Rooma põhiperioodid (2)

ROOMA PÕHIPERIOODID

• Kuningate aeg Roomas 753-509aastat eKr
  

Pärimuse järgi valitses Roomas esimese kuningana Romulus . Kokku valitses üksteise järel seitse kuningat. viimased kolm olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. aastal eKr kuningavõim kukutati . Kehtestati vabariik.

• Varane vabariik 509-265 aastat eKr
  

V sajandil eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. Suur tagasulöök tabas Roomat 390. aastal, kui Itaaliasse tungisid gallid , roomlased said hävitavalt lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma. Kaotusest hoolimata taastasid roomlased oma võimsuse ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult.

• Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 aastat eKr
  

Itaalia vallutamise järel sattusid roomlased konflikti tugeva Kartaago riigiga. Rooma ja Krataago pidasid 3 sõda mis on tuntud Puunia sõdadena. Samal ajal kui Rooma võitles Kartaagiga suurendas ta oma võimu ja valdusi ka ida suunas. 146. aastal liitsid roomlased pärast mitmeid oma riigiga Makedoonia ja Kreeka. 133. aastal pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike- Aasia roomlastele. Rooma oli tõusnud ülekaalukalt tugevaimaks riigiks Vahemere maade seas.

• Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 aastat eKr
  

Seni kodanikest koosnenud vägi aendati elukutselise palgaväega. Algasid kodusõjad sõdurite hulgas populaarse väepealike vahel. Peagi tõusid võimsamate riigimeeste ja väepealikena esile Pompeius ja Caesar , kes sõlmisid liidu riigi ühiseks juhtimiseks . 49. aastal eKr Pompeiuse ja Caesari vahel kodusõda. Otsustav lahing toimus aasta hiljem Kreekas, Pompeius sa lüüa, põgenes kuid tapeti. Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks. Kuid suur osa Rooma aristokraatiast polnud ainuvalitsejaga rahul. 44. aastal eKr tapsid senaatoritest vandenõulased senati istungi ajal Caesari. Võimule tõusid kaks Caesari pooldajat- Antonius ja Octavianus . Antonius abiellus Egiptuse valitsejanna Kleopatraga. Kuid varsti puhkes ka Antoniuse ja Octavianuse vahel kodusõda. Antoniuse laevastik sai lüüa ja Antonius põgenes Egiptusesse , kus nii tema kui ka Kleopatra ennast tapsid. Seejärel vallutas Octavianus Egiptuse ja ühendas seega kõik Vahemere maad oma ainuvalitsuse alla. Seda sõndmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks.

• Varane keisririik aastatel 30 eKr- 235 pKr
  

Octavianus võttis endale aunimetuse Augustus ja tema ainuvalitsus tõi pika rahuperioodi, koos sellega majanduse õitsengu. Kui Augustus suri, oli enamik roomlasi ainuvalitsuse omaks võtnud. Mitmed Augustuse järglased olid lähikondsete ja Rooma ülikkonna vastu ülekohtused ja said tuntuks julmade valitsejatena. Eriti kurikuulus oli Nero , kes tappis nii oma naise kui ema ning lasi tappa kma arvukalt senaatoreid. 64. aastal kui suur osa Roomast tulekahjus hävines, levisid jutu et Nero lasi linna põlema panna. Kuid see kõik ei toonud kaasa riigi nõrgenemist. Traianuse valitsemisajal saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti. Rooma võim oli kindlustatud kõigis Vahemerd ümbritsevates riikides. Impeeriumi piiridele rajati tugevad kindlustusvööndid, kaitsmaks riikki väljapool olevate barbarite eest. Kõige paremini on säilinud keiser Hadrianuse rajatud nn Hadrianuse vall .
II sajandi lõpul ja III sajandi algul hakkas olukord riigis halvenema: riigipiire ründasid välisvaenlased ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad.