Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Kunstiajaloo osakond Lilija Soosaar Ristija Johannes Referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Piiblilugu Ristija Johannesest 3 1.1. Ristija Johannese sündimise ettekuulutus 3 1.2. Maarja külastab Eliisabeti 3 1.3. Ristija Johannese sünd 4 1.4. Ristija Johannese kasvamine 4 1.5. Ristija Johannese jutlus 4 1.6. Jeesuse ristimine 4 1.7. Ristija Johannes satub vangi 5 1.8
Eestlased eelistavad sõnale Jumalaema nime Maarja. Maarja kultus on palju noorem kui ristiusk ehk kristlus. Neljas evangeeliumis kohtame Maarjat Jeesuse kõrval harva. Jeesuse sündi kirjeldavad oma evangeeliumides üksnes Matteus ja Luukas. Johannes mainib veel, et Maarja nägi pealt ka Jeesuse ristilöömist ja surma. Madonnapildid kujutavadki Maarjat umbes aastase või kaheaastase poja Jeesusega. Tihti on madonnapiltidel ka teine samavanune poisslaps Ristija Johannes. Me ju teame, et selles vanuses ei saanud need kaks poissi koos viibida. Ometi muudab kolmanda isiku juuresolek piltide kompositsiooni huvitavamaks ning sõnumi lapsesõbralikumaks. Raffael. Sixtuse madonna. Leonardo da Vinci. Madonna värtnaga. Vanade Meistrite Galerii, Dresden Originaali asukoht teadmata Kuulsaim madonnapiltide viljeleja on itaalia kõrgrenessansi suurmeister Raffael (1483
1. CENA VIIMNE ÕHTUSÖÖMAAEG Leonardo da Vinci. Cena. Santa Maria delle Grazie klooster. Milano. Vanadel roomlastel tähendas cena [loe: tseena] peamist söögikorda. Kunstis kannavad sellist pealkirja taiesed, mis kujutavad Jeesust viimast korda õhtustamas koos oma kaheteistkümne jüngriga. Paasapüha, juutide suurim püha, on kevadel ja see on alati pühapäeval. Paasapüha aegu käidi Jeruusalemmas pidustustel ja ka Jeesus käis nii lapsena kui ka hiljem kevaditi Jeruusalemmas. Elu viimastel aastatel tavatses ta peatuda Betaania külas, mis paiknes linna lähedal Õlimäe jalamil, kus teda võõrustas kas pidalitõbine Siimon või hea sõber Laatsarus. Sel kevadel saabus Jeesus Betaaniasse laupäeval. Järgmisel päeval, niisiis pühapäeval, sisenes ta Jeruusalemma. Paljud Jeesuse kodukandi inimesed olid juba mõni päev varem kohale tulnud ja nad
basiilika, ristiusu peakirik oli 15. sajandi lõpuks varisemisohtlikuks muutunud. Selle asemele otsustati ehitada hoone, mis peegeldaks ristiusu kiriku vägevust. Kirikut ehitati üle 100. Michelangelo meistriteos on kiriku 132 meetri kõrguseni küündiv hiigelkuppel. Erinevalt viimastest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiuslikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele. Musée du Louvre Louvre on muuseum Prantsusmaal, Pariisis mis on üks maailma suurimaid muuseume. See asub Seine'i kaldal. Louvre ehitati 12. sajandil Philippe II Auguste'i kuningapaleena. Muuseumina avati osa paleest 1793. aastal. 16. sajandi
1. CENA VIIMNE ÕHTUSÖÖMAAEG Leonardo da Vinci. Cena. Santa Maria delle Grazie klooster. Milano. Vanadel roomlastel tähendas cena [loe: tseena] peamist söögikorda. Kunstis kannavad sellist pealkirja taiesed, mis kujutavad Jeesust viimast korda õhtustamas koos oma kaheteistkümne jüngriga. Paasapüha, juutide suurim püha, on kevadel ja see on alati pühapäeval. Paasapüha aegu käidi Jeruusalemmas pidustustel ja ka Jeesus käis nii lapsena kui ka hiljem kevaditi Jeruusalemmas. Elu viimastel aastatel tavatses ta peatuda Betaania külas, mis paiknes linna lähedal Õlimäe jalamil, kus teda võõrustas kas pidalitõbine Siimon või hea sõber Laatsarus. Sel kevadel saabus Jeesus Betaaniasse laupäeval. Järgmisel päeval, niisiis pühapäeval, sisenes ta Jeruusalemma. Paljud Jeesuse kodukandi inimesed olid juba mõni päev varem kohale tulnud ja nad läksid õpetajale linnaväravasse vastu,
Jaakobus Noorem ja Andreas, neist edasi on Juudas, Peetrus ja Johannes Kristuse paremal käel. Teisel pool on aga Toomas, Jaakobus Vanem ja Filippus,kompositsiooni lõpetavad paremal Matteus, Toddeus ja seloot Siimon. "Püha õhtusöömaajal" on maali paigutus kunstlik: õhtusöögil peaksid istuma kolmteist inimest mõlemal pool lauda,nagu Giotto di Bondone versioonis samast loost. Leonardo da Vinci versioonis on näha kõikki - kaksteist apostlit ja Jeesus Kristus istuvad nagu refektooriumi pealauas. See oli täiesti traditsiooniline, kuigi kunstnikud paigutavad sageli Juuda meie poole lauda( nii tegi ka Leonardo da Vinci seinamaali visandeil), lahutades Juudase nõnda Kristusest ning meenutades tema lähedusega meile meie patusust. Läbi aegade on kriitikud püüdnud täpsustada, millist hetke on Leonardo da Vinci loost illustreerinud. Juba ainult Kristuse liigutused annavad aimu meile, et Leonardo da Vinci
Religioon oli nüüd rahuldatud.Kahjuks oli Madonna kaotanud oma veetleva võluvuse, inimliku soojuse ja oma armastuse sügavuse.Maal on tuntud ka kui ,,Madonna grotis".Maal on väga romantilise ja salapärase meeleoluga.Praegu asub maal Louvre`i muuseumis Pariisis. (Käsper, 1998) 1495-1498 maalis ta ühe oma suurteose ,,Püha õhtusöömaaeg", mis on üks täiuslikumaid kõrgrenessanssi meistiteoseid.Maalil on kujutatud Jeesus oma jüngritega ja Jeesus teatab söögilauas, et nende seas on äraandja.Vincil läks selle maalimisega kaua aega, kuna ta ei suutnud ette kujutada äraandja nägu.Pildi tellijad olid pettunud, sest ta ei suutnud oma maali lõpetada.Lõpuks leidis ta ühest kõrtsist äraandja näoga mehe ning lõpetas maali.Oletatavasti selleks, et vältida Frecole iseloomulikke tehnilisi takistusi, katsetas ta maali teostamisel tehnikat, mis lubas töötada kogu kompositsiooni kallal korraga nagu õlimaali puhul.Kahjuks
11 a klass Juhendaja: Kristel Lelumees Jaanuar, 2009 Sisukord Ristiusu teke........................................................................... lk 2-3 Ristiusu levik.............................................................................. lk 4-5 Kristlaste tagakiusamine.................................................................. lk 6-7 Kristlased ja Rooma riik.................................................................. lk 8 Apostel Paulus ja ristiusk..................................................................lk 9-10 Uue testamendi kujunemine...............................................................lk 11-13 Kasutatud kirjandus........................................................................ lk 15 2 Ristiusu teke
APOSTEL PEETRUS Kreekakeelne sõna ,apostel' on meie keeles saadik. Jeesus andis selle aunimetuse üksnes oma 12 õpilasele. Seega on meid huvitavast kahest suurest usumehest apostel üksnes Peetrus. Jeesuse sõpru Laatsarust või Maarja Magdaleenat ei saa me ka parima tahtmise juures apostliteks kutsuda, küll aga Jeesuse jüngriteks, tema õpetuse järgijaiks. Et aga misjonär e. usulevitaja Paulusel on ristiusu levitamisel Peetrusega sama suured (kui mitte suuremad) teened, nimetavad kristlased traditsiooni kohaselt apostliks ka teda. El Greco
1984 lõpetati Niguliste restaureerimine Niguliste tähtsamad teosed Altarid Maarja altar koorist paremal - Mustpeade vennaskond, telliti 15. saj enne 1493. - Meister: Püha Lucia legendi meister - 1493 jõudis Tallinasse - Maksis ka Suurgild - Retaabel: topelttiibadega, 3 liturgilist asendit. - Taga: Maarja näeb kuulutust o hallid toonid omased madalmaade kunstile o taga lukud, selliseid säilinud väga vähe - II positsioon Ristija Johannes + topelteestkostestseen: Palve-Maarja-Kristus-Jumal Maarja näitab palja rinnaga, et on Kristuse ema, inglid hoiavad kristuse kannatuse risti Kujutatud ka tellijaid kas mustpäid või suurgildi mehi, ei tea. 15 tk. Johannes, sest on seotud viimse kohtupäeva ja teesisega - Keskel: Neitsi Maarja mõlemal poolel pühakud: Viktor ja Jüri. - Gertrud, Assissi Franciscus tiibade sisekülgedel - Algselt Katariina kloostri kirikus, 1524 viidi mustpeade majja
Oli reklaamikunsti alusepanija. Kits- madala kunstimaitsega tarbiaskunnale suunatud kunstikaup Gustave moreau 1824- 1898)Apparition?slaome?ilmutus moreau esindab sümbolismi.Sümboliste huvitasid seesugused kangelased, keda ümbritses salapära(eeposed, mütoloogia)pildil näeme saloome'd tantsimas oma onu sünnipäeval. Teame Henri de tolouse lautrec , et ta palus vastutasuks tantsu eest Ristija (1864-1901) Johannese pead. Artistide pruant oma kabarees(afiss) Henri de tolouse lautrec (1864-1901) gustav klimpt Divian japonais (1862- 1918) adele bloch-baueri esimene portree(neue galerie, new york)
sajand pKr. Vana Testament oli algselt kirja pandud heebrea ja aramea keeles. Üldiselt sisaldab see Iisraeli rahva ajalugu. Vana Testament oli algselt juutide pühakiri, mis hiljem sai kristlaste pühakirjaks. Raamatud jaotuvad: · Seadus · Ajalooraamatud · Tarkuseraamatud · Prohvetiraamatud Uus Testament on kirjutatud kreeka keeles, sest ta sündis hellenistlikus maailmas. Uue Testamendi juured on Vanas Testamendis - nimelt oli Uue Testamendi keskne kuju Jeesus Kristus ning tema pühakiri oli Vana Testament. Raamatud jaotuvad: · Evangeeliumid · Kirjad ehk epistlid · Ilmutusraamat 10 käsku Lutheri katekismusest: 1. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval. 2. Sa ei tohi Jumala nime ilma asjata suhu võtta. 3. Sina pead pühapäeva austama. 4. Sa pead austama oma ema ja isa. 5. Sa ei tohi tappa 6. Sa ei tohi rikkuda abielu 7
valmistati papüürustaime varre säsi ribadest. Osad oma tekstidest raiusid egiptlased kivisse. Sealsed raidkirjad räägivad enamasti vaaraode kuulsusrikastest tegudest. Vähemtähtsaid tekste kirjutati papüürusele. Papüürusele kirjutati musta tindiga, punase tindiga märgiti ainult suured algustähed ja taandread. Sageli kaunistati need ka pildikestega. Käsikirju hoiti tavaliselt rullis. Lahtirullituna võisid need olla mitme meetri pikkused. Egiptlased võtsid ristiusu vastu samaaegselt Rooma impeeriumiga 324. aastal m.a.j. Roomlased keelustasid egiptuse kirja kasutamise, pidades seda paganlikuks kirjaks. Inimesed unustasid hieroglüüfide kirjutamise ja lugemise. See keel muutus surnud keeleks. Egiptus on kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Egiptlaste usk teispoolsesse maailma oli nii suur, et allutas endale peaaegu täielikult kõik kunstialad. Kunsti põhieesmärk oli inimese hauataguse elu sisustamine
seda kõige küpsemaks teoseks. Flauber alustas raamatu kirjutamisega 1875. aastal, püüeldes inimlikuma ja õrnema kirjanduse poole. Paljud kriitikud peavad raamatut puhtalt moraalseks teoseks. Üksmeelselt arvatakse, et Flaubert'i eesmärk oli kirjutada lihtsast elust ja lihtsast naisest. Ta kirjutas lugu lohutusest ning lootis seeläbi, et teda peetaks inimlikuks kirjanikuks. Raamatut on ka nimetatud otseseks rünnakuks Rooma katoliku kiriku vastu ja seda on vastuvõetud kui lihtsat lugu inimlikusest ja kaastundest. ,,Legend Püha Julianus Võõrustajast" on inspireeritud Roueni katedraali suurest klaasmaalist. Flaubert tegi meelega teistsuguse loo, kui seda rääkis klaasmaal. Võõrustaja Julianuse sünnil ennustati Julianuse emale, et poisist saab pühak ning isale, et pojast saab imperaator (kuningas). Vanemad armastasid oma poega hullumeelselt.
Vana-Rooma 2000 eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. 1000 eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal 800-500 eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruskite linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas Langeb kokku etrusikite hiigelajaga Itaalia. 753-509 eKr Pärimuse järi oli Rooma esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Rooma valdused ulatusid Tiberi suudmeni, kus oli Ostia sadam. Viimased 3 kuningat olid etrusikid. Sel ajal muutus rooma linnaks.
Sellel perioodil tema elus valmisid mitmed märkimisväärsed teosed, ometi on säilinud vaid teosed ,,Püha Anna, Madonna ja Jeesuslaps tallekesega". 4 1.5 Kunstniku viimased eluaastad 61-aastasena pidas Leonardo aga vajalikuks Milanost taas lahkuda, kuna prantslaste välja ajamine linnast muutis Milano Leonardo jaoks kohaks, kus ei olnud enam võimalik tööd teha. Ta reisis Firenze kaudu Rooma, kus kunstielu oli nendel aastatel saavutanud võrratu õitseaja. Roomas maalis Leonardo da Vinci vähe, v.a ,,Püha Ristija Johannes", peamiselt tegeles ta siiski oma teaduslike uurimustöödega. Peale oma soosija Giuliano de`Medici surma 1516. aastal asus Leonardo elama Prantsusmaale Francois I õukonda. Kuna kuningas hindas Leonardod väga, sai talle osaliseks ,,ülemmaalikunstniku, -inseneri ja arhitekti" amet ning ta asus kuninga otsesesse teenistusse.
Kontrollküsimused kristlus I kohta: 1. Mida tähendab kreekakeelne sõna Christos? Tähendab Jumala poolt salvitud valitsejat ehk kuningat, juutide mõistes Messiat (Maschiach). 2. Mitu jüngrit oli Jeesusel? 12 3. Kuidas kutsuti Jeesusele eelnenud Judea kõrbe askeeti? Ristija Johannes 4. Milline oli Jeesuse kuulutustegevuse algul tema hüüdlause? "Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal; parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!" 5. Milliste sõnadega väljendati kreeka keeles kolmesugust armastust? Kreeka keeles tehti vahet kolmesuguse armastuse vahel: eros - meeleline armastus mehe ja naise vahel, filadelfia venna- või õearmastus, armastus kristlaste vahel, ligimesearmastus ja agape
Kristlus ehk ristiusk · Maailma levinum usk, mille uskujaid on üle 2miljardi inimese. Ameerikas ja Austraalias on see valdav usund · Tekkimine: - Välja kasvanud judaismist - Tekkis eeldusest, et on elanud Jeesus, kes on pärit Naatsaretis. Usuti, et ta on hukatud ja pärast oma surma ülestõusnud. - Väga vähe ülesmärkinud ja usutakse, et kui ta oli, siis tegutses ta Rooma äärsetel aladel. Mainitud on Chrestust, kes ässitas juute mässama juutide rahutusele ning valitus saatis ta välja Rooma riigist (selline uskumus tuleb Rooma allikatest) - Evangeeliumite järgi sündis Jeesus Herodes Suure ajal ja hiljemalt 4.a. eKr, Kodu koht oli Kalies. Isa (Joosep) oli ametilt puusepp ja ema (Maarja). - Jeesuse sünniajal oli suur rahvaloendus. Maarja Ja Joosep lähevad end kirja panema Petlema, kui Maarja oli lapseootel
1506. aastal loobub “Anghiari lahingust” ja lahkub Milanosse. Teine Milano periood “Madonna kaljukoopas” tasumaksmise tüli lõpeb ning Leonardo lööb kaasa maali teise variandi loomisel. Järgnevasse perioodi mahuvad töötamine arhitektina Louis XII ja Charles d’Amboise’i jaoks, lelle päranduse pärast protsessimine ning marssal Trivulzo ratsurikuju projekteerimine. Samuti tegeleb ta anatoomiliste tööde ning mitmete maalide valmistamisega. 1513 lahkub Rooma, kus asub Giuliano de’ Medici, paavst Leo X venna teenistusse. Elu lõpuaastad Prantsusmaal 1517. aastal läheb Francois I teenistusse Cloux’ lossi. Seal tegeleb tehniliste töödega. 1519. aastal kirjutab testamendi ja sureb 2. mail. Leonardo maalid Leonardo da Vinci maale on säilinud vähe ja neistki on mitmed kannatanud värvide halva kvaliteedi tõttu. Kui 15. sajandil õpiti kujutama üksikasju, siis nüüd sai valdavaks
