Thomas More (1)

Thomas More _

Lühikokkuvõte

Pühak Thomas More (7 veebruar 1478 – 6 juuli 1535) oli Inglismaalt pärit advokaat , kirjanik ja riigimees , kes oma eluajal oli üks kõige kuulsamatest humanismi õpetajatest. Aastal 1505 ta abiellus Jane Coltiga, kellega tal oli 4 last. Ta kolm tütart ja poeg said oma hariudse kõige parematelt õpetlastelt. Jane suri aastal 1511, pärast seda abiellus Thomas ühe lesega – Alice Middletoniga. Tema kõige populaarsem teos oli „ Utoopia “, selle nimetuse andis ta ideaalsele, väljamõeldud saarele mille poliitika oli eponüümiline. Raamat anti välja aastal 1516. Pühakul raiuti pea maha aastal 1535, kui ta keeldus kirjutama alla ’Ülemvõimu aktile’, mis oli tehtud Kuningas Henry VIII poolt.
Aastal 1935, 400 aastat hiljem, Paavst Pius XI kuulutas Thomas More pühakuks Rooma katoliku kirikus. More kuulutati välja poliitika ja riigimeeste kaitsepühakuks Pope John Paul II poolt aastal 1980. More lisati Inglise kirkukalendrisse 6 juulil, tema surmapäeval.

Õpetused ja kirjanikutöö

More oli tulemusrikas õpetlane, kriitik , kirjandusmees ja kunstipatroon .Tema kirjutised ja stipendium teenisid talle suure reputatsiooni humanismi alal üle terve Euroopa. Tema sõber Rotterdami Erasmus pühendas Thomasele oma meistritöö „In Praise of Folly“ (Narruse kiitus). Suheldes teiste humanistidega kirjeldas Erasmus More’i kui üht eeskujulikku sõnademeest. More ja Erasmus töötasid läbi ning uurisid uuesti piiblit ja kirikuisade kirjatöid.
Nad tegid ka koostööd Luciani tööde tõlkimisega ladina keelde.

„Utoopia“

More kirjutas tema kõige tuntuma töö, „Utopia“, aastal 1516, ladina keeles. See räägib seiklejast Raphael Hythlodayst, kes iseloomustab poliitilisi kokkuleppeid väljamõeldud saarel, saar asub riigis, mille nimi on Utoopia. Ta iseloomustab neid leppeid endale ja Peter Gilesile. Romaan iseloomustab Amaurote linna öeldes, öeldes, et kõigist nendest on see kõige rikkam ja suurima väärikusega.
„Utoopia“ toob kontrastselt välja sotsiaalse elu Euroopas, väites perfektselt ja korrapäraselt korraldatud elu Utoopiast ja selle ümbruskonnast. Utoopia on koht, kus puudub eravaldus ja maa on kõigile ühine, kus mehed ja naised on võrdselt haritud, kus on peaaegu täiuslik usutoleratsioon. Riik tolereerib erinevaid usklikke, aga ei tolereeri ateiste.
Teos „Utoopia“ on eelkäija utoopilisele kirjandusele, kus ideaalsed ühiskonnad ja perfektsed linnad on väga detailsed. Vaatamata sellele, et utoopia on tulnud renessansiajal, kombineerib see nii Plato kui Aristotelese uskumusi. „Utoopia“ originaal väljaandes oli ka lisatud „Utoopia tähestik“, mis oli täiesti sümmeetriline, kuid see jäeti vahele hilisemates väljaannetes.