Omariikluse rõõmud ja mured (0)

Omariikluse rõõmud ja mured
Paljud riigid iseseisvusid omalajal peale I Maailmasõda saavutades nii omariikluse kui ka demokraatia. Sealhulgas saavutas ka Eesti 1918 aastal oma iseseisvuse. Väikeste rahvaste iseseisvust tuleb läbi võitluse, keegi ei kanna talle iseseisvust kandikul. Kas Eesti oli iseseisvuseks valmis, ning mis muresid ja rõõme see rahvale kaasa tõi?
Eesti Vabariigi omariikluse loomine oli riigimeeste jaoks suur ettevõtmine. Omariiklus on ja oli rahvuse kõrgeim vorm, mille poole omalajal kogu eesti rahvas ühtselt pürgis. 1918 aastal 24. veebruarlil kuulutas Eesti Päästekomitee välja iseseisvuse. Esmakordselt olid siinsed kohalikud elanikud tõsiselt oma maa ja tahte peremehed . Eesti jaoks oli see aeg loomulikult raske, sest kui teistes riikides puudus demokraatia traditsioon ning diktaktuurid said vaikselt võimule üle Euroopa, siis Eestis puudus absoluutselt igasugune omariikluse traditsioon. Peale iseseisvuse välja kuulutamist oli vaja toetajaid, kes meie Vabariigi iseseisvust aksepteeriksid. Nii õnnestus välisdelegatsioonil saavutada Eesti omariikluse tunnustamine Suurbritannia ja Prantsusmaa poolt.
Peale oma iseseisvuse saavutamist on muidugi oluline aspeks see, et kuidas omariiki
sama järjekindlalt säilitada. Nimelt peale iseseisvuse saavutamist algas Saksa okupatsioon , mis seoses Saksa keisrivõimu kukutamisega ei õnnestunud. Seega panustab igariik oma julgeoleku kaitseks suuri summasid. Siiski ei suutnud Eesti piisavaid jõude koondada ja Vabadussõda algas 28. novembril 1918. 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu Rahuleping, mis omakorda lõpetas Eesti iseseisvuse.
Väikesed riigid, nagu ka Eesti, peavad saama esmalt oma majanduse õitsele, et tagada ühiskonna jätkusuutlikus. Kuni aastani 1918 oli Eesti majandus kujunenud vastavalt Venemaa huvidele. Seega oli vaja teha palju ümberkorraldusi. Kõigepealt võeti vastu maareform, mille käigus mõisade maa, hooned ja muu riigistati. Eesti pidi aina enam tegema koostööd Lääne- Euroopa riikidega, mis oli aga kulukam . Seega oli peale iseseisvumist majanduslik olukord väga raske. Paljud vabrikud ja ettevõtted olid sunnitud oma uksed sulgema ja inimesed jäid tööta. Seega on mureks just riigi majandulik olukord, mis oli tollel ajal sõltuv turu suurusest . Rõõmuks on aga just see looduslikult mitmekesine maaline riik, kus leidub igaleühele oma väike nurgake.
Paljude omariigi murede hulka kuuluvad veelgi suuremad ja kaalukamad rõõmud. Omariikluse suurimateks rõõmudeks võib lugeda oma keelset haridust, oma kultuuri ja ühtse rahvustunde tunnetamist. 09.08. 1920 Riigi Teatajas väljakuulutatud põhiseaduse hulka, kuulub ka oluline paragraaf, milles seisab, et EV riigikeeleks on eesti keel. Ühtselt kokkusaav Eesti pere tundis end oma värskes Vabariigis hästi, inimesed said ise majandad, võtta vastu otsuseid ja juhtida riiki.
Omariigi toimima saamiseks tuleb näha kõikidel palju vaeva ja samuti võib alguses tunduda kõik raske. Siiski teevad inimesed riigi omapäraseks ja rahvustunne on see, mis omariigi kõik mured rõõmudeks muudab.