Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandustegevus ja majanduspoliitika. Riigi roll majanduse kujundamises. Ühishüvede tarbimine. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Sotsiaalne grupp. Tänapäevane sotsiaalne jaotus. Huvid
reeglipärasused). Tsivilisatsioon on hästi korraldatud kõrge kultuuriga ühiskond. Kasvav tsivilisatsioon on ühiskond, kes jätkab kasvamist juhul kui ta on edukas vastama väljakutsetele, mis provotseerib uue väljakutse, muutes liikumise kestvaks protsessiks. Tunnus: enesemääramine; Eeldus: väljakutsetele vastamine. Kujunemine inimkarjast riigini: Inimkari  sugukond(matriarhaat-patriarhaat)  hõim  naaberkogukond(rahvas)  riik Ühiskonna ajalooline kujunemine: Ühiskonna mudel Asustus Majanduse eripära Küttide ühiskond Ajutine Jaht Nomaadide ühiskond Ajutine Karjakasvatus Agraarühiskond Püsiv, hajali, linnad kui administratiivkeskused Kõige olulisem on maaomand Industriaalühiskond Püsiv, suurlinnad Masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond Püsiv, metropolid, tööjõu vaba liikumine Teenused, oskused Ühiskonna mudelite võrdlus: Ühiskonna mudel: Agraarühiskond
Tunnus: enesemääramine; Eeldus: väljakutsetele vastamine. Agraarühiskond: püsiv, hajali, linnad kui administratiivkeskused. Kõige olulisem on maaomand Industriaalühiskond: püsiv, suurlinnad. Masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond: püsiv, metropolid, tööjõu vaba liikumine. Teenused, oskused Industriaalühiskonna eesmärk: suurendada standardtoodangut Teabeühiskonna eesmärk : suurendada individuaalset loovust Tänapäeval: 1) avatud ühiskond  demokraatlik, kus riik moodustab vaid ühe sektori 2) suletud ühiskond  korralduselt totalitaarne. Avatud ühiskond ka kodanikuühiskond : - vabatahtlikud kodanikuühendused; (tsiviilühiskond) - kõige aluseks on kodanikuaktiivsus - kodanikuühendused mõjutavad ühiskonda. Avatus tähendab kodanikuühiskonna puhul seda, et ühiskonna liikmed on informeeritud, on
Tunnus: enesemääramine; Eeldus: väljakutsetele vastamine. Agraarühiskond: püsiv, hajali, linnad kui administratiivkeskused. Kõige olulisem on maaomand Industriaalühiskond: püsiv, suurlinnad. Masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond: püsiv, metropolid, tööjõu vaba liikumine. Teenused, oskused Industriaalühiskonna eesmärk: suurendada standardtoodangut Teabeühiskonna eesmärk : suurendada individuaalset loovust Tänapäeval: 1) avatud ühiskond – demokraatlik, kus riik moodustab vaid ühe sektori 2) suletud ühiskond – korralduselt totalitaarne. Avatud ühiskond ka kodanikuühiskond : - vabatahtlikud kodanikuühendused; (tsiviilühiskond) - kõige aluseks on kodanikuaktiivsus - kodanikuühendused mõjutavad ühiskonda. Avatus tähendab kodanikuühiskonna puhul seda, et ühiskonna liikmed on informeeritud, on
lugupidamatuse ning polise poolt tunnustatud jumalate salgamise. Pärast surmamõistmist lükkas Sokrates talle tema pooldajate poolt pakutud põgenemisvõimaluse tagasi ning nõustus surmaga, juues karuputkest valmistatud alkoholiga segatud mürki, mida surmaotsuse täideviimisel kasutati. 2 PLATON JA TEMA IDEAALNE RIIK Euroopa filosoofia sai alguse muistses Kreekas, kus oli rohkesti õpetlasi-filosoofe, kes juurdlesid maailma olemuse ja elu üle. Antiikne mõtlemine on saavutanud oma loomingulise kõrgpunkti Platoni idealistlikus süsteemis. Platon arvas, et kõigil silmaga nähtavatel ja käega katsutavatel asjadel on oma täiuslikud algkujud e. ideed. Idee on midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. Maailmas on palju inimesi, kuid on üks ühine inimese idee
Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit  esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja Âühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed  mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond  TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI, TURUMAJANDUSE JA KODANIKUÜHISKONNA ERISTATAVUS, RAHVA OSALUS
Belgias, Austrias ja Saksamaal langeb selliste ühenduste õlule umbes pool vastavast koormusest. Mõningaid suundumusi kodanikualgatuslike assotsiatsioonide tähtsuse kasvu suunas (kodaniku-ühiskonna ehk tsiviilühiskonna suunas) võib märgata ka Eesti Vabariigis, kus juba 2000. aastal kuulus mitmesugustesse ühiskondlikesse organisatsioonidesse 7% inimestest. Tegelikult peaksid aga kodanikuühiskonna traditsioonid Eestis päris tugevad olema. Eesti riik on ju suuresti välja kasvanud kodanikuühingutest (Õpetatud Eesti Selts, Eesti Üliõpilaste Selts, Eesti Kirjameeste Selts, laulukoorid, puhkpilliorkestrid, põllumajandusühingud jne). Eestlased suutsid rahvusliku ellujäämise nimel luua Nõukogude ajal edukalt toiminud seltsiliikumise ja selle laineharjal trooninud laulupeotraditsiooni. Seltsiloome oli eestlastele üks oluline mehhanism võõra ideoloogiaga toimetulekuks.
mõistuse hääl? 18.sajand. Optimism  pärispatu ideest loobumine. Valgustajad vastandusid protestantidele. Rõhutati inimeses peituvat potentsiaali, kujutati inimest kui mõistuslikku ja armastavat olendit. Valgustajad rõhutasid, et inimene sünnib heana, aga korrumpeerinud ühiskond rikub inimese ära (sealt need kurjategijad tulevadki). 18.sajandi mõisted : progress, ajalugu, kultuur, tsivilisatsioon. Ajalugu- potentsiaali avaldumine. Kapitalismi probleem. Riik ei saa toimida ilma eduka majanduseta. Uut laadi inimsuhted. ROMANTISM 18. sajandi lõpp- 19 . sajandi I pool Valgustus  universaalne inimesepilt - kirjeldati inimesi samalaadeslt. Romantikud hakkasid rõhutama, et igas inimeses on unikaalsust ja nad on erinevad ning tuleb üles leida inimesele loomuomased jooned. Esteetiline suhtumine oma isiksusse ja ellu  tuleb elada kaunilt. 3. loeng ÕNN
Kõik kommentaarid