Tizian (1)

Renessansiajastu kunstnik TIZIAN
Referaat
Sisukord
3
SISSEJUHATUS 3
1. Tizian, tema käekäik ja looming 4
1. 1. Varasemad eluaastad (~ 1490 - 1516 ) 4
1.1.1 Suhted Giovanni Bellini ja Tizian'i vahel 5
1.2. Kuulsuse kogumine ( 1515 - 1526) 5
1. 3. Tizian kui portrist 6
1.4 Viimane loomeperiood ehk aktimaalid 6
1.4.1. Religioossete teemade juurde tagasi pöördumine 7
1.4.1.1. „ Kroonimine okaskrooniga“ ( 1570 - 1576 ) 7
KOKKUVÕTE 8
KASUTATUD KIRJANDUS 9
LISAD 10
Pilt 1. „Taevane ja maine armastus“ (1512-1516) 10

SISSEJUHATUS

Renessanss sündis Itaalias ning selle nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast rinascita, mis tähendab taassündi. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana- Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama . Itaalia renessanss jaotatakse ajaliselt tavaliselt kaheks : 15. sajand – vararenessanss ja 16. sajand – kõrgrenessanss, mille silmapaistvam maalikunstnik Veneetsias oli Tizian.
Tizian, kui kunstnik, tundus mulle sobiv teema referaadiks, kuna mulle meeldib, kui inimesi ja loodust kujutatakse tõepäraselt, samas romantiliselt.
Antud teema on vägagi aktuaalne , kuna renessanssist räägitakse tänapäeval nii ajaloos, kunstiajaloos kui ka kirjanduses.

1. Tizian, tema käekäik ja looming

Kui Michelangelot on võrreldud sünge rüütlilossiga, siis Tizian ta kõrval on nagu rikas ja pidurõõmus palazzo ( Märt Laarman , Mina kõnelen kunstist). (Palazzo on üks kõige kuulsamaid maneristlikke losse . )
Tizian oli juhtiv kunstnik Veneetsias 16. sajandil. Ta oli üks mitmekülgsem Itaalia maalija , kelle võimed olid võrdsed nii portreede, maastiku ( – need olid ka kaks põhilist zanri, tänu millele saavutas ta oma kuulsuse), mütoloogiliste ja religioossete maalide joonistamisel . Teda peetakse 16. sajandi parimaks portretistiks.
Tiziani maalimis meetodid, eriti tööde pealkirjastamine ning värvide kasutus avaldas sügavat mõju ka teistele renessanslikkus Itaalias tegutsenud kunstnikke. Tema pikka eluaja jooksul muutus tema artistlik laad drastiliselt, kuid huvi värvide vastu ei kadunud kuskile. Värv sai tema käes kõigi vaimsete sügavuste väljendamise vahendiks .
Tizian suri 27.augustil 1576.aastal. Ta oli ainuke katkuga hukkunud inimene, kellele tehti kiriklik matus, suurest austusest Fraris Santa Maria kirikusse. Ta puhkab oma maali „Madonna di Ca' Pesaro “ läheduses. Algul polnud tema haual mingit märget kuni Austria valitsejad Veneetsias volitasid A.Canoval selle märgistada suure monumendiga.

1. 1. Varasemad eluaastad (~1490-1516)

Tiziano Velcellio sündis Pieve di Cadore külakeses Alpides . Tema sünniaasta ei ole täpselt teada, kuid tänapäeva õpetlased arvavad , et see võib olla kuskil 1490. aastate paiku. Ta oli Gregorio Vecelli neljast pojast oli kõige vanem. Tiziani isa oli politseikomissaar Pieve de Cadore lossis.
Uue sajandi alguses tuleb Tizian lapsena Veneetsiasse, kus temast saab Giovanni Bellini, Veneetsia kõige populaarsema kunstniku õpilane. 1519. aastal läheb ta aga üle Giorgione ateljeesse, kuhu jääb kuni meistri surmani 1510 . aastal, mil Veneetsias valitses katku-periood. See elu etapp koos Girgione'ga oli tema kunstnikuks kujunemisel otsustava tähtsusega.
Tiziani loomete esimese perioodi kuulsaim töö on pealkirja „Taevane ja maine armastus“ (1512-1516) kandev allegooriline maal, mis on teostatud veel Giorgine vaimus . Sel pildil on kujutatud kaht naist, kellest üks kannab valget siidkleiti ning teine on alasti. Suurepärase efekti saavutas kunstnik sellega, et valgele ihule on kontrastiks kirsipunane mantel.
Esimese kõrgrenessansi põhimõtetest lähtuv töö on suur seitsmemeetrine altarikompositsioon, mille teemaks on Maarja taevasseminek, mida maalis ta kaks aastat(alates 1561). See altarimaal „Assunta“ asub Frari kirikus.

