Keel, kultuur ja riik (0)

Eesti keel ja kultuur

Meie riigi iive on negatiivne ja ühiskond vananev. Seega ka eesti keele kõnelejate hulk väheneb. Emakeel on igal kultuuril ja keelel tähtis komponent, et rahvas püsiks ühtsena. Võib julgelt väita, et kõik eesti keele kõnelejad on ka selle risustajad. Meie ise toome oma keelde slängi ja sõnu teistest keeltest. Praegusel ajal kasutavad kõik inimesed internetti, kus on paljud asjad inglise keeles. Samuti tehakse ka kõik suuremad filmid inglise keelsed ja üleüldiselt on inglise keel noortele kõige lähedasem võõrkeel tänapäeval. Tänapäeva noored, kes on sündinud siia uude Eesti riiki õpivad koolis ajalugu, loevad selle kohta kuidas meie esivanemad on selle eest võidelnud, mis meil praegu olemas on. Kuid seda tunnet mida tundsid eestlased siis pole noortel võimalik tunda. Kuna välismaailmaga on nii palju sidemeid, siis on see täiesti loomulik et võõrkeeled ja slängid on kergemad tulema kui kunagi varem. Eesti keel on maailmaga võrreldes väike keel

Eesti keele ta�htsus-Kirjand

Eesti keele tähtsus Igale rahvale on kõige kaunim tema emakeel. Aga milleks meile üldse emakeel? Keel on see, mis seob ühel territooriumil elavad inimesed rahvuseks. Ilma emakeeleta jagaks me vaid maad millel elame. Minu silmis on keelel kaks väga suurt rolli. Esimene ja kõige tähtsam roll on see, et see võimaldab inimestel suhelda. Suhelda nii suuliselt kui kirjalikult. Suulises kõnes tunnetame mõjutusi meie ajaloost – populaarsed on laensõnad vene keelest ja inglise keele sissetung. Eri paigus annavad mõjutusi ka erinevad murded. Kirjaliku keelega on lood

Eesti keele õppetaterjal

Rahvusliku ühtekuuluvuse vajalikkus

kokku, see on mõjuvõimsam ja tugevam kui üksikindiviidi vastupanu sellises olukorras. Teadagi on väikerahvastel püsimajäämine eriti raskendatud, kuna suurriigid himustavad tihtipeale "lihtsasti kättesaadavaid", nõrku palasid. Eesti on üks neist, kellele on läbi aegade püssitoru ähvardusega kuklasse hingatud. Praegune Eesti on just selline, tänu minevikus tehtud otsustele ja tegudele. Vabanemaks võõrvõimust pidi meil, kui rahvusel, olema vajalikud eeldused nagu keel, haritlaskond ja ühistegevused, mis õhutasid rahvuslikkusele. Eesti keele kõnelejaid on maailmas väga vähe. Eesti keelt kõneleb umbes 1,1 miljonit inimest, mis on väga väike arv, võrreldes inglise keele kõnelejatege, keda on ligi kolm miljardit. Eesti keeleteadlane Johannes Aavik on öelnud: ,, Kui meil tunnistatakse rahvusliku ja omakeelse kultuuri aadet ja soovi rahvusena püsida, siis on paratamatult vaja keelt arendada, rikastada".

Kirjandus

Keel kui ühendaja ja eraldaja - kirjand

Keel kui ühendaja ja eraldaja Vene kirjanik Lev Tolstoi on kord öelnud, et keel on rahvuse hing. Keel paneb ühe rahvuse end tundma ühtse ja tugevana, andes seejuures inimestele veendumust, et me kõik oleme üks. Just keel ongi see, mis teeb ühest rahvusest rahvuse, sest kui poleks keelt, poleks meil ka kultuuri ega ka traditsioone. Me oleks vaid ühes hallis massis ekslevad inimhinged. 141 aastat tagasi sai Eestimaa pinnal alguse traditsioon, mida eestlased tänu oma ühtekuuluvustundele on tänapäevani säilitanud. Ning see on laulupidu, mis on aastakümnete jooksul olnud üks olulisemaid eesti rahvuse kui ka keele kujundajaid. Enne I üldlaulupidu polnud olukord meie maal just eriti kiita

Kirjandus

Eesti keel ja kultuur

Eesti keel ja kultuur Meie, eestlased peaksime olema väga uhked ja õnnelikud, sest kuigi eesti riik on väike nii territooriumi kui rahvaarvu suhtes, on meil ikkagi oma keel ja kultuur. Eesti keel on väga eriline, sest seda ei räägi paljud. Igapäevaelus kasutab seda keelt, vaid natuke üle miljoni inimese. Kuid just nende inimeste jaoks on see väga tähtis ja praktiline keel, sest tänu sellele saavad nad omavahel rääkida, väljendada emotsioone, kirjutada, lugeda ja mõelda. Esiteks tahaksin väita, et eesti keel on meie riigi alusmüüriks, sest kindlasti on üks teguritest just meie emakeel, mis hoidis eestlasi nii heas kui halvas ühtsena. Näiteks enne taasiseseisvumist, korraldati nagu ka praegu laulupidusid. Kuigi tol ajal venelased olid keelanud, laulsid eestlased ikkagi isamaalisi laule just eesti keeles.

Kirjand - Eesti riigi püsivus

Eesti riigi püsivus Keel on iga kultuuri ja rahva aluseks. Keel on see, mis ühendab ühte rahvast või siis seletab kultuuri. Samuti eristab keel inimesed loomadest, sest kui inimene ei sattuks peale sündi inimkeelt kõnelevasse keskkonda, siis oleks ta Tarzani kombel ahvide kasvandik. Keele ja kultuuri koosmõjul säilib ka riik, kus elavad inimesed, kes kõnelevad enamasti oma emakeelt ning kõik on osaks riigi kultuuris. Et riik püsiks, on vaja selle keele ning kultuuri püsivust. Keele püsivuse tagab esimese asjana rahva usk sellesse. Samamoodi tagab ka inimese edu tema usk iseendasse. Kui keele rääkija ei usu selle tulevikku, siis puudub tal ka motivatsioon seda keelt arendada ja käidelda, vaid leiab perspektiivikama keele ning suhtleb selles keeles edasi. Ehtsa nö. iidolina võib välja tuua Kristjan Jaak Petersoni, kes on laialt tuntud eesti keele austaja

Kirjandus

Eesti keel ja eesti meel

Eesti keel ja eesti meel Meie rahvastik vananeb ja väheneb. Nii ka eesti keele kõnelejate hulk. Eesti keel on meile peamiselt kirja- ja kõnekeel, aga ehk enamgi veel. Eesti keel on meile, eestlastele, väga suure ja tähtsa tähendusega, kuna on meie emakeel. Nagu teada, on emakeel igal kultuuril ja keelel tähtis komponent, et rahvas püsiks ühtsena. Meie keel on pidevas muutumises, kuid tasuks mõelda, kuidas meie keel tegelikult muutub. See oleneb peamiselt ikka meist endist. Meie ise, eesti keele kõnelejad, oleme need keele risustajad ja reostajad, tuues kõnekeelde slängi ning sõnu teistest keeltest. Mõned aastakümned tagasi oli meie keele ja kultuuri suureks mõjutajaks ida pool, ehk kõik, mis oli vene pärane. Tänapäevaks on see muutunud ning nüüd mõjutab meid suuresti lääs, milleks on ameerikalik kiire elu ja inglisepärane kirja- ja kõnekeel, mida noored rohkem omaks võtavad. Aga

Eestlased eesti keele eest

Eestlased eesti keele eest Meie esivanemad ja vanema põlvkonna inimesed teavad seda hinda, mida on pidanud eestlased maksma, et saavutada iseseisev ühtne Eesti riik, selle kombed ning keel. Tänapäeva noorukitele tundub eesti keel iseenest mõistetavana ning seda ei väärtustata piisavalt. Ei mõelda sellele, et kui me eesti keelt väärtustama ja kaitsma ei hakka, võime tulevikus silmitsi seista suure probleemiga. Mida saaksid eestlased emakeele kaitsmiseks teha ja milliseid võimalused selleks on? Keele püsima jäämiseks on eelkõige vaja selle keele kõnelejaid. Eesti keelt valdab umbes üks miljon inimest, mida on väga vähe, võrreldes näiteks inglise, vene, saksa või hiina keelega.