ning karjused alles oma asulaid ja lõid väikese keskuse, mis sai nimeks Roma. Apenniini poolsaarel ja Sitsiilias olid tollal olemas juba kreeka kolooniad. Itaalia keskosas Latiumi maakonnas hakkas 8 sajandil eKr esile kerkima Rooma linn. Roomalased nagu teisedki Latiumi elanikud olid rahvuselt latiinid ja kõnelesid ladina keelt.Roomlased võtsid palju üle kreeka kultuurist : kujundasid kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku , olid tugevalt mõjutatud nende
lõpul. Leonardo Da Vinci maalid Madonna kaljukoopas Õlimaal, tehtud aastatel 1483-1494, mille sügavus on mattunud poolhämarusse, nii et pildi vormid ja värvid sulavad kokku. Leonardo arvestab õhuperspektiivi. Vastavus nägemistajule pole Leonardo peamine eesmärk. Õrn heletumedus aitab luua kaunist tervikkujundit ja unistuslikku meeleolu. Maal kujutab iseloomuliku kolmnurkse grupina paigutatud madonnat Kristuslapse, ingli ja väikese Ristija Johannesega. See on kordus ühest Leonardo maalitud altarimaalist, mis peagi puhkenud sõjas läks Prantsuse kuninga valdusse ja asub praegugi Louvreis. Püha õhtusöömaaeg Fresko Milanos Santa Maria delle Grazie kloostri refektooriumis, mida ta maalis aastatel 1495-1498. Kunstnik üritab maaliga edasi anda lause sisu, mida Kristus viimast korda oma jüngritega lauas istudes neile ütles: "Tõesti, ma ütlen teile, et üks teie seast, kes minuga sööb, annab mind ära
Teine Milano periood "Madonna kaljukoopas" tasumaksmise tüli lõpeb ning Leonardo lööb kaasa maali teise variandi loomisel. Järgnevasse perioodi mahuvad töötamine arhitektina Louis XII ja Charles d'Amboise'i jaoks, lelle päranduse pärast protsessimine ning marssal Trivulzo ratsurikuju projekteerimine. Samuti tegeleb ta anatoomiliste tööde ning mitmete maalide valmistamisega. 1513 lahkub Rooma, kus asub Giuliano de' Medici, paavst Leo X venna teenistusse. Elu lõpuaastad Prantsusmaal 1517. aastal läheb Francois I teenistusse Cloux' lossi. Seal tegeleb tehniliste töödega. 1519. aastal kirjutab testamendi ja sureb 2. mail. Leonardo maalid Leonardo da Vinci maale on säilinud vähe ja neistki on mitmed kannatanud värvide halva kvaliteedi tõttu. Kui 15. sajandil õpiti kujutama üksikasju, siis nüüd sai valdavaks suurejoonelise, tervikliku ja harmoonilise
Ristiusu teke Uue usuna tekkis Rooma impeeriumi aladel ristiusk ehk kristlus. Sellest sai maailma levinum usk maailmas. Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamist (paljujumalalistes usundites lisati kohalikele austatavatele jumalatele ka rooma jumalaid). Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus. Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja (prokuraator) ja lõplikult liideti Juudamaa Roomaga velgi hiljem. Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis juutides rahulolematus ja lootus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu juutide hädadele ja looma maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1.
Ta lähtus iga maali puhul oma visioonidest, kuid ei leidnud endast küllaldast julgust ja jõudu, et neid lõpule viia. Märkus Verinilt: ,,Leonardo ületas peaaegu kõiki Firenze kunstnikke, kuna ta aga mitte iialgi ei suutnud otsustada, kas oma maali lõpetatuks lugeda siis müüs ta nagu uus Protogenes rea aastate jooksul kõigest üheainsa pildi." Skitsil, kus Leonardo on jäädvustanud põlvitava Maarja, kes hoiab lapsukest oma rinnal ja Püha Johannese, kes seisab temast vasakul pool, on esmakordselt Leonardo tasakaalustanud oma maali uue, käesoleval juhul Johannese figuuriga, ja avastanud niimoodi püramidaalse kompositsiooni saladuse. Leonardo märkmikust võis leida aina rohkem sõjamasinate joonistusi. Sirpide terad vuhisesid vankrite ümber, lõigates maha käsi ja jalgu. San Donato kirik vajas altarimaali ja mungad olid valmis Leonardole andma
Kuigi kristlus kasvas välja juutlusest, muutus ta kiiresti iseseisvaks usundiks. Tänapäeval on kristlus maailma levinuim usund(2miljardit kristlast). Kristlusel on palju harusid (kirikuid ja denominatsioone) Selle põhjuseks on aja jooksul tekkinud erimeelsused, mis puudutavad õpetust või usutavasid. Nimetus ,,Kristus" tuleneb kreekakeelsest sõnast christos Jumala poolt valitud valitseja. Kristlased usuvad, et 1.saj Palestiinas sündinud Jeesus oli Kristus. JEESUSE SÜND Jeesus sündis Maarjale ja Joosepile , kes elasid Naatsaretis Galileas. Juudamaa oli sel ajal rooma riigi osa ning Jeesuse sündimise ajal viidi riigis läbi rahvaloendus. Maarja ja Joosep pidid rahvaloenduseks reisima Petlemmasse. Seal sündiski Jeesus. JEESUSE AVALIK TEGEVUS Umbes 30-aastasena loobus Jeesus rahulikust elust Naatsaretis ning hakkas Juudamaal rändama ja õpetama, mis kestis umbes 3 aastat
Iisraeli vallutas Assüüria 722. a eKr, Juudamaa koos Jeruusalemmaga Babüloonia 587. a. Saalomonlik otsus õiglane otsus, selline, millega on kõik rahul. Saalomon ja Seeba kuninganna., (5)u 50-aastane juutide Paabeli vangipõli (suur osa rahvast küüditatid Babülooniasse) ja kuulumine Pärsia riigi koosseisu: 525 eKr valmis teine tempel, toora (5 Moosese raamatut) lõplik väljakujunemine 5. saj eKr, Aleksander Suure vallutused 322. a eKr. (6)hellenistlik ja Rooma ajastu: Makkabite sõjad, lühike iseseisvus (12863 eKr), Rooma liitlasriik Herodes Suure ajal (374 eKr), juutide ülestõus Rooma vastu ja Jeruusalemma templi hävitamine 70. a pKr (alles on vaid läänemüür ehk ka nutumüür, selles kohas ollakse Jumalale kõige lähedamal). 132-135 Bar Kochba ülestõus ja juutide küüditamine. (7)4.sajand Kristlus riigiusundiks: juudivastasus (8)638 islamiusulised valitsejad raamaturahvas (9)900-1100 juudi kultuuti kuldaeg Cordobas
KRISTLUS Referaat 2012 SISUKORD KRISTLUS Kristlus ehk ristiusk on monoteistlikusund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas,Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana
• Religioonifilosoofia (peetakse vahepeal religiooniteaduse üheks osaks) uurib religioosse keele omapära, küsimust Jumala või kõrgema jõu olemasolust ja selle võimailkkusest. 2. Kristluse tekkimine ja Jeesuse elu KRISTLUSE TEKKIMINE • Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid kiriku • Jeesuse apostlid: Peetrus, Johannes, Paulus • Esimesed varakristlaste järglaskogudused tekkisid 1. saj Jeruusalemmas ja Galileas • Rooma riigis, Juudamaal • Ajalooliselt oli Egiptus üks oluliseim kristlik piirkond, mis on tänapäevaks aastasadaddga islamiseerunud JEESUSE ELU • Puussepp • Joosepi ja Maarja vanim poeg • Elasid Naatseris (Galilea), kuid Matteuse ja Luuka järgi pärineb Jeesus Petlemmast • Sündis 6.-3. aastat e.m.a. • Lasi ennast 12-aastaselt ristida Jordanis (Ristija Johannes) • Pärast Ristija Johannese vangistamist (lõpuks Ristija Johannes hukati) pöördus Jeesus Galileasse tagasi
MÕISTED PIIBLIST 1. A ja O Kreeka tähestiku esimene ja viimane täht olid alfa ja oomega; eestikeelses Uues Testamendis on Jumala sõnu Johannese ilmutusraamatus traditsiooniliselt tõlgitud nii: ,,Mina olen A ja O, esimene ja viimne, algus ja ots!" > Keegi või miski äärmiselt tähtis. 2. abrakadabra Kabalistlik võlusõna, mis kujutab endast kombinatsiooni heebrea keele sõnade ab (,,Isa"), ben (,,Poeg") ja ruakh akads (,,Püha Vaim") algustähtedest. Pärgamenditükile kirjutatuna ja nööriga kaelas kantuna usuti sellest abi olevat kõhutõve, hambavalu, palaviku ja paljude teiste hädade vastu. > Arusaamatu
inimene + loodus, inimlikkus Firenze - renessansi häll, vararenessansi keskus, Toskaana maakonna pealinn, linna asutasid etruskid , oli lühiajaliselt taasloodud Itaalia Kuningriigi pealinn (1865-1871), Protorenessanss eelrenessanss, antiiksete stiilielementide kasutamine enne renessansi aega; vararenessanss u. 1430-1500 a. kõrgrenessanss u. 1500-1527 a. 1527. a. Rooma vallutamine manerism - 1520. aastad I arhitektuur II skulptuur III maalikunst I arhitektuur 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1446) poolt valmistatud kuppel, mis on veel siiluline, fassaad segu gootist ja renessansist, hoones toimusid ka linnakodanike koosolekud, latern-ehituskunstis ümmargune või hulknurkne tornikujuline ehitisosa, mille aknaavade kaudu valgustatakse allpool asuvaid ruume
kultustest ja religioonidest suuremaks. See käsitleb seega pühakirjana ka juutude Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlus Aabrahamlikuks religiooniks. Kristluse levikule ja põhjendamisele panid koos Jeesusega aluse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Kristlus on usund, mille rajaja oli Naatsaretis sündinud ja 1. sajandil elanud Joosepi kasupoeg ja Maarja poeg Jeesus. Jeesus rajas koguduse ja pärast tema ristisurma hakkasid apostlid teda nimetama messiaks ehk kreeka keeles Christós (Kristus). Sellest tuleneb Jeesuse järgijate nimetus kristlased. Praegu on kristlusel üle kahe miljardi pooldaja (kristlase) ning ta on suurim maailmareligioon. Pooldajaid ja vastuseis See õpetus, kus pöörati tähelepanu sellele, et rikkus, kõrge ühiskondlik positsioon ja prestiiz ei anna jumalariiki pääsemisel mingit eelist, võitis pooldajaid ja järgijaid just
kultustest ja religioonidest suuremaks. See käsitleb seega pühakirjana ka juutude Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlus Aabrahamlikuks religiooniks. Kristluse levikule ja põhjendamisele panid koos Jeesusega aluse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Kristlus on usund, mille rajaja oli Naatsaretis sündinud ja 1. sajandil elanud Joosepi kasupoeg ja Maarja poeg Jeesus. Jeesus rajas koguduse ja pärast tema ristisurma hakkasid apostlid teda nimetama messiaks ehk kreeka keeles Christós (Kristus). Sellest tuleneb Jeesuse järgijate nimetus kristlased. Praegu on kristlusel üle kahe miljardi pooldaja (kristlase) ning ta on suurim maailmareligioon. Pooldajaid ja vastuseis See õpetus, kus pöörati tähelepanu sellele, et rikkus, kõrge ühiskondlik positsioon ja prestiiz ei anna jumalariiki pääsemisel mingit eelist, võitis pooldajaid ja järgijaid just
Juudid kuulutasid välja Iisraeli riigi ja araablastele see ei meeldinud ning puhkes sõda. Seda probleemi on püütud lahendada nii relva jõul kui ka rahukõnelustega Jeruusalemma tempel ja Nutumüür *algne juutide usuelu kekspaik, mille roomlased aastal 70 hävitasid, peale seda on judaismis olnud keskseks paigaks sünagoogid *kunagise Jeruusalemma templi aeda ümbritsenud läänemüür, on tänapäeval tähtis juutide palvetamispaik sabat *juutide usupüha, laupäev seotud messia ootusega, siis ei tohi toimetada ega tööd teha sünagoog *on juutide pühakoda *'Sünagoog' on kreeka sõna, mis tähendab kogunemiskohta. Sünagoog on koguduse elu keskus. Bar-mitzva *poisi täisealiseks saamine(13) või tüdruku(12) *kui see läbitud peab laps järgima juudi eluviise paasapühad *ehk pesah on märtsis-aprillis *nädal aega kestev usupüha, mil juudid meenutavad rahva pääsemist Egiptuse vangipõlvest tagakiusamine *20
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
