Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Renessanss (0)

1 Hindamata
Punktid
Nimed:
Leonardo da Vinci – kuulus Italia renessansikunstnik, kes keha täiusliku kujutamise nimel lahkas laipu.
Francesco Petarca – pärast antiikaega, esimene poeet keda loomingu eest avalikult pärjati. Luule- sonetid armastatud Laurale ja eepiline poeemAfrica ” muistsetest Puunia sõdadest, kui ka proosas kirjutatud vana- rooma riigimeeste elulood
Giovanni Boccaccio – kuulsaim teos “ Decameron ”, kirjutatud katkujärgsetel aastatel
Dante Alighieri – esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega. Suurteos “ Jumalik komöödia” – andis ülevaate keskaegsest kristlikust maailmapildist: põrgust, puhastustulest ja paradiisist .
Niccoli Machiavelli – on uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija. Teos “Valitseja” . markjavellism
Erasmus Rotterdamist – oma ajastu silmapaistvaim mõtleja, “Narruse kiitus”,
Thomas More – inglise humanist , “ Utoopia
William Shakespeare – “Suveöö unenägu” , “ Romeo ja Julia ” , “ Hamlet
Mikolaj Kopernik – jõudis järeldusele, et taevakehad tiirlevad ümber Päikese, pööreldes samal ajal ümber oma telje. Pani alue heliotsentrilisele (päikesekesksele) maailmapildile.
Giordano Bruno – uskus Kopernikut ja väitis et Päikesesüsteem pole kaugeltki ainus vaid üks paljudest maailmadest. Vaidlustas ka hinge surematuse, Püha Kolmainsuse õpetuse ja Jeesuse Kristuse jumalikkuse -> vastuolu kirikuga -> ketserina surma
Galileo Galilei – enda valmistatud pikksilmaga avastas Jupiteri kaaslased, järeldas, et ka Maa pöörleb ümber oma telje ning ühtlasi tiirleb ümber Päikese. “Ta liigub siiski”
Hendrique Meresõitja – tema eestvõttel asuti piki Aafrika läänerannikut purjetades otsima mereteed idamaadesse. Jõudsid Bojadori neemeni.
Bartolomeu Diaz – portugali meresõitja, kes esimese eurooplasena purjetas ümber Aafrika lõunatipu, mis kuninga soovil nimetati Hea Lootuse neemeks. Tee India ookeani oli avatud.
Christoph Kolumbus – 3.08.1492 suundus kolme karavelliga – Santa Maria, Pinta ja Nina – Andaluusiast pikale mereteele.-> 12. okt Guanahani saareni Bahama saarestikus
Vasco da Gama – javastas meretee Indiasse , jätkas teekonda Hea Lootuse neemelt ja jõudis 20.mai 1498 Indiasse.
Amerigo Vespucci – ütles esimesena välja, et on avastatud uus manner -> Ameerika
Fernao de Magalhaes – 1519-1522 esimene ümbermaailma reis, oli esimene kes jõudis vürtsisaarteni läänest -> suri filipiinidel kodusõjas.
Medicid – Itaalias esiletõusnud Medicite perekonna kaubakontorid paiknesid pea kõigis suuremates Euroopa sadamalinnades. Laenasid raha Inglise, Prantsuse kuningale . Kaks perekonna liiget jõudsid paavstitroonile. Vastutasuks said monopoolse õigus kaubelda maarjajääga.
Jan Hus – tšehhi vaimulik, õpetlane ja Praha ülikooli professor . Väitis, et kiriku maavaldused peaksid kuuluma ilmalikele ja kogu võimutäius kuningale, kui Jumala teenrile. Usutõe allikas Piibel .
Martin Luther – reformatsiooni algataja , kahtles, kas ainuüksi kirik saab aidata inimesel õndsaks saada-> ainult usu kaudu.
Thomas Müntzer – Saksa talurahvasõja üks juhte. Taotles jumalariigi loomist maa peal.
Urlich Zwingli
Johann Calvin
Henry VIII
Felippe II – tema valitsusajal jõudis Hispaania oma võimu tippu. Sõjaväge peeti Euroopa parimaks. Riietus ja kombed said maailmamoeks. Toetas vastureformatsiooni .
Mõisted:
Renessanss – Antiikkultuuri taasväärtustamine
Humanism – ausse tõsteti kõik inimlik
Skolastika – keskaegne filosoofia, mis ühendas hellenistlikud seisukohad kirikudogmadega (asjad mis toimuvad jumalaarmeest)
Utoopia – kr.k maa eikuskil, Thomas More tuntuim teos, asukad on rajanud ideaalse ühiskonna. Puudub eraomanus ja kehtib üld töökohustus, mis pole kurnvav ega tekita vastuseisu . Raha pole tarvis.
Makjavellism – moraalinormidest mittehooliv poliitika. Machiavelli.
Geotsentrism
Heliotsentrism – päikesekeskne
Loode – ja kirdeväil – võimalus Indiasse jõuda ümber Põhja- Aasia või Põhja-Ameerika
Reformatsioon usupuhastus
Indulgents – usupuhastuskiri
Simoonia –
Predestinatsioon – jumalik ettemääratus
Supremaatiaakt
Protestant – reformatsiooniga kaasaläinud isik
Augsburgi usurahu1555 a. millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. “Kelle valitsus, selle usk”
Jesuiit – vastureformatsiooni teine suund -> jesuiitide ordu
Vastureformatsioon – võitlemaks eformatsiooniga-> kaks suunda: 1. katoliku kiriku otsene vastutegevus. 2. katoliku kiriku sisene uuendusliikumine
Võitmatu Armaada – Felipe II saatis 1588 aastal oma laevastiku, Võitmatu Armaada, Inglismaad vallutama.
Renessanss #1 Renessanss #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kessukese Õppematerjali autor
Põhjalik nimede ja aegade kirjeldused.

Sarnased õppematerjalid

Renessanss-Reformatsioon Vastureformatsioon
3
docx

Renessanss. Reformatsioon.Vastureform atsioon

Kordamine Mõisted: o Renessanss ­ antiikkultuuri taasväärtustamine Itaalias ja Lääne-Euroopas. o Humanism ­ isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessansiajal. o Skolastika ­ kristlikku õpetust mõistlikult käsitleda üritav filosoofia haru. o Geotsentrism ­ õpetus, mis pidas Maad universumi keskuseks. o Makjavellism ­ poliitika, mis ei vali vahendeid. o ,,Utoopia" ­ hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. o Heliotsentrism ­ päikesekeskne maailmavaade.

Ajalugu
10-klass Renessanss-suured maadeavastused-reformatsioon
5
docx

10. klass Renessanss, suured maadeavastused, reformatsioon.

KT. Renessanss, suured maadeavastused, reformatsioon. Lk 208 - 243 I RENESSANSS Iseloomulikud jooned: 1)feodalismi vastasus 2)katoliku kiriku kritiseerimine 3)antiikkultuuri tähtsustamine. Antiikkultuuri tuletati uuesti meelde, selles oli inimese käsitlus teistsugune. Inimene oli õnnelik. Arhitektuuris kaared. 4)humanism ­ inimese tähtsustamine, inimelu on väärtuslik, inimene ise on oma õnne sepp, ratsionalism, inimesi ei tohiks eraldada religioossed ja seisuslikud piirid. 5)hariduse tähtsustamine 6)teaduste areng, leiutiste ja avastuste tähtsustamine

Ajalugu
RRENESSANSS
7
docx

RRENESSANSS

RENESSANSS & HUMANISM 14.saj kujunes Itaalias uus maailmavaade ja ellusuhtumine, mis tõi Jumala asemel tähelepanu keskmesse nimese ja otsis kujusid antiikajast. Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastule andnud nimeks renessanss( taassünd) ja kuna ausse tõsteti kõik inimlik, siis nim seda ka humanismiks (inimlik). Itaalia oli hiliskeskajal Euroopa üks rikkamaid ja linnastunumaid piirkondi. Rikkad ja suursugused perekonnad rajasid linnadesse paleesid, näidates nii om jõukust ja võimu, aga ka heldust ja suurmeelsust kaunite kunstide edendamisele. Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze, kus 15.saj valitses Medicite kultuurilembene pankurisuguvõsa. Ka mitmed Rooma paavstid olid humanistid, toetasid õpetlasi ja kutsusid oma teenistusse parimaid kunstnikke ning arhitekte. Keskajal oli pööratud tähelepanu peamiselt hingele, pidades keha kui patust ja kaduvat teisejärguliseks, nüüd aga hakati hindama inimese keha ja hinge harmoonilist tervikut. Ini

Ajalugu
Varauusaeg Euroopas
11
doc

Varauusaeg Euroopas

Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. · Edu polnud kummalgi poolel. · Itaalia sai rängalt kannatada (nt Rooma rüüstamine Karl V palgasõdurite poolt). b. Sõdade tagajärjed: · Kiirenes Itaalia kultuurimõju levik Prantsusmaale (nn peened kombed võeti üle Itaaliast). · Kahanes veelgi laastatud Itaalia majanduslik ja poliitiline mõju Euroopale. Renessanss ja humanism 1. Itaalia renessanss a. Itaalia linnade jõukus ja kultuursus: · Itaalia oli Euroopa rikkamaid ja linnastunumaid piirkondi tänu käsitööndusele ja pangandusele. · Rikkad perekonnad olid helded uhkete paleede ja kunsti tellimisel. b. Humanism ­ uus ellusuhtumine, mis tõi Jumala asemel tähelepanu keskmesse inimese: · Edukaid inimesi ei rahuldanud keskaegne seisukoht, et kõik materiaalne on patune ja takistab õndsaks saamast.

Ajalugu
VARAUUSAJA-15 -17 saj-SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA
28
docx

VARAUUSAJA (15.-17.saj) SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA

1643 – 1715 – Louis XIV valitsusaeg prantsusmaal. 1660 – Stuartite dünastia restauratsioon Inglismaal. 1683 – Türklased piirasid edutult Viini. 1688 – Kuulus revolutsioon ja parlamentarismi kinnistumine Inglismaal. Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 2 1. EUROOPA VARAUUSAJA ALGUL. HUMANISM JA RENESSANSS: 1.1. Euroopa varauusaja algul: Varauusaja alguse Euroopas hakkasid kujunema esimesed rahvusriigid: Prantsusmaa, Inglismaa ja Hispaania. Prantsusmaal kuningavõim oli tugevneud juba 15.saj lõpuks. Kuningas Francois I ajal (valitses 1515 – 1547) üritas Prantsusmaa saavutada ülemvõimu kogu Lääne-Euroopa üle. Alates 1614.aastast ei kutsutud enam kokku

Ajalugu
Ajaloo mõisted ja isikud
27
doc

Ajaloo mõisted ja isikud

võimu laiendamist. Iirimaal kujunes ka keldi keel. Kultuur elavnes mandril Karl Suure ajal, ta tahtis taastada muiste Roona kultuuri. Ta koondas oma lähikonda õpetlased ja see huvi jätkus ka tema poja ajal. Toonane kultuuri elavnemine on tuntud ka kui Karolingide reessanss. Frangi õukonda kogunenud õpetlased uurisid kirikuisade teoseid ja Piiblit, kirjutati ümber ladinakeelseid teoseid. Peale kirikute ja kloostrite rajati ka koole, sest haridus oli suure osatähtsusega. Kuid Karolingide renessanss oli otseselt seotud Frangi valitsemisega, siis jäi see peale riigi langemist unarusse. Araabia riik ja islam. Araablaste usk oli polüteistlik. Peale jumalate usuti ka loodusobjekte, nt kive. Tähtsaim ­ must kivi asus Mekas, müürituna Kaaba templi seina, sinna tehti palju palverännakuid. Kaubalinn Meka sai ka usukeskuseks. Samal ajal puutusid araablased kokku ka judaismi ja kristlusega. Esile tõusis üks jumal ­ Allah, aga ta oli siiski üks paljudest. 7 sajandi algul

Ajalugu
Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta
50
doc

Konspekt terve 10. klassi ajaloo õpiku kohta

Edward VIII. Anglikaani kirik. Sulges kõik kloostrid ja; ladinakeelsed missad muudeti ingliskeelseteks. Reformatsioon levis Skandinaavias ja Eestis ­ pildirüüstajate liikumine. Katoliku kirikus võib eristada kahte suunda: avalik võitlus (inkvisitsioon ­ Ignatius Loyota ja jesuiitide ordu; 1583 ­ jesuiitide kolleegium ka Tartus) ja kirikusisene võitlus (Trento kirikukogu 1545-1563; Gregoriuse kalender ­ 1582) Renessanss ja romantism XIV sajandil kujunes Itaalias järk-järgult uus maailmavaade ja ellusuhtumine. Antiikkultuuri taasväärtustamine andiski ajastule nime ­ renessanss. Ausse tõusis kõik inimlik, seega võib seda perioodi nimetada ka humanismiks. XVI sajandil levisid need ideed Itaaliast üle kogu Euroopa. Itaalia oli üks rikkamaid ja linnastatumaid piirkondi. Aadelkond eelistas maaelule linnaelu, eriti Põhja- ja Kesk-Itaalias. Tähtsaim renessansskultuuri keskis oli Firenze,

Ajalugu
VARAUUSAEG
68
pdf

VARAUUSAEG

VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638­ 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun