Pagulased (0)

Pagulased
Pagulane on isik, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usu, rahvuse sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud . ÜRO Pagulasseisundi Genfi konventsiooniga määratleti 1951. aastal rahvusvahelised reeglid pagulasseisundi defineerimiseks ning varjupaiga andmist puudutavad reeglid. Need annavad kõigile põgenikele õiguse sellele, et nende avaldust vähemalt kaalutakse riigis, kus nad varjupaika taotlevad . Dublini konventsioon  sätestab, et pagulane võib varjupaigataotluse esitada vaid ühes riigis – esimeses Euroopa Liidu liikmesriigis, kuhu ta saabub
Põgenike laviin on Euroopat tabanud sellepärast, et meist lõuna pool on tekkinud terve riikide ja piirkondade vöönd , kus miljonite inimeste tavapärane elu on segi löödud või lausa võimatuks tehtud. Süüria, Iraak, Liibüa , Somaalia on jagunenud läbisegi omavahel võitlevateks sõjapealike võimualadeks, kus on põimunud usulised, rahvuslikud, majanduslikud ja hõimuhuvid ning kõrvuti eksisteerivad tänapäevane tipptehnoloogia ja keskaegsed arusaamad moraalist ja ühiskondlikest suhetest. Inimelu ja inimväärikus on nendes konfliktides üpris väärtusetu. Sellest tulenevalt on saanud tekkida ka ulatuslik inimkaubandus , kus kriminaalsed jõud on leidnud endale tulusa äri inimeste „abistamisega“ euroopa riikidesse. See, et põgenike veesõidukid on avariilised, ei ole juhus , vaid osa kuritahtlikust plaanist: kõikidel riikidel on kohustus merehädalisi päästa, kuid pole mingit kohustust osutada abi nendele, kes purjetavad niisama merel ja on piiririkkujad.
Kuid kindlasti on pagulaste varjus saabumas euroopasse palju immigrante, kes otsivad paremate sotsiaaltoetustega riikides hõlpsamat elu. Näiteks paljud suunduvad reeglina Saksamaa suunas ja need , kes osutuvad pagulasteks, saavad 300 EURi kuus toetust, või näiteks 2014. a vana-aasta õhtul keeldus 43 süürialasest asüülitaotlejat Põhja-Rootsis Grytanis bussist väljumast, ähvardades näljastreigiga. Asüüliotsijad pidasid paika neile sobimatuks, kuna linn on väike ning kliima sobimatu, külm.
Euroopa Liit võib teeselda lahkust ja inimlikkust, kutsudes pagulasi enda juurde (viimasel ajal teeb seda kõige aktiivsemalt Saksamaa). Kuid rahulolematud pole üksnes kohalikud rassistid, vaid ka mitu Aafrika riiki on väljendanud muret selle üle, et Euroopa meelitab massiliselt noori ja hakkajaid inimesi, mis tekitab päritolumaades probleeme. Juba on kuulda hääli, et praegune immigratsioonipump täidab samu eesmärke, mis 18.-19. sajandi orjakaubandus.
Selle kõige eest ei ole vastutav ainult Euroopa Liit. Näiteks sõda Venemaaga Ukrainas. Muidugi ei ole Euroopa poliitikute ja riigimeeste rinnaesine siin päris plekitu, aga lääne võimuses ei ole lõuna konfliktikoldeid lihtsalt kustutada. Seega peame tegelema tagajärgedega, silmi olukorra ees kinni pigistamata. Seoses Euroopa Komisjoni plaanitavate kohustuslike kvootidega pagulaste vastuvõtmisel on rõhutud solidaarsusele Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastutuse jagamisel. See on juba lõhestanud Euroopa liitu. Näiteks: Sellised kvoodid ei meeldi paljudele euroopa liikmesriikidele, paljud riigid sulgevad riigipiirid mis varem avatud olid.
Eesti andis eelmisel aastal varjupaiga kokku 20 välismaalasele, kelle hulgas oli enim Sudaani kodanikke ning järgnesid võrdselt Süüria ja Kosovo kodanikud, . Enim taotlusi sai Eesti Ukraina kodanikelt ehk 58, kuid seni pole Eesti neist ühegi taotlust rahuldanud.
Eestlastel on kõhklusi ja kahtlusi pagulaste vastuvõtmisega. Tekib palju küsimusi , et kuhu neid paigutada ja kuidas, et ei tekiks getostumist, mis muu maailma näitel tekitab probleeme. Kuidas pagulased intrigeerida ühiskonda, et nad õpiksid ära eesti keele ja omaksid ka töökohta, et nad austaksid meie kultuuri ja kombeid. Samas ei saa märkimata jätta ka reaalset terrorismiohtu.
Eesti riik, paljud omavalitsused ja ennekõike tavalised inimesed on andnud oma rahalise panuse sõja kätte jäänud ukrainlaste toetuseks . See on vähim, mida teha saame. Aga nii kaua, kui ajutistki varjupaika saanute arv on null, näitame end südametu riigina.
Eesti võiks küll vastu võtta pagulasi, aga selleks peaks riik kehtestama kindlad reeglid.
1.Asüülitaotleja taustakontroll
2.Eesti keele õpe
3.Kindel töökoht
4.Neile kehtivad samad reeglid, toetused ja kohustused nagu põliselanikele.