Päts (0)

Iseseisvuse väljakuulutamine
Päästekomitee loomine oli riiklikult väga oluline. See moodustati 19.veebruaril Maanõukogu vanematekogu otsusega iseseisvuse väljakuulutamiseks. Päästekomiteesse kuulusid tuntud poliitikamees Konstantin Päts, advokaat Jüri Vilms ja arst Konstantin Konik . 21.veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti teksti. Päts ja Vilms tegid samal päeval katse sõita Haapsalusse, et see seal kõigile avalikult ette lugeda. Sellest tuli aga loobuda , sest sakslased jõudsid enne kohale. Siis tahtsid Päästekomitee liikmed Päts ja Vilms sõita Tartusse , et see seal kõigile ette lugeda. Kahjuks nurjus ka see katse neil. Peale kahe katse nurjumist otsustasid nad teha manifestist mõned koopiad ja saata need kõikidesse suurematesse linnadesse, kus need sobival hetkel rahvale ette loetakse. Kõige esimesena loeti manifest ette 23.veebruaril Pärnus. Päev hiljem tehti sama ka Viljandis. 24.veebruari pärastlõunal sõitsid Päästekomitee liikmed oma salakorterist kesklinna, kus iseseisvuslaste keskuseks oli kujunenud Riigipanga hoone. Seal moodustati 24.veebruari õhtul Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mis koosnes demokraatlike erakondade esindajatest. Peaministriks sai Konstantin Päts. Samal ajal trükiti iseseisvusmanifeste. Selle eksemplare kleebiti igale poole tänavatele ja kuulutustulpadele. 24.veebruaril ei toiminud manifesti avalikku ette lugemist, kuna sel ajal oli tähtsamatki teha. 25.veebruari hommik Tallinnas oli väga pidulik. Majadel lehvisid rahvuslipud, helisesid kirikukellad. Keskpäeval korraldati sõjaväe paraad . Sõjaväeparaadi sissejuhatuseks luges Ajutise Valitsuse peaminister , Konstantin Päts, avalikult ette iseseisvusmanifesti. Eesti üürike iseseisvus katkes ligi üheksaks kuuks, sest linna marssisid Saksa üksused. Algas saksa okupatsioon .
Konstantin Päts
Konstantin Päts sündis 23.veebruar 1874 aastal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Tema haridustee oli pikk. Esmalt õppis Päts Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis. Päts on õppinud veel Pärnu Nikolai koolis, Riia vaimulikus seminaris . Konstantin õppis hästi. Tema lemmik aine oli kreeka keel. Juba noorelt tundis ta huvi ühiskondliku ja poliitiliste probleemide vastu. Eesti keele tunnid olid nii Konstantinile kui ka ta eestlastest kaasõpilastele otsekui omamoodi ärkamisaeg. Konstantin Päts õppis vaimulikus seminaris neli aastat, läbides selle üldharidusliku osa. Nüüd tuli valida - kas koolist lahkumine või jätkamine ja õigeusu preestriks valmistumine. Konstantin otsustas gümnaasiumi viimase aasta õppida Pärnus. Teda õpiti tundma kui andekat, hoolast ja tagasihoidlikku koolikaaslast. Selles koolis panid tähele tema suurt keeleannet, ning kooli direktor soovitas Pätsil edasi õppida Moskva Ülikoolis keeleteaduse alal. 1898 aastal lõpetas Taru Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. Peale ülikooli ei tahtnud Päts Tartusse jääda, ning läks Tallinna. Kõik arvasid, et seal ta tööd ei saa, kuid nad eksisid. 1900 aastal asus Päts tööle Jaan Poska abilisena. Töö Poska advokaadibüroos vältas vaid umbes aasta. 1901-1905 andis ta välja ajalehte „Teataja”. Pätsil õnnestus kaasa tõmmata noori radikaalselt mõtlevaid suleseppi, kellest hiljem said tuntud Eesti kirjanikud või poliitikud . „Teataja” esimese numbri ilmumine 10.novembril 1901 äratas ülemaailmset tähelepanu.
Päts tegutses aktiivselt omavalitsusreformiga seotud küsimustega, mis Valitsuse poolt kinnitati. 19.veebruar 1918 sai temast Päästekomitee esimees. Konstantin Päts oli Eesti esimene president . Eesti tuntud riigimeeste hulgas on kahtlemata üheks suur- kujuks Konstantin Päts. Ta pidas pikki aastaid võitlust võõraste võimudega Eesti vabaduse eest. Tema juhtimisel loodi Eesti Vabariik. Elulugu ja isikliku elu sündmused on tihedalt läbi põimunud Eesti vabadusvõitlusega ja iseseisvuse saamislooga ja Eesti riigi ülesehitusega. Konstantin Pätsi nimi on kustumatult kirjutatud Eesti ajalukku.
Saksa okupatsioon
25.veebruaril hõivas Saksa sõjavägi Tallinna. Viimase Eesti linnana vallutasid sakslased Narva 5.3.1918. Nüüd algas Eesti ajaloos üle kaheksa kuu kestnud karm Saksa okupatsioon, mis murdus alles siis, kui Saksa keisririik 11.11.1918 kokku varises. Loomulikult ei tunnustanud Saksamaa iseseisvat Eesti Vabariiki. Ajutise Valitsuse ja Maanõukogu tegevust ei sallitud. Rahvaväeosad saadeti laiali, poliitiline tegevus keelati, trükisõna allutati tsensuurile. Demokraatlikult valitud eestlastest omavalitsusjuhid asendati baltisakslastega ja ametlikuks asjaajamiskeeleks sai saksa keel. Paljud rahvuslikud poliitikud – peaminister Konstantin Päts, Päästekomitee liige Konstantin Konik ja teised vangistati. Päästekomitee liikmed üritasid pääseda kindrali audientsile, ent ta ei võtnud neid algul vastu. Kindral keeldus igasugustest suhtlemistest nii Päästekomitee kui ka Ajutise Valitsuse esindajatega. Alles 1.märtsil võttis kindral vastu Konstantin Pätsi, Jüri Vilmsi ja Jaan Poska kui kohaliku linnaomavalitsuse esindajad.
Esimese maailmasõja lõpp pidi tegema lõpu ka Saksa okupatsioonile Eestis. Kui võimud sattusid tõsistesse raskustesse, andsid nad loa Ajutise Valitsuse kokkukutsumiseks. Ajutise Valitsuse esimene legaalne koosolek, üle mitme kuu, toimus 11. november 1918. Võim läks eestlaste kätte täielikult alles 21.november, kui Riias sõlmiti Eesti-Saksa Kokkuleppe. Omariikluse püsimajäämine polnud ikka veel kindel, sest enamlased koondasid idapiiri taga sõjalist jõudu Eesti alade taasvallutamiseks.
Võitlus eestlaste õiguste eest
Pätsi võitlus eesti rahva eluõiguste eest jõudis tulipunkti 1905. aastal, kui nõudis vabade valimiste teel rahvasaadikute kokkukutsumist, kodanikele vabaduste kindlustamist, Eesti- ja Põhja- Liivimaa ühendamist üheks kubermanguks ning suuremaid õigusi eesti keelele. Kui 1917. aastal Venemaal võim kokku varises, mõistis Päts, et nüüd on viimane aeg kasutada võimalust ja Eesti rebida Venemaa küljest lahti. Päts töötas välja maaomavalitsuste korraldamise seaduse eelnõu, selle vene valitsus ka kinnitas. See oli üks esimesi suuremaid võitusid, sellega loodi ajutine maanõukogu. 1917. aasta sügisel valiti Päts Eesti Maavalitsuse esimeheks. See mängis edaspidi suurt rolli Eesti iseseisvuse saavutamisel. Eesti poliitilised sihtjooned ja rahvusliku võitluse edaspidine taktika pandi paika Eesti rahvuskongressis, mis kutsuti kokku 1917. aasta juunis. Päts valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimeheks. Vene riigi pidev lagunemise tingimustes tuli Päts ja teised juhtivad tegelased otsusele, et Eesti ainsaks teeks saab olla Venemaast lahku löömine. Seda sundis tegema ka Saksa vägede lähenemine, kes valmistusid Eestit okupeerima. 19. veebruar 1918 aasta valis Maapäeva vanematekogu kolmeliikmelise päästekomitee koosseisus, Päts, Vilms ja Konik. Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse 24. veebruaril. 25. veebruaril jõudsid sakslased Tallinna ja algas saksa okupatsioon.