"Püha õhtusöömaaeg" (0)

"Püha õhtusöömaaeg"
Leonardo da Vinci maalis "Püha õhtusöömaaja" umbes 1494 -1498. aastail. Maalil on näha 13 isikut, kes söövad õhtust. Söögiks ja joogiks on laual leib ja vein. Maalil on palju sümboleid ja vihjeid, seda näitavad juba leib ja vein ise(leib sümboliseerib Jeesuse ihu ja vein Jeesuse verd). Söögipaigaks on refektoorium ning kolmest aknast on näha loodust. Ruumi on Leonardo da Vinci maalinud küllaltki tumedaks, kuid seda balanseerivad isikute värvilised riided ning laual asetsev suur laudlina. "Püha õhtusöömaaeg" oli mõeldud Milano kloostri Santa Maria delle Grazie refektooriumile. Munkadele meenutati söömise ajal kõgi aegade tähtsaimat söömaaega.Maali asukoht on täiesti traditsiooniline,ent kuidas Leonardo da Vinci lugu tõlgitses,on ebaharilik .
Ebaharilik on "Püha õhtusöömaajal" juba seegi,et Leonardo da Vinci ei maalinud märjale krohvile harilikus freskotehnikas,vaid lasi krohvil kuivada. Kuna ta laskis krohvil kuivada,seetõttu on seinamaal halvas seisundis. Juba 1517. aastal - natuke vähem kui kakskümmend aastat pärast maali lõpetamist - hakkas värv kooruma. Maali on korduvalt üle värvitud ja restaureeritud. See, mida näeme täna, on originaali kauge vari.
Maalil on 13 isikut. Seega on lihtne lahendus isikute küsimuses: Kristus ja kaksteis apostlit . Isikuid saab identifitseerida 16. sajandi algul tehtud koopia järgi, kus on nimetatud, kes kohal viibivad maalil. Samuti on nende välimus rohkem või vähem standardiseeritud . Apostlid asuvad kolmeliikmelistes rühmades ning rühmasid on seega kokku 4. Vasakult poolt on Bartolomeus, Jaakobus Noorem ja Andreas , neist edasi on Juudas , Peetrus ja Johannes Kristuse paremal käel. Teisel pool on aga Toomas, Jaakobus Vanem ja Filippus,kompositsiooni lõpetavad paremal Matteus, Toddeus ja seloot Siimon .
"Püha õhtusöömaajal" on maali paigutus kunstlik: õhtusöögil peaksid istuma kolmteist inimest mõlemal pool lauda,nagu Giotto di Bondone versioonis samast loost . Leonardo da Vinci versioonis on näha kõikki - kaksteist apostlit ja Jeesus Kristus istuvad nagu refektooriumi pealauas. See oli täiesti traditsiooniline, kuigi kunstnikud paigutavad sageli Juuda meie poole lauda( nii tegi ka Leonardo da Vinci seinamaali visandeil), lahutades Juudase nõnda Kristusest ning meenutades tema lähedusega meile meie patusust.
Läbi aegade on kriitikud püüdnud täpsustada, millist hetke on Leonardo da Vinci loost illustreerinud. Juba ainult Kristuse liigutused annavad aimu meile, et Leonardo da Vinci kirjeldab maalil rohkem kui ainult ühte ideed: Jeesuse käed on sirutatud leiva ja veini poole, mis on loos kaks erinevat momenti. Kaheteist apostli elav vaidlus esindab aga juba kolmandat hetke ja sellele järgnev hetk, et Kristuse teatele, et üks neist annab Jeesuse ära. Leonardo da Vinci demonstreerib "Püha õhtusöömaaja" maalil oma põhimõtet, et maalil "peab figuure näitama nõnda, et vaataja mõistaks nende tegude järgi mõtteid, nagu nad saaksid rääkida". Juudas tõmbub tagasi, pigistades endal käes kotti kolmekümne hõbeseekliga,reetmise tasuga. Teise käega haarab Juudas aga sama karikat nagu Jeesus Kristus. Pärast karika mainimist ütleb Jeesus:" Siiski, vaata, minu äraandja käsi on minuga lauas " ( Luuka evangeelium 22.21)
"Püha õhtusöömaaega" kujutavatel maalidel oli traditsiooniline kujutada evangelist Johannest nõjatumas vastu Jeesust: üks ta jüngritest, see, keda Jeesus armastas , oli tema kõrval lauas ( Johannese evangeelium 13.23). See, et puudub nimi, väljendab Johannese tagasihoidlikkust, kuna ta näib viitavat iseendale. Üha enam on viimasel ajal hakatud väima, et need sõnad käivad Maaarja Magdaleena kohta, mitte Johannese. Ent Leonardo da Vinci maalitud figuur on täiesti sarnane Johannese kujuga "Ristilöömisel". "Ristilöömisele" on maalitud ka Maarja Magdaleena ja hoopis teisiti. Figuuri pikad juuksed Leonardo da Vinci maalil ei ole kaetud ega soengusse seatud,mis peaks näitama, et ta on mees. Leonardo da Vinci illustreerib evangeeliumi järgmist värssi,kus Peetrus kummardub Johanneselt küsima, kes tema arvates võib Kristuse ära anda:" Siimon Peetrus noogutas nüüd peaga tollele, öeldes, et ta küsiks temalt, kes on see, kellest ta räägib?" See jünger nõjatus siis Jeesuse rinnale ja ütles talle:" Issand, kes see on?" Sõna "too" on meessoost ja annab alust siiski kinnitusele, et tegu on Johannese, mitte Maarjaga. Kuid , kellena Leonardo da Vinci figuuri maalis: Maarja Magdaleenana,Johannese või koguni maalis ta kaks isikut ühte isiksusse,teab Leonardo da Vinci vaid ise.
Traditsiooniliselt kujutati Peetrust ja Johannest Jeesuse Kristuse paremal ja vasakul käel, kuid Leonardo da Vinci on asetanud mõlemad isikud Kristusest paremale. Maalides mõlemad isikud ühele poolele, aitab lihtsustada see nende jutuajamist. See lubab Leonardo da Vincil ka viia Johannese Jeesusest kaugemale, jättes Kristuse maali fookusesse. Jeesus on jäänud nõnda perspektiivi koondpunkti ja apostlid on füüsiliselt ning psüühiliselt eraldatud.
Need on vaid ideed,kuidas seletada lahti Leonardo da Vinci maali " Püha õhtusöömaaega",kuid kõigil inimestel on siiski erinev arusaam maalist.Võib olla fakte,mis on tõestatud,kuid kas me saame tänapäeval selles nii kindel olla,kui otsest kirjalikku allikat täielikult pole (säilinud) absoluutselt ning töö valmimisest on möödunud üle viiesaja aasta. Usun,et maali ideed ning seal toimuvast sündmustikust teab vaid Leonardo da Vinci ise,kuid kahjuks on ta surnud ja üheset vastust on võimatu maali puhul saada.