Iseseisvuse väljakuulutamine
Päästekomitee loomine oli riiklikult väga oluline. See moodustati
19.veebruaril Maanõukogu vanematekogu otsusega iseseisvuse
väljakuulutamiseks. Päästekomiteesse kuulusid tuntud poliitikamees Konstantin Päts, advokaat Jüri Vilms ja arst Konstantin Konik .
21.veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti teksti.
Päts ja Vilms tegid samal päeval katse sõita Haapsalusse, et see
seal kõigile avalikult ette lugeda. Sellest tuli aga loobuda , sest sakslased jõudsid enne kohale. Siis tahtsid Päästekomitee liikmed
Päts ja Vilms sõita Tartusse , et see seal kõigile ette lugeda.
Kahjuks nurjus ka see katse neil. Peale kahe katse nurjumist
otsustasid nad teha manifestist mõned koopiad ja saata need
kõikidesse suurematesse linnadesse, kus need sobival hetkel rahvale
ette loetakse. Kõige esimesena loeti manifest ette 23.veebruaril
Pärnus. Päev hiljem tehti sama ka Viljandis. 24.veebruari
pärastlõunal sõitsid Päästekomitee liikmed oma salakorterist
kesklinna, kus iseseisvuslaste keskuseks oli kujunenud Riigipanga
hoone. Seal moodustati 24.veebruari õhtul Eesti Vabariigi Ajutine
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
gerli1
Õppematerjali autor
Konstantin Päts Konstantin Päts oli Eesti esimene president. Pätsil oli kaks äärmuslikku rolli: esiteks positiivne osa novembris 1918, kui oli otsustamisel vastloodud Eesti Vabariigi iseseisvuse kaitsmine Punaarmee pealetungi eest ning teiseks negatiivne roll septembris 1939 Moskva baasidelepingu nõudmiste vastuvõtmisel, loobudes omariikluse kaitsest relva jõul. Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Pätsi koolitee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Raeküla alevisse kolides jätkusid tema õpingud Pärnu Nikolai koolis. Hiljem õppis Päts Riia Vaimulikus Seminaris ning Pärnu Gümnaasiumis. 1898. a lõpetas Päts Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900. a asus Päts advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. Tol ajal oli läbilöögivõimelisi
KONSTANTIN PÄTS 23.02. 1874 18.01. 1956 Referaat Tallinn 2007 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Konstantin Päts - Eesti Vabariigi looja................................................................................4 Võitlus eestlaste õiguste eest............................................................................................... 5 Konstantin Päts - riigivanem ja esimene presient................................................................8 Konstantin Päts kui isiksus................................................................................................ 10 Konstantin Pätsi elutee lõppes nõukogude vaimuhaiglas..................................................11 Kokkuvõte..........................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus...........
Võimu ülevõtmine maakondades; iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus, Viljandis ja Paides. Tallinnas sündmused 24.–25.02.1918. Päästekomitee päevakäsud ja Ajutise Valitsuse moodustamine Poliitilise mõtte areng 1917: Vene föderatsioon, Balti puhverriik, enesemääramise idee. Poliitilse mõtte areng 11.–13. (24.–26.) märtsil toimub Tartus Eesti maakondade ja linnade esindajate nõupidamine Eesti saatuse üle. Osalevad J. Tõnisson, K. Päts, O. Strandmann jt. Nõutakse autonoomiat vaba Venemaa koosseisus, eestlaste asuala ühendamist Eesti- ja Liivimaal J. Tõnisson juba 8.03 Peterburi Lvovi jutule –autonoomiasooviga. Tõnisson, J. Vilms ja Otto Strandam koostasid memorandumi, kus ettepanek Vm muutmiseks föderatiivseks riigiks. Eesti autonoomia: mõlemas kubermangus loodaks korraga kummaski omavalitsus. See 18.03 Peterburi. Viimistleti. Lõplik variant – eestlaste territoorium üheks koos autonoomiaga.
EESTI VABARIIGI SÜND EESTI VABARIIGI VÄLJAKUULUTAMINE Veebruar 1918 alustas Saksamaa pealetungi 24.veebruar 1918 loeti ette iseseisvusmanifest Tallinnas Reaalkooli ees 25.veebruaril 1918 jõudsid saksa väed Tallinna, kes keeldusid Eesti Vabariiki tunnustamast SAKSA OKUPATSIOON Sakslased okupeerisid kogu Eesti Arreteeriti Konstantin Päts. Eesti Ajutine Valitsus läks põranda alla. Saksamaa kaotas I maailmasõja. 11. November 1918 läks võim taas tagasi Konstantin Pätsi juhitud Ajutisele Valitsusele. EESTI VABADUSSÕDA 1918-1920 1919.a määrati Eesti sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner Eestile tuli appi Soome, Inglismaa, Taani, Rootsi 24.veebruar 1919 vabastati Eesti pind võõrvägedest Konstantin Päts (18741956) · Esimene Eesti vabariigi president
Gustav Adolfi Gümnaasium Kaido Ratas-Pähnapuu Konstantin Päts Referaat Juhendaja: Katrin Vöörmann Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................3 Konstatin Pätsi vanematekodu ja lapsepõlv..........................................4 Õpingud...................................................................................5 K.Pätsi riigimehe arengulugu ja ametid..................
Kahe nädalaga olid bolsevikud Eestist välja löödud. Suuremates keskustes võtsid rahvuslikud jõud põgenevalt bolsevikelt võimu üle veel enne sakslaste saabumist. Päästekomitee moodustamine: riiklikult oli see ääretult tähtis organisatsioon. See moodustati 19. veebruaril 1918. aastal Maanõukogu vanematekogu otsusega ning oli mõeldud eelkõige tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvumise väljakuulutamiseks. Koosnes 3 liikmest poliitikamees Konstantin Päts, advokaat Jüri Vilms ning arst Konstantin Konik. Päästekomitee tegevus: 21. veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvus manifesti teksti. Samal päeval tegid Vilms ja Päts katse Haapsallu sõita, et seal Eesti 1. polgu kaitse all iseseivumismanifest ette lugeda. Kahjuks jõudsid saksa väed Haapsallu enne Päästekomitee liikmeid ning plaan katkestati. Kuna katse manifesti ette lugeda nurjus ka Tartus, tehti sellest
ainsana on Eestis kehtivad. · Hakati otsima toetust Lääne-Euroopa riikidelt. · Asutava Kogu valimised katkestati enamlaste poolt. · Valmistuti iseseisvuse väljakuulutamiseks iseseisvusmanifestiga ajal, mil enamlased taanduvad Saksa pealetungi eest. Maapäeva laialisaatmine enamlaste poolt Iseseisvuse väljakuulutamine · 18. veebruar algab Saksa armee üldpealetung. · 19. veebruar moodustatakse Eestimaa Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. · 21. veebruar koostati Iseseisvusmanifest. · 23. veebruar Pärnus loetakse manifest esmakordselt avalikult ette. Õhtul asuvad enamlased Tallinnast põgenema. Eestimaa Päästekomitee Konstantin Konik Konstantin Päts Jüri Vilms Iseseisvuse väljakuulutamine 24. veebruar 1918: · Rahvuslikud jõud eesotsas Omakaitsega haaravad Tallinnas kontrolli. · Päästekomitee liikmed moodustasid Eesti Vabariigi
Astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu. Rünnati baltisaksa ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Kõneleti avalikes paikades ja eesti keeles, esikohal olid rahvusaated. Vajalikuks peeti eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega, maa- ja haridusreforme. Tähelepanuta jäeti sotsiaalsed vastupanud ning rahvast käsitleti ühtse tervikuna. Tallinna radikaalid Teataja (1901), õigusteaduskonna lõpetanud Konstantin Päts. Haritlased (Anton Hansen Tammsaare, Eduard Virgo, Johannes Voldemar Veski jt.) Ei eitatud ühiskonna sotsiaalset lõhestatust. Propageeriti majanduse edendamist. Eestlaste rahvustunde nõrkuse peamiseks põhjuseks peeti majanduslike positsioonide haprust. Sihiks seati eestlaste majandusliku olukorra parandamine, tõrjuti kõrvale baltisakslased. Loodi liit vene demokraatidega ja kasutati ära ülevenemaalised reformid. 1904
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid