Rooma poliitiline ajalugu (1)

/// VALITSEMINE
-- Kuningate aeg Roomas 753-509 aastat eKr
Kuningate aeg langeb üldjoontes kokku etruskide hiilgeajaga Itaalias. Pärimuse järgi oli esimene kuningas Romulus . Kokku valitses üksteise järel 7 KUNINGAT. Viimased kolm kuningat olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510.a.eKr Rooma kuningavõim kukutati .
Kehtestati vabariik
-- Varajane vabariik 509-265a. eKr
Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. 5. sajadil oli Rooma võimsaim riik Latinumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega. Suur tagasilöök tabas Roomat 390. aastal, kui Itaaliasse tungisid gallid , roomlased said lüüa ja pidid rsuure lunaraha maksma.
265.aastaks eKr oli kogu Itaalia ROOMA VÕIMU all.
-- Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133a. eKr
Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga Põhja-Aafrikas.
Kartaago ja Rooma pidasid omavahel 3 sõda, mis on tuntud kui PUUNIA SÕDADENA.
146.a.eKr liitsid roomlased endaga Kreeka ja Makedoonia
133.a.eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike-Aasias roomlastele.
-- Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30a.eKr
Sõjavägi asendati ümber elukutselise palgaväega. Algasid kodusõjad sõdurite hulgs populaarsete väepealike vahel.
Senati võim vähenes, Rooma lihtrahvas oli sageli selle otsusega rahulolematu ning riigi asju otsstasid nüüd enamasti võimsad väepealikud.
Peagi tõusid võimsaimate riigimeeste ja väepealikena esile POMPEIUS JA CAESAR , kes sõlmisid liidu riigi ühiseks juhtimiseks . 49a. eKr puhkes Pompeiuse ja Caesari vahel kodusõda. Pompeius sai lüüa, põgenes, kuid tapeti .
Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks, suurem osa arisokraatiast polnud ainuvalitsusega rahul, 44a.eKr tapeti Caeser.
Võimule tõusid Caesari pooldajat Antonius ja Octavianus, kes jagasid riigi omavahel pooleks.
Antonius abiellus Kleopatraga, sai toetust Egiptusest.
30.aastal eKr vallutas Ocatvianus Egiptuse ja ühendas seega kõik Vahemere maad oma ainuvalitsuse alla.
-- Varane keisririik aastatel 30eKr-235pKr
Octavianus võttis endale aunimetuse Augustus. Tema valitsusaeg tõi pika rahuperioodi ning majanduse õitsengu.
Agustus pühendus riigi sisemisele korrastamisele. Vabariigi pooldajate hulk vähenes. Kui Augustus suri, oli enamik roomlasi ainuvalitsuse omaks võtnud.
Mitmed Augustuse järglased olid oma lähikondsete ja Rooma ülikkona vastu ülekohtused ja said tuntuks kui julmade valitsejatena. Eriti kurikuulus oli keiser Nero, kes tappis oma naise, ema, hukkas arvukalt senaatoreid. 64.a. kui suur osa Roomast hiigeltulekahjus hävis, levisid jutud, et linn pandud põlema Nero käsul.
Traianuse valitsusajal saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti: vallutati Daakia ( Rumeenia ) ja Mesopotaamia. Rooma võim oli kindlustunud kõigis Vahemerd ümbritsevates maades. Rajati suurele riigile kindlustusvööndlid, kõige paremini säilinud keiser Hadrianuse vall P-Inglismaal. Rooma riik tagas kogu oma territoorumil rahu ja julgeoleku, nn. Rooma rahu.
2.saj.lõpus ja kolmandal sajandil hakkas olukord riigis halvenema, riigipiire ründasid välisvaenlased ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad.
/// MAGISTRAADID
Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks, et vältida üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist. Seepärast ka igas riigiametis korraga vähmalt 2 meest. Pidi arvestama kolleegi arvamusega. Kõrgematesse ametitesse võis kandideerida siis, kui madalamad ametid juba läbitud.
Konsulid (neid oli 2) olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis, sõja ajal juhtisid nad Roma armeed
Preetorid (neid oli 8) asendasid vajadusel konsuleid. Tähtsaim ülesanne - korraldada õigusemõistmist
Tsensorid valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ülesanne oli senaatorite nimekirja koostamine ja kodanike loenduse korraldamine. Valvasid kodanike elukommete järele. Tsensori ametit peeti väga auväärseks.
Diktaator määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis, kui riiki ähvardas tõsine oht. Ametis sai olla 6 kuud, sel ajal oli piiramatu võim. Pärast ametiaja lõppu pidi tegude eest vastutama ja aru andma
Rahvatribuunid ( arvult 10) pidid kaitsma lihtrahva huve. Neil olid õigus panna VETO (keeld) ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega .
/// SENAT
Senat ehk valitsev riiginõukogu koosnev vabariigi hiilgeajal umbes 300 liikmest. Hiljem arv tõusis. Senaatorite hulka kuulusid endised ja tegevad magistraadid. Ametis oldi eluaeg. Senat kujundas riigi sise- kui ka välispoliitikas, juhtis sõjandus ja rahaasju. Kuigi senat ei võinud otsuseid ellu viia, juhtis ta tegelikult riiki.
/// RAHVAKOOSOLEKUD
Rooma riigis polnud ühtset rahvakoosolekut, eri asjade otsustamiseks kogunes rahvas erinevatel alustel korraldatud eritüübilistele koosolekutele. Sageli piirdusid rahvakoosolekud senati ja magistraatide ettepanekute heakskiitmisega.