Orhidee (0)

Q: Mis orhideede juures erilist on?

Vastus leiad õppematerjalist: Orhidee

3 HALB

Esitatud küsimused

Mis orhideede juures erilist on?

Varstu Keskkool
11.klass
Elise Kasak
ORHIDEE
Refetaat
Juhendaja Helen Oppar
Kangsti 2009
Sisukord

Sissejuhatus.....................................................................................................................3

Orhideede ajaloost...........................................................................................................4

Levik ja arvukus..............................................................................................................5

Mis orhideede juures erilist on?......................................................................................7

Orhideede ehitus.............................................................................................................8
5.1 Õie ehitus..................................................................................................................8
5.2 Juured........................................................................................................................9
5.3 Varremugulad ja lehed.............................................................................................10

Uskumused....................................................................................................................11
6.1 Orhidee horoskoop ..................................................................................................11

Orhidee rahvuslillena....................................................................................................12

Kasutatud kirjandus.......................................................................................................13

Lisad..............................................................................................................................14
1. Sissejuhatus
Tänapäeval saab orhideesid osta peaaegu igalt poolt. Sageli võib neid leida supermarketitest köögiviljariiulite kõrvalt – valmis pakituna, tihedalt pottides üksteise kõrval, pisut vigastatud – kuigi nad on ometi orhideed. Neid võib osta lillepoodidest ja -salongidest, kus nad on kutsuvalt välja pandud klaasvaasides või disainanumas, sageli kaunistatud veel erksavärviliste lintidega. Ja loomulikult saab neid osta orhideekasvatajailt spetsiaalsetest kasvandustest. Sealt võib leida ka mõne haruldasema, eriliselt otsitud ja kollektsionääride silmis väärtusliku isendi. Tänapäeval on orhideed suhteliselt “odav” tarbekaup , kuid samal ajal on nad aga ka hinnalised ilu kandjad ja kollektsionääride silmis elitaarsed, erilised. Igal juhul on jäänud seoses orhideedega inimeste teadvusse midagi müstilist. Sõna „orhidee” toob kujutlusse ikka midagi salapärast ja kauget – mõte rändab Amazonase selvasse või troopilise Aasia džunglitesse. (1)
3
2. Orhideede ajaloost
Sellest ajast, kui Heidelbergi botaanika professor Tabernaemontanus ( Jacob Diether) kirjeldas 1588. aastal oma herbaariumis esimest Ameerika orhideed, on Euroopasse toodud miljoneid taimi. Esimesed neist toodi Euroopasse Uuest Maailmast, hiljem lisandusid Aasia ja Aafrika. Motiiviks polnud mitte alati botaanikahuvi, vaid sageli põlema lahvatanud entusiasm, isegi ahnus. (1)
Bremenist pärit Frederik Sander oli selle kire ere näide. Aastaid pärast reise Saksamaale, Belgiasse ja Inglismaale rajas ta St Albanisse 1885. aastal kasvuhoone , mis sai varsti maailma tähtsaimaks orhideeäri keskuseks. Kuigi ta ise kunagi Euroopast ei lahkunud, saatis ta taimekogujaid üle ilma laiali – metsikuis paikades töötas Sanderi heaks 23 kogujat. Siiski – koguma pole selle tegevuse kohta päris õige sõna. Nimelt tavatsesid kogujad orhideede kättesaamiseks kõigepealt puu langetada, et saada kätte kõrgetel okstel kasvavaid orhideesid. Selline saatus tabas tuhandeid puuhiiglasi ja mõned Filipiinide saared rüüstati orhideede massilise väljaveo käigus pea täielikult. (1)
Tolleaegse transpordiga jõudis Euroopasse tegelikult ainult väike osa kogutust, ja ka neist suri suur osa üsna ruttu. Euroopa kasvuhoonetes (peamiselt Inglismaal), ei teadnud ju keegi, kuidas nende eest hoolitseda. Ka kogujad kannatasid puudust ja häda. Mõned leidsid oma varase lõpu troopikas, mõned naasid koju haigena. Üks Sanderi orhideekütt, Wilhelm Micholitz, kirjutas oma tööandjale Vietnami džunglist: “Siin on väga keeruline tuua neid asju puu otsast alla, sest puutüved on paksult kaetud punaste mardikatega, kes hammustavad kohutavalt.” Tema tõi ka alla Uus-Guineast pärineva Dendrobium phalaenopsis var. schroederiana, mis pandi 16. oktoobril 1891 oksjonile. Ta avastas selle pärismaalaste matusepaigast, kus üks orhidee oli kasvanud ümber inimkoljuluu, mis tektas oksjonil kõvasti furoori. (1)
4
3. Levik ja arvukus
Käpaliste sugukond arenes välja umbes 120 miljonit aastat tagasi, milles praegu on erinevate allikate järgi 12 000-35 000 liiki. See tähendab, et ligikaudu iga kümnes kõrgem taim on orhidee. Suur vahe erinevate autorite poolt toodud liikide arvukuses näitab, et selles sugukonnas on veel mõndagi ebaselget. On võimalik nii ühe ja sama liigi kirjeldamine eri autori poolt eri liikidena kui ka liigi staatuse andmise kord rohkem, kord vähem varieeruvate tunnustega taimerühmale. Tõenäoliselt on liike ehk 20 000-25 000. (2)
Troopilises ja subtroopilises kliimas kasvab ligikaudu 90% orhideeliikidest. Nad on peamiselt epifüütidena puudel, kinnitudes koorepragudesse ja sirutades eemale toredate õitega õisikud. Troopiliste orhideede õied võivad olla väga suured, läbimõõduga üle 15 cm. Võib aga olla ka väikesi, vaid paarimillimeetrilisi õisi. Ka üldsuuruselt on taimed vägagi erinevad. Suurimaks orhideeks peetakse Kagu-Aasias kasvavat Grammatophyllum speciosum’it (foto 1 ja 2) mille 3-4 m pikkused varred kannavad kuni salaõielisi 10-cm läbimõõduga õitega õisikuid. Õisikuid võib seejuures ühel taimel olla väga palju, kuni sadakond. Selle taime lehed on kuni meetri pikkused. Pikim orhidee on Jaaval kasvav kuni 40 m pikkune liaan Galeola altissima. Väiksemad orhideed on vaid mõne millimeetri kõrgused, näiteks Austraalia Bulbophyllum minutissimum (foto 3). Troopiliste orhideeõite omapärane ilu on innustanud neid taimi kasvatama ka kunstlikult loodud keskkonnas. Kuigi esimesed katsed ebaõnnestusid, on troopiliste orhideede kasvatamine levinud peaaegu kogu maailmas. Ja mitte ainult kasvatamine, ka aretustööd tehakse väga laialdaselt, on loodud väga palju dekoratiivsete õitega sorte , erinevate vormide, liikide ja isegi erinevate perekondade vahelisi hübriide. Uute sortide õite värvi- ja vormirikkusest ei jää sordiaretajate fantaasia maha ka nimede panekul – leiame nii jumalate kui ka riigimeeste nimesid ( Hera , Alkibiades, Wintson Churchill jt.), samuti palju muudki huvitavat. (2)
Kuigi orhideede peamiseks levikualaks on troopika ja subtroopika, jätkub ülejäänud 10%-st liikide arvust parasvöötmetesse ja polaarjoone tahagi. Mõne Eestis kasvava liigi levialadki ulatuvad Arktikasse, samuti aga ka üsna kaugele lõunasse – Pürenee poolsaareni ja isegi Põhja-Aafrikasse. Parasvöötmes pole orhideed seejuures jaotunud sugugi ühtlaselt, on rikkamaid ja vaesemaid paiku. (2)
5
Ka Eestis võib territooriumi väiksusest hoolimata näha käpaliste levikus üsna suuri erinevusi. Lubjarikkamate muldadega ja mõneti merelisema kliimaga Lääne-Eestis on käpaliseliike rohkem ja tihedamalt kui Ida-Eestis. Suhteliselt orhideevaene on Kõvermaa, üldse aga Loksa – Aegviidu – Kilingi -Nõmme joonel asuv loodusmaastike ala. (2)
Orhideeliikide arvukus pole Eestis olnud püsiv. XIX sajandil Saaremaal kasvanud lutikkäppa Orchis coriophora (Foto 4) pole käesoleval sajandil leitud, viimane leeder -sõrmkäpp leiti Saaremaalt 1901. aastal. Kuid on ka rõõmustavat: 1974. aastal määras Zoloogia ja Botaanika Instituudi botaanik Vilma Kuusk Mandri-Eestist leitud Ruthe sõrmkäpa, 1989.a. juunis leidis põline hiidlane, bioloog Taavi Tuulik Hiiumaalt lääne-sõrmkäpa. Liikide arvukuselt avaldab mõju süstemaatiliste taksonitegi revideerimine – kuradikäpast on saanud kuradi-sõrmkäpp ja vöötkuul-sõrmkäpp jne. Eeltoodust järeldub, et romantiline uute orhideeliikide avastuste aeg pole Eestimaalgi veel möödas. Kindlasti ootab ees veel palju leide , eriti varieteetide, vormide ja hübriidide uurimisel . (2)
6
4. Mis orhideede juures erilist on?
Botaanikuid hämmastavad ikka ja jälle orhideedel välja kujunenud ja hulgaliselt varieeruvad kasvustrateegiad. Näiteks üks Austraalias avastatud orhidee, mis eritab täpselt samasugust lõhna (seksuaalne feromoon) kui emane vapsik, et vastava liigi isaseid ligi meelitada. Kohalejõudnud isane – püüdes pettust mitte märgates kopuleeruda – tolmeldab vähemalt orhideeõie. Selle orhidee liigi püsimine sõltub niisiis ainult ühest vapsikuliigist. Paljud orhideeliigid imiteerivad oma kuju ja värvi poolest emast putukat või toodavad aineid, mis meelitavad erinevat liiki putukaid ligi. Samal põhjusel võib orhideeõis olla inimesele peaaegu silmapaistmatu, aga kestab nädalaid. Teised orhideed uhkeldavad kuju, värvi ja suurusega. (1)
Peaaegu kõik orhideed on kohanenud loomtolmlemisele (peamiselt putukad) ning peamine roll on sipelgate kanda. Orhideed pakuvad ennast välja uhkete õitega, kasutades ära kõikvõimalikke fantaasiaid end oma värvi, kuju ja lõhna abil õite tolmeldajaile võimalikult atraktiivseks muutes. Selge, et see protsess saab kesta nii pikka aega tänu sellele, et ka tolmeldajad saavad midagi vastu. Sageli leitakse õiepõhjast nektarit – maitsvat, toitvat mesimahla. See ahvatlev pakkumine on rohkem kui ainult “tasuta lõuna” - putukad kannavad selle eest ju tolmu õielt õiele. Orhideedel on õietolm kleepunud kokku kogumikeks, mida kutsutakse polliiniumideks. Tolmukogum kleepub putuka pea külge, putukas kannab pakikese järgmist õit külastades edasi ning kandamist vabanetakse polliiniumi täpselt vastuvõtja emakasuudmele kinnitades. (1)
Niinimetatud huul (tegelikult muundunud kroonleht ) tegutseb putuka jaoks nii maandumisplatvormi kui ahvatleva teejuhina. See, mida orhideel on pakkuda, sõltub sellest, kes on tolmeldaja . Mõned lõhnad meelitavad päeval mesilasi, teised jälle öösel lõhna-alte ööliblikaid. Meie jaoks ebameeldivad lõhnad meelitavad ligi kärbseid. Värvide puhul on nii, et mesilased armastavad kollast või sinist , mitte punast, kärbestele meeldib sügav pruun või purpurne , lihakarva värv. Et öösel pole värvil tähtsust, on ööliblikate tolmeldatavad õied valged. (1)
Ka õie kuju onn märk kohastumisest: see võib olla torujas, kausikujuline või kaunis kingakujuline lõks. Putukas on huvitatud heast ja ohutust maandumistplatsist. Just selline ongi huul, aga see osutub ka tõeliseks libedaks teeks , lõksuks. “Kingakotti” kukkuval putukal
7
võivad juba polliiniumid küljes olla, samal ajal saab ta õie südamikust uued tolmukotid külge. Tagasiteel vabadusse puutub ta kokku emakasuudmega ning külgehaakunud tolmukotid tolmutavad õie. (1)
5. Orhideede ehitus
5.1 Õie ehitus
Vaatamata pealtnäha suurele erinevusele koosneb tüüpiline orhideeõis kolmest kroon- ja kolmest tupplehest.(Pilt 5) Need on alati asetatud nii, et kesktelg jagab õie kaheks sümmeetriliseks pooleks. See tähendab, et õis on bilateraalse sümmeetriaga ehk sügomorfne. Kuid botaanikuile ainuüksi sellest veel ei piisa, et identifitseerida see õis kui orhideeõis. Kõigist teistest õitest eristatav tunnus on sammas (columna), mis kõrgub õie keskelt üle kroonlehtede ning moodustab emakaga kokkukasvanud tolmukaist. (1)
Keskmine kroonleht on erilise kujuga, teistest tugevast erinev. Seda nimetatakse huuleks (labellum) ja see varieerub erinevate orhideeliikide puhul suuresti nii kuju, värvi kui suuruse poolest. Kingorhideedel on huul täispuhutud kujuga, põisjas, mõnedel liikidel aga märkamatu, suisa silmatorkamatu, mõnedel juhtudel peaaegu sambaga kokku sulanud. Huulel on sageli kahvatumad või tumedamad, tugevama värviga servad ning tolmu- või nektarirada ehk nn giid . (1)
Mesimahl nektar asub nektaariumides, kust seda otsima tulnud putukas saab endale külge tolmukoti ning järgmise õie emakasuudmele. Tolmlemiseks on tähtis, et õietolmu ära ei söödaks. Vaid seda transporditaks – märkamatult täpselt õiges asendis… Et tolmu ära ei söödaks, vaid edasi transporditaks, on nektar paigutatud nii, et polliiniumid jäävad märkamatuks. (1)
Stigmal on eriliselt kleepuv pind, kuhu polliiniumid tugevasti kinnituvad. On tähtis teada, et orhidee polliiniumid tulevad kergesti lahti ja on valmis ning tolmeldavad, pärast mida orhidee õis ruttu hääbub. Seepärast on vaja olla ettevaatlik, et mitte kaotada polliiniume, eriti kui liigutada ontsiidiume ja kambriaid. Hoolitsuse koha pealt ei ole tähtis õite väljanägemine; tähtsam on neid üldse õitsema saada. Looduses kattub orhideede õitsemine sageli tolmeldajate aktiivsusega ja see omakorda sõltub aastaajast , temperatuurist ning isegi niiskusest (vihmaperioodisest). (1)
8
5.2 Juured
Epifüütsetel orhideedel on õhujuured, mida on väga mitu erinevat sorti. Mõned juured ripuvad ainult õhus, teised on surunud end kasvusubstraati, kolmandail on topelt ülesandeid: kinnitada ja toita. Tõelised, terved juured on neil alati kaetud käsnja, poorse valkja katte, velameniga ( velamen radicum – troopilise epifüütide juurenahk). See moodustab surnud, poorsetest rakkudest, mis imavad endasse vett ja säilitavad seda. Vesi imendub neisse kui käsna ja võimaldab orhideedel elada epifüüdina. (1)
Terrestrilistel ehk maas kasvavail orhideedel (geofüütidel) on velamen ( valkjas poorne nahk) asendunud pinnases olevate juurte juurekarvadega. Juuretipud on alati siledad ja tavaliselt lihakad . Õhujuured, mis moodustavad kaks kolmandikku taimede massist, on siledad ja ümarad, nende tipp on roheline või kollane, mõnikord punakas. Roheline sisaldab klorofülli. Rohelised juuretipud kasvavad valguse poole ning vajavad nii õhku kui valgust. Soojus nende ümber tõhustab kasvu. Külmad tingimused, kaasa arvatud külm niiskus, mis enamasti on tingitud ülekastmisest, pidurdab taime kasvu ja võib taime ka hävitada. Kui õhujuured kohtuvad pinnasega, siis muutuvad nad kinnitusjuurteks. Nad kinnituvad end nii tugevasti, et neid on võimatu vigastamata lahti kiskuda. Mõnedel orhideedel arenevad nn pesajuured – need on ülespoole kasvavad külgjuured. Pesa või korvike, kuhu kogunevad taimsed ja loomsed jäänused – surnud lehed jms – moodustavad toitainete tagavara . Orhidee juure keskel on juhtsoonte süsteem, mis on ümbritsetud õhkeste rakkude kihiga (endodermis) ning see omakorda on kaetud välise korkjate rakkude kihiga (endotermis). Kõige pealmine kiht on velamen (võib öelda ka epidermis). (1)
Eriti hästi vett läbilaskvate rakkudega juhtsoonte süsteemi ja velamen'i koed transpordivad vett koos selles lahustunud toitainetega . See keskne ümberpaigutussüsteem ei ole tähtis mitte ainult vee ja toitainete transpordiks taime sees, vaid see toimib ka tugisüsteemina – kas siis, kui see pole aktiveeritud, ning annab taimele stabiilsuse ja tugevuse. Uute juurte areng on orhidee uue kasvufaasi alguse signaal . Võrsed ilmutavad end hiljem. Orhideed elavad vähemalt mingi etapi oma elust sümbioosis seeneniidistikuga . (1)
Kõrgemate taimede ja seeneniidistiku koosluse tagajärjel tekkivat moodustist – seenpõimikut – kutsutakse mükoriisaks. Üks selle suhte eelis on, et väga peened seeneniidid suudavad filtreerida substraadist palju efektiivsemalt toitaineid kui juured seda teeksid ning saavutavad
9
seetõttu suuremat edu taime toitainetega varustamisel. Orhideede juured on väga tundlikud. Nad reageerivad ebasoodsatele tingimustele. Kõigepealt patub ka nende kasv, ja kui tingimused ei parane, siis taim sureb . Hästi arenenud juurtega taim on orhideede kasvatamisel võtmetähtsusega. (1)
5.3 Varremugulad ja lehed
