Kujundid on analoogsed mentaalsed representatsioonid. Kujundid on 1. Mis on kujund (image)? seotud mälu ning ruumilise ja loova mõtlemisega. Mõisted on sümbolilised mentaalsed representatsioonid. Mõiste on sõna või mõne teise sümboliga tähistatud 2.Mis on mõiste (concept)? objektide klass või kategooria. Mõisted on seotud mälu, kategoriseerimise, järelduste tegemise, õppimise ja otsustamisega. Kujund on analoogne mentaalne 3. Mille poolest erinevad kujund ja representatsioon. Mõiste on mõiste teineteisest? ...
.... ehk keha ehitusest lähtuvalt. 4. Hõbedase kuuli/palli pilt) Katseisikule näidatakse kaks korda seda pilti. Esimesel korral teatatakse, et kujutatud ese on valmistatud plastikust, teisel korral väidetakse see aga olevat metalne. Tõenäoliselt erineb katseisiku ajuaktiivsus neis kahes tingimuses muuhulgas ka motoorsetes piirkondades, kuna erinevast materjalist kuulide kasutamine nõuaks erineva tugevusega liigutusi. See on näide keha esindavate representatsioonide mõjust tajule. 5. Pilt: telefoni avamismuster vms. Tõnu on vanem härra, kes hiljaaegu võttis kasutusele nutitelefoni. Esimestel nädalatel tekkis Tõnul tõrkeid telefoni ekraaniluku avamisel, milleks tuleb ekraanile sõrmega joonistada pildil kujutatud „võti“ ülemisest vasakust punktist alustades. Vahel unustas Tõnu ekraaniluku sootuks ja lootis telefoni haarates seda kohe kasutama asuda. Sel juhul vedas teda kõige tõenäolisemalt alt frontaalkoore prefrontaalne piirkond
o Tegevuste ja kasutatavate esemete tahtlik varieerimine Representatsiooni algus )18-24kuud) o Reaalsuse vaimne taasesitamine iseendale o Üks objekt asendab mängus teist või sõna või žest esindab objekti keeles - nt laps mängib klotsiga nagu autoga o Tegevuste planeerimine kujuteldava reaalsuse abil Preoperatsionaalne periood: Sümboliliste representatsioonide omandamine Animism – laps hingestab eluta objekte ja üritab nendega mängida, nagu need elaksid. Nt laps ütleb, et õus puhub tuul, kuna puud lehvitavad üksteisele. Lapseea egotsentrism – ei suuda aru saada, kuidas teda nähakse, arvab end täiskasvanuga võrdseks. Näitab videot, kuidas lapselt küsitakse, mis ta seal näeb. Kui makett ümber pöörata, küsib küsija, et mida ta (küsija) praegu näha võiks ja laps vastab neid samu asju, mida ta ise
infotöötlusrežiimid assotsiatsioon. Mälu: Implitsiitne. representatsiooni liikide, mälu Teadvus: Harva süsteemide, töömälu ja Kaalutlev- Töömälu: jah. teadvusega? Representatsioonid: positsioonid. Mäli: eksplitsiitne. Teadvus: enamasti Mis on mõtlemine? Eesmärgipärane representatsioonide L10b kasutamine uue teabe loomisek. Mõtlemisel kasutatakse erinevat liiki representatsioone, ennekõike mõisted, aga ka kujundeid Milline on konvergentne ja Divergentne – Mõtlemisel kasutatakse ÕO10b, L10b divergentne mõtlemine? Millised erinevat liiki representatsioone,
Haakub EV talupidamisega, rõhutab Eesti riigi staatus, ei ole enam orjaaeg ja see tähendab ennekõik tööd. Kirjandusteksti uurimine „Igasuguse teksti vastuvõtmine on dekodeerimine“ (Umberto Eco) Kirjandusteksti uurimine on rekonstrueeriv tegevus, mis peaks välja jõudma müüdini (universaalideni). Tekstianalüüsi meetodeid 1. Psühhoanalüütiline meetod: Kuidas tekst võtab kuju (teadlike või mitteteadlike) psühhoanalüütiliste representatsioonide kaudu (teadvustamatus, tungid, ihad, hirmus, vajadused, konfliktid)? Kuidas teksti loomisel võivad olla tähtsad autori eluloos esinevad üleelamised, ihad kired, konfliktid, kompleksid, haigused (nt neuroos)? A. H. Tammsaare üliõpilasnovellid – kehalised kired asetusid vastamisi ühiskondlike konventsioonidega. Leo Anvelti romaan „Eluhirm“
kognitiivseks eelduseks. Igal inimesel esindatud hääldamisharjumused, sõnad, tähendused, võimalikud lausestruktuurid jne moodustavad mentaalse grammatika ja sõnavara. Kuidas on keel esindatud inimese meeles? Need küsimused taanduvad tihti body & mind seosetele ja suhetele. Kas loomuliku keele representatsioonid ajus on kehalised või on nad ka mittefüüsilised mõttestruktuurid. Füüsilised protsessid on kindlasti olemas, aga milline oleks mentaalsete representatsioonide keel? Kuidas teisenduvad füüsilised protsessid mentaalseteks? Paljud lingvistid on nõus, et mentaalsed representatsioonid on olemas. Kaalukaim kinnitus on üldistusvõime. Keelesüsteemi mentaalsete representatsioonide suhe on aktuaalne just semantikas. 6. Keeleteaduse suundi Lingvistika- tegeleb loomulike keelte teadusliku analüüsiga. Võrdlev-ajalooline keeleteadus pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile,sh keelte
Mälu: Implitsiitne. süsteemide, töömälu ja teadvusega? Teadvus: Harva Kaalutlev- Töömälu: jah. Representatsioonid: positsioonid. Mäli: eksplitsiitne. Teadvus: enamasti Mis on mõtlemine? Üldistatult on mõtlemine eesmärgipärane L11 representatsioonide kasutamine uue teabe loomiseks Milline on konvergentne ja divergentne Divergentne mõtlemine on lahkne ÕO11, L11 mõtlemine? Millised ülesanded neid mõtlemine,mis võimaldab võimalikult mõtlemise liike nõuavad? palju erinevate ideede genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Konvergentne mõtlemine - arutlus, mis
Chomsky järgi keerukad laused, mille kirjeldamisel pikk ahel süvastruktuurist pindstruktuuri (palju transformatsioone) ei ole keelekasutaja jaoks alati raskemad töödelda (nende töötlus ei võtnud tingimata kauem aega kui lihtsate puhul). Fodori jt väitsid siis, et Chomsky teoreetilised mõisted on pelgalt teoreetilised mõisted ehk implitsiitne keeleteadmine ehk teadmine lause keerukusest, aga pole seost psühholoogiliste representatsioonide ega töötlusega. Chomsky, Noam 1965. Aspect of the Theory of Syntax. MIT Press. Greenberg, J 1963. Universals of Language MIT Press. Chomsky antud üldised universaalid ei piisa keelte kirjeldamises. Hiljem kasutatakse tema üldistusi tema vastu: kõiki keeli ei saa toppida neisse kitsastesse binaarsetesse üldistustesse. Chomsky mõjutas sotsiolingvistika, pragmaatika ja kognitiivse lingvistika ning psühholingvistika (teine staatus
üldistuste tegemist. Kognitiivpsühholoogia on eksperimentide andmetele toetuv õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb, muudab, säilitab ja kasutab informatsiooni (võrreldav arvuti tarkvaraprogrammide tööga). Taju-, tähelepanu-, kujutlus-, mälu-, mõtlemis-, otsustamis- ning liigutusprotsessid viiakse ellu mitmetasandilise infotöötluse poolt, mis kodeerib objektiivse maailma kohta käivat teavet representatsioonide (sisemiste teabeesinduste) vahendusel. Neid protsesse saab modelleerida teoreetiliste närvivõrkude konseptsiooni abil ning võttes abiks Psühholoogia arengulugu 4 Teema 2 informatsiooni mõiste. Kognitiivpsühholoogia saavutusi rakendatakse tehnopsühholoogias, informaatikas, haridusalal, meditsiinis, tehisintellekti vallas, majanduses, poliitikas jm
- suuline kõne on mitteformaalsem ja lihtsam - suulisel kommunikatsioonil saadakse pidevat tagasisidet - suulise kõne planeerimiseks on vähem aega - lisaks on oluline mitteverbaalne kommunikatsioon MIS ON MÕTLEMINE? - Oden (1987): laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest - tavatähendus (arutelmisoskus, erinevate väidete uskumusoskus, meenutamine) - teaduslik prühholoogia (mõtlemine on teatud elementide representatsioonide ümberkäimine, manipuleerimine – korrastame infot maailma kohta - sümbolilised protsessid - varjatus - elementidega manipuleerimine MÕTLEMIST ISELOOMUSTAB - teadlikkuse - suunatus (hästi, halvasti defineeritud) - kasutatavate teadmiste hulk (teadmiste vaesed, rikkad) MÕTLEMISE ELEMENDID *representatsioon - analoogia - sümbol KUJUNDID *Sir Francis Galton (1822-1911) - uurimismeetodid: introspektsioon SÜMBOLILINE ESITUS - Mõisted: konkreetsed/abstraktsed
Samal ajal ilu tungib meie elu sisekujunduse, mööbli, rõivaste raamatute arhitektuuri, autode kujunduse läbi. Ja muidugi, see ilu on kasulik, kui ta mõjutab meie heast küljest. 11. Mida tähendab ilu defineerimine hüve või loomutäiuse kaudu? -- , , -- . , , . 12. Mida tähendab ilu defineerimine meeletaju kaudu? Tooge näiteid! See tähendab, et ilu ilmneb meelelise kogemuse abil, ehk representatsioonide läbi () , , , kujutlus . - .(?) 13. Milline on Plotinose kontseptsioon ilust? Millised on ilu põhilised tunnused? Meeltega tajutav esteetiline kogemus on alaväärtustatud, oluline on vaimu esteetiline kogemus. Plotinose käsituses ilu on eelkõige nähtav ja kuuldav. Mõned asjad tervikuna on ilusad, sest ilu hõlmab kõiki osi, kuna ei saa ilu koosneda inetust. Ilu tungib endaga läbi terve
o Kohandamine skeemi muutumine kogemustest tulenevalt - Tekivad uued skeemid ja võim kasutada mitut skeemi korraga, kusjuures viimase tulemusena katkeb seos objekti ja kindla tegevuse vahel, mis loob võimaluse saada aru objekti jäävusest ehk tekivad representatsioonid (reaalsuse vaimne taasesitamine iseendale) Preoperatsionaalne periood (2-7) - Operatsioonid vaimsete representatsioonide käsitsemine - 2 aastane ei seosta oma vaimseid representatsioone koherentsel viisil ehk need vaimsed operatsioonid puuduvad -> preoperatsionaalne periood - Selles staadiumis ei suuda laps korraga arvestada rohkem kui ühe teguri muutumisega ega neid muutusi omavahel seostada - Laps suudab ette kujutada objekti muutumist, kuid ei suuda ette kujutada sündmuste ahela muudatusega kaasnevat Konkreetse operatsioonide periood (7-12)
kognitiivseks eelduseks. Igal inimesel esindatud hääldamisharjumused, sõnad, tähendused, võimalikud lausestruktuurid jne moodustavad mentaalse grammatika ja sõnavara. Kuidas on keel esindatud inimese meeles? Need küsimused taanduvad tihti body & mind seosetele ja suhetele. Kas loomuliku keele representatsioonid ajus on kehalised või on nad ka mittefüüsilised mõttestruktuurid. Füüsilised protsessid on kindlasti olemas, aga milline oleks mentaalsete representatsioonide keel? Kuidas teisenduvad füüsilised protsessid mentaalseteks? Paljud lingvistid on nõus, et mentaalsed representatsioonid on olemas. Kaalukaim kinnitus on üldistusvõime. Keelesüsteemi mentaalsete representatsioonide suhe on aktuaalne just semantikas. 6. Mis on nimi? Nimi on üksikindiviidi juurde kuuluv oluline mina tunnet formeeriv tunnus. 7. Mis on grammatika? Grammatika on keele ehituse süsteemipärane esitus, õpik ehk reeglite kogu ja keele süsteem.
režiimis töödeldakse enamasti eksplitsiitsites mäludes talletatud propositsioone töömälu vahendusel Vaistliku ja kaalutleva suhet on võrreldud võistlusega ning psühholoogia ajaloo periooditi ennustatud nii ühe poole ülekaalu kui viiki Ilmselt on realistlikum kujutleda, et vaist esitab tööversioone, mida kaalutlemine vajadusel ja võimalusel korrigeerib. Mõtlemisel on palju sobilikke definitsioone. Ühe üldistatuma järgi on mõtlemine eesmärgipärane representatsioonide kasutamine uue teabe loomiseks Mõtlemisel kasutatakse erinevat liiki representatsioone, ennekõike mõisted, aga ka kujundeid Mõtlemisülesandeid võib eristada eesmärgi ja selle saavutamise võimaluste selguse alusel Representatsioonide kasutamine uue teabe loomiseks võib mõtlemise käigus toimuda heuristilisemal või süsteematilisemal moel. MÕTLEMISÜLESANDED: Järeldamine – mõtlemine suhteliselt selgete võimaluste ja
Seepärast pole tõenäoline, et ta pooldaks sellist naiskirjutust, mis viiks samale väljatõrjumisele. Üritades otsida uut tähendussüsteemi, saab ta muidugi toetuda vaid vanadele sõnadele, mis kannavad kultuurilise tähenduse traditsioonilist lasti: "Mehed ja naised on vangistatud aastatuhandete kultuuriliste määratluste võrku, mis on nii mitmekesine, et seda on võimatu analüüsida. Me ei saa rääkida ei naisest ega mehest ilma, et etendaksime osi ideoloogilises teatris, kus representatsioonide, kujutluste, mõtete, müütide ja samastumiste paljunemine jätkuvalt muudab, vormib ja vahetab iga inimese kujutlussüsteemi ja teeb eeskätt kõige defineerimise olematuks ja maksvusetuks." (Cixous : 83) Toril Moi leiab Cixous´ tekste uurides, et nende antianalüütilisus on ette kavatsetud. Nii nagu Cixous ei usu teooriasse ja analüüsi, laidab ta maha ka analüütilise feministliku diskursuse ega pea ka ennast feministiks. Ta keeldub feministi sildist,
eelduseks. Igal inimesel esindatud hääldamisharjumused, sõnad, tähendused, võimalikud lausestruktuurid jne moodustavad mentaalse grammatika ja sõnavara. Kuidas on keel esindatud inimese meeles? Need küsimused taanduvad tihti body & mind seosetele ja suhetele. Kas loomuliku keele representatsioonid ajus on kehalised või on nad ka mittefüüsilised mõttestruktuurid. Füüsilised protsessid on kindlasti olemas, aga milline oleks mentaalsete representatsioonide keel? Kuidas teisenduvad füüsilised protsessid mentaalseteks? Paljud lingvistid on nõus, et mentaalsed representatsioonid on olemas. Kaalukaim kinnitus on üldistusvõime. Keelesüsteemi mentaalsete representatsioonide suhe on aktuaalne just semantikas. 7. Mis on grammatika? (lk.37)!!!!!!!!!!! RASKE!!! Grammatika on keele ehituse süsteemipärane esitus, õpik ehk reeglite kogu ja keele süsteem.
eelduseks. Igal inimesel esindatud hääldamisharjumused, sõnad, tähendused, võimalikud lausestruktuurid jne moodustavad mentaalse grammatika ja sõnavara. Kuidas on keel esindatud inimese meeles? Need küsimused taanduvad tihti body & mind seosetele ja suhetele. Kas loomuliku keele representatsioonid ajus on kehalised või on nad ka mittefüüsilised mõttestruktuurid. Füüsilised protsessid on kindlasti olemas, aga milline oleks mentaalsete representatsioonide keel? Kuidas teisenduvad füüsilised protsessid mentaalseteks? Paljud lingvistid on nõus, et mentaalsed representatsioonid on olemas. Kaalukaim kinnitus on üldistusvõime. Keelesüsteemi mentaalsete representatsioonide suhe on aktuaalne just semantikas. 7. Mis on grammatika? (lk.37)!!!!!!!!!!! RASKE!!! Grammatika on keele ehituse süsteemipärane esitus, õpik ehk reeglite kogu ja keele süsteem.
eelduseks. Igal inimesel esindatud hääldamisharjumused, sõnad, tähendused, võimalikud lausestruktuurid jne moodustavad mentaalse grammatika ja sõnavara. Kuidas on keel esindatud inimese meeles? Need küsimused taanduvad tihti body & mind seosetele ja suhetele. Kas loomuliku keele representatsioonid ajus on kehalised või on nad ka mittefüüsilised mõttestruktuurid. Füüsilised protsessid on kindlasti olemas, aga milline oleks mentaalsete representatsioonide keel? Kuidas teisenduvad füüsilised protsessid mentaalseteks? Paljud lingvistid on nõus, et mentaalsed representatsioonid on olemas. Kaalukaim kinnitus on üldistusvõime. Keelesüsteemi mentaalsete representatsioonide suhe on aktuaalne just semantikas. 7. Mis on grammatika? (lk.37)!!!!!!!!!!! RASKE!!! Grammatika on keele ehituse süsteemipärane esitus, õpik ehk reeglite kogu ja keele süsteem.
autoriga. Näiteks kus autor sündis, millises perekonnas kasvas, kus reisis jne. Need faktid peegelduvad autori loomingus. Positivism( teadslikkus, faktilisus) väidab, et kirjandusliku teksti tegemine on seotud 3 määrava teguriga: PÄRILIKKUS, KESKKOND, AJALOOLINE MOMENT ( E. Zola, Honore de Balzac) Kirjaniku biograafia s.t autori elu ja elutingimused põhjendavad tema loomingut. psühhoanalüütiline meetod( kuidas tekst võtab kuju, teadlike või mitteteadlike, psühholoogiliste representatsioonide kaudu-ihad, hirmud, vajadused, tegelastevahelised konfliktid)? Teine tasand: kuidas teksti loomisel võivad olla tähtsad autori eluloos esinevad üleelamised, ihad, kired, konflktid? retseptsiooniteoreetiline meetod. Kuidas lugeja loob teksti tähendusi ja millised on nende lugejate loodud tähenduste ja teksti omavahelised suhted? dekonstruktsioon- Kuidas üks või tene ideoloogia ilmneb tekstis ja ühendab erinevad vastuolud temaatiliselt ühtseks? Millised on tekstides olevad vastuolud?
fundamentaalne atributsiooniviga • Teadus: konstruktide loomine, mõõtmine, debatt SOTSIAALSED FAKTID JA TEOORIAD • Sotsiaalne fakt: püsiv (sageli statistiline) seaduspära. Haridustase positiivses korrelatsioonis sissetulekuga, frustratsioon suurendab agressiivse käitumise tõenäosust … • Teooria: faktide ja seoste seletusviis. Kognitiivse dissonantsi teooria, sotsiaalsete representatsioonide teooria … • Teooria = konstruktsioon. Tegelikkuse sotsiaalne konstrueerimine. • Positivistlik paradigma ja kvalitatiivne alternatiiv SOTSIAALTEADUSTE RAKENDUSED • Alus- ja rakendusuuringud sotsiaalteadustes • Uurimistulemuse praktilise kasutamise viisid: publitseerimine, ettepanekud, avalik arutelu, • Levinud rakendusvaldkonnad: turu-uuringud, personalivalik, juhtimisotsused, strateegiakujundus, haridustehnoloogiad …
· Dokumentaalsuse ja fiktsiooni (lavastuse, fantaasia) eristamine. · Eetika ja moraali piirid ühiskonnas ja kunstis oluline mõistmaks, et kujutada võib nii positiivses kui negatiivses võtmes; filosoofiliste ideaalide seadmine, normides kahtlemine kui normaalne elu mõtestamise protsess. · Autoripositsiooni tajumine mida tahtis autor öelda, mis põhjusel, millised olid tema seosed kujutatava sündmuse, inimese, kunstistiiliga. · Representatsioonide paljusus ühte mõtet võib esitada mitmel eri moel, samas iga kujutis käsitleb teemat erineva nurga alt. Metoodilised soovitused Kunstiteose analüüsi võib kasutada nii iseseisva, häälestus- kui kinnistava ülesandena. Diskussioon võib lähtuda eelnevalt püstitatud küsimusest, mis võib olla nii teose sisu kui vormi kohta. VTS (Visual Thinking Strategies) (Visual Thinking Strategies kodulehekülg, 2010).
andmebaasi loomiseks ja versioonihalduseks. (ArcEditor) 1.3 ArcInfo ArcInfo on ESRI ArcGIS Desktop tarkvaradest kõige terviklikum ja suuremate laiendusvõimalustega, omades kogu ArcView ja ArcEditor funktsionaalsust ning lisaks nimetatutele täiendavaid geotöötluse ja andmeteisenduse võimalusi. ArcInfo on funktsionaalne platvorm väga erinevate spetsiifiliste ülesannete lahendamiseks, mis hõlmavad geoandmebaaside loomist, modelleerimist, analüüsi, geotöötlust, generaliseerimist, representatsioonide koostamist ja kartograafilist tekstipaigutust. ArcInfo tarkvara sisaldab ca 200 geotöötluse vahendit + 50 geotöötluse vahendit coverage andmetega töötamiseks. ArcInfo litsents võimaldab automaatselt töötada ka ESRI ArcGIS Desktop laiendtarkvaraga Maplex, mis tõstab kaarditekstide paigutamisega seotud toimingute efektiivsust ca 40%. Samuti sisaldab ArcInfo klassikalisi tööjaama rakendusi ja võimalusi, mis sisalduvad ArcInfo Workstation versioonis: Arc, ArcPlot, ArcEdit.
väljas omahuvide, mitte üldise heaolu eest. 2. Idealismi e liberalismi kui üht rahvusvaheliste suhete põhikoolkonda iseloomustab arusaam riikidest kui koostööle orienteeritud partneritest, mitte sõjajalal vaenlastest; rahvusvaheliste lepingute tähtsustamine; optimistlik käsitlus inimloomusest. 3. Koolkonda, mis käsitleb rahvusvahelisi suhteid mitte reaalsete, vaid sümboolsetena, identiteetide ning representatsioonide tasandil (Venemaa on suur karu, kes meile käpaga äsada võib, Soome on vapper väikeriik, kes ajab oma asja), nimetatakse konstruktivismiks. 4. Westfaali maailmasüsteemi mudeli algsete tunnuste hulka kuuluvad õigusloome, vaidluste lahendamine ja õiguse elluviimine on valdavalt riikide asi; riikide erimeelsused lahendatakse sageli jõuga, määrab tegelik tugevus; maailm jaguneb suveräänseteks riikideks, mis ei tunnusta kõrgemat võimu ja võistlevad võimu pärast. 5
luua arusaama objekti iseseisvast eksistentsist, seega objekti jäävusest. Piaget uskus, et sensomotoorne periood lõpe siis, kui lapsel tekinud arusaam objekti jäävusest, see juhtub u. Kaheaastasena. Sellepigpoolest on 2-aastase vaimne maailm Piaget arvates väga kaugel. Täiskasvanu omast. See tuleneb asjaolust, et kaheaastane veel ei ole ppinud oma vaimseid representatsioone koherentsel viisil seostama. Piaget nimetas vaimsete representatsioonide käsitlemist operatsioonideks. Seetõttu andis ta perioodile enne nende vaimsete peratsioonide ilmnemist nimeks preopreratsionaalne periood. Preoperatsionaalsel perioodil ei suuda apsed läbi teha katset, mis kontrollib oskust koguse säilimist tuvastada. Ühes seda tüüpi katses näidatakse lapsele esialgu kahte rida münte ja laps jääb nõusse, kummaski reas on münte ühepalju Seejärel nihutab katse korraldaja ühe rea mündid üksteisest kaugemale.
n Ideoloogiaid võib mõtestada kui sotsiaalse kogemuse/tunnetuse alusraamistikke, mis sotsio-kultuuriliste väärtuste kaudu looduna on teatud sotsiaalse grupi liikmete poolt jagatavad n Need raamistikud on organiseeritud ideoloogilise skeemina, mis esitab piiritletud grupi enesedefinitsiooni. Lisaks grupihuvide toetamise sotsiaalsele funktsioonile on ideoloogiatel ka kognitiivne funktsioon grupi sotsiaalsete representatsioonide (hoiakud, teadmised) formeerimisel, kus jälgitakse kaudselt grupiga seotud sotsiaalseid tegevusi, s.h. ka oma liikmete teksti ning kõnet (van Dijk 1998) Ideoloogilisus kõnes ja kirjas n Ideoloogilisus tekstis väljendub selle kaudu, kuidas erinevad grupid kasutavad keelt kui üldmõistetavat ning kuidas teatud väiteid esitatakse kui üldkehtivaid. n Diskursiivsed praktikad on ideoloogilised niikaua, kui nad sisaldavad tähistusi,
üldistuste tegemist. Kognitiivpsühholoogia on eksperimentide andmetele toetuv õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb, muudab, säilitab ja kasutab informatsiooni (võrreldav arvuti tarkvaraprogrammide tööga). Taju-, tähelepanu-, kujutlus-, mälu-, mõtlemis-, otsustamis- ning liigutusprotsessid viiakse ellu mitmetasandilise infotöötluse poolt, mis kodeerib objektiivse maailma kohta käivat teavet representatsioonide (sisemiste teabeesinduste) vahendusel. Neid protsesse saab modelleerida teoreetiliste närvivõrkude konseptsiooni abil ning võttes abiks informatsiooni mõiste. Kognitiivpsühholoogia saavutusi rakendatakse tehnopsühholoogias, informaatikas, haridusalal, meditsiinis, tehisintellekti vallas, majanduses, poliitikas jm. Kognitiivne psühholoogia uurib: · Info vaimset töötlemist
aktuaalsele stimulatsioonile maksimaalselt vastav; mittekokkuleppeline)- interpretatsiooniprotsessid (luuakse abstraktne subjektiivne kujund). Sisse- ja väljalugemine: sisselugemise korral tuuakse informatsioon teatud tasemele, tasemelt edasiandmisega seotud aktiivsus aga väljalugemine. *töötlusoperatsioonid edastatakse, transformeeritakse, selekteeritakse informatsiooni *kodeerimine *seosed representatsioonide vahel *aeg, mis kulub ehk töötluse aeganõudvus Kood invariantse struktuuriga representatsioon; aktiveerimine; horisontaal- ja vertikaalsuhted (erinevate tasemete plokkide vahel), töötlussüsteemi koodidel erinev abstraktsus-, analoogilisus-ja isomorfismiaste reaalse maailma nähtuste suhtes. HIERARHILINE STURKTUUR tasemete süsteem (madalamad-kõrgemad) · Horisontaalsed suhted, vertikaalsed · Tasemete töö kattuvus ja järgnevus ajas; tagasimõju
psüühikas kahe režiimi vastuolud? Kuidas Neil on kõige tugevam seos töömäluga. Vaistlikus reziimis L10 (Ch seostuvad kasutatakse ennekõike inplitsiitses mälus talletatut nagu . 9) kaalutlev ja Kaalutledes eksplitsiitset mälu- episoodilsit, semantilist vaistlik infotöötlusrezi im implitsiitse ja eksplitsiitse mäluga ning töömäluga? Mis on Mõtlemine on eesmärgipärane representatsioonide L11 (Ch mõtlemine? kasutamine uue teabe loomiseks 9) Milline on Konvergentne mõtlemine-probleemile lahenduse ÕO11, konvergentne otsimine eeldusega, et olemas on vaid üks õige L11 ja divergentne lahendus või vastus mõtlemine? Millised Divergentne mõtlemine- uute ideede tekkele ja ülesanded ebatavalistele lahendustele viiv mõtlemine,
Anoomia - olukord, kus sotsiaalsed regulatsioonid katkevad ning seega pole ühiskonna kontroll enam piisav, et inimese ihasid ohjata. Orgaaniline solidaarsus põhineb üksteisest sõltumisel - iseloomulik keerukamatele ühiskondadele - ühiskonna ellujäämine sõltub sellest, et igaüks teeks temale kindlaks määratud tööülesannet Durkheim usub, et kui ühiskonna liikmetel on samad sümboliliste representatsioonide süsteemid, ühised eeldused selle kohta, missugune maailm neid ümbritseb, ainult siis võib eksisteerida moraalne ühtsus. kaasaegsed ühiskonnad inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral. Sõltuvuse tõttu tekib orgaaniline solidaarsus. Ühiseid uskumusi on vähem.
14. Riigi enesekaitsevahendite hulka kuuluvad: a. surveabinõu e repressaal, b. vastuabinõu e retorsioon, c. mõjutamisabinõu e impressaal. d. sõda 15. Mis on humanitaarne interventsioon a. Sõjas kannatada saanud riigile erinevat liiki abi (riided, raviimid, toit, joogivesi) saatmine b. rahuvalvurite riiki saatmine korra tagamiseks ja sõja ära hoidmiseks c. ühe riigi sekkumine teise siseasjadesse d. sekkumine teise riigi siseasjadesse ÜRO mandaadiga setena, identiteetide ning representatsioonide tasandil (Venemaa on suur karu, kes meile käpaga äsada võib, Soom vad võimu pärast, ssiooni tõrjumiseks ing riikide siseelu mõjutavad üha olulisemal määral sellega seotud riigid (nt riigid, millest on tulnud olulisel määral äpaga äsada võib, Soome on vapper väikeriik, kes ajab oma asja), nimetatakse on tulnud olulisel määral immigrante, riigid, mis on antud riiki investeerinud vms), nimetatakse
1857-1918 Perioodi kokkuvõtteks võib öelda, et selle alguses oli ühiskonnas valitsev, võimu legitimeeriv ideoloogia kristlik (Vene keisririigi tasandil õigeusk, Eesti ja Liivi kubermangu tasandil luterlus), mis representeeris võimukandjate positsiooni ja võimu teostamist kui jumalast seatud sotsiaalse korra ja seaduste tagamise garantiid. Baltisakslastele oli luterlus ka nende identiteedi osa ja protestantliku kultuuri sümbol. Mitmesuguste representatsioonide seas domineeris ühiskondliku tasandiga seostuv ettekujutus usust kui kohustusest jumala, valitsejate ja kaasinimeste ees, mis väljendus piiblis esitatud käskude kui kõigekõrgema tahte täitmise ja meeleparanduse kaudu. Arenev rahvuslik ideoloogia oli perioodi vältel veel kristlikuga seotud, kuid selle piires hakkas kujunema vastandumine kirikule kui seisuslikku ühiskonnakorda toetavale võimuinstitutsioonile. Kristlus kui maailma mõtestav tähendusraamistik jäi aga valdavaks
Oluliseks puuduseks oli geneetilise lähenemise eiramine. Kognitiivne psühholoogia Praegusajal juhtiv suundumus kujunes välja 1950-1980.aastatel. Toetuv õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb muundab, säilitab ja kasutab informatsiooni. Taju-, tähelepanu-, kujutlus-, mälu-, mõtlemis-, otsustamis- ning liigutusprotsessid viiakse ellu mitmetasandilise infotöötlussüsteemi poolt, mis kodeerib objektiivse maailma kohta käivat teavet sisemiste teabeesinduste (representatsioonide) vahendusel. 3.Millised olid/on erinevate psühholoogiavaldkonna põhiideed, uurimusobjaktid,(nt vaadeldav käitumine, psüühika elemendid)? Psühholoogia harud: Teoreetilisema orjentatsioonoga harud on *üldpsuhholoogia- normaalse inimese käitumise ja psüühika iseärasused ( psüholoogia ABC) *psühhofüsioloogia- uurib psüühiliste ja füsioloogiliste protsesside vahekorda, psüühika ning käitumise füsioloogilisi aluseid, uuritakse närvisüsteemi (neuroteadus)
Humanistlik psühholoogia (Rogers, Maslow) psühholoogia on eelkõige blabla, mis peab oskama inimest kui individuaalset bölablad aidata. Kognetiivne psühholoogia (Burner, Broadbent, Miller, Neisser, Simon, Posner) Pärast 2 MS, siiamaani suurima mõjuga. Inimese prüühikat tuleks käsitleda ui informatsiooni vastuvõtvat, muundatavt, säilitavat ja kasutavat mitmetasandilist töötlussüsteemi. Representatsioonide mõiste teatud töötlusmehhanismid esindavad mõisteid (nt ei ole mikrofon peas, aga selle mõte küll). Motivatsioonipsühholoogia võrgustik. Inimese eelistused, valikud ja toimetulek motivatsioonipsühholoogia valguses. Motivatsioon tekib erinevate vajaduste põhjal. Abraham Maslow: vajaduste hirearhia: Selleks, et kõrgema taseme rahuldused oleks täidetud peavad baasrahulused peavad olema täidetud.
divergenstus, ruumilise kujutluse võime, visualiseerimisvõime,mitmemõttelisuse taluvus, samade asjade erineva ja uudse kasutamise võime,lateraalne mõtlemine jne.Loovisiksuse ajukoore töö on hästu arenenud paremas polkeras, mis on sünteesiva,kujundilise ja intuitiivse võimetekompleksi alusekd. Ajukoores loob suurem hulk üheaegselt aktiivseid neuronipopulatsioone suuremad vüimalused sesote tekkimiseks kaugelasetsevate ja erinevate representatsioonide vahel. Kõige levinumaks meetodiks isiksuse vaimsete võimete mõõtmisel on intelligentustestid. Need testid mõõdavad teadmiste olemasolu, võimet kasutada teadmisi maailma asjade üle arutlemiseks ning rakendada vaimseid oskusi probleemide lahendamiseks ja keskkonnaga kohanemiseks. Isiksustestid Teoreetikud toetudes psühhobioologilistele uuringutele,väidavad, et 30-60% isiksust iseloomustavatest joontest on pärilike faktorite kanda. Nagu inteööigentsuse puhulgi,
aktuaalsele stimulatsioonile maksimaalselt vastav; mittekokkuleppeline); interpretatsiooniprotsessid (luuakse abstraktne subjektiivne kujund). Sisse- ja väljalugemine: sisselugemise korral tuuakse informatsioon teatud tasemele, tasemelt edasiandmisega seotud aktiivsus aga väljalugemine. *töötlusoperatsioonid edastatakse, transformeeritakse, selekteeritakse informatsiooni *kodeerimine *seosed representatsioonide vahel *aeg, mis kulub ehk töötluse aeganõudvus Kood invariantse struktuuriga representatsioon; aktiveerimine; horisontaal- ja vertikaalsuhted (erinevate tasemete plokkide vahel), töötlussüsteemi koodidel erinev abstraktsus-, analoogilisus- ja isomorfismiaste reaalse maailma nähtuste suhtes. Aisting reageerimine sensoorsele elementaartunnusele. Taju - terviklik psüühiline representatsioon aktuaalsest objektist. Mälu - koodide säilitamine aktiivsena peale aktuaalse
uudsed ülesanded esita eraldi ja rõhuta nende erilisust Pikaajaline mälu: Deklaratiivne mälu- semantiline (sõnad ja mõisted), episoodiline (kogemused ja mälestused) Protseduuriline mälu (jalgrattasõit) Suur maht Subjektiivne Mäluprotsessid on meeldejätmine, säilitamine ja meenutamine. Mõtlemine: ... on kogemuse ja sellele vastava tegevuse seesmine organiseerimine. Mõtlemine seisneb teadmiste- representatsioonide ek mõtlemise ühikute- eristamises ja seostamises teiste teadmistega. Elemendid: kujundid (nägemis-, kuulmis-, ja kompimiskogemuse vaimne koopia). mõisted- mingi ühiste omadustega objektide hulga seesmine psüühiline esitus ehk represatsioon. Mõiste sisaldab seda, mmida obbjektidest teatakse. Tähistab sõna või teine sümbol. KUIDAS LASTE TUNNETUSPROTSESSE ARENDADA
lähtuvalt reeglitest, mis tõlgendaja omailmas kehtivad. D. Martinelli – antropoloogiline zoosemiootika Need viisid, mis suhestuvad sellega, millised on meie endi teadmised loomade elust, võivad olla väga erinevad, kui mõelda metafoorsete kirjelduste peale (nt ülikool kui sipelgapesa, mesilastaru), siis ilmselt on mingi alus all, aga suur hulk selliseid kultuurilisi narratiive hälbivad väga suuresti loomade tegelikust käitumisest. Inimeste kujutlused loomadest representatsioonide kaudu (nt hundi jõhkrus, rebase kavalus) võivad mõjutada inimeste käitumist loomadega, loomakaitsesse suhtumist jne. Zoosemiootikuid huvitavad loomadega seotud tõlgendused sedavõrd, kui need on seotud loomade enda kommunikatsiooniliste võimetega või kuidas nad oma tegevustega neid mõjutavad kas otseselt või kaudselt. Varane zoosemiootika omab seost antropoloogiaga. Th. A. Sebeok väga oluline – mõjutatud nii Peirce’i ja Morrise kui ka Jakobsoni töödest
järjestamine; põhjuse ja tagajärje taipamine (suudab kahte tegevust järjestada 14 põhjus, tagajärg-seosed); püsivad mentaalsed representatsioonid (mälupilt esemestest, inimestest) Kolmandased tsirukaarreaktsioonid (12.18k) esemetega tehakse uudseid tegevusi (HAKATAKSE KATSETAMA, MIDA SAAB TEHA ERINEVATE ESEMETEGA); tegevuste ja esemete tahtlik vahetamine. Representatsioonide algus (18-24k) sümbolised esemed. Üks ese võib kujutada midagi muud ja üks tegevus võib kujutada midagi muud. Nt tipkutopsi ja suu avamine. II Operatsioonide-eelne periood Sümboliste representatsioonide omandamine täielikult. Sümbolid ehk isiklikud representatsioonid, ainult laps teab nende sümbolite tähendusi. Märgid ehk konventsiaalsed (kokkuleppelised) representatsioonid. Sellele perioodile on iseloomulikud kolm peamist mõtlemisviga:
ebaküpsete laste ja noorukite osalus seksuaalsetes tegevustes, mida nad täieslikult ei mõista, ega saa anda informeeritud nõusolekut. Vanemluse mudelid · Belsky toetas vanemluse mudelit, mis eristab kolme peamist mõju vanemluse kvaliteedile ja need on : o Vanema isikud psühholoogilised ressursid see hõlmab vanema vaimset tervist, suhte sisemiste representatsioonide kvaliteeti ja nende aregnu ajalugu. o Toetuse kontekstualiseeritud ressursid sealhulgas toetuse sotsiaalne võrgustik partneri, sugulaste ja sõprade poolt ja töötingimused ning rahalise olukord. o Lapse tunnused eriti lihtne või keeruline temperament. 5.Eakaaslaste grupid Varased suhted eakaaslastega · Varasest east peale on eakaaslased laste jaoks eriti huvitavad. Ühes
tarkvara programm. Õpetus sellest kuidas inimene võtab vastu, töötleb, muundab, säilitab ja kasutab informatsiooni. (Endel Tulving) Informatsioonitöötlus Taju-, tähelepanu-, kujutlus-, mälu-, mõtlemis-, otsustamis- ning liigutamisprotsessid viiakse ellu mitmetasandilise infotöötlussüsteemi poolt, mis 39 kodeerib objektiivse maailma kohta käivat teavet sisemiste teabeesinduste (representatsioonide) vahendusel. PSÜÜHIKA EVOLUTSIOONILISE TEKKE JA ARENGU LOODUSTEADUSLIK KÄSITLUS. Teema 3 Ärritatavus loomadele omane psüühikaeelne reageerimisvorm, mis ilmneb ärritajale lähenemisel või sellest eemaldumisel, sõltudes ärritaja (signaali) tähendusest. (tropism või taksis) Difuusne närvisüsteem Ainuõõssete üksikutest närvirakkudest koosnev närvisüsteem.
Teatud mõttes konstrueerib inimene oma maailmapildi. Inimpsüühika teabetöötlus kui arvuti tarkvara programm. Õpetus sellest kuidas inimene võtab vastu, töötleb, muundab, säilitab ja kasutab informatsiooni. (Endel Tulving) Informatsioonitöötlus Taju-, tähelepanu-, kujutlus-, mälu-, mõtlemis-, otsustamis- ning liigutamisprotsessid viiakse ellu mitmetasandilise infotöötlussüsteemi poolt, mis kodeerib objektiivse maailma kohta käivat teavet sisemiste teabeesinduste (representatsioonide) vahendusel. PSÜÜHIKA EVOLUTSIOONILISE TEKKE JA ARENGU LOODUSTEADUSLIK 5 KÄSITLUS. Teema 3 Ärritatavus loomadele omane psüühikaeelne reageerimisvorm, mis ilmneb ärritajale lähenemisel või sellest eemaldumisel, sõltudes ärritaja (signaali) tähendusest. (tropism või taksis)
Nimele mõeldakse viimasena. - Prosopagnoosia – inimene kellel on raskusi nägude äratundmisega kuid mitte objektidega Otsene ja vahendatud taju Mille poolest erinevad, sarnanevad? Millega tegelevad? Mis on informatsioon? Vahetu ehk otsene taju – Gibsoni ökoloogiline tajuteooria: tajusüsteem korjab ise info üles, pole vaja ajus representatsioone, meeled ei ole passiivsed info vastuvõtjad, inimene tajub asjade tähendust ja kasutust Vahendatud taju – von Helmholtz, representatsioonide tekkimine teadvustamata järelduste abil, vajalik tajukujundi konstrueerimine Vahetu puhul tuleneb info stiimulist, vahendatud puhul tajukujundist. Mõlemad teooriad ei ole täielikku kinnitust leidnud kuid üritavad seletada kuidas ju toimub. Invariant? Optiline voog? Otseselt tajutav invariant – stiimuli omaduste kombinatsioon milles sisaldub kogu tajulise otsuse langetamiseks vajalik info. Invariant on muutumatu keskkonna osa. Näide on tekstuur ja lineaarne perspektiiv
Igal ajastul valitseb oma ,,tunde- ja tajureziim", mille raames me võtame vastu, näitame välja ja tõlgendame erinevad tundeid ja tajusid. Aistingulisi teateid tajutakse läbi aegade erinevalt. Tundeajalugu saab uurida kahel tasandil 1) tunnete endi uurimine, nii nagu neid on kirjeldatud, kujutatud jne (pertseptsioonide uurimine) 2) tunnetesse suhtumise uurimine kuidas on läbi aegade erinevalt reageeritud tunnetega seonduvale, kuidas neid on väärtustatud, varjatud või tõrjutud (representatsioonide uurimine). Eelkäijad JOHAN HUIZINGA (1872-1945) üks esimesi, kes pööras süstemaatilist tähelepanu ajaloolise tundemaailma rekonstrueerimisele oma uurimistöös. Ta kirjutas 1919: "Kõigesse sellesse meelelaadi vastuvõtlikkusse, valmis- olekusse pisarateks ja vaimseks meeleparanduseks, sellesse erutuvusse tuleb end sisse mõelda, et taibata, kui külluslikult värvikas ja intensiivne oli elu." NORBERT ELIAS (1897-1990) üks esimesi, kes mõistis tunnete ajaloo
suitsidaalsus Leebem variant: “ülipüüdlik” vanemate soosingu püüdja -Autoriteetne – eneseregulatsiooni võime, arusaamine piiridest ja oskus neid kasutada -Lubav -Vaenulik: eksternaliseeritud viha (joovastavate ainete tarvitamine, agressiivsus, käitumishäired) -Armastav: rollikonfliktid (laps vanema rollis); ekstern. viha IV Sotsiaalne taju Tajumine: - on meeleorganite kaudu vastu võetud stiimulite valik, interpreteerimine, analüüs ja integreerimine ehk keskkonnast teadvustatud representatsioonide kujundamine (Feldman, 1998). Me tajume ka seda, mis on meie sees- kõht tühi, mingi emotsioon jms. - on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma (Grasha, 1986). Taju omadused: - Taju on subjektiivne- tindiplekitest, me märkame vaid teatud detaile, teised teisi. - Taju (tähelepanu) on valiv- me suuname oma tähelepanu ning me ei pruugi avastada asju, mis on seal kõrval. Me märkame mingeid asju aga me ise ei tea kunagi, miks just neid 2S
Dewey. Moodsa F. (eriti analüütilise) ajalugu antikantiaanlikult ja antikartesiaanlikult seisukohalt. F. ei ole progressi. Kolmes osas käsitleb teaduslikkust: 1. põhiteema -- teaduse filosoofia. Tõestatakse, et nn intuitsioonid, mis on kartesiaanliku dualismi aluseks, on ajaloolise päritoluga. 2. pühendatud tunnetusele -- kuidas me saame teadmisi. Tunnetus kui täpsete representatsioonide kogum -- see on ainult üks võimalus ja selle võib asendada pragmaatilise tunnetuse kontseptsiooniga, mis kõrvaldab kreeklastele omase vastanduse mõtiskluse ja tegevuse, maailma representeerimise ja temaga toime tulemise vahel. 3. "Filosoofia" kui idee. Interpreteerib traditsioonilist vahetegemist "obj. tedamise" otsingute ja vähem privilegeeritud inimtegevuse valdade vahel kui lihtsalt erinevust
asjale või nähtusele. Argikeel enamasti kasutatakse argivestlustes määratlejaid selleks, et tuua diskursusesse sisse uus referent. Kui pronoomenite igasugune, kuskil, mingisugune, mõni, üks jt kasutus uuele referendile viitamiseks on igati ootuspärane, siis huvitaval kombel kasutatakse määratlejat see samuti valdavalt koos uuele referendile viitava NP-ga. Argivestlustes kasutatakse määratlejat see enamasti selleks, et kuulaja saaks oma teadmiste põhjal paigaldada uue referendi representatsioonide võrgustikku. Kas referent ise on tekstis varem esinenud või mitte, ei ole määratleja valikul ainuke oluline kriteerium, oluline on see, et referent oleks konteksti kaudu tuvastatav. //vaatas ainult=õ (.) seda autore- (1.2) seda seda (1.0) auto´numbrit. (1.4) regist´reerimise´numbrit// Määratleja üks kasutus on vestlustes ühtsem, seda kasutatakse vaid uuele, kuulaja jaoks veel tundmatule referendile viitamiseks: //ja üks ´seltskond oli ´ratastega.//
meetodil põhinev paradigma on paljuski tänu võlgu kommunikatsiooniteooriale,küberneetika, arvutitehnoloogia ning moodsa neuroteaduse arengule ja saavutustele. Toetuv õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb muundab, säilitab ja kasutab informatsiooni. Taju-, tähelepanu-, kujutlus-, mälu-, mõtlemis-, otsustamis- ning liigutusprotsessid viiakse ellu mitmetasandilise infotöötlussüsteemi poolt, mis kodeerib objektiivse maailma kohta käivat teavet sisemiste teabeesinduste (representatsioonide) vahendusel. 3.Psüühika evolutsioonilise tekke ja arengu loodusteaduslik käsitlus Looma psüühika Lihtsatele organismidele on omane psüühikaeelne reageerimisvorm-ärritatavus. Psüühika kujunemine rangemas mõttes on seotud närvisüsteemi tekkega.Esmalt kujunes see ainuõõnsetel(hüdra,meduus),närvisüsteem on difuusne-koosneb üksikutest närvirakkudest. Järgmisel arenguastmel eraldub närvirakkude juhtivkeskus-tekib ganglioosne närvisüsteem.
säilitamine ja reprodutseerimine: Protesessid ja representatsioonid, milleta on mõeldamatu kohastumine ja eesmärgipärane tegevus, mälu on aluseks kõigile teistele tunnetusprotsessidele ning isiksuse kõrgematele omadustele. · liigitamine modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis- jne) · kestuse järgi (sensoorne, lühiajaline, püsi- jne) · liigitamine säilitavate teabe-representatsioonide sisu järgi · sõltuvalt seotusest teadvusega (eksempl., implits.) teadliku mälupsühholoogia algus- Ebbinghaus- näitas, et õppimist ja unustamist saab eksperimentaalselt ja kvantitatiivselt uurida. Claparede- näitas, et õppimine võib aset leida ka amneesiaga patsientidel, nii et kogemuse omandamiseks pole tarvis materjali teadvustamist. nõelatorke katse. See, kuda me mälu kasutame, sõltub sellest, mis meil juba mälus olemas on. Bartlett tõestas mälus varem
meetodil põhinev paradigma on paljuski tänu võlgu kommunikatsiooniteooriale,küberneetika, arvutitehnoloogia ning moodsa neuroteaduse arengule ja saavutustele. Toetuv õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb muundab, säilitab ja kasutab informatsiooni. Taju-, tähelepanu-, kujutlus-, mälu-, mõtlemis-, otsustamis- ning liigutusprotsessid viiakse ellu mitmetasandilise infotöötlussüsteemi poolt, mis kodeerib objektiivse maailma kohta käivat teavet sisemiste teabeesinduste (representatsioonide) vahendusel. 3.Psüühika evolutsioonilise tekke ja arengu loodusteaduslik käsitlus Looma psüühika Lihtsatele organismidele on omane psüühikaeelne reageerimisvorm-ärritatavus. Psüühika kujunemine rangemas mõttes on seotud närvisüsteemi tekkega.Esmalt kujunes see ainuõõnsetel(hüdra,meduus),närvisüsteem on difuusne-koosneb üksikutest närvirakkudest. Järgmisel arenguastmel eraldub närvirakkude juhtivkeskus-tekib ganglioosne närvisüsteem.
Mentaalsed kaardid- meil kõigil on oma mentaalne kaart. Kuigi me pole käinud Jaapanis, kujutame me kuidagi seda ette. Kohtade kohta kus me tegutseme on meil mentaalne kaart täpsem. Tulenevalt eluviisist on mentaalsed kaardid erinevad. Samuti erinevused tulenevad vanusest, soost, uutest ja vanadest elanikest, teadmistest, rahast jne. täpsem kaart neil kel suuremad teadmised, elanud kauem ning rohkem raha et liikuda ringi. Maastike representatsioonide uurimine on olnud nii teoreetilise kui rakendusliku kultuurigeografia skandinaavia ja anglo-ameerika teausruumis domineeriv suund. Püütakse vastata järgnevatele küsimusetele: 1) Milline on maastiku kuvand ning kui palju on see muutunud sotsiaal-ajaloolises ning poliitilises kontekstis? 2) Kuidas saavad füüsilistest, nähtavatest maastikest sümboolsed maastikud? 3) Kuidas on maastiku representatsioonid seotud nähatava, füüsilise maastikuga: maakasutusega ning maakasutusmuutuse
annaabi.ee 
