Virginia referaadi sisu (0)

Virginia
(Commonwealth of Virginia)
Ajalugu: Kui inglased 17.sajandil Virginia rannikul maabusid, leidsid nad eest siuu indiaanlaste väikesed suguharud monahoac’id, catawba’d, saponid, monacan’id ja tutelod, algonkini murdeid kõnelnud powhatan’id ning irokeesikeelsed cheraw’d ja nottaway’d. 1607. Aastal jõudsidChesapeake’i lahte Londoni ja Pymouthi kompanii saadetud laevad uusasutatega, kelle eesotsas oli energiline kapten John Smith. Juba laeval avati pitseeritud kiri, milles loetleti seitse nõukogu liiget, kes asutatava koloonia juhtimise oma õlgadele pidid võtma. Pärast pikemaid sobiva paiga otsimissi peatuti Jamesi jõe kaldal . 13.mail 1607. Aastal pandi alus Uue Maailma esimesele püsima jäänud inglaste asundusele. Ehitatava linnakese nimeks pandi Inglise kuninga auks Jamestown. 1611 . Aastal sai Virginia koloonia kuberneriks Thomas West , parun de La Warr ehk lord Delaware. Koloonia laiendamisel toimus indiaanlastega hulganisti kokkupõrkeid. 1619. Aastal sai Virginia koloonia omavalitsuse, mis oli Uus-Inglismaal esimeseks demokraatlikuks rahvaesinduseks. Aastast 1763 oli Virginia Põhja-Ameerika kolooniate iseseisvusliikumise kants. 15. Mail 1776. Aastal kuulutas Virginia end iseseisvaks. Yorktownis leidis 1781. A. Aset Ameerika Iseseisvussõja otsustav lahing. Kodusõja ajal (1861-1865) oli Virginia lõunaosariikide konföderatsiooni keskus ja ka peamine lahingutanner. 1863. Aastal eraldus Lääne-Virginia omaette osariigiks.
Nimi: Virginia sai oma nime Inglise kuninganna Elizabeth I auks, keda nimetati Virgin Queen ’iks ’neitsikuningannaks’.
Hüüdnimed: Virginia kõige varasem hüüdnimi on The Old Dominion ’vana dominioon ’. 1663. Aastal koondas Inglise kuningas Charles II Virginia väed oma egiidi alla ja liitis koloonia Prantsusmaal, Iirimaal ja Šotimaal asunud dominioonidega. Virginia kohta on sageli kasutatud ja nimetust The Cavalier State nende varaste asunike pärast, kes olid inglismaale lojaalsed ja Mother of States ’osariikide ema’ , sest ta oli kõige esimene koloonia. Et ühendriikide varases poliitikas ja diplomaatias domineeris Virginia aristokraatia , on osariik saanud hüüdnime Mother of Presidents ’presidentide ema’ ja Mother of Statesmen ’riigimeeste ema’.
Moto : Sic semper tyrannis ’Nii juhtub türannidega alati’.
Laul: ’’ Carry Me Back To Old Virginia’’ (’’Kanna mind tagasi vanase Virginiasse’’; 1940).
Osariigiks saamise aeg: 25. juuni 1788 (10.osariik).
Lipp: Lehvival sinisel lipukangal osariigi vapp .
Pitsat (vapp): Aversil: tupes mõõga ja odaga rooma jumalanna Voorus seisab mahapaisatud türanni kehal, sümboliseerides sellega ahelaist vabanemist ja priiust, paremal türanni peast äravõetud kroon. All osariigi moto, üleval sõna VIRGINIA, kõike ümbritseb viinapuuokstest pärg. Reversil: rooma jumalannad Vabaddus, Igavik ja Viljakus ning sõna PERSEVERANDO ’püsivalt’.
Lind: kardinal (Cardinals cardinalis; 1950).
Lill: kontpuu valge õis (1918).
Koer: ameerika rebasekoer (1966)
Puu: ameerika õiskontpuu (Cornus florida; 1956).
Jook: piim (1982)
Karp: austrikarp (Crassoostraea virginica 1974 ).
Pindala: 105 586 km2 (36. Koht).
Pinnamood: Rannikut liigestavad lahed ja jõed lehtersuudmed, paigutati soostunud rannikumadalikele järgnevad sisemaal astanguna kerkiv Piedmonti lava ja pikiorgudega (sh. Shenandoah’ oruga) üksteistest eraldatud Apalatšide ahelikud ( Blue Ridge,Allegheny).
Kõrgeim koht: Mount Rogers , 1746 m üle merepinna .
Madalaim koht: Atlandi ookean.
Rahvaarv: 6872912 (1999; 12. Koht).
Suuremad firmad: Mobil Corporation , Mars inc.
Majandus: Ligi 2/3 osariigi pindalast katab mets. Kaevandatakse kivisütt, tsingi- ja titaanmaaki, murtakse ehituskive. Peamised töötlevad tööstusharud on tubaka-, keemia-, puidu- ja tekstiilitööstus ning laevaehitus. Kasvatatakse tubakat , sojauba , maapähklit, nisu, maisi, kartulit, bataati, tomatit ja õunu, peetakse veiseid ja sigu . Chesapeake’i lahe ääres on oluline kala- ja austripüük.
Pealinn: Richmond.
Suuremad linnad: Virginia Beach , norfolk, Arlington.
Huviväärsused: Virginias on 178 muuseumi ja ajaloomälestist. Richmondi Virginia Museum of Fine Art on USA esimene riiklik kunstimuuseum . Muuseumis on esemed alates Vana-Egiptusest kuni Salvador Daili moodsate kunstiteosteni. 280 pealtvaatajakohaga Virginia teadusmuuseumi planetaariumis on järele aimatud maailmaruumi ja külastajad võivad sooritada omapärase ekskursiooni tähtede maailma.
Sport : Põhja-Ameerika suurtesse profiligadesse kuuluvad Võistkondi Virginias ei ole. Populaarsemad spordialad on tennis , golf, ujumine , sõudmine, purjetamine ja veesuusatamine. Osariigis on 180 avalikku ja eragolfiväljakut.
Tuntumad inimesed: Virginias on sündinud kaheksa Usa presidenti: George Washington, Thomas Jefferson , James Madison , James Monroe , William Henry Harrison, John Tyler, Zachary Taylor ja Woodrow Wilson. Näitlejatest on tuntuimad Warren Beatty, Shirley MacLaine ja Sandra Bullock ning muusikutest June Carter ja Ella Fitzgerald. Sportlastst nimekaim on Arthur Ashe, esimine mustanahaline meestennisist, kes võitis wimbledonis üksikmängu.
Pühad: uusaasta, M. L. Kingi sünnipäev, G. Washingtoni sünnipäev, mälestuspäev, tööpüha, iseseisvuspäev.