Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kellele püstitaksin ausamba - kirjand (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kellele püstitaksin ausamba?
Kellele püstitaksin ausamba?
Inimesi, kes ausammast väärivad on maailmas kindlasti palju, samuti ka Eestis. Kultuuritegelaste, riigimeeste kui ka meie riigi vabaduse eest võitlejate seas on palju isikuid, kes vääriks ülesmärkimist ja samuti ka ausammast või mälestusmärki. Peale Nõukogude aja lõppu on Eestis skulptuuride ja monumentide arv oluliselt vähenenud, kuid vahest peaks seda muutma ning hakkama rohkem tähtsustama inimesi, kes on Eesti riigile tähtsad või teinud Eesti heaks midagi olulist. Kõik need inimesed vääriksid ausammast või vähemalt skulptuuri, mis oleks just temale pühendatud. Nendeks inimesteks võiksid olla kultuuritegelased, kes on viinud Eesti kultuuri maailmakaardile ja poliitikud , kes on mänginud olulist rolli Eesti esimese iseseisvumise ning kindlasti taasiseseisvumise päevil.
Esimene inimene, kellele ma ausamba püstitaksin on kirjanik Jaan Kross , kuna ta on olnud üks neist inimestest, kes on edendanud Eesti kultuuri, samuti on ta mänginud olulist rolli taasiseseisvumise ajal. Tema teoseid on tõlgitud rohkem kui 25-te eri keelde ning see teeb temast kuulsaima Eesti kirjaniku maailmas. Krossi looming aitas säilitada meie keelt ja kultuuri, samuti seadis eestlased iseseisvuse taastamiseks valmis. Selle kõige eest on Kross saanud Riigivapi I klassi teenetemärgi, mille oli ta auga välja teeninud . Temale püstitatav ausammas ei peaks olema midagi suurt ja kolossaalset, vaid piisaks sellest, et see ausammas teda ja tema teeneid Eesti riigi heaks ning muidugi ka tema suurepäraseid teoseid eestlastele meelde tuletaks. Samas peaks samba asukoht olema silmatorkav nii eestlaste kui ka välismaa turistide jaoks ning ausamba vahetus läheduses informatsiooni mitmes eri keeles Jaan Krossi ja tema teoste kohta, et ka välismaalased saaksid teada, et tegu oli Eesti riigi ja kultuuri jaoks väga tähtsa mehega. Kindlasti ei puuduks monumendi juurest ka viited Rahvusraamatukokku, kus oleks võimalik Krossi teostega lähemalt tutvust teha.
Teine Eesti suurkuju, kes samuti ausammast väärib on president Lennart Meri. Peale taasiseseisvumist sai temast Eesti president. Ta aitas Eesti riigi jalule ning muutis selle kiiresti iseseisvaks ja hästi toimetulevaks riigiks. Samuti oli Lennart Meril oluline roll Euroopa liidu ja NATO -ga liitumise perioodil, mil ta Eesti riigi nende organisatsioonidega liitumiseks valmis seadis. Peale presidendiks olemise on Meri kirjutanud hulgaliselt raamatuid, mis on eestlaste hulgas väga populaarsed . Mitu tema raamatut ongi just pühendatud eestlastele ja nende minevikule. See näitab, et tegu ei olnud lihtsalt presidendiga, vaid presidendiga, keda huvitas Eesti rahvas ning selle minevik ja tulevik. Rajatav ausammas peaks loomulikult asuma Kadriorus , presidendi lossi vahetus läheduses ning koos Meri ausambaga koos ka teiste Eesti presidentide monumendid, sest kindlasti on iga president oma riigi heaks nii palju head teinud, et ausammast vääriks.
Kolmas ausammas, mille ma rajaksin oleks pühendatud kogu Eesti rahvale. Kuna eestlaste elu on olnud kogu ajaloo jooksul väga ränk ning nad on pidanud suurema osa ajaloost võitlema oma maa ja vabaduse eest, siis selle eest on kogu Eesti rahvas ära teeninud suure ja kolossaalse ausamba. See ausammas peaks olema midagi väga suurt ning kuju poolest meenutama püramiidi, mille külgedele on kirjutatud kõik eestlastelt tähtsad kuupäevad ja aastaarvud ning muidugi ka tähtsate inimeste nimed. Selle ausamba eesmärk oleks panna eestlasi rohkem oma rahva ajaloost huvituma ning oma kolossaalsusega meelitama ligi palju turiste üle maailma. Ausamba suurus ja populaarsus maailmas võiks olla võrreldav näiteks Ameerika vabadussamba või Eiffeli torniga Pariisis, mis on samuti väga populaarsed turismimagnetid. Tänu sellele, et Eestis hakkaks käima väga palju turiste seda ausammast vaatamas, muudaks Eesti väga tuntud riigiks ning muudaks ka eestlaste kultuuri ja ajaloo tuntumaks.
Muidugi ei ole need kaks inimest, Jaan Kross ja Lennart Meri ainsad, kes Eestis isiklikult ausammast vääriks. Loomulikult on neid eestlaste hulgas palju. Tähtsaid eestlasi peaks kindlasti rohkem tunnustama , püstitades neile ausambaid või skulptuure, mis aitavad neid inimesi kauem rahva mälus hoida. Samas rikastavad ausambad ka linnapilti ning muudavad elu mitmekesisemaks.
Kellele püstitaksin ausamba - kirjand #1 Kellele püstitaksin ausamba - kirjand #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor wapz0r Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kellele rajaksin ausamba -kirjand
3
doc

Kellele rajaksin ausamba?-kirjand

erilisega silma paistnud ja inimestele meelde jäänud. Need rajatakse tavaliselt nende kodumaale, lubades austusväärsetel inimestel oma rahva hulgas edasi olla. Igas riigis on ausambaid, mis pühendatud oma maa parimatele. Ameerikas on üks kuulsamaid monumente Thomas Jeffersoni ausammas. Jefferson oli Ühendriikide kolmas president ja üks olulisemaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid. Ameeriklased hindavad teda kõrgelt ja on rajanud ausamba pealinna, Washingtoni. Eestis on kindlasti kõigile tuntud kirjanik Kristjan Jaak Petersoni monument Toomemäel. Peterson oli esimene eestlane, kes väärtustas eesti kultuuri. Mälestusmärke on Eestis kokku üle kolme tuhande ja mina soovin lisada veel neli. Kes on need neli eestlast ja mille eest väärivad nad ausammast? Kõige suurema ja silmapaistvama monumendi vääriline on Eesti esimene demokraatlikul teel valitud president Lennart Meri. Ta oli väga hea poliitik ja riigipea,

Kirjandus
Naised vabadussõjas
14
odt

Naised vabadussõjas

septembril 1932. aastal. Avapidustusel esines kõnega Kaitseliidu ülem kindralmajor Johannes Orasmaa. Mälestusmärgi patrooni kohustused võttis enda kanda Kaitseliidu Triigi kompanii. Nõukogude vägede saabudes mälestusmärk hävitati, kuid taasavati juba 16. augustil 1942 aastal. Nagu juhtus enamiku Vabadussõja mälestusmärkidega, lõhuti ka Ardu lahingu sammas pärast Teist maailmasõda. Mälestusmärgi kolmas avamine toimus taasiseseisvunud Eestis võisupühal 1990.aasta. Ausamba asukohaks valiti Treieli mäe nõlv Tallinna-Tartu maantee ääres, sest samba algne asukoht jäi teeõgvenduste alla. Muudeti ka mälestusmärgi materjali ja välisilmet. Ardu lahingu mälestusmärk meenutab Tallinn-Tartu maanteel liiklejatele Vabadussõjas saavutatud tähtsat võitu. Harju-Jaani Avati arvatavasti 06.10.1935 Harju-Jaani kihelkonnast pärit meestele pühendatud mälestusmärk asus Raasikul Harju-Jaani kiriku aias

Ajalugu
Jaan Kross
10
doc

Jaan Kross

Sisukord Lk 1- 2 Jaan Kross, ning Jaan Kross ajakirjanikuna Lk 3- 7 Kirjanduslik tegevus Lk 7- 8 Tunnustused, lemmik luuletused. Lk 9 Kasutatud kirjandus Jaan Kross Jaan Kross (sündis 19. veebruaril 1920) on tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (1938­45) ja oli seal kuni 1946 õpetaja (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Venelased arreteerisid ta ning saatsid GULAG-i. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal on ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Jaan Krossi abikaasa on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit. Jaan Kross Kalju lepiku eakaaslane alustas luuletamist Tallinna Westholmi gümnaasiumi õpilasena 1938.

Kirjandus
Lennart meri
15
doc

Lennart meri

Kohila Gümnaasium Taasiseseisvunud Eesti esimene president ehk Lennart Georg Meri juhendaja: Silvi Ivanova koostanud: Kairi Kuldma KOHILA 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 Lennart Meri noorusaastad...................................................................................................................5 Lennart Georg Meri esimene teos ja retked ....................................................................................5 Lennart Georg Meri perekond ........................................................................................................6 Lennart Georg Meri siirdumine poliitikasse.........................................................................................7 Lennart Georg M

Ühiskonnaõpetus
LENNART MERI ELULUGU
21
doc

LENNART MERI ELULUGU

TURBA GÜMNAASIUM Daniel Rei, Andra Voosalu LENNART MERI ELULUGU Uurimistöö Juhendaja: õp. Andero Nimmer Turba 2013 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 KUI KÕIK MUU ON VALMIS; TEE SISUKORD UUESTI..................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 I LENNART MERI ELU JA TEGEVUS 1929­1988..................................................................5 1.1. Noorusaastad ja haridus...............................................................................................5 1.2. Meri kirjandus- ja kultuuritegelasena ............................................................................6 II POLIITILINE KARJÄÄR JA ÜH

Ühiskond
Fr-R-Kreutzwald
29
doc

Fr. R. Kreutzwald

9.B klass Juhendaja: Sirje Künnapuu Võru 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 KREUTZWALDI MÄLESTUSSELTSI ASUTAMINE.....................................................4 AUSAMBA PÜSTITAMINE..............................................................................................5 KREUTZWALDI MAJA OSTMINE..................................................................................7 MUUSEUMI ASUTAMINE............................................................................................... 9 SAAL.................................................................................................................................10 MAGAMISTUBA....................

Kirjandus
Taasiseseisvunud Eesti presidendi
25
docx

Taasiseseisvunud Eesti presidendi

Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloo

Ühiskonnaõpetus
LENNART MERI – MINU LEMMIK PRESIDENT--
25
doc

LENNART MERI – MINU LEMMIK PRESIDENT

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA 11 KÕ Anneli Raud LENNART MERI ­ MINU LEMMIK PRESIDENT Referaat Juhendaja: Reino Veielainen Mõdriku 2011 SISSEJUHATUS..................................................................................................2 1. LENNART MERI ELUST...............................................................................3 1.1 Abielud.......................................................................................................4 1.2 Haridus:......................................................................................................4 1.3 Karjäär:.......................................................................................................4 2. LENNART MERI REISIKIRJANIKUNA......................................................

Riigiõpe




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun