NSVL (0)

30ndad -Saksamaa, NSVL , rahvusvahelised suhted
NSVL
Majandus allutatud riigi juhtimisele(käsumajandus):

• 1928.aastal loodi Viisaastaku süsteem, mis tähendas seda, et riik seadis sisse kriteeriumid, mida, kui palju peab tootma ja millise hinnaga müüma. Likvideeriti erasektor , ei olnud eraettevõtteid.
  
• Rõhk oli rasketööstusel(sõjatööstus), mida oli tarvis agressiivse välispoliitika jaoks.
  
• 1934.aastal algas teine viisaastaku plaan(algas stalinlik nep), veel suurem rõhk läks rasketööstusele. Ühele ostjale seati talongisüsteemi asemel piiratud kogus, mida ta tohtis osta.
  
• Provintsis oli kaubandus kehvemalt varustatud, pealinnades paremini.
  
• Kolhoosides töötati tasuta ning see, mis jäi üle riigile ette nähtud toodangust, läks kolhoosidesse.
  
• Defitsiit-tarbekaupade puudus-eelisarenduses oli rasketööstus
  
• Klassielemendid hävitati
  
• Streikidele ja ametiühingutele oli tehtud lõpp, tööpuudus kaotati
  

Isikukultus :

• Venemaa NSFV valitses Vladimir Uljanov , 1934.aastal tuli võimule Jossif Stalin , kes koondas enda kätte tsiviil-, seadusandliku-, täidesaatev-, kohtuvõimu.
  
• GULAG -i asumisele või tapeti paljud endised Lenini kaasmõtlejad ning oblastite ja rajoonide prateifunktsionärid, kes võisid kujutada ohtu Stalini võimule. Stalin kõrvaldas paljud teised mõjuvõimsad juhid nt. Punaarmee juht saadeti riigist välja.
  
• Stalinit kujutatakse positiivsena ning näidatakse väga tähtsana samal ajal erates ajalugu.
  

Poliitjulgeoleku tegevus:

• NSVL-s oli selleks KGB
  
• Kõrvaldas kommunismivastased ja „ohtlikud“ inimesed, kontrollis inimeste eraelu.
  

Ainupartei:

• Ainuke partei, mis oli NSVL-s lubatud, oli Kommunistlik Partei. Teised parteid keelustati .
  

Rasketööstuse eelisarendamine(sõjatööstus):

• Sõjaväekohustuse elluviimine. Sellest kõrvaleviilijad kuulutati tagaotsitatavaks ja nimetati riigivaenlasteks.
  
• Eelisarenduses seetõttu, et kommunistidel oli ikka plaan viia ellu kommunistlikku maailmarevoltsiooni ja nende välispoliitika oli agressiivne.
  
• Loodi kommunistlik Punaarmee ja sõjaväekohustus.
  
• Inimesed olid näljas(1932-1933), sest nõudlus oli liiga suur, aga enamus kergetööstuse toodangust oli suunatud Punaarmee toitmiseks.
  

Agressiivne välispoliitika:

• Soovisid maailma muuta ühtseks nõukogude vabariikide föderatsiooniks.
  
• Loodi Komitern, mis ühendas maailma kõiki kommuniste.
  
• Ühiskonna aktiivsuse tõstmine „ühiste“ eesmärkideni jõudmiseks. ( Oktoobrilapsed ,pioneerid, komsomolid -ettevalmistus parteisse astumiseks). 8-aastaselt hakkas ideoloogiline kasvatus.
  
• Kõik teised riigid olid välisvaenlased
  

Indiviidi huvide allutamine riigi huvidele:

• Esmajärgulised olid sõjatööstuse huvid.
  
• Inimestel ei olnud võimalus enam ise äri teha, sest erasektor kaotati totaalselt.
  
• 1932-1933 valitses rahva seas kõige hullem näljahäda, kuna suur osa kergetööstusest oli suunatud Punaarmee ülalpidamiseks. Rahva nõudlus ei olnud oluline.
  
• Kolhoosides käidi palgata tööl.
  
• Kehtestati piirid, kui palju pidi oma toodangust andma riigile ja seda kõike hoolimata vaesusest.
  

Sise- ja välisvaenlaste otsimine:

• Majanduskriisi ajal oli vaja süüdlast, kes pidi vastutama majanduse sellise languse eest.
  
