Õigeusu kirikus 
kujutatakse sama stseen väga abstraktsete vahenditega (Vt. Illustratsioonid. Pildid 36 ja 43). 
Ristija Johannese käed on Jeesuse pea kohal, kuid anumat veega ei ole. Õigeusu traditsioonis 
on võimalik ristida vett piserdades. Pole tingimata vajalik kastmine või vette  sukeldumine .  
Ristija Johannese kujutamiseviis kunstis on erinev, kuid see ei vähenda selle isiku tähtsust 
kristlikus maailmas. Johannese  missioon  Jeesuse eelkäijana on täidetud. Aga tema kutsumine 
meeleparandusele kostab meile siiamaani. Parandagem meelt! 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
9 
 
 
 
Kasutatud allikad 
1. I. Smets, The Memling Museum – St. John`s Hospital Bruges, Ludion, 2001. 
2. F.Büttner, A. Gottdang,  Sissejuhatus ikonograafiasse, Piltide sisulise tõlgendamise 
võimalusi, Tallinna Ülikool, 2014. 
3. On kasutatud ikonograafia loengu tarvis tehtud konspektid teemadel  „Neitsi Maarja ja Püha 
Hõimkond kristlikus kunstis“,  „Õigeusu ikonograafia“( õppejõud  Linda  Lainvoo) ja 
„ Apostlid , evangelistid ja pühakud“, “Uusaja ikonograafia: luterliku kunsti ikonograafia“ 
(õppejõud Krista Andreson).   
Interneti allikad 
 
1. Piibel,   http://www.piibel.net 
2. Catholic Online,  http://www.catholic.org 
2. Web Galery of Art,  http://www.wga.hu 
3. The Metropolian Muuseum of Art,  http://www.metmuseum.org 
4. The  Temple   Gallery ,  http://www.templegallery.com 
5. WikiArt, Visual Art Encyclopedia,  http://www.wikiart.org 
6. Wikipedia,  http://en.wikipedia.org 
7.Aart And Pregnancy,   http://www.art-and-pregnancy.com 
8. Gallery of the  Works of Jan Van Eyck ,  http://employees.oneonta.edu 
9. Jan Van Eyck , The  Complete Works,  http://www.jan-van-eyck.org 
10. The  website  for  Saints Peter and Paul, Serbian Orthodox  Church of Atlanta , 
http://www.atlantaserbs.com 
11.  Portaal  Icon,  http://iconsv.ru 
12. Art and the  Bible ,  http://www.artbible.info  
13. VIEWING GALLERY FOR - JOHN THE BAPTIST ICON,  http://galleryhip.com 
10 
 
 
 
14.  Christ  Church, (Anglican) Windsor, Nova Scotia,  http://christchurchwindsor.ca 
15. Saaremaa interneti koduleht,   http://www.saaremaa.ee 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
11