Mis on sõdade sõnum? Sõda ja inimene on käsikäes käinud läbi aegade. Ajalugu teades võime näha, et sõdade puhkemistel on mitmeid põhjusi: religioon, ideoloogiad, kättemaks, võim, valduste laiendamine ja maavarad. 20.sajandil on sõdades valatud rohkem verd kui ei kunagi varem.Uus sajand ei ole samuti toonud muutusid.Kes on süüdi selles, et see vere valamine kunagi ei lõpe? Sõdurid on sõdades kui marionettnukud, keda tõmbavad kõrgemad riigijuhid ja ohvitserid. Nende jaoks sõjas hukkunud inimeste arv on lihtsalt number paberil, kuid ei mõelda, et selle taga
SÕDADE SÕNUM Juba tuhandeid aastaid tagasi sõdisid inimesed omavahel. Siiamaani pole sõjad maailmast kuhugi kadunud, kuigi need toovad kaasa endaga hävingut ja kannatusi. Sõjad oleksid juba ammu minevikku jäänud, kui neil puuduks mõte ja vajadus inimkonnas nende järgi. Kuid mida on sõjad meile õpetanud, mis on sõdade sõnumiks? Üheks sõnumiks võib pidada seda, et rahu saamiseks tuleb sõdida. Ilma sõjata pole rahu, sõjast loobumine tähendab alistumist, mis toob rahvale kahju ja võtab võimaluse olla see, kes olla tahetakse. Kas on mõtet elada tühja elu orjana või proovida olla vaba? Enne vabadussõda olid eestlased sama valiku ees, valida oli halva variandi, sõja, ja veel halvema variandi, okupatsiooni vahel. Eestlased otsustasid sõdida vabaduse nimel, see tundus küll lootusetu, kuid
erilaadsemad ja julmemad." ,,Niisama juhuslikult, nagu ma pihta saan, jään ma ellu. Pommikindlas varjendis võin ma puruks litsutud saada, lagedal väljal aga kümme tundi turmtuld vigastamatult üle elada. Iga sõdur jääb üksnes tuhande juhuse tõttu ellu. Ja iga sõdur usub ja usaldab juhust." 7. Võitlus elu ja surmaga on tänapäeval üks tavalisemaid asju, mida kohtame. Inimesed on vaenulikud ning sõdivad. Tihtipeale on poliitilised erimeelsused just sõdade põhjuseks. Nii oli see selle sõja põhjuseks kui ka paljude teiste. Raamat annab edasi asju, mida tavainimesed üldse ei märka. Sõda on asi, mis muudab igat inimest, kes selles osalenud on. Nii oli ka nende meestega. Inimesed peaksid olema rahumeelsemad ning tegema asju ilma sõdateta. Sõda ei too kaasa kellelegi kasi, see on kahju kui igaühe jaoks, samuti ka ,,võitja" jaoks, kuna kulunud on palju ressursse ja süütud inimesed on surnud. See ei tohiks nii olla, ning
julmemad." ,,Niisama juhuslikult, nagu ma pihta saan, jään ma ellu. Pommikindlas varjendis võin ma puruks litsutud saada, lagedal väljal aga kümme tundi turmtuld vigastamatult üle elada. Iga sõdur jääb üksnes tuhande juhuse tõttu ellu. Ja iga sõdur usub ja usaldab juhust." 7. Võitlus elu ja surmaga on tänapäeval üks tavalisemaid asju, mida kohtame. Inimesed on vaenulikud ning sõidvad. Tihtipeale on poliitilised erimeelsused just sõdade põhjusteks. Nii oli see selle sõja põhjuseks kui ka paljude teiste. Raamat annab edasi asju, mida tavainimesed üldse ei märka. Sõda on asi, mis muudab igat inimest, kes selles osalenud on. Nii oli ka nende meestega. Inimesed peaksid olema rahumeelsemad ning tegemas asju ilma sõdateta. Sõda ei too kaasa kellelegi kasu, see on kahju igaühe jaoks, samuti ka ,,võitja" jaoks, kuna kulunud on palju ressursse ja süütud inimesed on surnud. See ei tohiks nii
