Reformatsioon Martin Luther Sündis 1483. aastal Saksamaal Eislebeni linnas. 1505. aastal asus õppima Erfurdi ülikooli õigusteaduse valdkonda. Ohtlik olukord pani Lutheri mõtlema kloostrisse minemisega. Isa pettumuseks valis Luther enda südamehääle. 1505. aasta juunipäeval pääses Luther eluga ja 15 päeva pärast asus poiss augustiinlaste kloostrisse. Martin Luther ei sallinud juute ja moslemeid. Luther mõistis, millised kloostrid tegelikuses on. Indulgentide müük 1517. aasta algas indulugentide müük. Rahvas uskus, hinge lunastavat dokumenti. Müügist saadud raha Rooma Peetri kiriku
docstxt/13920473452243.txt
Martin Lutheri elu tähtsaimad sündmused Sündis 10.11.1483 Eislebenis Immatrikuleerus 1501. aastal Erfurdi ülikooli, et õppida juristiks 1505 lasi end mungaks pühitseda 1512 alustas Wittenbergis tööd teoloogiaprofessorina 31.10.1517 saatis kirja Mainzi peapiiskopile, millele lisas 95 teesi 1519 Leipzigi väitlus 03.01.1521 pandi Luther kirikuvande alla 06.03.1521 Wormsi riigipäev 1522 ilmus saksakeelne Uus Testament 13.06.1525 abiellus Katharina von Boraga 1534 ilmus Vana Testamendi tõlge Suri 18.02.1546 Eislebenis
SISSEJUHATUS Martin Luther oli augustiini munk ja Saksa kristlik teoloog ja tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon. Ta oli väga tark mees ja tema kuulsaim tegu oma elujookul on Piibli tõlkimine Saksa keelde. Ta kirjutas oma elujooksul enam kui 30 laulu, tema õpetus väljendus 450 traktaadis, 3000 jutluses, 2600 kirjas ning 5000 lauakõnes. MARTIN LUTHERI ELU TÄHTSAIMAD SÜNDMUSED -Sündis 10.11.1483 Eislebenis -Immatrikuleerus 1501. aastal Erfurdi ülikooli, et õppida juristiks -1505 lasi end mungaks pühitseda -1512 alustas Wittenbergis tööd teoloogiaprofessorina -31.10.1517 saatis kirja Mainzi peapiiskopile, millele lisas 95 teesi -1519 Leipzigi väitlus -03.01.1521 pandi Luther kirikuvande alla -06.03.1521 Wormsi riigipäev -1522 ilmus saksakeelne Uus Testament -13.06.1525 abiellus Katharina von Boraga -1534 ilmus Vana Testamendi tõlge -Suri 18.02.1546 Eislebenis
nii teoloogiakäsitlustele kui ka filosoofilistele õpetustele. Martin Luther sai Saksa reformatsiooni tähtsaimaks juhiks ja uue kiriku rajajaks. Ta sündis 10.nov 1483 Eeislebenis. Eeesnimi pandi talle Püha Martinuse järgi, kelle päeval (mardipäeval) ta ilmale tuli. Kooliteed alustas Martin Luther Mansfeldi ladinakoolis. Õppis seal 7 aastat ning siis astus ta Magdeburgi toomkooli. Järgnevalt õppis ta 3 aastat Eisenachis ning aastatel 1501 1505 Erfurdi ülikoolis. Isa soovis, et Martin jätkaks õpinguid õigusteaduse alal, kuid siis leidis aset juhuslik sündmus, mis olevat noormehe edasist elukäiku mõjutanud. 1505.a. sattus ta Erfurdi lähedal hirmsa äikese kätte ja surmahirmus andis tõotuse mungaks hakata, kui ta pääseb! Ta pidaski oma sõna ning astus isa pahameelele vaatamata juba samal aastal augustiinlaste ordu kloostrisse. 1507.as pühitseti Martin Luther preestriks. Astus Wittenbergi ülikooli, elades ise ordukloostris
Kuidas mõjutas Lutheri usk hariduse arengut? Martin Luther oli saksa teoloog, kes sündis 10. novembril 1483. aastal Eislebenis. Kooliteed alusta ta Mansfeldi ladinakoolis, kus ta õppis 7 aastat. Peale seda läks ta Magdeburgi toomkooli ning seejärel Eisenachis Erfurdi ülikoolis. 1507. aastal pühetseti saksa reformatsiooni tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja Martin Luther preestriks, kus talle anti ülesandeks õppida teoloogiat. 1512. aastal saigi temast teoloogiadoktor ja Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professor. Ajal, mis Luther viibis Watburgi lossis tõlkis ta Piibli saska keeled (1534). See pani aluse saksakeelesetele jumalateenistustele ning andis võimaluse tõsta rahva haridustaset. Oma tõlkega lõi Luther nüüdis-saksa kirjakeele.
(1530) ning Martin Lutheri Suur katekismus ja Väike katekismus (1529). REFORMAATORID Martin Luther (1483-1546), usupuhastaja Sündis 10.novembril 1483 Eislebenis. Lapsepõlv ja kooliaastad Mansfeldis, Magdeburgis ja Eisenachis. Ülikooliõpingud Erfurdis vabade kunstide ja õigusteaduse alal. Sõbra surm pikselöögist 2.juulil 1505 ajendas Lutherit laskma end pühitseda augustiinlaste mungaordu mungaks. Usuteaduse õpingud Erfurdi ja Wittenbergi ülikoolides. 1512.aastast oli ta Wittenbergi kloostri jutlustaja ja munkade õpingute korraldaja. 1512.aastal promoveerus Wittenbergis teoloogiadoktoriks ja temast sai piibliteaduste professor. 31.oktoobril 1517 indulgentside kauplemise vastase 95 teesi avaldamine. 6.märtsil 1521 Wormsi riigipäeva edikt, millega Saksa keiser Karl V pani Lutheri riigivande alla, käskis ta vangistada ja keelas ta teoste avaldamise.
Martin Luther sündis 10,novembril 1483. Ta sünninimi oli Martin Luder. Ta sündis talupoeglikku perekonda. Tema isa oli Hans Luder ja ema Margarete Lindemann .Martin kasvas ülesse Mansfeldis. Tema isa oli väikese vasekaevanduse omanikuna saavutanud jõukuse ning soovis pojast koolitada juristi. Erfurdi ülikooli õppima asunud Luther aga muutis meelt ja ning asus õigusteaduse asemel õppima teoloogiat. 1505. aasta 2. juulil, kui ta oli teel Mansfeldist Erfurti, jäi Luther rajuilma kätte ning andis pühale Annale tõotuse, et kui ta eluga pääseb, hakkab ta mungaks. Nõnda juhtuski ja 17. juulil astus ta augustiinlaste ordu liikmeks. 1507. aastal, pärast preestriks pühitsemist, alustas ta ka teoloogiaõpinguid, saades 1512. aastal teoloogiadoktoriks
Martin Luther sündis 10,novembril 1483. Ta sünninimi oli Martin Luder. Ta sündis talupoeglikku perekonda. Tema isa oli Hans Luder ja ema Margarete Lindemann .Martin kasvas ülesse Mansfeldis. Tema isa oli väikese vasekaevanduse omanikuna saavutanud jõukuse ning soovis pojast koolitada juristi. Erfurdi ülikooli õppima asunud Luther aga muutis meelt ja ning asus õigusteaduse asemel õppima teoloogiat. 1505. aasta 2. juulil, kui ta oli teel Mansfeldist Erfurti, jäi Luther rajuilma kätte ning andis pühale Annale tõotuse, et kui ta eluga pääseb, hakkab ta mungaks. Nõnda juhtuski ja 17. juulil astus ta augustiinlaste ordu liikmeks. 1507. aastal, pärast preestriks pühitsemist, alustas ta ka teoloogiaõpinguid, saades 1512. aastal teoloogiadoktoriks