Orhdeed jagatakse kasvukuju ja harunemisviisi järgi monopodiaalseteks (üks haru) ja sümpodiaalseteks (mitu haru) – st pärast kasvuperioodi algust taim kas kasvab otse üles või sirutab oma harud kõrvale, külje peale. Monopidiaalse kasvutübiga orhideedel on sirge püstine haru, mis kasvab ühes suunas; alumised osad hääbuvad aasta jooksul. Sümpodiaalsetel orhideedel on sageli roomav horisontaalne peaharu, millest kasvavad külgharud tõusevad vertikaalselt üles. Moniopodiaalse kasvu hea näide on kuukingade (Phalaenopsis) perekond. Monopodiaalsed orhideed kasvavad aastaringselt , puhkefaasita. Kingorhideed aga on sümpodiaalse kasvuga. Paljude sümpodiaalsete epifüütsete orhideede varte sõlmevahed meenutavad mugulaid. Need varremugulad ehk tuberiidid ehk ebasibulad (pseudobulb) on orhidee maapealsed vee- ja toiduvarude säilitusorganid. Varremugulal on üks või kaks lehte ja tipmised (acranthous) või külgmised (pleuranthous) õiepungad. Monopodiaalsetel orhideedel varremugulaid ei esine, küll aga võib vars olla paksenenud. Ka lihakad lehed võivad mõnikord toimida säilitusorganina. Tavaliselt kahes reas asuvad lehed arenevad sõlmede vahel ja õied ilmuvad hiljem leheaksillidest. (1)
Kõigil varremugulatega orhideedel on erineva pikkuse ja sügavusega puhkeperioodid. Need vastavad loodusliku kasvukoha kliimatingimustele. Hübriidsetel orhideedel on puhkeperioodise vaheldumine täielikult segamini paisatud. Peaks ju olema lihtne järeldus, et kui on orhidee ei kasva, siis ta puhkab. Aga orhideede eest valesti hoolitsemine nende puhkeajal on üks orhideekasvatuse tavalisemaid probleeme. (1)
Orhideede lehed on väga erisugused: mõnedel on pehmed, mõnedel peaaegu sukulentsed sarnaselt kaktusele. Põhiliselt aga täidavad nad samu ülesandeid kui teiste taimede lehed. (1)
10
6. Uskumused
Orhideed sümboliseerivad täiuslikkust ja neid peetakse kõrgemalseisva inimese tähiseks. Need on armastuse ja ilu sümbolid, mis on kodus äärmiselt soodsad õnnetoojad. Orhidee sümboliseerib kinkides veetlust. (4)
Jaapani kultuur on Mandri-Aasia ilumaitse ja jaapani esteetika omanäoline segu. Sel ajal loodud maalidel on objektideks sageli orhideed ja bambused, mis nagu ploomiõied, krüsanteemid (keisri sümbol) ning männid sümboliseerisid konfutsianistlikke voorusi . Näiteks orhidee kujutas kõrge moraaliga konfutsianistlikku õpetlast. (3)
6.1 Orhidee horoskoop
03.11 - 12.11
Need lilled on meil haruldased ning ka selle märgi all sündinud inimesed paistavad silma salapärasuse ja mõistatuslikkuse poolest. Orhidee kahtleb kõiges ja satub seetõttu tihti kaaslaste ja ülemustega vastuollu. Ta peaks end hoidma: kannatused ja ülepingutused kulutavad läbi ka kõige vastupidavama inimese. (6)
11
7. Orhidee rahvuslillena (5)
1. Costa Rica -Väikseõieline Katleia
2. Columbia -Columbia Katleia
3.Brasiilia- Purpurlaeelia so. epifüütne kasvab rannikuala kõrgetel puudel
4. Panama - Tuvikäpp
5. Honduras - Hondurase Haldjanokk-epifüütne (pealistaim)
6.Guatemaala- Süütu Neitsikäpp
7.Belize - Lainjas Kalmaarkäpp-epifüütne
8. Venezuela -Venetsueela Katleia
9.Seišellid-Valkjas Angreekum
10.Põhja -Korea- Dendroobium- epifüütne
11. Indoneesia - Õilis Kuuking -epifüütne
12. Singapur - Vanda Miss Joa Quim
12
8. Kasutatud kirjandus
1. Pinkse, J. Orhideed kõigile. Poola. Kirilille kirjastus. 2007. lk 8-14.
2. Schmeidt, O. Eestimaa orhideed. Tallinn. Varrak . 1996. lk 4-5.
3. http://209.85.229.132/search?q=cache:4yPCMrmvaeQJ:www.sirp.ee/index.php%3Foption%3Dcom_content%26view%3Darticle%26id%3D5586:varjude-ja-joonte-m-ng-jaapani-kunstis%26catid%3D6:kunst%26Itemid%3D10%26issue%3D3081+orhidee+s%C3%BCmbol&cd=10&hl=et&ct=clnk&gl=ee&client=firefox-a
4. http://kythereia.wordpress.com/arge-saatke-okastega-roose/
5. http://www.rate.ee/blog/369579
6. http://www.tmk.edu.ee/~eevi/lillehoroskoop.ht m
13
9. Lisad
Foto 1. Grammatophyllum speciosum
Foto 2. Grammatophyllum speciosum'i õis
14
Foto 3. Bulbophyllum minutissimum
Foto 4. Orchis coriophora
15
Pilt 5. Igal orhideeõis on unikaalne , ent kuigi nad erinevad üksteisest tugevasti nii suuruse kui värvi poolest, on neil kõigil samasugune põhiehitus.
Foto 6. Dendrobium Phalaenopsis
16

.DOC Laadi alla originaalfail 17 lk · .doc · 18 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-10-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

liisu8 Õppematerjali autor

Refetaat

Kasutatud allikad

https://kythereia.wordpress.com/arge-saatke-okastega-roose/

Sarnased õppematerjalid

pptx

Orhideede kasvatamine ja hooldamine

kasvusubstraati, kolmandatel on topelt ülesanded: kinnitada ja toita. · Tõelised, terved juured on neil alati kaetud käsnja, poorse valkja katte, velameniga. · Terrestrilistel ehk maas kasvavatel orhideedel (geofüütidel) on velamen asendunud pinnases olevate juurte juurekarvadega. Juuretipud on alati siledad ja tavaliselt lihakad. Õhujuured, mis moodustuvad 2/3 taimede massist on siledad ja ümarad, nende tipp on roheline · Uute juurte areng on märk orhidee uue kasvufaasi algusest. · Mõnedel orhideedel arenevad nn pesajuured- ülespoole kasvavad külgjuured. Pesa või korvike, kuhu kogunevad taimsed ja loomsed jäänused. Orhideede osad vars · Orhideesid on 2 kasvukujuga ja harunemisviisiga monopodiaalseteks (üks haru) ja sümpodiaalseteks (mitu haru) -st pärast kasvuperioodi algust taim, kas kasvab otse üles või sirutab oma harud külje peale. · Monopodiaalse kasutüübiga orhideedel on üks sirge püstine haru,

Aiandus

docx

Orhideede ajalugu, kasvatamine, hooldamine

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond Heleri Pelju SR-1 ORHIDEE Referaat Juhendaja: Airi Noppel Pärnu 2011 SISUKORD 2 1947. aastal sündinud brasiilia lüürik ja romaanikirjanik Paulo Coelho on lausunud: ,, Inimesed kingivad lilli, sest nende sisse on kätketud armastuse tõeline olemus. See, kes püüab lille omada, näeb tema ilu närbumas. Selle jaoks aga, kes imetleb õiekest väljal, jääb selle ilu igaveseks kestma. Sest lill on osa nii õhust, päikeseloojangust, niiske

Lillekasvatus

doc

Orhideede kasvamine

Orhideede kasvamine SISSEJUHATUS Teaduslik uurimus ,,Orhideede kasvamine" annab lugejale ülevaate, kuidas ja millistes tingimustes kasvavad orhideed kõige pareimini. Töö eesmärk on teada saada, milliseid tingimusi vajab orhidee kasvamiseks. Orhideed vajavad kasvamiseks piisavas koguses vett, toitainerikast väetist ning piisavas koguses päikesevalgust. 1. ORHIDEE Orhideedel on väga palju erinevaid liike. Ka välimuselt võivad nad olla väga erinevad. Enim tuntud orhideed: Brassada, Dendroobium, Epidendrum, Epikatleia, Hammaskeel, Kalmaarkäpp, Kambria hübriid, Katleia, Kuuking, Ludiisia, Miltoonia, Ontsiidium, Sinikäpp, Tsümbiidium, Vanda, Vanill, Veenuseking, Ämbliknäpp. Brassada õied on säravad oranzikaskollased, mis meenutavad ämblikku. Lehed on kaherealiselt ümber jämeda varre. Väetamist vajab see taim 1 kord kuus veebruari

Bioloogia

doc

Toalille kasvatuse referaat

......................7 FLAMINGOLILL EHK ANTUURIUM..............................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................................9 ORHIDEE Orhidee on habras ja elegantne toataim. Üle maailma kasvab neid enam kui 20 000 väga eripalgelist orhideeliiki. Igas riigis on olemas mõni kohalik orhideeliik, mis muudab enda jaoks sobiva stiili ja värvusega orhidee valimise üsna lihtsaks. Eksootilise välimusega orhideed teevad kodu külluslikumaks ja erksamaks. Orhideesid saadab teatav kurikuulsus, nagu neid oleks raske kasvatada. Mõningate teadmistega pole orhideede hooldamine aga sugugi nii keeruline. Peaasi, et taim saaks kõik, mida vaja. Valgus Orhideele tuleb tagada õige valgusreziim. Kui palju valgust siis tõmbuvad lehed kollaseks ning kui palju siis tumeroheliseks.

Bioloogia

doc

Vihmamets

Koolibrid ühtlasi ka tolmeldavad õisi. Troopiliste vihmametsade levik: Kesk-Ameerika Amazonase jõgikond Guinea lahe rannik Kongo jõgikond Madagaskari saare idarannik Hindustani ps. läänerannik Sri Lanka saar Indo-Hiina ps. läänerannik Malaka pool saar Okeaania Austraalia põhjarannik 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus a)Valgus Päikese käes olevatel okstel kasvab mitmeid orhidee liike. Nende juured ei ulatu maapinnani ja seetõttu koguvad nad oma vartesse ning lehtedesse vihmavett. Tuukanid elavad kõrgel puulatvades, kus on rohkem valgust, soojust ja söödavaid vilju. Vägeva noka poolest tuntud tuukanid elavad ainult Kesk- ja Lõuna-Ameerika troopilistes vihmametsades. Nad kasutavad oma nokka peenikeste okste tipus kasvavate viljadeni küünitamiseks ja teiste lindude pesaõõnsuste rüüstamiseks. Arvatavasti aitab eredalt

