Meedia annab, meedia võtab Loomulikult on meedial palju anda. Meedia kaudu saavad inimesed juhtumustest, inimestest ja muust teada, millest muidu ei kuuleks. Seega võib öelda, et meedia on üks suur infomull ning pole erilist vajadust seletada, mida kõike meediast teada saab, nagu ilm, kontsertid, riigimeeste sõnelused ja nii edasi. Mida aga tähendab, et meedia võtab? Vaevalt, et see küsimus eriti tihti kellegi mõtteisse triivib, kuid ometi meedia võtab ja kui, siis juba korralikult. Ükskõik millist meediaväljundit silmitsedes võib märgata mõne rohkem või vähem tuntud persooni osalust mingis loos. On see siis meelelahutuslik meedia, näiteks printsessi-otsingu saade, või mõni tõsisem artikkel mõne riigikoguliikme kohta. Võib täheldada laimu, alandusi ja valu ning kannatusi
b) Kelle auks ja mitme aasta tagant peeti olümpiamänge? c) Millised alad olid olümpiamängude kavas? d) Millised reeglid kehtisid olümpiamängudel? e) Kuidas autasustati olümpiavõitjaid? 2. Kreeka teater. a) Kelle auks etendasid kreeklased näitemänge ja korraldasid näidendite võistlusi? b) Kes võisid olla näitlejateks? Kui palju näitlejaid oli? c) Milleks oli vajalik koor? d) Millised olid Kreeka teatri osad. Osata joonistada. Teade erinevate osade otstarvet. e) Milline oli Ateena riigimeeste suhtumine teatrisse? Põhjenda oma vastust. 3. Tragöödiad ja komöödiad. 4. Kreeka templid. a) Nimeta Kreeka templile iseloomulikud jooned. b) Esita nimeliselt konkreetseid näiteid Kreeka templitest. Foto järgi tunda ära Parthenon. 5. Skulptuur. a) Mis materjalist tehti skulptuure? b) Nimeta kuulsaid skulptoreid ja nende töid. Tunda foto järgi ära Odakandja, Kettaheitja, Zeusi seitsme maailmailme hulka kuuluv skulptuur. 6. Kes oli? Millega jäädvustas oma nime ajalukku?
rippujäämine ja eetiliste pretensioonide ja reeglite mittetoimimine. Ebakindlust süvendab ka usaldamatus rahva enese sees. Need, kes on haljama oksa peal, soovivad selle õndsa olukorra jätkumist ja kindlustumist ja arvavad sageli, et just nüüd on õige ja viimane aeg hakata dentelmenideks. Paljud ülejäänud kurdavad paraku põhjendatult või ilma, et ausus ja õiglus on (Eesti)maa pealt kadunud ja me elame hundiseaduste aegu. Just riigimeeste kõrge moraal ja ideaalid ning nende laitmatu järgimine oleks ütlemata heaks palsamiks meie eetiliste lõhede ravitsemiselii[5] Teine oluline moment on see, et lisaks seni paljuräägitud eetika võlule ja ilule on see ka ühiskonnale kasulik, efektiivne ja isegi hädatarvilik nii inimestele, huvigruppidele kui ka ühiskonnale tervikuna. Just eetika oma normide ja psüühilise toimega on see, mis reguleerib ja suunab enamasti inimeste käitumist ning vaid ainult väiksem osa
Ma arvan, et kodanikena ei pea me osalema kõigil võimalikel üritustel ja rahvaalgatustel, kuid valimistel oma hääle andmine peaks küll kõigi jaoks aukohus olema. Hääletades saame avaldada oma arvamust ning riigi etteotsa jõuavad need, kes on saavutanud rahva poolehoiu. Parim näide selle kohta, et kodanikest algab riik on meie endi ajalugu. Erinevad kodanikualgatused nagu laulukoorid, erinevad kirjandusseltsid ning karskus- ja haridusseltsid soodustasid meie riigimeeste kasvamist ja julgustasid neid tegudeni, mille tulemuseks oli meie oma Eesti Vabariik.
Tema kõige populaarsem teos oli ,,Utoopia", selle nimetuse andis ta ideaalsele, väljamõeldud saarele mille poliitika oli eponüümiline. Raamat anti välja aastal 1516. Pühakul raiuti pea maha aastal 1535, kui ta keeldus kirjutama alla 'Ülemvõimu aktile', mis oli tehtud Kuningas Henry VIII poolt. Aastal 1935, 400 aastat hiljem, Paavst Pius XI kuulutas Thomas More pühakuks Rooma katoliku kirikus. More kuulutati välja poliitika ja riigimeeste kaitsepühakuks Pope John Paul II poolt aastal 1980. More lisati Inglise kirkukalendrisse 6 juulil, tema surmapäeval. Õpetused ja kirjanikutöö More oli tulemusrikas õpetlane, kriitik, kirjandusmees ja kunstipatroon .Tema kirjutised ja stipendium teenisid talle suure reputatsiooni humanismi alal üle terve Euroopa. Tema sõber Rotterdami Erasmus pühendas Thomasele oma meistritöö ,,In Praise of Folly" (Narruse kiitus). Suheldes teiste humanistidega kirjeldas Erasmus
paljud süütud inimesed elu kaotama. Näiteks võib tuua romaani ,,Läänerindel muutuseta" tegelase Paul'i, kes ei suutnud samuti sõdadega kunagi harjuda. Ka temale jäi arusaamatuks, miks peaksid täiesti süütud inimesed sõdade tagajärjel elu kaotama. Ta oli vaid üks paljudest inimestest, kes Esimesest maailmasõjast osa võttis. Tegelikult on sõjas osalenud sõdurid vaid väikesed mängukannid, suurte riigimeeste käes, kes ise ei teagi, mis sõda üldse tähendab. Sõda võib inimest ikka väga suuresti muuta. Lõpuks ei hooli sõdur enam oma perekonnast nii palju, kui ta seda oli varem teinud. Näiteks võib tuua juhtumi, kui romaani peategelane Paul sai võimaluse koju minna. Kui ta koju läks, tundis ta loomulikult heameelt näha oma ema ja õde. Kuid see tunne oli suuresti muutunud võrreldes sellega, mida ta oli tundnud enne sõtta minekut.