• Kõik režiimivastased saadeti GULAG-i või lasti maha
  
• Peamisteks kulakud , majanduslikult heal järjel talupojad, keda süüdistati majandusraskustes vaevleva talurahva õnnetuses, inimesed, kes olid „ohtlikud“ Stalini võimule, vähemusrahvused(esmajoones lätlased ja poolakad, sest arvati, et need on natsid ). Ka kõik teiste ideoloogiate esindajad. Paljud teadlased, kes olid liiga targad, sõjaväelased, kes ei saaks planeerida uut riigipööret.Isegi kodanikud, kellel oli kirjavahetus välismaal elava inimeseg, välismaalasega või välismaalt tulnud inimesed, neid arvati olevat spioonid.Paljud partei- ja riigimehed .Välisvaenlasteks demokraatlikud ja kapitalistliku riigid( pms kõik teised riigid)Kulminatsiooniks 1937.aasta.
  
• Tagajärgedeks massiline vaesus (kulakute likv.), õõnestas kommunismi jalgealust(kommunistlike partei- ja riigimeeste likv.), hariduse ja teaduse allakäik( teadlaste likv.), tööstusliku toodangu allakäik(proffesionaalsete tööliste likv.), 6% umbusaldus riigi vastu, tööjõupuudus.
  
• Miks midagi ei tehtud? Inimesi ähvardati terve perekonna kaudu, pidi „kaassüüdlasi“ üles andma, Inimesi arreteeriti väga jaburate asjade pärast, terror oli individuaalne ja seega inimestel ohutum seda mitte märgata, salastatus, paljude inimeste väga tugev usk Stalinisse.
  

Massiteabevahendid allutatud riigi kontrollile :

• Ajalehed, raadio, teatri- ja filmikunst allutatud parteilis-riiklikule aparatuurile. Samuti haridus ja teadus.
  
• Vahetati välja endised ajalooõpetajad ja ülikoolide juhid.
  
• Kirjanduse, filmi ja muusikaga said tegeleda vaid need, kes olid kommunistlikult meelestatud või allutatud ning kes kuulusid vastavatesse ametlikesse organisatsioonides.
  
• Väljaspool seda võrdsustati loometegevust kontrrevolutsiooni ja vaenuliku propagandaga.
  

Ringiliikumine oli piiratud:

• 1934.a passirežiim- võim ütles, kus keegi elab, ilma passita ei tohtinud NSVL-s ringi liikuda(kolhoosnikud neid ei saanudki)
  
• 1939.a. keelati ka linnaettevõtetel ja –töölistel riigisisene ringiliikumine.
  

Saksamaa
Majandus allutatud riigi juhtimisele:

• Suur- ega väikeettevõtteid ei hävitatud ega riigistatud, erasektor jäi samuti alles, aga ettevõtete omanikud nimetati nüüdsest lihtsalt „ juhtideks “, keda kontrolliti.
  
• Hinnad dikteeris riik, talupojad pidid tootma seda, mida riik käskis
  
• Majandusseaduste rikkujaid karistati trahvig, vara likvideerimise või koonduslaagrisse asumisega.
  
• Kollektiviseerimist ei toimunud.
  
• Streikidele ja ametiühingutele oli tehtud lõpp, tööpuudus kaotati
  
• Töötud olid ebatäiuslikkuse ohvrid ja saadeti tihti asumisele.
  
• Saksamaal seati sisse nelja-aasta plaan(2 korda)
  

Indiviidi huvid allutatud riigi huvidele:

• Vaesus nii suur ei olnud, kui Venemaal, sest erasektorit ja rikkaid ei likvideeritud.
  
• Majandus allutatud rasketööstusele
  
• Kannatasid tarbekaupade vähesuse all, sest varustada tuli esmajoones Natside armeed, suurriikidest kuulus relvasutse tootmisele kõige enam kapitali just Saksamaal.
  

Ühe partei valitsus:

• NSDAP
  

Agressiivne välispoliitika:

• Natsionaalsotsialistide peaeesmärk oli ümber töötada ebaaus Versaille ´i rahuleping
  
• Plaan ülemaailmseks sotsialistlikuks revolutsiooniks
  
• Volkdeutche vereine – juhiti Berliinist ja see ühendas, toetas ülemaailmselt kõiki sakslasi.
  
• Laste- ja noorsooorganisatsioonid – ideoloogiline kasvatus – Hitler - jugend (Noorhitlerlased-poistele), Bund Deutcher Mädel(Saksa Tütarlaste Liit-tüdrukutele), Jungvolk – 6-aastastele
  
• Ühiselt Venemaaga olid nende peamised vaenlased liberaal -demokraatlikud riigid, kes vaevlesid kapitalismi käes
  

Isikukultus:

• Hitler oli partei juht ja kõrgeima riigivõimu kandja
  
• 1933-1945 kuulati kõigil 12 parlamendiistungil ainult Hitleri kõnet.
  
• 1934.a. Hitler tuli võimule oli nii kantsler , president kui ka parteijuht
  

Poliitjulgeolek:

• SS – Parteisisene politsei, likvideerisid sisevaenlasi, kuulasid neid üle(loodi juba 20ndatel )
  
• Schutzstaffel – koonduslaager
  
• Gestapo – Poliitilise meelestatuse kontroll
  
• Sturmabteilung – kaitsesid natside koosolekuid ja ajasid laiali kommuniste(istungitelt ja koosolekutelt)
  

Sõjaväestatus – rasketööstuse eelisarendamine;

• Eesmärk über töötada Versaille´i rahuleping ehk uus sõda?!
  
• Ülemaailmne revolutsioon
  
• 1935.a. asusid uuesti sõjaväge taastama – Reini demilitariseeritud tsooni ehitati sõjaväebaasid ja seati sisse üldine sõjaväekohustus.
  

Sise ja välisvaenlased:

• Sisevaenlasteks peamiselt juudid ja kõik teised rahvused ja ideoloogiate esindajad ja hiljem kõik, kes ei olnud võimule meelt mööda
  
• Sisevaenlasi oli vaja selleks, et oma hirmu kõrval nõustuksid nad ohverama enda heaolu (sõjatööstuse eelisarendamine)
  
• Juutide peamine koonduslaager oli sõja ajal Austerwitchzis
  
• Välisvaenlasteks kõik liberaal-demokraatlikud riigid, nim. Kõik riike tegelikult, aga peamised vaenlased olid Prantsusmaa, NSVL, Inglismaa
  

Massiteabevahenid allutatud riigile:

• Haridus, massikommunikatsioon , noorsoo - organisatsioonid allutatud riigile, kuna eesmärk oli inimeste ideoloogiline kasvatamine juba väiksest peale.
  
• Noorsoo-organisatsioonid olid Jungvolk, Noorhitlerlased, Saksa Tütarlaste Liit
  

Prantsusmaa:

• Ei propageerinud avalikult maailmarevolutsiooni. Erakondi oli arvukalt, nii kommunistlikke, kui ka fašistlikke.
  
• 1934.a. üritavad fašistid riiki pöörata, aga see kukub neil läbi, sest puudub ühtne ja tugev juhtimine, polnud tugevad fašistlikku liidrit .3 päeva hiljem moodustati vastasleer fašismile – vasakpoolsed parteid. Üle prantsusmaa toimus poliitiline streik, et maha suruda fašism
  
• 1935.a juunis ühinesid vasakparteid Rahvarindeks.
  
• 1936.a. parlamendivalmimistel saab enamuse Rahvarinne -aitas majanduskriisist üle
  
• Rahvarinne devalveeris frangi 3 korda. Prantsusmaa pank võeti valitsuse kontrolli alla. Kommunistid ei asunud valitsusse aga ärgitasid töölisi mässama ja 1936 aasta streigil on ettevõtted sunnitud seda tegema. Kommunistid on vastu ka maksude tõusudele, aga Rahvarinne teeb seda siiski, kahjumis olnud suurettevõtted riigistati. Suurendatakse toetusi – riigikassa väheneb
  
• Léon Blum – Juhtis Rahvarinde valitsust.
  
• Edouard Daladier – 1938.a, asus juhtima Rahvarinnet, lõhestas oma ebapopulaarse poliitikaga Rahvarinde poliitikad ja see oli Rahvarinde lõpp. Samal aastal tulid võimule parempoolsed parteid.
  
• Prantsusmaa on koostöövalmis NSVL-ga ja pakub välja Ida Pakti idee, mis pidi olema väikeriikide julgeolekutagatiseks. Jätab enda sisepoliitika , julgeoleku- ja kaitsesüsteemid tähelepanuta
  

Hispaania kodusõda(1936-1937)

• Hispaalina vabariik, vasak- ja parempoolsete omavalitsuste võitlused
  
• 1936.a. Rahvarinde moodustamine – vasakpoolse vabariiklased ( katoliiklus ) ja kommunistid(kardeti enam)
  
• 1933-1935 on võimul parempoolsed parteid
  
• 1936.a. saavutas Rahvarinde valimistel enamuse
  

Aeg: 18.juuli 1936.a. – 28.märts 1939.a.

• 18.juuli 1936.a. Algas sõjaline mäss parempoolsete kindralide vandenõu poolt
  
• 28.märts 1939.a. vallutasid natsid Francisco Franco juhtimisel Madridi
  

Osapooled :

• Natsionaalsotsialistid , kes olid juhitud Francisco Franco käe läbi ja ka teised parempoolsed parteid, välisriikidest Itaalia ja Portugal .(falangistid)
  
• Vabariiklased koos teiste vasakpoolsete parteidega, välisriikidest NSVL, töölised, talupojad, Baskimaa, Kataloonia
  

Põhjused :

• Demokraatia ei olnud jõudnud välja kujuneda, oli alles kujunemisjärgus
  
• Anarhistid tapsid katoliiklasi ning toimus anarhistide julm liikumine
  
• Surve Kataloonia ja Baskimaa poolt – moodustasid sõjaväelisi relvastatud rühmitusi.
  
• Nelja kindrali vandenõu, kes planeerisid riigipööret, aga panid hoopis vastased mässama, alguses provintsides, hiljem terve maa, nende keskuseks oli Maroko .
  
• Kindralite riigipöörde ebaõnnestumine – vasakpoolsete erakondade vastupanu leidis laialdast toetust
  

Käik:

• Välisriikide sekkumine paneb sõja venima, sest muidu oleksid vabariiklased enda vastasleeri juba ammu maha surunud
  
• Fašistlik propaganda kuulutas Hispaania kodusõja võitluseks kommunismi vastu ja vastupidi.
  
• Kommunistidest juhid José Dias ja Dolores Ib´ arres koondasid võimu ja vabariiklaste julgeolek sattus kommunismi võimu alla.
  
• 1937.a. Franco väed vallutavad Baskimaa, anarhistide ülestõus Barcelonas. Itaalia asub vallutama rannikualasid.
  
• 1938.a. Franco vägede pealetung Katalooniale .
  
• 1939.a. talvel – Falangistid vallutavad Barcelona.
  

Tulemus:

• Võimule tulid parempoolsed parteid Francisco Franco juhtimisel
  
• Tekkisid pinged nende riikide vahel, kes sõdisid Hisp. Kodusõjas erinevatel pooltel
  

Rahvusvahelised suhtes 30ndate keskpaigast:

• Saksamaa nõuab Lebensraumi nende alade arvelt, milled ta kaotas Versaille´i rahulepinguga(Poola koridur, Elsass -Lotring, Tsaarimaa)
  
• 1935.a. alustab Hitler sõjaväe taastamist. Inglismaa ja Prantsusmaa annavad Saksamaale järele, sest tahavad rahumeelselt asju lahendada.
  
• Inglismaa arvab , et Versaille´i rahulepingu peab ümber töötama.
  
• 1935.a. juunis Inglismaa ja Saksamaa mereväe kokkulepe. Tänu sellele sai Saksamaa omada mereväge. Pandi paika teatud protsent(34%), kui palju sõltus Saksamaa laevastik Inglismaast. Sellega rikub Inglismaa Versaille´i rahulepingut.
  
• 1935.a. hakkab Saksamaa laiendama oma territooriume. Seaduslikult sai endale Tsaarimaa, mis oli 15 aastat Rahvasteliidu hoole all ja pidi peale seda ise otsustama, kas tahab jääda Poolale või Saksamaale).
  
• 1936.a. märtsis okupeeris Saksamaa Reini demilitariseeritud tsooni, rajas sinna sõjaväebaasid, rikub nii Locarno konverentsil seatud tingimusi ja Versaille´i rahulepingut. Inglismaa ja Prantsusmaa ei tee midagi ning Prantsusmaa ei ole sõjaliselt valmiski. Usa oli isolatsionistliku hoiaku võtnud.
  
• 1936.a. toimusid Berliini olümpiamängud, kuhu läksid ikkagi ka teiste lääneriikide meeskonnad, mis näitas austust Saksamaa vastu.
  
• 1936.a. Berliini- Rooma telg – Saksamaa ja Itaalia vahel, sõjalis-poliitiline koostööleping, millega hiljem liitus ka Jaapan. Saksamaa valmistub ette uueks sõjaks ja otsib liitlasi.
  
• 1936.a. Antikominterni pakt – Saksamaa ja Jaapani vahel, hiljem liitus ka Itaalia, kominterni vastane poliitika.
  
• 1938.a. Austria Anschluss – Austria liitmine Saksamaaga. Hitler esitab Austriale ultimaatumi, et Austria peab vabastama represseeritud(mässu tõstnud inimesed, kes istusid vangis) Seyss -Inguart Austria juht, saadab Saksamaale abipalve , mille abil Hitler viibki Anschlussi läbi(austria üks arenenumaid tööstuspiirkondi läheb Saksamaa valduste alla). Lääneriigid ei tee selle peale midagi. Samal aastal Hitleri välispoliitika suunatud Sudeedimaa vallutamiseks, sest seal elab u 3mln sakslast ja Hitler peab neid kui vähemusrahvuslust kaitsma, majanduslikult on väga hea söetööstuspiirkond. 29. Sept. Otsustakse Müncheni konverentsil(Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia), et Sudeedimaa peab kuuluma Saksamaa territooriumide alla. Tsehhoslovakkia ise oli sõjaks valmis. 1939.a. Saksa väed sisenevad Tsehhoslovakkiasse. Saavad endale ka Böömi- ja Määriprotektoriaadid. Slovakkia on nii ehk naa vasallsõltuvuses Saksamaast (vastastikkuse abistamise leping)
  
• 1939.a. kevadel nõuab Saksamaa Poola koridori likvideerimist. Inglismaa ja Prantsusmaa lubavad sellesse sõjaväega sekkuda. Leedu annab Saksamaale Kleipeda linna.
  

Jaapan

• Vastasteks Hiina, NSVL,USA, Hiina nõrk vastane ja killustatud sisepoliitiliselt. 1931 .a. okupeerib Jaapan Mandžuuria ja kuulutab selle Madžukuo keisririigiks, mille valitsejaks saab endine Hiina keiser . 1937.a. Jaapan visati Rahvasteliidust välja. Eiras Washingtoni konverentsi nõudmisi.
  

Itaalia

• 1935-1956 sõdib Etioopiaga, mis sai Itaalia kolooniaks. Etioopia oli varem iseseisev riik ja Rahvaste Liidu liige. Sellega rikub suhted lääneriikidega ja tulevane liitlane on hoopis Saksamaa(Berliini-Rooma pakt 1936.a.)
  
• 1937.a. astus Rahvasteliidust välja ja sõlmib Jugoslaaviaga mittekallaletungi lepingu.
  
• 1939.a. kevadel hõivas itaalia ka Albaania .
  

• 23.august 1939.a. Molotovi-Ribbentropi pakt – NSVL ja Saksamaa vahel. Mittekallaletungi leping. Jagavad Euroopa tegelikult ära. Venemaa saab aega sõjaks ette valmistuda ja mõtleb järjekordselt maailmarevolutsioonile. Saksamaa saab selle lepingu järgi ihaldatud alad tagasi ja samuti kindlustavad nad üksteise seljatagust. Venemaale : soome,Läti,Eesti, pool Poolat ja Rumeeniat.Sõja ajal Leedu samuti NSVL-le
  
• 1935.aPrantsusmaa ja NSVL vaheline üksteise toetamise leping, mis läks Poola koridori pärast luhta.
  
• Saksamaa tahtis kaotada Poola koridori ja samal ajal hoidis Poola ka natside poole, sest kartis kommunismi rohkem. Otsustas mitte eirata Saksamaaga seotu lepingute tingimusi.