LENNART MERI – MINU LEMMIK PRESIDENT (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
JA 11 KÕ
Anneli Raud
LENNART MERI – MINU LEMMIK PRESIDENT
Referaat
Juhendaja: Reino Veielainen
Mõdriku 2011
SISSEJUHATUS 3
1. LENNART MERI ELUST 4
1.1 Abielud 4
1.2 Haridus : 4
1.3 Karjäär: 4
2. LENNART MERI REISIKIRJANIKUNA 5
2. LENNART MERI SIIRDUMINE POLIITIKASSE 7
2.1. Lennart Meri Eesti Vabariigi presidendina 7
2.2 President Lennart Meri viimane aastapäevakõne 2001.a. Estonias 9
3. FAKTID 10
3.1 Ametikohad 11
3.2 Raamatud 11
3.3 Filmid 11
3.4 Tunnustused 12
3.5 Ordenid 12
4. LENNART MERI - TSITAADID JA ÜTLUSED 13
KOKKUVÕTE 16
KASUTATUD KIRJANDUS 17
„Lennart Meri. Vabaduse valus valgus“ /Henn Põlluaas : Kunst , 2011 17

SISSEJUHATUS

Riigiõppe tunnis nõutud referaat tuli koostada vabal teemal ja ma otsustasin kirjutada presidendist ja poliitikust keda olen alati imetlenud - Lennart Merest. Just see Eesti Vabariigi president on mulle meelde jäänud kui äärmiselt tark, humooriks, intelligentne ja väga laia silmaringiga mees. Lennart Meri kõnesid kuulates vaikis alati kogu saal . Alati oli sellel mehel öelda midagi uut. Ta on ainus president, kea rääkis oma kõne peast . Lennart ei kõhelnud kunagi kui tuli kaitsta oma kodumaad . Ehk seetõttu ongi muutunud see isiksus minu jaoks tähtsaks. Nii nagu Mihkel Mutt on ühes artiklis öelnud, et Lennart Meri on õnnelik inimene vastab ju tõisesti tõele. Ta tuli tagasi Siberist , oli võimalus reisida, mis kõige tähtsam ta sai jagada eestlastega oma mõtteid, teadmisi ja tundeid. Ta oli ja on Eeati rahva poolt väga armastatud ning suurriikide poolt tunnustatud inimene. Tema kohta leidub palju materjali temast kirjutatud imetlevates raamatutes kui ka internetis.
Referaadis annan ülevaate Lennart Mere elust poliitikuna ja kirjanikuna ning et tema isiksus oleks minu töös veelgi paremini esiletoodud, lisasin fakte ning tema väga tabavaid humoorikaid ütlusi ja tsitaate.

1. LENNART MERI ELUST

Lennart-Georg Meri (29. märts 1929 Tallinn – 14. märts 2006 Tallinn) oli Eesti kirjanik, produtsent , diplomaat , ja poliitik , Eesti president 1992–2001.
Lennart Georg Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti diplomaadi ja Shakespearei tõlkija Georg Meri ning Alice- Brigitta Engmanni pojana .

1.1 Abielud

Regina Meriga (Ojavere, 1932), kellega sündisid pojad Mart (15. veebruaril 1959 ) ja Kristjan -Aapo (1966).
Helle Meriga (aastani 1992 Pihlak, 1949), kellega sündis tütar Tuule (1985).
Vend:
Peeter-Hindrek (sündinud 21. märtsil 1934. aastal Berliinis).

1.2 Haridus:

Aastast 1935. õppis Berliini 164. rahvakoolis.
Aastast 1938 õppis Pariisis Janson de Sally lütseumis.
Aastal 1948 lõpetas Tallinna 10. keskkooli.
Aastal 1953 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena cum laude .

1.3 Karjäär:

1941.–1946. aastani oli Lennart Meri koos perega küüditatud Siberisse. Alustas kaheteistaastaselt töömeheteed metsatöölisena. Hiljem oli kartulikoorija ja metsaparvetaja.
Ülikooli lõpetamise järel töötas 1953–1955 Tartus Vanemuise teatris kirjandusliku toimetajana ning oli ka Tartu kunstikooli õppejõud.
1955–1961 töötas Eesti Raadio toimetajana.
1963–1968 töötas stuudio Tallinnfilm stsenaristina. 1968– 1971 ja 1986–1988 oli sama stuudio toimetaja .
1985–1987 Eesti Kirjanike Liidu välissuhete sekretär.
Eesti Instituudi asutaja ja esimene direktor 1988–1990.
Sai aprillis 1990 Edgar Savisaare juhitud valitsuse välisministriks.
23. aprillist 6. oktoobrini 1992 oli Lennart Meri Eesti Vabariigi suursaadik Soomes.
Eesti Vabariigi presidendi vande andis riigikogu ees 6. oktoobril 1992. aastal.
20. septembril 1996. aastal valiti valimiskogus teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks.
Lennart Meri riigijuhiaeg lõppes koos Arnold Rüütli ametivande andmisega riigikogu ees 8. oktoobril 2001. Sellest ajast oli ta pensionär.

2. LENNART MERI REISIKIRJANIKUNA

Aastal 1958 ette võetud retkest Kesk- Aasiasse Tjan-Šani mäestikku ja vanadesse islamikeskustesse Karakumi kõrbes kirjutas Lennart Meri oma esimese raamatu, mille lugejad soojalt vastu võtsid. Juba üliõpilaspõlves oli Meri sunnitud ennast elatama kirjatööst, kuid alles esimese raamatu kaudu leidis Lennart Meri oma kutsumuse. Veerand sajandi vältel käis ta üksi või enda korraldatud ekspeditsioonidega endise Nõukogude Liidu kõige raskemini ligipääsetavates piirkondades, kus teda paelusid väikerahvaste kultuurid, Siberi avastamise ja koloniseerimise ajalugu ning järjest süvenev majanduslik ja ökoloogiline konflikt kohalike vajaduste ja Moskva käsumajanduse vahel. Reisidest sündinud raamatud ja filmid suutsid läbida raudse eesriide, neid on tõlgitud tosinasse keelde. Nõukogude Liidus keelatud film " Linnutee tuuled" (koostöös Soome ja Ungariga) sai New Yorgi filmifestivalil hõbemedali. Soome koolides on tema filme ja tekste kasutatud õppematerjalina. 1986 valis Helsingi Ülikool Lennart Meri oma audoktoriks. Juba varem, 1963. aastal oli Lennart Meri võetud vastu Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Kaheksakümnendatel aastatel valis Soome Kirjanike Liit ta oma auliikmeks.
Reiside vahel tõlkis Meri Remarquei, Greeni , Vercorsi, Boullei ja Solženitsõnit. Lennart Meri looming aitas kaasa Eesti identiteedi säilimisel. Kuulsamaiks teoseks sai Hõbevalge, mis näitas, et Eesti on Põhja Euroopas avatud ja aktiivne riik.
Lõpuks avanes Lennart Georg Meril tutvustada Soomes vabale maailmale Eesti olemasolu.nüüd asus ta looma sidemeid Eesti põgenikega, poliitikute ja ajakirjanikega. Ta oli esimene eestlane, kes teatas välismaailmale, et on Veneokupatsiooni poolt kavandavate fosforiidikaevanduste vastu.

2. LENNART MERI SIIRDUMINE POLIITIKASSE

Peale Eesti Vaberiigi taastamist hakkas Lennart Meri aktiivselt osalema Eesti poliitikas. Aastal 1990 sai Lennart Merist Edgar Savisaare Rahvarinde valitsuses välisminister. Ta taastas kontaktid Läänega ning kohtus mitmel korral ka sealsete kõrgete riigitegelaste, sealhulgas ka USA presidendi George H. W. Bushiga. Samuti suutis ta saavutada Eesti Vabariigi järjepidevust hoidnud peakonsuli Ernst Jaaksoni heakskiidu oma valitsuse tegevusele. Ka poliitikuna paistis Lennart Meri silma oma laheda ettearvamatu käitumisega.
(anekdoot : Kohtumisel Ameerika presidendi George H. W. Bushiga teeb Lennart Valge Maja gloobusele Kamtšatka kohale pastakaga risti. „ Siin on väga hea kalajõgi,” seletab Lennart. Nõutu Bush kaebab aasta hiljem Clintonile : „Näete, mis mister Meri minu gloobusega tegi!”)

2.1. Lennart Meri Eesti Vabariigi presidendina

Meri presidendiaastad olid Eesti ülesehituse aastad. Neil aastatel läks Eesti üle demokraatiale ja turumanandusele. Neil aastalel sai Eesti riik oma näo. Nüüd tuli hakata töötama 24 tundi ööpäevas nagu tavatses Meri öelda. Taasiseseisvunud Eestile oli see aeg raske. Toimus Vene vägede lahkumine ja pikk ning keerukas eeltöö liitumiseks Nato ning Euroopa Liiduga. Kõik see sai võimalikuks tänu Eesti põhiseadusele, mis määras ära presidendi volitused ning pädevuse. Samuti põhiseadus pani alusejärjest kestvatele rahvusvahelistele suhetele, mida meie president kaitses ning arendas.
Meri oli see, kes kujundas presidendi selliseks nagu ta 21 sajandil on. Lennart suhtus oma kaaslastesse väga isalikult, seetõttu tundsid paljud suurriikide juhid teda väga lähedalt. Ta oli küll väga oodatud, kuid samas ka väga kardetud vastane nii vestlustes kui ka esinejana. Meri paistis kordi suurem kui tilluke Eestimaa. Tema enda suurimaks sooviks oli teadvustada suurriikidele väikeriikide tähtsust.
Teist korda sai Lennartist president 1996 aastal. Oma teisel ehk viimasel ametiajal pühendus ta suuresti Eesti staatuse tugevdamisele rahvusvahelisel tasemel. Oma kahel ametiajal kujundas Meri välja riigipea staatuse ja kombed. See määras ära ka uute presidentide käitumismallid.
Riigipea ametikõrval ei jätnud ta ka unarusse oma kodu kabelineemel. Tema kogu on võõrustanud paljusid suursaadikuid ja presidente. Samuti on olnud Lennarti kodu üks kauneimaid kodusid Eestis. Lennart Georg Meri võib olla uhke kuna Eestimaa on esimest korda ajaloos niivõrd tugev. Oma viimasel ametiajal jagas Lennart poliitvangidele ja küüditatutele murtud rukkilile märgi. Lennart oli arvamusel, et Eesti peaks leidma oma Nokia.kirjanikuna oli Meri endale ja eestlastele Nokia leidnud selleks on raamat Hõbevalge. Lennart Meri presidendi aeg lõppes 2001 aastal.

2.2 President Lennart Meri viimane aastapäevakõne 2001.a. Estonias

„Me oleme kiiresti edasi liikunud, kuid sotsiaalsete vastuolude süvenemise hinnaga. Teist võimalust meil ei ole olnud. Kuid nüüd on aeg eriti teraselt jälgida, kas me tahtmatult ei ületa sotsiaalse taluvuse piiri. Tööpuudus on suur, pensionid on väikesed, aga rikkust, mida ümber jagada, on ikka veel vähevõitu,“ ütles Meri.
Ta lisas selle teema juurde kaks märkust - esiteks, meil puudub avameelne kahekõne valitsuse ja kodaniku vahel, miks asjad nii on, nagu nad on. „Inimene tahab teada. Inimene tahab kaasa mõelda, inimene tahab kaasa rääkida. See on riigi usaldusväärsuse ja muidugi võrdsete võimaluste küsimus,“ ütles Meri. Teine märkus - parlamentaarne riik tugineb tugevatele erakondadele, millel on omad programmid ja põhimõtted. „Tahaksin jälgida ühe või teise või kolmanda eesti erakonna seisukohtade kujunemist näiteks hariduspoliitikas või sotsiaalpoliitikas. Ma jälgin ''Fönixi'' kanalil ülepäeviti Saksa parlamendi istungeid: nad naeravad koos, kujutlege ometi, nii koalitsioon kui opositsioon . Meil naerdakse üksteise üle. See on poliitilise kultuurituse märk,“ märkis Meri.
Meri leidis, et me ei saa jõukat ja õnnelikku Eestit üles ehitada, kui meil puudub nägemus globaalsest maailmast ja Eesti asendist kahekümne aasta pärast, kuid selle asemel krampuvad poliitikud detailidesse ja eriteadlased liigakadeemilistesse, arusaamatus eesti keeles väitlustesse.
"Ma tunnen , et meie poliitika, majanduse, avaliku sõna ja ühiskondlike organisatsioonide juhtide seas jääb puudu nii oskust kui tahet õigeid seisukohti selgitada, kaitsta ja ka ellu viia,“ ütles president.
Meri sõnul on meil olemas kaks väärtust, mille eest meil tuleb hoolitseda ja mida tuleb meil kaitsta - Eesti inimesed ja Eesti loodus. „Millistena me neid näha soovime, ja kui see on selgeks saanud: kuidas selleni jõuda?“ ütles president ja esitas seejärel mitu huvitavat küsimust: 
Kuidas sünnib otsus riigijuhtimises? Kas ratsionaalselt või poliitilistest kokkulepetest tulenevalt emotsionaalselt? Kuidas vältida poliitikute muutumist ühiskondliku arengu piduriks? Kas Eesti sportlaste õnnestumistele aitab kaasa see, et poliitikud sinna sekkuda ei saa, et eesmärk on selge ja siht selleni ratsionaalne ?
Ja lause, mis meenutab nii väga eelmist aastat poliitikas: „Kahjuks peetakse veel käesoleval ajal põhiseadusest olulisemaks üksikute poliitikute hetkenägemusi riigikaitsest. Selle nimel tehakse seadusi ümber ja antakse välja poliitilisi lubadusi.“

3. FAKTID

Mitmed maailma tuntuimad lennujaamad kannavad uhkusega legendaarsete riigimeeste nimesid ja on sel kombel oma maa parimate poegade või tütarde mälestuse rahvusvaheliseks jäädvustajaks ja tutvustajaks. Alates 29. märtsist 2009 kannab Eesti esindusõhuvärav auväärset tiitlit – Lennart Meri Tallinna lennujaam.

3.1 Ametikohad

1953–1955 Vanemuise teatri kirjandusalajuhataja
1955–1961 Eesti Raadios kuuldemängude produtsent
1963–1971 Tallinnfilmis
1985–1987 Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär
1986–1988
1988 Eesti Instituudi direktor
1990–1992 Eesti Vabariigi välisminister
1992 aprillist oktoobrini Eesti Vabariigi suursaadik Soomes
1992–2001 Eesti Vabariigi president
Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis

3.2 Raamatud

1959 – "Kobrade ja karakurtide jälgedes" ( reisiraamat Kesk-Aasiast)
1961 – "Laevapoisid rohelisel ookeanil " (reisiraamat Siberist)
1964 – "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtšatkast)
1974 – "Virmaliste väraval" (reisiraamat Kaug-Põhjast
1976 – "Hõbevalge"
1977 – "Lähenevad rannad"
1984 – "Hõbevalgem"

3.3 Filmid

1971 – " Veelinnurahvas "
1978 – "Linnutee tuuled"
1985 – "Kaleva hääled"
1989 – "Toorumi pojad"
1997 – "Šamaan"

3.4 Tunnustused

1974 – Juhan Smuuli preemia
1977 – Juhan Smuuli preemia
1977 – New Yorgi filmifestivali hõbemedal filmi Linnutee tuuled eest
1979 – Eesti NSV teeneline kirjanik
1982 – Soome Kirjanike Liidu auliige
1985 – Eesti NSV riiklik preemia raamatu Hõbevalgem eest
1986 – Helsingi Ülikooli audoktor
1989 – Euroopa Teaduste, Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia kirjavahetajaliige
1996 – Coudenhove-Kalergi Euroopa auhind 1996
1998 – Aasta eurooplane (Prantsusmaa nädalaleht La Vie)
1999 – Lapi ülikooli audoktor
1999 – Liberaalse Internatsionaali vabaduse auhind

3.5 Ordenid

• Jordaania Taassünni ordeni suurpael ja suurtäht 1993
  
• Taani Elevandi ordeni suurpael ja suurtäht 1994
  
• Soome Valge Roosi ordeni suurrist ketiga 1995
  
• Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni kett 1995
  
• Mehhiko Asteegi Kotka orden 1995
  
• Läti Kolme Tähe ordeni suurrist ketiga 1996
  
• Ungari Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997
  
• Sloveenia Vabariigi Vabaduse Kuldtähe orden 1997
  
• Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997
  
• Leedu Vabariigi Vytautas Suure orden 1997
  
• Poola Vabariigi Valge Kotka orden 1998
  
• Islandi Vabariigi Hauka orden 1998
  
• Norra Kuningriigi Püha Olafi ordeni suurrist 1998
  
• Kreeka Vabariigi Lunastaja ordeni suurrist 1999
  
• Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni Suurristi erijärk 2000
  
• Malta Vabariigi Auliidu ordeni kett 2001
  
• Prantsuse Auleegioni Suurrist 2001
  

4. LENNART MERI - TSITAADID JA ÜTLUSED

Euroopa ongi Euroopaks kujunenud seetõttu, et väga väikesele pindalale on koondunud palju erinevaid kultuure. See tähendab ka erinevaid keeli ja erinevaid mõttelaade. Nende summa ongi loonud selle salliva, selle juurdleva Euroopa rahva. (Eesti Päevaleht)
Kõigist raskustest hoolimata on Eesti õppinud selgeks ühe olulise tõe: kui tahad , et sind koheldakse riigina, tuleb ka käituda riigina. (Vabariigi President Kadriorus 19. augustil 2001)
Ja te teate, et muutuvas maailmas võidab see, kes maailmaga käib koos, käib natukene kiiremini kui maailm. Jõuab maailmast ette, oskab ette näha neid probleeme, neid küsimusi, neid lahendusi, mida elu talle seab. (Kõne algava kooliaasta puhul, 2001)
Uudishimu peab olema teie igapäevane vari, mis teid saadab koolis, mis avab teie silmad ja kõrvad, ja paneb teie suu neid samu küsimusi sõnastama, mida tänapäeval me peame ka täiskasvanult iseendale esitama. (Kõne algava kooliaasta puhul, 2001)
Demokraatia oma nõudlikus terviklikkuses peab iga päev uuesti sündima. (Sõnavõtt Sofia 2001 tippkohtumisel, 2001)
Demokraatia ei ole saar, mis suudab jääda jõukaks vaesuse ookeanis. Demokraatial on missioon . (Sõnavõtt Sofia 2001 tippkohtumisel, 2001)
Meie hulgas on neid, kes tahaksid olla eurooplased , olemata eestlased. Ja on kahetsusväärselt ka neid, kes tahaksid olla eestlased, olemata eurooplased. Esimesed neavad meid silmitusse tulevikku; ja teised neavad meid oludesse, millel ei saagi olla tulevikku. (Kõne Riigikogus, 2001)
Peame kõik endast oleneva tegema, et oleksime tugevasti juurdunud Euroopas. Euroopa ei ole karneval ega õllepidu, Euroopa on ennekõike Ateena , Rooma ja Jeruusalemma kiirgus, mille väärtusi tuleb kaitsta maailmas, mis on astunud kolmandasse aastatuhandesse. (Kõne Riigikogus, 2001)
Eestlaste ajalugu ulatub minevikku üle viiekümne sajandi, Eesti riik ulatub minevikku aastani 1918. (Kõne Riigikogus, 2001)
On väga lihtne rääkida juttu , mis kõigile meeldib. Palju raskem on rääkida juttu, mis on tõde.
Eesti heaolu on kõigepealt eesti kodaniku heaolu, eesti perekonna heaolu, eesti ühiskonna ja riigi heaolu. Usaldust oma riigi vastu toodate kõigepealt teie ise, Eesti Vabariigi kodanikud, aga teisel viisil, kuid samaväärselt toodab usaldust ja heaolu iga Eesti saatkond ja iga Eesti ajaleht. Valitsus ei ole probleem ja valitsus ei ole lahendus. Meie ise, Eesti Vabariigi kodanikud, oleme lahendus. (Eesti Vabariigi 79. aastapäeva kõne)
Sotsiaalse ebavõrdsuse kahandamise kõige tõhusam viis on haridusse investeerimine.
Vigadel on niisugune omadus, et inimene kipub ühte viga teise veaga varjama, mistõttu teine viga peab alati suurem olema kui esimene.
Eesti on võrreldes Venamaaga nagu eskimo süst. Supertanker vajab 16 meremiili, et ümber pöörata, kuid eskimod võivad teha täispöörde koha peal.
Inimene sureb, kõduneb põrmuks, kasvab rohuks, sünnib linnuks taeva alla, astub vaikselt tagasi looduse lõputusse ringkäiku. Inimese käsikiri paljuneb, pudeneb tsitaatideks, teiseneb pärimusteks, võimendab või summutab nii lootusi kui ka ootusi, kuid sõna ei teisene rohuks, sipelgaks ega linnuks, vaid jääb sõnaks. Sõna võib kuluda ja sõna võib endale leida uue sisu. Kuid ta elu jätkub ka pärast sõnaja surma ja teatud kombel elavad meie kõrval ja meie sees kõik varem öeldud sõnad ja mõtted inimese kauge koidikuni Aafrika sumisevas hällis. (“Hõbevalgem”, 1976)
Keel on võimas realiteet ja keelesugulus äratab tugevaid tundeid. Suviti rändavad meie kunstnikud, heliloojad ja kirjanikud itta , otsekui oleksid nad sinna maha unustanud miskit, mida homme tingimata vaja läheb. Pärast vaatame nende pilte, kuulame nende viise ja ütleme iseendale: ahaa, need oleme meie. (“Hõbevalgem”, 1976)
Oleme oma keele kaudu süvendanud Euroopa kultuuri dualismi ja midagi olulist lisanud. Võib-olla metsade vaikuse? Rahutu kahtluse, et täiskuu ajal metsad muutuvad läbipaistvaks? (“Hõbevalgem”, 1976)

KOKKUVÕTE

Lennart Merist – Presidendist suure algustähega – kujunes juba tema eluajal müüt. Lennart ei tulnud kunagi kusagile, Lennart saabus. Lennart ei leppinud kunagi kohaga tagareas, ta platseerus alati prominentide hulka. Tema ütlused läksid lööklausetena rahva hulka ja temast loodi anekdoote.
Meri etendas väikeses ja vaeses riigis kuningat, kellel on oma õukond, kuhu kuuluvad nii narrid kui ka trubaduurid , nii soosikud kui ka põlualused, nii väikevasallid kui ka senjöörid. Ta tundis erilist naudingut, kui suutis teisi osatäitjaid sundida ootamatult rolle vahetama.
Lennart Meri oli silmapaistev president, kes kujundas peale Baltimaade iseseisvumist mitte ainult maailma suhtumist Eestisse vaid kogu Baltimaadesse, kuid ta oli ka silmapaistev inimene. Selle kõige põhjuseks oli hämmastav oskus sõbruneda, sirutada abikäsi inimestele, olgu nad presidendid või kõige vaesemad tema kaasmaalastest, kirjandusteadlased ja filmiprodutsendid või need, kes polnud oma elus ühtki raamatut lugenud.

KASUTATUD KIRJANDUS

„Lennart Meri. Vabaduse valus valgus“ /Henn Põlluaas :Kunst, 2011

„Vikerkaare värvid : Lennart Meri elu sõprade pilgu läbi“ / Kulle Raig, Ene Kaaber Tallinn : Varrak , 2003
http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/lennart_mer i
http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/vanakuld/hammastavalt-ajakohane-lennart-meri-viimane-kone-tule-taevas-appi.d?id=29380809
http://www.riik.ee/uluots/
http://www.riik.ee/uluots/index.php?id=26209
http://www.tallinn-airport.ee/aboutcompany/lennartmeritallinnalennujaa m
http://www.president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/4127-lennart-meri/layout-headofstate.html
 
23