Omariikluse rõõmud ja mured Paljud riigid iseseisvusid omalajal peale I Maailmasõda saavutades nii omariikluse kui ka demokraatia. Sealhulgas saavutas ka Eesti 1918 aastal oma iseseisvuse. Väikeste rahvaste iseseisvust tuleb läbi võitluse, keegi ei kanna talle iseseisvust kandikul. Kas Eesti oli iseseisvuseks valmis, ning mis muresid ja rõõme see rahvale kaasa tõi? Eesti Vabariigi omariikluse loomine oli riigimeeste jaoks suur ettevõtmine. Omariiklus on ja oli rahvuse kõrgeim vorm, mille poole omalajal kogu eesti rahvas ühtselt pürgis. 1918 aastal 24. veebruarlil kuulutas Eesti Päästekomitee välja iseseisvuse. Esmakordselt olid siinsed kohalikud elanikud tõsiselt oma maa ja tahte peremehed. Eesti jaoks oli see aeg loomulikult raske, sest kui teistes riikides puudus demokraatia traditsioon ning diktaktuurid said vaikselt võimule üle Euroopa, siis Eestis puudus absoluutselt igasugune omariikluse
146. aastal liitsid roomlased pärast mitmeid oma riigiga Makedoonia ja Kreeka. 133. aastal pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike-Aasia roomlastele. Rooma oli tõusnud ülekaalukalt tugevaimaks riigiks Vahemere maade seas. · Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 aastat eKr Seni kodanikest koosnenud vägi aendati elukutselise palgaväega. Algasid kodusõjad sõdurite hulgas populaarse väepealike vahel. Peagi tõusid võimsamate riigimeeste ja väepealikena esile Pompeius ja Caesar, kes sõlmisid liidu riigi ühiseks juhtimiseks. 49. aastal eKr Pompeiuse ja Caesari vahel kodusõda. Otsustav lahing toimus aasta hiljem Kreekas, Pompeius sa lüüa, põgenes kuid tapeti. Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks. Kuid suur osa Rooma aristokraatiast polnud ainuvalitsejaga rahul. 44. aastal eKr tapsid senaatoritest vandenõulased senati istungi ajal Caesari. Võimule tõusid kaks Caesari pooldajat- Antonius ja Octavianus
Nimed: Leonardo da Vinci kuulus Italia renessansikunstnik, kes keha täiusliku kujutamise nimel lahkas laipu. Francesco Petarca pärast antiikaega, esimene poeet keda loomingu eest avalikult pärjati. Luule-sonetid armastatud Laurale ja eepiline poeem "Africa" muistsetest Puunia sõdadest, kui ka proosas kirjutatud vana-rooma riigimeeste elulood Giovanni Boccaccio kuulsaim teos "Decameron", kirjutatud katkujärgsetel aastatel Dante Alighieri esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega. Suurteos "Jumalik komöödia" andis ülevaate keskaegsest kristlikust maailmapildist: põrgust, puhastustulest ja paradiisist. Niccoli Machiavelli on uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija. Teos "Valitseja" . markjavellism Erasmus Rotterdamist oma ajastu silmapaistvaim mõtleja, "Narruse kiitus",
Kellele püstitaksin ausamba? Inimesi, kes ausammast väärivad on maailmas kindlasti palju, samuti ka Eestis. Kultuuritegelaste, riigimeeste kui ka meie riigi vabaduse eest võitlejate seas on palju isikuid, kes vääriks ülesmärkimist ja samuti ka ausammast või mälestusmärki. Peale Nõukogude aja lõppu on Eestis skulptuuride ja monumentide arv oluliselt vähenenud, kuid vahest peaks seda muutma ning hakkama rohkem tähtsustama inimesi, kes on Eesti riigile tähtsad või teinud Eesti heaks midagi olulist. Kõik need inimesed vääriksid ausammast või vähemalt skulptuuri, mis oleks just temale pühendatud. Nendeks
iseseisvusse ja aidanud seda hoida. Iseseisvust aitavad hoida ka tänase Eesti õpetajad. Iseseisev Eesti tahab hoida oma õpetajaid. Kool on tänases Eestis eriti oluline. Kui maailm meie ümber muutub üha kirevamaks, peab olema kusagil kindlale teadmisele põhinev aateline kindlus, mis aitab meid tungida asjade olemuse mõistmiseni. Sellist kindlust ammutame muidugi kodust. Sellist kindlust saame ka koolist. Ilma nende kahe toeta pole võimalik ei uute riigimeeste ega kooliõpetajate kasvamine. Kui kaovad need toed -tugev Eesti kool ja kaunis Eesti kodu -, siis on kadumise ohus ka Eesti riik. Seega on Eesti riigi tuleviku võtmed peidus meie kõigi kodudes ja klassitoas. Võtme tooriku saame kodust, lihvime teda koolis. Kool algab kodust ja kool algab õpetajast. Tänane sündmus on liigutav meeldetuletus igikestvast käsusõnast: austagem omaenda õpetajat ning hoidkem kaunis omaenda kodu! Ent Hugo Treffner pole üksnes koolimees
teeb seda kõige aktiivsemalt Saksamaa). Kuid rahulolematud pole üksnes kohalikud rassistid, vaid ka mitu Aafrika riiki on väljendanud muret selle üle, et Euroopa meelitab massiliselt noori ja hakkajaid inimesi, mis tekitab päritolumaades probleeme. Juba on kuulda hääli, et praegune immigratsioonipump täidab samu eesmärke, mis 18.-19. sajandi orjakaubandus. Selle kõige eest ei ole vastutav ainult Euroopa Liit. Näiteks sõda Venemaaga Ukrainas. Muidugi ei ole Euroopa poliitikute ja riigimeeste rinnaesine siin päris plekitu, aga lääne võimuses ei ole lõuna konfliktikoldeid lihtsalt kustutada. Seega peame tegelema tagajärgedega, silmi olukorra ees kinni pigistamata. Seoses Euroopa Komisjoni plaanitavate kohustuslike kvootidega pagulaste vastuvõtmisel on rõhutud solidaarsusele Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastutuse jagamisel. See on juba lõhestanud Euroopa liitu. Näiteks: Sellised kvoodid ei meeldi paljudele
probleemideks, mis kestavad tegelikult tänaseni. 1914. aastal valitses Euroopa mandril varjamatu natsionalism. Katolik kirik oli ammu kaotanud oma üle-euroopalise mõju. Ilmaliku maailmariigi idee oli surnud koos Püha Rooma keisriga 1804. aastal. Meedias hakati õhutama karikatuuridega konflikte, mis oli ilmselge, et publikatsioon aitab kõigele toimuvale kaasa. 1914. aastal üle kasvanud kriisi traagika seisneb selles, et üha kasvavas tempos üksteisele järgnenud sündmused halvasid riigimeeste ja diplomaatide võime neid kontrollida ja vaos hoida, kui ei leidunud sidevahendeid. Telefonid ja internet oleksid soodustanud kaitseorganisatsioone, mis oleksid võinud säästa sellest kohutavast tragöödiast. John Keegan arutleb, et ehk olid kaalul põhimõtted? Kaalul võisid olla põhimõtted kaitsta oma riigi territooriumit. Põhimõtet pidada kinni vastastikustest julgeolekulepetest, mis tõi kaasa Saksamaa ja Venemaa sõttaastumise, kaitsti kuni selleni, et julgeolek kaotas riiklike