Ellu oli jäänud ka Kropp, kes katoliiklikusse hospidali taastusravile jäi. Ta läks tagasi rindele, kus oli vägesid juurde toodud. Paul oli nüüdsest üksinda, ta pidi hakkama saama, otsima toitu ja varjuma. Katczinsky ei saanud talle enam abiks olla. Ta läks koos uute sõduritega rindele. Kaevikus olles, nägi ta kogematute sõdurite nägusid, kes olid hirmunud ja näljased. Paul Bäumer suri. Tol päeval kui Paul suri, oli rindel vaikne ja rahulik. Raamatu viimane sõnum oli – Läänerindel muutusteta. Remarque püüab illusiooni purustada, ta tahab näidata, et ka sõdur on inimene, vahest isegi parem kui tavaline. Sõdur ei näitle, ta ei poe vabanduste taha. Kuid just turmtules ilmneb inimese tõeline loomus. Inimene lahingus võitleb ainult oma ellujäämise eest. Raamatu mõte võis olla näidata sõda nii nagu ta päriselt oligi. Sõda võib ühe põlvkonna inimestega teha kõike, kaudselt üeldes hävitada kogu põlvkonna
(elutüdimus, ängistus), armastusest. 1860-tel hakkab kõik alla käima raha saab otsa, sõbrad surevad. Päevaraamatusse kirjutab, et tal on paha olla nii vaimselt kui füüsiliselt. 1864 Sõidab Belgiasse, maale, mida ta ei armasta. 1866 saab rabanduse, kaotab kõnevõime, parem kehapool halvatud. Pariisist tuleb ema järgi ja see viib ta koju. Eraldi teema on kahtlemata armastusluule. Peamine sõnum on see, et inimesele jäävad ideaalid kättesaamatuks. Elu lilled on kurjad lilled, sest elus on nii palju kaduvust ja surma, tema tunnetab, et kõikjal on kurjuse kohalolek. ,,Spliin" ängistus, tunne, et midagi on hingel, mis teeb haiget, ei oska täpselt sõnastada, mis see on. ,,Kell" inimese elu on väga vajalik, eriti aeg selles. ,,Ühele tänaval möödunud naisele" minategelane näeb ilusat naist, mustas, kannab leina. Imetleb seda naist. 2) G
Valga Gümnaasium 12b klass Siim Kornel PÕLVKOND, KELLE HÄVITAS SÕDA ISEGI KUI KUULID NEID EI TABANUD Referaat Valga 2008 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1Erich Maria Remarque.........................................................................................................4 1.1Elulugu..........................................................................................................................4 1.2Teosed...........................................................................................................................6 2 Romaani ,,Läänerindel muutuseta" analüüs........................................................................7 Kokkuvõte.............................................................
12. b klass KADUNUD PÕLVKOND ERICH MARIA REMARQUE'I LOOMINGUS Uurimus kirjandusest Juhendaja õpetaja Triinu Lehtoja Tallinn 2009 Sissejuhatus Kahekümnenda sajandi maailmasõjad halvasid kogu maailma ning muutsid inimesi igaveseks. Sellel ajal elanud sugupõlv on nimetatud ,,kadunud põlvkonnaks", kes paisati sõtta valimatult. Noorte sõdurite senine mõttemaailm ning arusaamad elust ja armastusest olid katki rebitud. Kõik võis muutuda sekundiga ja miski polnud kindel. Ei tapetud vaid füüsilisi kehasid, vaid ka miljoneid inimhingi. See kajastub ka kirjanduses ning eriti ehtsad on need teosed, mille autor säärase hingelise laastamistöö isiklikult läbi on elanud. Selliste kirjanike põlvkonda, kelle maailmavaade kujunes välja Esimeses maailmasõjas, kuulub ka Saksamaa üks populaarsematest autoritest Erich Maria Remarque. Sõda määras
Kõik kommentaarid