Selline oli isa soov, kuid Lutheri elu läks teisiti, temast sai munk, preester, usuteadlane ning kiriku reformija. Sarnaselt teiste omaaegsetega kujundas Lutheri usku võimas keskaegne rooma-katoliku kirik. Noore mehena oli ta sügavalt mõjutatud kiriku pihiõpetusest. Pattude pihtimisel preestrile järgnesid patukustutusteod, mis tagasid andestuse ning vabastasid surmajärgsest karistusest. Hoolimata regulaarsest pihilkäimisest oli Luther meeleheitel. Erfurdi ülikoolis juurat õppide suri äkitselt ta sõber ning ootamatu jalavigastus viis ta haigete ja surijate keskele ühes algelises haiglas. Suvel 1505 tabas teda teel vanematekodust Erfurti hirmuäratav äikesetorm. Surmahirmus andis ta tõotuse mungaks hakata kui ta ta pääseb. Surmahirm ning perekonna kaitsepühakule antud tõotus juhtis Lutheri 1505. aastal Erfurdi augustiinlaste keskele, kes olid tuntud nii kehalise kui ka vaimse ranguse poolest. Kuid ei piht,
Referaat Õppejõud: Karmen Trasberg Tartu 2011 Martin Luther Martin Luther sündis 10. novembril 1483 Eislebenis Saksimaa talupoja perekonnas. Oma vanemate heaolu nimel pidi temast parimal juhul saama seadusetundja, halvimal juhul rikka lese abikaasa. Selline oli isa soov, kuid Lutheri elu läks teisiti, temast sai munk, preester, usuteadlane ning kiriku reformija. Hariduskäik Õppis 1501. aastast Erfurdi ülikoolis, astus 1505. sealsesse augustiini eremiitide kloostrisse. Pühitseti 1507.a. preestriks. Vastne preester määrati Wittenbergi Ülikooli professoriks. Seal luges Martin Luther esimest korda Piiblit. Wittenbergis sai 1512 temast teoloogiadoktor, oli teoloogiaõppejõud ja jutlustaja. Reformatsioon ehk usupuhatusliikumine Reformatsioon on 16. sajandil Euroopas levinud usupuhastusliikumine katoliku kiriku ja paavstluse vastu, mis sai alguse 1517
maagimaardlaid. Hans Luther teadis, et kaevandus on raske äri ja sellepärast tahtis ta, et tema paljulubaval pojal oleks parem elu ja et temast saaks advokaat. 7-aastaselt alustas Martin kooli Mansfeldis. 14-aastaselt läks ta põhja Magdeburgi kooli, kus jätkas õpinguid. 1498. aastal naasis ta Eislebeni ja jätkas sealses koolis, õppides grammatikat, loogikat ja retoorikat (kõnekunst). Hiljem võrdles ta seda kogemust puhastustule ja põrguga. 1501. aastal alustas Martin õpinguid Erfurdi ülikoolis, kus ta sai magistrikraadi grammatikas, loogikas, retoorikas ja metafüüsikas. Sel ajal tundus, et ta on teel advokaadiks saamise poole. Kuigi, 1505. aasta juulis, Luther sai läbimurdelise kogemuse osaliseks, mis tõi tema ellu uued tuuled. Toimus kohutav äikesetorm, kus ta kartis oma elu pärast, Luther hüüdis St. Anneĺe, kaevurite pühakule, et kui ta mehe päästab, siis saab temast munk. Torm vaibus ja ta päästeti.
Vasco da Gama Fernao de Magalhaes Reformatsioon Eeldused reformatsiooniks kujunesid juba keskaja lõpul Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt Erilist pahameelt tekitas südametunnistusega kristlastes patulunastuskirjade indulgentside müük Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal Reformatsiooni algataja Martin Luther (1483- 1546) oli pärit Saksamaalt Erfurdi ülikooli õppima asunud Luther muutis meelt ning asus õigusteaduse asemel õppima teoloogiat 31. oktoobril 1517 Lutheri 95 teesi, mis hiljem trükituna kiiresti levisid 1520 paavsti bulla Luther kirikuvande alla 1521 Karl V kuulutab Lutheri lindpriiks Ristimise ja armulaua sakramendist piisab Vaimulike ilmaliku võimu piiramine Munkade-nunnade lahkumisõigus Preestritele abiellumisõigus Ordude-kloostrite eitus Pühakute kultuse vastu
1848. aastal toimusid Veebruarirevolutsioon Prantsusmaal ja Märtsirevolutsioon Saksamaal. Samuti määrati ametisse liberaalsed valitsesed Saksa osariikides. Preisimaal toimus see 29. märtsil. 18. mail avati Frankfurdis ning 22. mail Berliinis rahvuskogud. Aastal 1849 valiti Bismarck Preisi Maapäeva teisi kotta. Samuti kuulutati välja Saksa riigi põhiseadus ja Preisi kuningas lükkas tagasi kesisritiitli. 1850. aastal sai Otto von Bismarck Erfurdi parlamendi saadikuks. Samuti avati Frankfurdi Liidupäev, mille juurde saadikuks Bismarck aastal 1851 määrati. Samal aastal toimus ka Louis Napoleon Bonaparte riigipööre. Aastal 1859 kutsuti Bismarck Frankfurdist ära ning nimetati Preisi saadikuks Peterburis.1862. aastal kutsus kuningas Wilhelm I Preisi-maavalitsusjuhiks ,,tugeva käega" poliitikuna tuntud Otto von Bismarcki. Bismarck osutus isegi väga
neid ei sallitud. Peagi leiti, et juudid on süüdi katkus. Kuna juutidel oli parem hügieen ning nende kogukonnad olid rohkem isoleeritud, haigestus inimesi vähem. Süüdistati, et nemad mürgitasid kaeve ja saastasid õhku. Juute piinati kaua kuni nad selle üles tunnistasid. 1348. aastal algasid esimesed tapmised Prantsusmaal- umbes 40 juuti mõrvati oma kodudes. Sellised tapatalgud levisid üle kogu Euroopa- Barcelona ning paljud Saksamaa linnad. Erfurdi mõrvad 1349. aasta märtsis, mil hävitati ligi 3000 juuti. Erfurti linna polnud katk veel jõudnud ning arvati, et kui hävitada sealsed juudid, siis haigusest pääsetakse. 1350. aastal laastas katk linna ning ligi 16 000 inimest suri 10 nädalase perioodiga. Eelnevalt olid toimunud veel Baseli tapatalgud, kus 600 juuti pandi puust küüni ühel eraldatul saarekesel Rhine-i jões ning see süüdati põlema. Baseli linn pani juutidele peale keelu, et nad ei tohi
(Estonica, 2010) Haridus Keskajal mängis hariduselus suurt rolli kirik. Koolide peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Katoliku kiriku juures tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Toomkoolis õppisid tulevased toomhärrad, kuid juba 15.sajandi asgusest pidid kõrgematele kirikukohtadele toatlejatel olema ülikooliharidus. Õpiti peamiselt Saksamaa ülikoolides. Paljud aadlinoored õppisid Praha, Kölni, Heidelbergi, Erfurdi jt ülikoolides -- kust jõudsid juba 15. sajandi lõpul Eestisse humanismi ideed. (Estonica 2010) On teada isegi üksikuid eestlasest üliõpilasi. Kui varaline seis lubas, siis ei olnud eestlastele ülikoolis õppimine keelatud. (Arjakas, Laur, Lukas, Mäesalu, 1991) Ent paralleelselt vaimulike harimisega toimus rahva harimine ka katoliku missa kaudu, mille pidulikkus ja ülev laul ei saanud jätta mõju avaldamast ka põliselanikele, kes ladinakeelsest jutlusest sõnagi aru ei saanud
See, et reformatsioonist kõrvale jäänud, tagas küll Hispaania sisepoliitilise stabiilsuse, kuid välispoliitika sihiks seatud paavstuse ja katoliku usu kaitsmine lõppes lüüasaamise ja hegemoonia kaotamisega Euroopas. Felipe II Martin Luther ja tema õpetus Reformatsiooni algataja Martin Luther (1483-1546) oli pärit Saksamaalt. Tema isa oli väikese vasekaevanduse omanikuna saavutanud jõukuse ning soovis pojast koolitada juristi. Erfurdi ülikooli õppima asunud Luther aga muutis meelt ning asusõppima hoopis teoloogiat. Saanud Wittenbergi ülikooli teoloogiaprofesseriks, koondus Lutheri tähelepanu Piibli tekstidele, mis keskendusid inimese ja jumala vahekorra küsimustele. Luther hakkas kahtlema, kas ainuüksi kirik saab aidata inimesel õndsaks saada. Üha enam süvense temas arusaam, et õndsaks saab mitte tänu tahtepingutusele või hüvelistele tegidele, vaid ainult usukaudu. Lutheri meelest ei olnud vaja
Konstanzi kirikukogu, kus mõisteti Jan Hus hukka ja põletati tuleriidal, rahvuslikke pingeid püüti vähendada paavstivõimu vähendamisega ja kontsiilimudeli ellutoomisega. Peagi selgus, et nii kaob kirikus keskne poliitiline võim ning liigub rahvusriikide kätte. Võim liigub taas paavsti kätte, kuid endist hiilgust ei õnnestu enam kunagi saavutada. 2. Martin Lutheri elu ja õpetus. Martin Luther (1483 1546) oli kristlik reformaator, luterluse rajaja. 1501. aastal astus ta Erfurdi ülikooli õigusteadust õppima. 1505. aastal liitus augustiinlaste orduga. Augustiinlaste ordu oli alles 13. sajandil tekkinud ja arvatakse, et selle ordu nooruse, distsipliini ja traditsiooni nõrgem kord aitasid kaasa sellele, et Luther töötas välja oma kristliku teoloogia. Lutheri eluga on seotud sarnaselt teistele suurmeestele mitmeid legende. Otsuse mungaelu kasuks olevat ta langetanud ägeda tormi ajal, kui kartis, et peab astuma jumala kohtu ette ilma ettevalmistuseta
raamatuid ristiusku astunud juudi Pfefferkorni vastu, kes nõudis kõigi heebreakeelsete raamatute hävitamist (peale Piibli). Saksa humanismist võrsus arusaam, et ristiusu allikad ei ole teadusliku kriitika suhtes puutumatud. Sellega oli pind Lutheri tegevuseks ette valmistatud. Martin Luther. Martin Luther (14831546) sündis 10. novembril 1483 Saksimaal Eislebenis. Tema isa oli väikese vasekaevanduse omanikuna saavutanud jõukuse ning soovis pojast koolitada juristi. 1501 astus Luther Erfurdi ülikooli. 2. juulil 1505 sattus Luther tagasiteel vanematekodust Mansfeldist Stotternheimi küla juures äikesetormi, tõotades pääsemise korral mungaks hakata. Viisteist päeva hiljem astuski ta augustiinlaste kloostrisse, mis oli Erfurdi kuuest kloostrist kõige valjema korraga. Alustanud teoloogiaõpingud, kaitses ta 1512 doktorikraadi ning sai järgmisel aastal Wittenbergi ülikooli teoloogiaprofessoriks. Lutheri põhitähelepanu koondus piiblitekstidele,
Viimaste hulgas on iseloomulikuks näiteks Münster (nii nimetati Lõuna Saksamaal toomkirikut) Freiburg- im-Breisgaus (1200-1513), mille läänefassaadi põhiaktsendi moodustab azuurse kaheksatahkse telkkiivriga torn. Kolmelöövilise basiilika varaseimad osad kuuluvad siingi veel romaanikasse, rikkalikult kaunistatud läänefassaad, läänetorn ning idapoolsete tornide dekoor kõnelevad aga kõrggootika läbimurdest. Lõuna-Saksamaa gootika tähtteoste hulka võib arvata ka Erfurdi kirikud. Põhja Saksamaa sakraalehitiste ilmet kujundas suuresti telliskivi kasutamine. Eriti iseloomulikuks sai telliskiviarhitektuur hansalinnades ning samuti Saksa ordule kuulunud aladel. Telliskivigootika tähtsaimate mälestiste hulka kuulub Lüübeki Maarja kirik (1200- 1350), millest sai eeskuju arvukatele sakraalehitistele nii Põhja Saksamaal kui ka 59
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