1.1.1 Suhted Giovanni Bellini ja Tizian'i vahel

Giovanni oli Tiziani vanune kunstnik ja tema sõber. Tizian õppis temalt palju. Koos asutasid nad kaunistama freskodega sakslaste kaubamaja – Fondaco dei Tedeschi't. Girgione oli enne siin juba töödanud, ja ühe tähtsa mehe, Barbarigo eeskostel anti Tizianilegi seal tööd. Tema töö edenes, varsti avas ta vaatamiseks välisseinale maalidud freskod . Need ei olnud milleski halvemad Giorgione omist. Peale seda oli Giorgione kohanud mõningaid tuttavaid aadlikke, olid nad õnnitlenud teda uute freskode valmimise puhul, mis tegelikult olid Tiziani tehtud. Peale seda vihastas Giorgione hirmsasti ning ta ei ilmutanud ennast enam ühtelegi avalikku paika enne, kui sai üldiselt teatavaks, et freskod oli maalinud Tizian. Tänu sellele juhtumine kahe kunstniku sõprus purunes ning nende vahel tekkis kibe võitlus, mille lõpetas Giorgione'i surm katku.

1.2. Kuulsuse kogumine (1515- 1526)

1516. aastal nimetatakse Tizian Veneetsia Vabariigi ametlikuks maaijaks, mis tagab talle privileegi maalida valitsevat doodži ning toob kaasa regulaarse aastase sissetuleku saja tukati suuruses summas.
Kunstniku töödest perioodil 1515.- 1520 aastani on tuntumad madonnapildid. Patrooni, Ferra hertsogi Alfonso d' Este tellimusel maalib Tizian ka seeria mütoloogilisi kompsitsioone ning alustab teise alatarimaaliga „Madonna Pesaro perekonnaga“ maalimist Frari kirikule, mis valmib aastal 1526. See teos on uudse ja huvitava kompositsiooniga, kus Tizian on juba selgelt lahti öelnud sümmeetrianõuetest. Ta loob asümmeetrilise, kuid tasakaalustatud kompositsiooni, mis on tulvil elu. Maarja ees seisev seltskond , maali tellinud Pesarode perekond, on täpselt ja karakteerselt portreeritud.

1. 3. Tizian kui portrist

1520. aastatel kogub Tizian kuulsust portretistina. Tizian elas ajastul, mil Euroopa oli killustanud tohutuks hulgaks vürstriikideks, Ta sai palju tellimusi vürstidelt, kuiningatelt ja keisritelt. Inimese väärikuse rõhutamiseks riigimeeste, väejuhtide ja valitsejate portreedes sidus ta loomutruu karakteristika ja vaimse sügavuse esinduslikkusega.
Meeste portreed on suursugused ja isikupärased, naisportreed allegoorilise ja mütoloogilise ilmega . Tema kõige õnnestumate portreede esiritta tuleks asetada 1540 aastate esinduslikud maalid. Ta on korduvalt maalinud enda suurimat patrooni, keiser Karl V, kuid samuti on ta lõuendile jäädvustanud teisi tollaaegseid suurkujusid nagu Felipe II, Francois I ning paasti Paulus III.
Kui Itaalia maalikunstnikud hakkasid loobuma portreteeritava näöjoonte liiga loomutruust kujutamist, läks Tizian aga kaugemale. Ta seadis portreerimisel eesmärgiks väljendada modelli kehaasendi, näoilme ja oleku kaudu inimese ühiskondlikku tähtsust ja sisemisi väärtusi, seejuures maali tõepära vähendamata.
Piisab kui tema maalitud inimestele näkku vaatamisest, et tajuda nende sisemist rikkust. Lõuendilt vaatab vastu justkui läbipaistvate silmadega , lihtsalt loomulikult mõjuv nägu.

1.4 Viimane loomeperiood ehk aktimaalid

Sajandi keskpaiku jõuab Tizian loomingu haripunkti . See on ilmselt tema loomilngulise tee kõige õnnestunum ja viljakam periood. Sel ajal pööras ta suurt tähelepanu aktimaalidele.Ilmselt kõige tuntumaks on saanud mütoloogilise süžeega „ Urbino Venus “. Tizian on selle maalimesel eeskujuks võtnud Giorgione kuulsa „Lamava Venuse “.
1540. aastatel reisib Tizian palju, kuid ikka töö huvides. 1546. aasta 19. märstil antakse talle Rooma aukodaniku diplom . Peale seda sõidab Tizian Veneetsiasse, kus jätkab mütoloogilise teema käsitlemist ja naisekeha ülistamist. Valmivad tööd Ovidiuse teose „Metamorphoses“ ainetel : „ Diana ja Acteon“ ( 1559 ), „Diana ja Callisto“(1559), „ Europe röövimine“(1562) ning Diana jahiretk “.

1.4.1. Religioossete teemade juurde tagasi pöördumine

Elu lõpul pöördub Tizian veel kord religioossete teemade juurde ning süveneb inimkannatuste kujutamise saladustesse. Ta maalib uue versiooni oma 1542 . aastal lõpetatud tööst „Kroonimine okaskrooniga“. Võrreldes varasema, Louvre 'is asuva tööga, mis on Müncheni „Okaskroon“ mähitud poolhämarusse. Värvid on eriti nüansirikkad, põhitoonid sügavtumedas värvigammas. Tiziani viimaste aastate töödel ongi iseloomulik kontuuride kadumine ja lokaaltoonide täielik kokkusulamine kuldpruuni üldtooniga – värvimaali asemel tuleb toonmaal. Viimased tööd justkui Rembrandi tulekut.

1.4.1.1. „Kroonimine okaskrooniga“ (1570-1576)

Sel Tirizani teoses ümbritsevad Kristust tiheda ringina teda alandavad ja peksvad vaenlased : vasakul poolpaljas kohtutreener, paremal teine kohtutreener ja veel üks paljaspäine mees, kes otsib õelal ilmel Kristuse kehal kohta, kuhu järgmine hoop suunata. Figuurid on grupeeritud nii, et jääb mulje, nagu ei saaks piinajad Kristuse kallal vägivalda tarvitada. Kristuse kuju on niivõrd võimsaks maalitud, et ta võiks iga hetk kõidikuist vabaneda , kuid siiski talub igasuguse vastupanuta kõiki kannatusi ja alandamist.
Tiziani maneeri iseloomustab ka pealiku kuju maali keskel. See on oluline pühapildile nn couler locale'i andmiseks . Pealiku uhke rõivastus on kontrastiks ja tõstab esile Kristuse alastust, ta tume kuub paneb Kristuse valge särgi veel rohkem helendama. Pealiku kuju sissetoomine avas maalis ühe kõrge mõttelihtne üllas inimene saavutab võidu ametniku üle, igavik ajalise üle.

KOKKUVÕTE

Tizian oli kõrgrenessanssi üks suurimad maalikunstik, kes tegutses peamiselt Veneetsias. Kõige silmapaistvamad maalid temalt on portreed ja altarimaalid .
Oma suurt kunstniku karjääri alustab ta Giovanni Bellini käe all õppides.
Selle referaadi kirjutamine andis mulle väga palju juurde. Nautisin väga allikate otsimist, referaadi tarbeks, kuna see haris mind kunsti poole pealt väga palju.

KASUTATUD KIRJANDUS

Wikipedia. Tizian http://www.en.wikipedia.org/wiki/Titian (20.11.08) / Internet /

Märt Laarman. Mina kõnelen kunstist. Ilmamaa, 1998.

21 Maailmakuulsat kunstnikku. Odamees OÜ, 2005.

LISAD

Pilt 1. „Taevane ja maine armastus“ (1512-1516)

Pilt 2. Keiser Karl V (154?)
Pilt 3. Kroonimine okaskrooniga (1570-1576)
11