Kiirem Vahemere äärsetel aladel-linnaelu polnud hääbunud veel. Linnastunumad piirkonnad. Põhja- Itaalia ja Madalmaad. Linnade teke- kiirendad elurütmi, tugev mõjutus majandusele, riigivalitsemisele. Linnade areng- lõpp naturaalmajandusele, kohalik kaubandus ja kaugkaubandus tähtsaks.. Vahemerekaubandus- eksport. Luksuskaubad, siid, vürtsid.(araabia kaupmehed, idamaad) P-E eksport- riided, lina, vill.(mööda jõgesid, suurlinnad nende ääres) Usumeeste ja riigimeeste võitlused Püha-rooma keisririik tekkis-paavstid nõrgad. Pope valiti vaenutsevate Rooma ülikuperekondade hulast, vajas keisri kaitset. 11 saj. Pepeid, kes tahtsid muuta usuelu olid võimekad, tõstsid euroopas popide autoriteeti. Tähtsaim sel ajal Gregorius7(1073-1085)- vaimulik ilmalikust võimust üle, püha kohustust ta meelest vabastada paavstivõim keisri eestkoste alt, tüli nii riigim kui ka usum. Tahtsis piiskoppe ametisse
146.a.eKr liitsid roomlased endaga Kreeka ja Makedoonia 133.a.eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike-Aasias roomlastele. -- Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30a.eKr Sõjavägi asendati ümber elukutselise palgaväega. Algasid kodusõjad sõdurite hulgs populaarsete väepealike vahel. Senati võim vähenes, Rooma lihtrahvas oli sageli selle otsusega rahulolematu ning riigi asju otsstasid nüüd enamasti võimsad väepealikud. Peagi tõusid võimsaimate riigimeeste ja väepealikena esile POMPEIUS JA CAESAR, kes sõlmisid liidu riigi ühiseks juhtimiseks. 49a. eKr puhkes Pompeiuse ja Caesari vahel kodusõda. Pompeius sai lüüa, põgenes, kuid tapeti. Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks, suurem osa arisokraatiast polnud ainuvalitsusega rahul, 44a.eKr tapeti Caeser. Võimule tõusid Caesari pooldajat Antonius ja Octavianus, kes jagasid riigi omavahel pooleks. Antonius abiellus Kleopatraga, sai toetust Egiptusest. 30
koloonia Prantsusmaal, Iirimaal ja Sotimaal asunud dominioonidega. Virginia kohta on sageli kasutatud ja nimetust The Cavalier State nende varaste asunike pärast, kes olid inglismaale lojaalsed ja Mother of States 'osariikide ema' , sest ta oli kõige esimene koloonia. Et ühendriikide varases poliitikas ja diplomaatias domineeris Virginia aristokraatia, on osariik saanud hüüdnime Mother of Presidents 'presidentide ema' ja Mother of Statesmen 'riigimeeste ema'. Moto: Sic semper tyrannis 'Nii juhtub türannidega alati'. Laul: ''Carry Me Back To Old Virginia'' (''Kanna mind tagasi vanase Virginiasse''; 1940). Osariigiks saamise aeg: 25. juuni 1788 (10.osariik). Lipp: Lehvival sinisel lipukangal osariigi vapp. Pitsat (vapp): Aversil: tupes mõõga ja odaga rooma jumalanna Voorus seisab mahapaisatud türanni kehal, sümboliseerides sellega ahelaist vabanemist ja priiust, paremal türanni peast äravõetud kroon
Kui ta keelekeskkonda ei sünni, siis ei saa temast kunagi inimest, ta jääbki loomaks, sest keel on see mis eristab inimest teistest loomadest. Keelt on vaja ka selleks, et inimesed saaksid jumala poole pöörduda. Ma arvan, et peaaegu kõik inimesed on kordki oma elu jooksul pöördunud jumala poole, sest see annab meile teatud turvatunde. 2. Riigil on vaja keelt turvata, sest keel on meie riikluse alusmüür. Tähtsad dokumendid, seadusandlused ja riigimeeste koostöö toimub kõik meie emakeeles, et see kõik oleks üheselt mõistetav ja ka lihtinimesele arusaadav, peab riik hoolitsema selle eest, et korrektne eesti keel ei hääbuks. Ainult riik turvab inimese keelt, ta teeb seda pakkudes kaitset meile, keeleoskajatele ja -kandjatele. 3. Seadus peab olema mõistetav inimesele, mitte ainult advokaadile. Kui tavakodanik ei saa aru seadusest, siis võib see tingida seadusevastast käitumist ning kuritegevus on niigi suur
meisterlikkust. Roomas peeti kõrgema hariduse kõige tähtsamaks koostisosaks retoorikat ehk kõnekunsti. Poliitikute edu sõltus oluliselt selles kuidas nad suutsid vastaste seisukohti kummutada ja veenda teisi oamenda seisukohtade õigsuses - see tagas edu rahvakoosolekul, senatis ja kohtus. Iga roomlane, kes tahtis teha poliitilist karjääri, pidi kõnekunsti tundma. Vabariigi perioodil püüdsid üldharidusliku ettevalmistuse saanud noored roomlased õppida kõnekunsti tuntumate riigimeeste või advokaatide juures, jälgides või jäljendades nende esinemisi. Viimast lihvi saadi kas Rooma kreekakeelsetes retoorikakoolides või siis Ateena, Rhodose, Efeose, Pergamoni või Aleksandria vastavates õppeasutustes kuulsaimate kõnemeeste juures. Esimesed ladinakeelsed retoorikakoolid loodi Roomas 2. sajandil eKr. Vabariigi viimastel aastakümnetel elab Rooma kõnekunst üle oma kõrgperioodi, mil sõnakunstist sai poliitilise võitluse vahend. Keisririigi aegu
kaltsakproletariaatidele. Anarhism Sai populaarseks 19. sajandi II poolel sotsialistlikus liikumises, eriti Lõuna-Euroopas ja Venemaal. Anarhism - võimu puudumine. Eeskäijateks on M.Bakunin, P.J.Proudhon ja W.Godwin. bakunin pidas hädade aluseks riiki, seega pooldas ta üksikisiku vabadust ilma käsutajateta. Kõik inimesed pidid töötama ning pidi kaotama pärismisõiguse, hüvesid tuli kulutatada vastavalt tööajale. Kasutati individuaalset terrorit valitsejate ja riigimeeste vastu. See anarhistlik terrorilaine tekitas aga nördimust Euroopa ja Ameerika ühiskonnas, kus levisid demokraatia ideed. Põhja- ja Kesk-Itaalia ühendamine Piemontest, valitsejaks Vittorio Emanuele II, loodeti tulevast Itaalia tuumikut. Kui 1852. aastal sai peaministriks Cavour, arenes majandus suure hooga (raudteed, masinatööstus). Cavour kutsus Prantsusmaa endale appi, et saada Austrialt Põhja- Itaaliat tagasi, vastutasuks pakkus Nizzat ja Savoiat
1901-1905 andis ta välja ajalehte ,,Teataja". Pätsil õnnestus kaasa tõmmata noori radikaalselt mõtlevaid suleseppi, kellest hiljem said tuntud Eesti kirjanikud või poliitikud. ,,Teataja" esimese numbri ilmumine 10.novembril 1901 äratas ülemaailmset tähelepanu. Päts tegutses aktiivselt omavalitsusreformiga seotud küsimustega, mis Valitsuse poolt kinnitati. 19.veebruar 1918 sai temast Päästekomitee esimees. Konstantin Päts oli Eesti esimene president. Eesti tuntud riigimeeste hulgas on kahtlemata üheks suur- kujuks Konstantin Päts. Ta pidas pikki aastaid võitlust võõraste võimudega Eesti vabaduse eest. Tema juhtimisel loodi Eesti Vabariik. Elulugu ja isikliku elu sündmused on tihedalt läbi põimunud Eesti vabadusvõitlusega ja iseseisvuse saamislooga ja Eesti riigi ülesehitusega. Konstantin Pätsi nimi on kustumatult kirjutatud Eesti ajalukku. Saksa okupatsioon 25
tähtsus oli piiramatu, olümpiaajal kehtis olümpiarahu, olümpiavõitja sai kuulsuse, teda austati ja ta auks püstitati mälestusmärke, teater sai alguse dionysosele pühendatud koorilauludest, näidendeid lavastati talvistel dionysose pidustustel, tragöödia tõsine ja ülev, õpetlik, otsiti vastust, kuidas mõista jumalaid ja neile mitte pahameelt valmistada, kasvatasid kodanikke, komöödia aines igapäevaelust, kanti riigimeeste maske ja visati nende üle nalja, naerdi ka jumalate üle, ühiskond ja eluolu - hellenid omistasid endale kodanike vabadusel põhinev riigivormi linnriik, enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega, käsitöölised olid väikeste töökodade omanikud, kes oma tööga elatist hankisid, neid hinnati sageli põlluharijatest madalamalt, kreeka ühiskonna ülemkihi moodustasid suursugust päritolu suurmaaomanikud ehk
enese Itaalia kuningaks nimetas. Nii kustus 476. aastal lääne- Rooma riigi nimi. Ida- Rooma riik püsis veel ligi 1000 a. Nii langes poliitiliselt ja kultuuriliselt tähtis suur Rooma riik. Tema asemele tekkis rida uusi riike. Riigi langemisega koos ei kadunud aga roomlaste kultuur. Nad pärandasid selle vallutajatele. Germaanlased õppisid roomlastelt häid põllutöö- ja käsitööviise. Rooma õigusemõistmine sai neile eeskujuks ja ladina keel püsis veel kaua teadlaste ja riigimeeste keelena. Ida-Rooma jäi püsima ning päris uue nime- Bütsants (iidselt kreeka linnalt). Ida-Rooma riigi teritoorium hõlmas Balkani poolsaart,Krimmi lõunaosa, Väike-Aasiat, osa Kaukaasiast, Süüriat, Palestiinat, Egiptust, Kürenaikat Põhja-Aafrikas ning Vahemere idaosa saari. Sellel suurel territooriumil elas palju rahvaid: kreeklased, bulgaarlased, juudid, süürlased, armeenlased jt. Esimene suurem riik mis tekkis Lääne-Rooma riigi aladele oli Frangi riik. Selle
Ta loob asümmeetrilise, kuid tasakaalustatud kompositsiooni, mis on tulvil elu. Maarja ees seisev seltskond, maali tellinud Pesarode perekond, on täpselt ja karakteerselt portreeritud. 1. 3. Tizian kui portrist 1520. aastatel kogub Tizian kuulsust portretistina. Tizian elas ajastul, mil Euroopa oli killustanud tohutuks hulgaks vürstriikideks, Ta sai palju tellimusi vürstidelt, kuiningatelt ja keisritelt. Inimese väärikuse rõhutamiseks riigimeeste, väejuhtide ja valitsejate portreedes sidus ta loomutruu karakteristika ja vaimse sügavuse esinduslikkusega. Meeste portreed on suursugused ja isikupärased, naisportreed allegoorilise ja mütoloogilise ilmega. Tema kõige õnnestumate portreede esiritta tuleks asetada 1540 aastate esinduslikud maalid. Ta on korduvalt maalinud enda suurimat patrooni, keiser Karl V, kuid samuti on ta lõuendile
Kallavere Keskkool Referaat KONSTANTIN PÄTS Caroly Nigul Õpetaja: Jaan Kaupmees Maardu 2018 SISUKORD Sissejuhatus Elulugu Pätsi tegemisi Kokkuvõte Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Eesti tuntud riigimeeste hulgas on tähtsaal kohal Konstantin Päts, mees, kes pikki aastaid pidas võitlust võõraste võimudega Eesti vabaduse eest ja kelle juhtimisel 1917/1918 aastate tormikeerises loodi Eesti Vabariik. Tema nimi on kustumatult kirjutatud Eesti ajalukku. Pätsi elulugu ja tema isikliku elu sündmused on tihedalt läbi põimitud Eesti vabadusvõitlusega ja iseseisvuse saamislooga aga samuti Eesti riigi ülesehitusega.
uurimused, on tsüklonite aktiivsus Eestis kasvanud ja tormituuled varasemaga võrreldes sagedasemad. Praegu on veel vara väita, et kliimamuutused on toonud kaasa ka tornaadode arvukuse tõusu. Eestis, kus tornaadosid on registreeritud alates 1795. aastast, näib see nii olevat. Viimase 1000 aasta jooksul kõige soojemal, 1998. aastal registreeriti Eestis 24 tornaadot. Tõsi, praegu tuntakse ja märgatakse tornaadosid kõikjal rohkem kui vanasti. Kui inimesed eesotsas riigimeeste ja ajakirjanikega teeksid endale selgeks kasvuhooneefekti olemuse, ei kahtleks nad inimtekkeliste kliimamuutuste reaalsuses. Arvamuste erinevus võib tekkida vaid mõju ja kliimamuutuste määras. Puudu võib tulla ka hinnangute erapooletusest, mis tingitud majanduslikest huvidest. Kliima ja poliitika Möödunud sügisel peeti Moskvas kliimamuutuste konverents, kus teadlaste kõrval osalesid ka riigimehed. Aeg
10e Tartu Kivilinna Gümnaasim 4 Valgustusaja absolutism Valgustatud absolutismi teooria kujunes tänu 18. sajandi ühiskondlikele oludele (haridustaseme kiire tõus ja harituse laiem levik, teadusliku maailmavaate sügavam kinnistumine, uued leiutised ja avastused ning "lihtrahva" tähtsuse tõus valitseva kihi silmis) ning eelnevalt välja kujunenud valitsemiskorraldusele, Paljude filosoofide ning mitmete tulevikku vaatavate riigimeeste arvates oli just haridus lahendiks ühiskonda painavatele probleemidele, nende taga nähti enamasti alamate harimatust, valgustamatust, aga ka kahjulikke riigipoolseid piiranguid. Seega tuli asja muutmiseks riiki oluliselt reformida, et tagada võimalikult ulatuslik haridus võimalikult suurele hulgale inimestele ning kaotada minevikust jäänud riigipoolsed takistused ühiskonna arenguks. Et seda aga teha, pidi uuendajal olema riigis täielik võim, kuna muidu oleks ju asjad erinevate
.................................................11 Kokkuvõte..........................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus........................................................................................................... 13 2 Sissejuhatus Eesti tuntud riigimeeste hulgas on kahtlemata üheks suurkujuks Konstantin Päts, mees, kes pikki aastaid pidas võitlust võõraste võimudega Eesti vabaduse eest ja kelle juhtimisel 1917/1918 aastate tormikeerises loodi Eesti Vabariik. Pätsi elulugu ja isikliku elu sündmused on tihedalt läbi põimunud Eesti vabadusvõitlusega ja iseseisvuse saamislooga, aga samuti Eesti riigi ülesehitusega. Tema nimi on kustumatult kirjutatud Eesti ajalukku.
Ta kujunes tõeliseks rooma kunstiproosa loojaks, rikastas ja täiustas ladina keelt, muutis selle enneolematult nõtkeks ja ilmekaks, kõlavaks ja kauniks, võimeliseks väljendama mõttekäikude mitmesuguseid varjundeid. Samuti pakuvad ta teosed, mis on meieni jõudnud võrdlemisi arvukalt, suurt sisulist huvi. Kõige sügavama mulje jätsid tema kõned. Ta oskas veenvalt tõestada oma väiteid ning pakkuda kuuljatele naudingut. Võrreldes tänapäeval peetud riigimeeste kõnede, siis on tunda suurt vahet. 8 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kallas, T. (2007) Isalt pojale. Postimees (http://www.postimees.ee/010907/esileht/kultuur/280338.php 2. Jaak Uibu sõnavõtt 30.09.05 http://www.raki.ee/index.php? page=66&action=article&article_id=47 3. Kleis, R . (1980). Antiikkirjanduse ajalugu. Tallinn: Valgus. 4. Aava, K. (2006). Õppematerjalid magistrantidele aines ,,Retoorika"; www
targad, sõjaväelased, kes ei saaks planeerida uut riigipööret.Isegi kodanikud, kellel oli kirjavahetus välismaal elava inimeseg, välismaalasega või välismaalt tulnud inimesed, neid arvati olevat spioonid.Paljud partei- ja riigimehed.Välisvaenlasteks demokraatlikud ja kapitalistliku riigid( pms kõik teised riigid)Kulminatsiooniks 1937.aasta. · Tagajärgedeks massiline vaesus(kulakute likv.), õõnestas kommunismi jalgealust(kommunistlike partei- ja riigimeeste likv.), hariduse ja teaduse allakäik(teadlaste likv.), tööstusliku toodangu allakäik(proffesionaalsete tööliste likv.), 6% umbusaldus riigi vastu, tööjõupuudus. · Miks midagi ei tehtud? Inimesi ähvardati terve perekonna kaudu, pidi ,,kaassüüdlasi" üles andma, Inimesi arreteeriti väga jaburate asjade pärast, terror oli individuaalne ja seega inimestel ohutum seda mitte märgata, salastatus, paljude inimeste väga tugev usk Stalinisse.
oleks põsiv ja kindel. Roomlannad käisid tuttavaid külastamas, sisseoste tegemas ja viibisid ka avalikel üritustel palju sagedamini kui kreeka naised. Siiski polnud Rooma naistel kodanikuõigusi. Nad ei saanud hääletada rahvakoosolekutel, ei pääsenud riigiametisse ega senatisse. Ka kohtus esindas naisi mõni mees, tavaliselt naise isa või abikaasa. Ajapikku muutusid need nõuded lõdvemaks ja ei piiranud enam kuigi suurel määral naiste tegevust. Tähtsate senaatorite ja riigimeeste abikaasade seas oli naisi, kes mõjutasid oma meeste kaudu tugevasti Rooma poliitikat. 5 Rooma naised tegutsesid innukalt usuelus. Preestritaridest ja Vesta neitsitest peeti väga lugu. Mõned vabad Vana-Rooma naised töötasid ka õpetajatena, sekretäridena ja müüginaistena. On olemas mõned tõendid naissoost arstidest ja ka väga kummalisel moel on paar tõendit naisgladiaatoritest
internatsionaalne, hingelt eestlane ja vaimult eurooplane. Küllap annab meie rahva eetilistest kõhklustest tunnistust ka seniste eetikaskandaalide kuhugile rippujäämine ja eetiliste pretensioonide ja reeglite mittetoimimine. Ebakindlust süvendab ka usaldamatus rahva enese sees. Paljud inimesed kurdavad paraku põhjendatult või ilma, et ausus ja õiglus on (Eesti)maa pealt kadunud ja me elame hundiseaduste aegu. Just riigimeeste kõrge moraal ja ideaalid ning nende laitmatu järgimine oleks ütlemata heaks palsamiks meie eetiliste lõhede ravitsemisel. Eetika tähtsus Eetika on kasulik, efektiivne ja isegi hädatarvilik nii inimestele, huvigruppidele kui ka ühiskonnale tervikuna.Reguleerib ja suunab enamasti inimeste käitumist ning vaid ainult väiksem osa inimeste vahelistest suhetest ja käitumisest reguleeritakse seaduste ning neid tagavate sunnimehhanismide poolt.
Ehitiste plaanid ning sarnasused Kõik ehitised omavahel üpris sarnased Võrreldes eelmise ajastuga on klassitsism lihtsam Ehitustehnika Ühtlustatud nõuded ja fassaadide tüüpprojektid Iseloomulik on kahe värvi kasutamine Sambad ja dekoorelemendid on valged Majade seinad kas hallid või kollased Kõrged laed Millistes riikides domineeris? Prantsusmaa Venemaa Itaalia Inglismaa Ka Eesti 3 Tähtist ehitist 1) Leedsi raekoda Ehitati Inglismaale, Leedsi, seda kasutati riigimeeste poolt, tänapäeval kasutatakse seda registratuurina pulmadeks ning peetakse koosolekuid 2) Glyptothek muuseum, mis sisaldab Kreeka arhitektuuri ning skulptuure. Muuseum ise on ka klassitsistliku stiiliga ehitatud 3) Bleinheimi palee Arhitektiks Sir John Vanbrugh, väga palju sarnaseid jooni Kreeka ehitistega, suured toad, kõrged aiad jne. Oli kingituseks John Churchillile Religioon, kultuur ning poliitika
Peale pakti sõlmimist astus Eenpalu valitsus tagasi. Uue valitsuse moodustas presidendi ettepanekul Jüri Uluots. Hilissügisel puhkes Talvesõda Venemaa ja Soome vahel. Eestile oli esitatud selge ultimaatum: N. Liit vajab väljapääsu Balti merele. Okupatsioon. Vene väed tungivad Eestisse 21. juunil 1940 esitab Johannes Vares-Barbarus presidendile venelaste poolt koostatud uue valitsuse nimekirja. Samal päeval luuakse Eesti NSV, 6. augustil liidetakse ENSV N. Liiduga. Algas Eesti riigimeeste ja teiste tuntud inimeste vahistamine ning Venemaale saatmine. Juulis arreteeriti K. Päts, J. Laidoner, endised riigivanemad (peaministrid) Teemant ja Kukk. Neile järgnesid Jaan Tõnisson, Kaarel Eenpalu ja Ants Piip. Üha suuremaks muutunud hirm ei piirdunud arreteerimisega. Isegi koolinoori veeti öistele ülekuulamistele NKVD julgeolekusse. Esimene suur massiküüditamine leidis aset ööl vastu 14. juunit 1941. Nimekirjades oli 11 000
kasvatama ka kunstlikult loodud keskkonnas. Kuigi esimesed katsed ebaõnnestusid, on troopiliste orhideede kasvatamine levinud peaaegu kogu maailmas. Ja mitte ainult kasvatamine, ka aretustööd tehakse väga laialdaselt, on loodud väga palju dekoratiivsete õitega sorte, erinevate vormide, liikide ja isegi erinevate perekondade vahelisi hübriide. Uute sortide õite värvi- ja vormirikkusest ei jää sordiaretajate fantaasia maha ka nimede panekul leiame nii jumalate kui ka riigimeeste nimesid (Hera, Alkibiades, Wintson Churchill jt.), samuti palju muudki huvitavat. (2) Kuigi orhideede peamiseks levikualaks on troopika ja subtroopika, jätkub ülejäänud 10%-st liikide arvust parasvöötmetesse ja polaarjoone tahagi. Mõne Eestis kasvava liigi levialadki ulatuvad Arktikasse, samuti aga ka üsna kaugele lõunasse Pürenee poolsaareni ja isegi Põhja-Aafrikasse. Parasvöötmes pole orhideed seejuures jaotunud sugugi ühtlaselt, on rikkamaid ja vaesemaid paiku. (2)
see, et poliitikud sinna sekkuda ei saa, et eesmärk on selge ja siht selleni ratsionaalne? Ja lause, mis meenutab nii väga eelmist aastat poliitikas: ,,Kahjuks peetakse veel käesoleval ajal põhiseadusest olulisemaks üksikute poliitikute hetkenägemusi riigikaitsest. Selle nimel tehakse seadusi ümber ja antakse välja poliitilisi lubadusi." 11 3. FAKTID Mitmed maailma tuntuimad lennujaamad kannavad uhkusega legendaarsete riigimeeste nimesid ja on sel kombel oma maa parimate poegade või tütarde mälestuse rahvusvaheliseks jäädvustajaks ja tutvustajaks. Alates 29. märtsist 2009 kannab Eesti esindusõhuvärav auväärset tiitlit Lennart Meri Tallinna lennujaam. 3.1 Ametikohad 19531955 Vanemuise teatri kirjandusalajuhataja 19551961 Eesti Raadios kuuldemängude produtsent 19631971 Tallinnfilmis 19851987 Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 19861988 12
Lääneriigid ei olnud enam huvitatud Baltimaade probleemide lahendamisest ning nad mõistsid hukka autoritaarse valitsemisvormi. Eesti haaras kinni viimasest õlekõrrest, kindlustamaks end NSV Liidu vastu, Saksamaast. Tihenesid suhted mõlema maa sõjaväelaste vahel. Vahetati luureandmeid, toimusid vastastikused külaskäigud ehkki Eesti riik kuulutas end 1938. aastal erapooletuks. 1939.a. juunis sõlmis Eesti ka Saksamaaga mittekallaletungilepingu. Riigimeeste arvates oli nüüd tehtud kõik, et omariiklust säilitada, sest sarnane leping oli ju loodud ka NSV Liiduga. Kui 1.09.1939 puhkes II maailmasõda, siis kuulutas Eesti valitusus välja erapooletuse. Rikkudes seda, lasid Eesti võimud vettesse Poola allveelaeva. Loetud päevad hiljem kuulis sellest NSV Liit ning süüdistas eestlasi poolte valimises. Kui Eesti väliminister läks Moskvasse kaubanduslepingule alla kirjutama, siis läbirääkimistel öeldi talle, et Eesti valitsus
.." Arthur Schopenhauer sündis 1788. aastal Danzigis. Ta oli veendunud pessimist, kes vaatab tagasi oma sündimisele mitte just kõige positiivsemalt: ,,Me võtame oma elu kui kasutut ja häirivat episoodi olematuse õndsalikus puhkuses." Schopenhauer suhtub armastusse ebamugava reaalsusega: ,,Armastus...sekkub igal tunnil kõige tõsisematesse tegevustesse ja viib mõnikord kimbatusse isegi targematest targemaid. Ta segab end kõhklusteta...riigimeeste läbirääkimistesse ja teadusmeeste uurimistöödesse. Ta oskab poetada armukirjakesi ja sõrmuseid isegi ministriportfellidesse ja filosoofilistesse käsikirjadesse...Mõnikord tuleb selle nimel ohverdada...tervis, teinekord rikkus, ametikoht ja õnn." Me oleme harjunud, et mõned inimesed hakkavad meile meeldima ja mõned mitte. Mispärast see aga nii on? Schopenhauerit ei üllatanud selline valivus üldse. Tema arvates armutakse sellesse, kellega saadakse terveid järglasi
Itaalia kirjanduses ilmusid uued ideed 14.saj alguses. Firenze poeet Dante Alighieri(1265-1321) esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega. Oma suurteoses "Jumalik komöödia" andis ülevaate keskaegsest kristlikust maailmapildist : põrgust, puhastustulest ja paradiisist. Fransesco Petrarca(1304-1374) pärast antiikaega esimene poeet, keda looming eest avalikult pärjati. Kuulsust tõid nii sonetid, poeemid Puunia sõdadest kui ka proosas kirjutatud riigimeeste elulood. Giovanni Boccaccio (1313-1375) kuulsaim teos "Decameron" on kirjutatud katku järel ning mõjub inimestele elurõõmu avaldusena ränga masenduse ajal. Enamiku teoseid kirjutati kohalikus murdes, millest arenes Itaalia kirjakeel. Lorenzo Valla(1407-1457) oli Itaalia humanistlik õpetlane, kellele tõi kuulsust Constatinuse kinkeürinu mille all tuntud võltsdokument selle kohta, et Rooma keiser Constantinus andis võimu lääneosas paavstile ja määras ta ka kirikupeaks
Retoorika Vana-Roomas Roomlased võtsid üle kreeka kõnekunsti saavutused ja kohandasid neid oma oludele. Nad hindasid kõrgelt elava sõnu ilu, väljenduse täpsust, stiili lihvitust ning esineja meisterlikkust. Roomas peeti kõrgema hariduse kõige tähtsamaks koostiosaks retoorikat. See tagas edu rahvakoosolekul , senatis ja kohtus. Iga roomlane, kes tahtis teha poliitilist karjääri, pidi valdama kõnekunsti. Vabariigi ajal püüdsid saanud noored roomlased õppida kõnekunsti tuntumate riigimeeste või advokaatide juures, jälgides või jäljendades nende esinemisi. Viimast lihvi saadi kas Rooma kreekakeelsetes retoorikakoolides või siis Ateena, Rhodose, Efesose, Pergamoni või Aleksandra vastavates õppeasutustes. Esimesed ladinakeelsed retoorikakoolid loodi Roomas 2.saj eKr. Vabariigi viimastel aastakümnetel elas Rooma kõnekunst üle oma kõrgeperioodi, mil sõnakunstist sai poliitilise võitluse vahend. Keisririigi aegu mandus künekunst ilutsevate ülistuskõnede pidamiseks
(Setälä 2001: 114-116) Neitsid talletasid tähtsaid poliitilisi dokumente ning nende kaudu edastati tähtsalt informatsiooni. Vestaale süüdistati tihti riigi seisukorras, kui läks halvasti, siis süüdistati neid ebavooruslikkuses. Karistuseks oli neile elusalt matmine. KOKKUVÕTE Uurimise käigus selgus, et naise käsitlemine antiikaja ajaloo allikates on suhteliselt piiratud. Naiste õiguslik seisukord polnud niivõrd problemaatiline ja kõneainet tekitav kui orjade, riigimeeste või religiosse võimukandjate oma. Sellest tulenevalt on naise käsitlemine jäetud tahaplaanile. Materjalid sisaldavad võrdlemisi samu fakte ning naise õiguslik staatus on enim tuvastatav läbi perekonna õiguse. Naist kirjeldatakse läbi abieluseaduse ning sellega pannakse paika tema õigused ning positsioon ühiskonnas.. Oluliseks õiguste tekitajaks sai ka sünnitatud laste arv, mis andis lisa privileege. Ka naise omandiõigusest saime selgust läbi abieluseaduse,
Miltiades jääb peale ja koondab väed 490.a. Maratoni all vaenlastele vastu. Kreeklased tõrjusid pärslased tagasi ning suundusid kiirelt tagasi Ateenasse, sest sinna saabus Pärsia laevastik. Nähes aga kaldal kreeka hopliite, ei julgenud pärslased maale tulla ning lahkusid Aasiasse. Pärast Miltiadese surma sai Ateenas mõjukaks pol.-tegelaseks Themistokles, kes alustas suure sõjalaevastiku loomist. Peale Ateena riigimeeste ei tunne teistes linnades pärslaste uue kallaletungi võimalikkuse üle keegi muret. Hellenismi ajajärgu (IV-I) IV saj. on aeg, mil Pärsia suurriik on nõrgenenud ja esile tõuseb Makedoonia, mille eesotsas Aleksander. 334. a. alustas ta oma suurt Ida-sõjakäiku pärsia territooriumil. Sama aasta lõpul oli ta vallutanud või kontrollis suuremat osa Väike-Aasiast. Aleksandrile alistusid linnad Foiniikias, Egiptuses
See tagas edu rahvakoosolekul, senatis ja kohtus. Iga roomlane, kes tahtis teha poliitilist karjääri, pidi kõnekunsti tundma. (Aava 2003: 21) Poliitiline struktuur Vana-Rooma nõudis arendada praktilist ilukõne peamiselt oma poliitilist vormi. Oraatorlikud oskused on mänginud olulist rolli ideid edasiminekus senati arutelu ajal. (Udalõh 2010: 73-74) Vabariigi perioodil püüdsid üldharidusliku ettevalmistuse saanud noored roomlased õppida kõnekunsti tuntumate riigimeeste või advokaatide juures, jälgides või jäljendades nende esinemisi. Viimast lihvi saadi kas Rooma kreekakeelsetes retoorikakoolides või siis Ateena, Rhodose, Efeose, Pergamoni või Aleksandria vastavates õppeasutustes. Esimesed ladinakeelsed retoorikakoolid loodi Roomas 2. sajandil eKr. (Aava 2003: 21) Vabariigi viimastel aastakümnetel elab Rooma kõnekunst üle oma kõrgperioodi, mil sõnakunstist sai poliitilise võitluse vahend
1843 a tõi Gurjev vaasi Moskvasse. Ermitaazi osteti vaas 1901 a. IV saj. ja sellele järgneva hellenismi ajastu kultuur on tunduvalt komplitseeritum kui V saj. kultuur. Määrava tähtsuse sai Sokratese õpetus. Kunsti mõjutas teadus, mille rajaja oli Aristoteles. Kunstnikud ei keskendunud oma tähelepanu enam peajumalatele, vaid noorematele, teisejärgulistele jumalatele. See võimaldas neil lähendada jumalakuju inimesekujule. Sajandi lõpul peeti jumalaid tarkade riigimeeste väljamõeldiseks ja jumalad ja jumalused muutusid inimeste võrdkujudeks. Hellenistliku kreeka kunstiharudega liitub portree. Varem osutati sellele väga vähe tähelepanu. V saj. peeti portreekunsti ülla iluga ühendatuks. Kujutati tarku, elukogenud mehi. Kõigile püüti anda filosoofi ilmet. Atleedikuju jäi tahaplaanile. Kreeka kunst Arhitektuur Kõige uhkemad ja tähtsamad ehitised Kreekas olid templid. Templid ehitati ristküliku kujulise
Spordivõistluste võitjate auks loodud poeemid. Silmapaistvaim Kreeka lüürik. Võit kui inimlik täius. Teater: Draamakunst sai alguse Dionysosele pühendatud koorilauludest. Dionüüsiatega näidati riigi jõukust ja vägevust. Tragöödiad tõsised, ülevad. Müüdisüzeede õpetlikud tõlgendused. Aja-, koha- ja tegevusühtsus. Aischylos kuulus traagik. ,,Oresteia" Sophokles teine Ateena suurkuju ,,Kuningas Oidipus" Komöödiad lõbusa sisuga. Aines poliitikaelust. Näitlejatel riigimeeste maskid. Robustne nali. Naerdi ka jumalaid. Filosoofia ja teadus: Filosoofia Teke 8.-6. saj eKr. Maailma korraldust puudutavate probeelmide üle juurdlemine. Thales 6.saj eKr Mileetose linnas tegutsenud õpetlane. Mitmekesisuse ühtne alus on vesi. Oskas päikesevarjutusi ennustada. Kreeka filosoofia ja teaduse alusepanija. Demokritos antiikatomist. 5-4. saj vahetus. Maailm koosneb tühjuses langevatest ja põrkuvatest aatomitest. Sofistid Pööre filosoofias. 5. saj eKr.
Kui ei jätkunud originaale, lasti valmistada täpseid koopiaid. Kultuuriliselt vallutas Kreeka Rooma. Sõjaliselt vastupidi. Reljeefis matkiti otseselt kreeklasi. Portree kunstis saavutati suurem iseseisvus. Kreeka portree oli idealiseeritud. Rooma portree näitas inimest sellisena, nagu ta oli. See tulenes Roomlaste surnute kultusest. Oli kombeks säilitada surimaske või surnud perekonnaliikmete portreelisi kujutisi. Erilise püüdlikusega jäädvustati väejuhtide ja riigimeeste mälestust. MAALIKUNST Seintele maaliti tugevate toonidega või imiteeriti marmorit. Iseloomulikud olid maalitud avad, mis andsid vaate illusoorsesse kaugusesse. Esines maastikke kui ka stseene mütoloogiast. Maaliti rikkalikke arhitektuuri vorme, mis olid teinekord üsna fantastilised. Silmapaistev oli mosaiikkunst. töö · Mesopotaamia(millal, kus) · Assüüria(lossid, reljeef, · Egiptus(haudehitised, tempel joonistada põhiplaan, osade nimed, sambad,
lähema paari-kolme aasta jooksul kardinaalselt paremaks muutuks. Samale seisukohale on jõudnud ka asja analüüsinud Eesti riigi teenistused. Seega tuleb arvestada, et praegune migratsioonisurve Euroopa lõunapiiril ei ole nähtus, mis korraks ilmub ning siis hajub. Sellest aru saada on oluline: ei maksa näiteks süüdistada tekkinud rändekaoses Euroopa praeguseid valitsusi. Sellist nähtust nimetatakse harilikult vääramatuks jõuks. Muidugi ei ole Euroopa poliitikute ja riigimeeste rinnaesine siin päris plekitu, aga lääne võimuses ei ole lõuna konfliktikoldeid lihtsalt kustutada. Suurem sekkumine ei leiaks valijate toetust ning ka tulemused poleks ette kindlad. Seega peame tegelema tagajärgedega, silmi olukorra ees kinni pigistamata. http://arvamus.postimees.ee/3317455/juhtkiripagulaskriissilmadesulgemisepealeeikao Allikas. Mihhail Lotman
Tallinnas, Rakveres, Narvas ja Võrus muudeti võõrkeelsed nimed eestikeelseks. Nimede nõukogustamine toimus al 1940, nii et kõik rahvuslikud nimed muudeti venemeelseks, nt kaotati J. Poska, Karu, K. Pätsi nimelised tänavad. Saksa okupatsiooni aegsed nimed taastati Nõmmel, kui Tallinna ja Nõmme linn ühendati, jäid ka mõned ideoloogilised nimed (A. Hitleri tn Tallinnas ja A. Hitleri plats Tartus). Mida muudeti? Eesti riigimeeste, sõjakangelaste jms nimed (J. Kuperjanovi, K. Pätsi, J. Poska), kodanlikud nimed (Vabaduse tn), feodalistlikud ja religioossed nimed (Kuninga tn, Munga tn, Piiskopi tn), välismaale viitavad nimed (Pariisi tn Haapsalus, Hollandi ja Ameerika tn Tallinnas). 19) Mis asemele tulid? vene riigimeeste, kultuuritegelaste ja revolutsionääride nimed (V. Kingissepa, J. Kreuksi, Nikonovi tn), Nõukogude ajalugu sümboliseerivad nimed (nt Revolutsiooni, Oktoobri tn),
koopiaid. Figuuride ja reljeefide puhul matkiti otseselt kreeklasi, portreekunstis aga saavutati suurem iseseisvus. Rooma portreed jälgisid rohkem inimese iseloomu ja sisemaailma. Ei kardetud näidata inimest sellisena nagu ta oli ja välja tuua tema füüsilist ebatäislikkust. Kombeks oli säilitada ka inimeste surimaske. Rooma ühiskond hindas kõrgelt riigimehi ja väejuhte, mistõttu aitasid mälestust neist jäädvustada portreebüstid. Et peale ülikute ja riigimeeste taheti jäädvustada ka tähtsaid sündmusi ja sõjalisi võite, arenes edasi ka reljeefikunst. Reljeefidel kujutati sündmusi võimalikult tõepäraselt. Väejuhtide figuur on tavaliselt teiste inimeste hulgast esile tõstetud. Tähtsust näitab väejuhi ilmekas poos ja kompositsioon. Püstitati ka monumente, algul väejuhtidele, hiljem ka keisrite auks. Nad koosnesid alusest (pjedestaalist) ja portreebüstist või seisvast figuurist. Neist kuulsaim on
Figuuride ja reljeefide puhul matkiti otseselt kreeklasi, portreekunstis aga saavutati suurem iseseisvus. Rooma portreed jälgisid rohkem inimese iseloomu ja sisemaailma. Ei kardetud näidata inimest sellisena nagu ta oli ja välja tuua tema füüsilist ebatäislikkust. Kombeks oli säilitada ka inimeste surimaske. Rooma ühiskond hindas kõrgelt riigimehi ja väejuhte, mistõttu aitasid mälestust neist jäädvustada portreebüstid. Et peale ülikute ja riigimeeste taheti jäädvustada ka tähtsaid sündmusi ja sõjalisi võite, arenes edasi ka reljeefikunst. Reljeefidel kujutati sündmusi võimalikult tõepäraselt. Väejuhtide figuur on tavaliselt teiste inimeste hulgast esile tõstetud. Tähtsust näitab väejuhi ilmekas poos ja kompositsioon. Püstitati ka monumente, algul väejuhtidele, hiljem ka keisrite auks. Nad koosnesid alusest (pjedestaalist) ja portreebüstist või seisvast figuurist. Neist kuulsaim on Trajanuse sammas,
poliitilist stabiilsust, mis tekitas rahvas ebausku demokraatias, demokraatia oli veel suhteliselt värske ja traditsioonid olid välja kujunemata.Kriisi ajal kõikides hädades süüdistas rahvas demokraatiat ja nõuti diktatuuri, mis viiks majanduse õitsengule. Anti valimisõigus mõjutatavatele inimesete, mida kasutati poliitikas ära. 3. Sarnasused: võim koondus ühele isikule; rahval puudus riigimeeste otsusi mõjutada; nii Mussolini ja Hitler soovisid saada maailma parimaks riigiks; oma tahtmist saavutati terrori ja vägivallaga. Erinevused: Saksamaal oli rassiteooria kõige aluseks, Itaalias polnud see sellise mastaabiga. Hitleri majanduskasv oli silmaga nähtav, Mussolini seda ei suudetud. 4. 20.-30 oli totalitaarne valitsemisviis populaarne, sestrahvas ei uskunud
annaabi.ee 