Keskkonnaökoloogia

doc

Kaunis kuldking

Tegelikult võib kuldking kehvades tingimustes rida aastaid vastu panna ka ilma õisi näitamata ja hea hoolduse korral taasõilmitseda. Ehkki kuldkinga leidub hajusalt üle Eesti, on isendirohkemad populatsioonid Lääne-Eestis ja Läänesaartel ning Järva- ja Jõgevamaal, kus üheskoos võib kasvada tuhandeid kuldkingi. Need on selle liigi ühed suurimad populatsioonid kogu levila ulatuses. Looduskaitse Kaunis kuldking oli esimene parasvöötme orhidee, mis võeti kaitse alla. Kaunis kuldking kuulub III kategooria kaitsealustesse liikidesse. III kategooriasse kuuluvad üldiselt laia levikuga liigid, mida kaitstakse selleks, et vältida nende hääbumist."Hävimisohtu sattunud liikide kasvukohti ja elupaiku hoitakse kaitse all. Samal ajal püütakse uurida, kuidas nende liikide paljunemist soodustada. Peamiselt ohustab seda liiki ennekõike inimene õite noppimine, taimede väljakaevamine,

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

doc

Toataimed

Ta vajab kasvuperioodil rikkalikku kastmist ja korrapärast väetamist . Talvel võivad vanemad taimed olla jahedas , kuid külmakraaditeta kohas . Noored taimed , mida on kerge pistikutes kasvatada , vajavad talvel siiski 10-15 soojakraadist temperatuuri . Taim on väga mürgine . [2] Dendroobium (Dendrobium ) Kasutatakse õisdekoratiivse püsikuna siseruumides , talveaedades ja verandadel . Pärit on see taim Lõuna- ja Kagu-Aasiast Kagu-Austraaliani . Dendroobium on peamiselt epifüütne orhidee , mille pikad lehed on vaid taime tipuosas või varrel kahekaruliselt . Varred on pikalt ning mulgjalt paksenenud . Õied on valged või purpursed ., mis on koondunud kaarduvate vartega õisikutesse . Vajab hajusvalgust ja tuleks vältida otsest päikesepaistet . Temperatuur peaks olema soe kuni jahe . Kasta tuleks pehme veega korrapäraselt , muld ei tohi läbi kuivada . Talvel tuleb karvem kasta . Väetada tuleb spetsiaalse orhideeväetisega õitsemisperioodil 1 kord kuus . Ülejäänud

Bioloogia

odt

Kasvatamise juhend

Levila ulatub Kagu-Aasiast troopilise Põhja-Austraaliani. Perekonna nimi tuleb kreeka keelest: phalaina - ööliblikas jaopsis- sarnane. Orhideena kuulub epifüütide hulka kasvades teiste taimede peal ilma toitaineid ammutamata. Looduses kasvavad kuukingad enamasti veekogude läheduses suurte puude tüvedel, mõnikord isegi kõrgel puu võras, kuid mitte kunagi päikesepaistel. Tüvi on umbes 30 cm pikk, lehed on laiad, nahkjad ja lihakad. Kuuking on üks lihtsamini kodus hooldatav orhidee erinevalt mõnedest teistest liikidest, kes on väga kapriissed. Peamine ilu on selles, et õitseb kodus igal aastaajal ning pikka aega, isegi kuni 4-5 kuud. Temperatuur ja niiskus Kuuking vajab niisket ja sooja keskkonda. Aeg-ajalt võib taime piserdada, eriti keskküttega ruumis, sest taim vajab palju õhuniiskust. Temperatuur on soovitav hoida 18-25 kraadi juures. Suvel talub ka kõrgemat temperatuuri. Õiepungade tekkimisel võib hoida jahedamas, 15-17 kraadis ruumis paari nädala vältel

Põllumajandus taimed

Rohkem sarnaseid