Õiguskaitse (0)

16.03.2010
ÕIGUSKAITSE
Õiguskaitseorganid
Õigus ja õiglus
Õigusnormide kogum on õigus. Õiglus on selle täiustamine 
mõtetega, mis meile parim ja kasulikum olla võiks. 
“Õiglane ja hea”: kõik, mis üldisele heaolule kaasa aitab, on ka 
õiglane.
Õigluse puhul tuleb kõigis asjus inimeste ja asjade, koha ja aja 
erinevat olemust kaaluda ning arvestada. 
Õiglane on teise aitamine ja  toetamine  juhul, kui toetus teisele 
kahjulik pole. 
Kui osapool end osavalt seadusega kaitseb, on kohtunikul kohane 
õigluse nimel toetuda toimingu tegelikule põhjusele.
Johann Oldenorp 1529, “Õigus ja õiglus”
16.03.2010
halduskorraldus
2
Õiguskaitsesüsteem 
• kohtutäitur
• notariaat
Kohus 
Advokatuur  
Õiguskantsler 
Prokuratuur  
•  riigikontroll
• politsei
16.03.2010
halduskorraldus
3
1
16.03.2010
Põhiseaduse § 147
•  Kohtunikud  nimetatakse ametisse 
eluaegsetena. 
• Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes 
kohtuotsusega. 
• Kohtunikud ei tohi peale seaduses ettenähtud 
juhtude olla üheski muus valitavas ega 
nimetatavas ametis. 
16.03.2010
halduskorraldus
4
Põhiseaduse § 148
• Kohtusüsteem koosneb:
1) maa- ja linnakohtutest ning 
halduskohtutest;
2) ringkonnakohtutest;
3) Riigikohtust. 
• Erikohtute loomise mõnda liiki kohtuasjade 
jaoks sätestab seadus. 
• Erakorraliste kohtute moodustamine on 
keelatud. 
16.03.2010
halduskorraldus
5
Põhiseaduse § 149
• Maa- ja linnakohtud ning  halduskohtud  on 
esimese astme kohtud. 
•  Ringkonnakohtud  on teise astme kohtud ning 
nad  vaatavad  apellatsiooni korras läbi esimese 
astme kohtu  lahendeid . 
•  Riigikohus  on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab 
kohtulahendeid läbi  kassatsiooni  korras. 
Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku 
järelevalve kohus. 
16.03.2010
halduskorraldus
6
2
16.03.2010
Maakohus
• Maakohus esimese astme kohtuna arutab 
tsiviil-,  kriminaal - ja väärteoasju (152)
•  Maakohtud  on:
1) Harju Maakohus;
2) Viru Maakohus;
3) Pärnu Maakohus;
4) Tartu Maakohus.
• Kohtumajad asuvad  maakohtu  tööpiirkonnas
16.03.2010
halduskorraldus
7
Halduskohus
• Halduskohus arutab esimese astme kohtuna 
seadusega tema pädevusse antud haldusasju 
• Halduskohtud on:
1) Tallinna Halduskohus;
2) Tartu Halduskohus.
• Haldusasja arutatakse kohtuistungil selles 
kohtumajas, mille teeninduspiirkonda jääb 
koht, mis määrab haldusasja kohtualluvuse
16.03.2010
halduskorraldus
8
Ringkonnakohus
(1) Ringkonnakohus on teise astme kohus, kes vaatab 
apellatsiooni korras läbi maa-, ja halduskohtu 
lahendeid. (48) 
(2) Ringkonnakohtud on Tallinna Ringkonnakohus, Tartu 
Ringkonnakohus ja Viru Ringkonnakohus. 
(3) Tallinna Ringkonnakohtu tööpiirkonnas on Harju 
Maakohus ja Pärnu Maakohus ning Tallinna 
Halduskohus. 
(4) Tartu Ringkonnakohtu tööpiirkonnas on Tartu 
Maakohus ning Tartu Halduskohus. 
(5) Viru Ringkonnakohtu tööpiirkonnas on Viru Maakohus. 
16.03.2010
halduskorraldus
9
3
16.03.2010
Riigikohus:
• riigi kõrgeim kohus
• asub Tartus
• omab 19 riigikohtunikku
• otsustab tema pädevusse kuuluvate asjade menetlusse 
võtmise kohtumenetluse seaduses sätestatud alusel 
vähemalt kolmeliikmelises  koosseisus
• Riigikohtus on tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegium
• põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kuulub 
üheksa riigikohtunikku, juhib  Riigikohtu  esimees
16.03.2010
halduskorraldus
10
Kohtute süsteem
16.03.2010
halduskorraldus
11
Õiguskantsler
• Õiguskantsler on sõltumatu  ametiisik , kes jälgib, 
et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele 
seadustele  ning kontrollib kodanike 
põhiseaduslike õiguste tagamist.
• Õiguskantsler pole seotud 
Justiitsministeeriumiga, vaid on põhiseaduslik 
institutsioon .  
• Parteiliselt sõltumatu  jurist . Nimetatakse 
ametisse seitsmeks aastaks Riigikogu poolt, 
tagandada saab vaid kohtuotsusega.
16.03.2010
halduskorraldus
12
4
16.03.2010
Õiguskantsleri pädevus
1.  Teostab  õiguslikku järelvalvet, annab õigusloome 
kvaliteedist aru Riigikogu ees
2. Lahendab väärhalduse juhtumeid, võttes endale 
ombudsmani funktsiooni (usaldusmees), aitab 
lahendada riigiametnikega tekkinud konflikte
Ombudsman  uurib kaebusi seoses 
haldusomavoliga, olles rahva usaldusisik. Seda 
rolli täidab Eestis õiguskantsler, kes püüab  kohut  
ennetavaid lahendusi leida.
Ombudsman on meil briti süsteemi järgi.
16.03.2010
halduskorraldus
13
Õiguskantsleri ülevaade Riigikogule
(1) Õiguskantsler esitab kord aastas Riigikogule 
ülevaate järelevalve teostamisest õigustloovate 
aktide põhiseaduslikkuse ja  seaduslikkuse  üle 
ning põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle. 
(2) Nimetatud ülevaates annab õiguskantsler ka 
ülevaate oma tegevusest piinamise ning muu 
julma , ebainimliku või inimväärikust alandava 
kohtlemise ja  karistamise  vastase konventsiooni 
fakultatiivse protokolli artiklis 3 sätestatud riigi 
ennetusasutusena. 
Õiguskantsleri seadus
Allar Jõks
Õiguskantsler
Õiguskantsleri ametkonna tegevuse üheks 
põhieesmärgiks peab kujunema aktiivne 
osalemine põhiseaduse  paragrahvis  14 sätestatu 
elluviimisel: õiguste ja vabaduste tagamine on 
seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning 
kohaliku omavalitsuse kohustus. See omakorda 
tähendab kõigi avaliku võimu kandjate aktiivset ja 
mõtestatud koostööd ning avatust.
Riigikogu Toimetised, 4, 2001
5
16.03.2010
Olulisemad puudused õigusloomes 
1. Seletuskirjad ei vasta kehtestatud nõuetele.
2. Seaduste muutmise ettepanekutes ei suudeta 
piisavalt tuvastada kõiki süstemaatilisi  seoseid , 
mida  muudatus  tegelikkuses kaasa toob.
3. Seaduste keel ja sätete sõnastus on  tervikuna  
muutunud erialaseks ja keerukaks.
4. Õigusloomes on probleemiks seaduste ebapiisav 
regulatiivsus ja volitusnormide rohkus.
5. Jätkuvalt on probleemiks paljude 
legaaldefinitsioonide puudumine.
Õiguskantsleri ülevaade Riigikogule, 2005
Prokuratuur 
• Prokuratuur on  Justiitsministeeriumi  valitsemisalas olev  valitsusasutus . 
Prokuratuuriseaduse alusel osaleb prokuratuur kuritegude tõkestamiseks 
ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises; juhib kohtueelset 
kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse; 
esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega 
prokuratuurile pandud ülesandeid. 
• Kriminaalmenetluse  juhina  suunab prokurör uurijat tõendite kogumisel ja 
vastavalt tuvastatud asjaoludele otsustab isikule süüdistuse esitamise. 
• Prokuratuur menetleb  kuritegusid  koostöös järgmiste uurimisasutustega: 
Politseiamet, Keskkriminaalpolitsei, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja 
Tolliamet, Piirivalveamet, Konkurentsiamet ja Kaitsejõudude Peastaap.
Prokuratuur on kaheastmeline koosnedes Riigiprokuratuurist kui 
kõrgemalseisvast prokuratuurist ning neljast ringkonnaprokuratuurist. 
http://www.prokuratuur.ee
16.03.2010
halduskorraldus
17
(Vande) advokaat  on pädev:
1)
esindama ja kaitsma klienti kohtus ning kohtueelses menetluses ja mujal nii 
Eestis kui ka välisriigis;
2)
koguma tõendeid;
3)
vabalt  valima  ja kasutama seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise 
õigusteenuse osutamisel;
4)
saama riigi- ja kohaliku omavalitsuse  asutusest  õigusteenuse osutamiseks 
vajalikke andmeid,  tutvuma dokumentidega ning saama neist ärakirju ja 
väljavõtteid, kui andmete ja dokumentide saamine ei ole advokaadile seadusega 
keelatud; 
5) 
töötlema lepingu või seaduse alusel saadud muu isiku kui kliendi isikuandmeid, 
sealhulgas delikaatseid isikuandmeid nende isikute nõusolekuta, kui see on vajalik 
õigusteenuse osutamiseks;
6)
kinnitama kliendile tema  osutatava  õigusteenuse raames kohtule ja teistele 
ametiasutustele  esitatavate  dokumentide ärakirju ja allkirju; 
7)
tegutsema vahekohtuniku ja lepitusseaduses sätestatud korras lepitajana; 
8) 
tegutsema pankrotihaldurina, kui ta on koja liige. 
Advokatuuriseaduse § 41
16.03.2010
halduskorraldus
18
6
16.03.2010
Advokaat on kohustatud:
1) kasutama kliendi huvides kõiki seadusega 
kooskõlas olevaid vahendeid ja viise, säilitades 
kutseau ja väärikuse;
2) teavitama klienti õigusteenuse  osutamisega  
seotud tegevusest;
3)  pidama  käsitletavate asjade nimekirja;
4) hoidma õigusteenuse osutamisega seotud 
teabekandjad lahus muudest tema valduses 
olevatest teabekandjatest.
Advokatuuriseaduse §44  lg1
16.03.2010
halduskorraldus
19
Peamiseks notari ametitoiminguks on 
tehingute tõestamine:
•  kinnistu , ehitise või korteri omandamise või võõrandamise 
lepingud ;
• hüpoteegi seadmise lepingud, pandilepingud
• muud piiratud asjaõiguste seadmise lepingud (nt hoonestusõigus, 
reaalservituut,  kasutusvaldus , isiklik kasutusõigus);
• hooneühistu liikmesuse võõrandamise ja pandilepingud;
• äriühingute asutamislepingud, ühinemis- ja jagunemislepingud, 
osaühingu osa võõrandamise ja pandilepingud;
• abieluvaralepingud ja  abikaasade  ühisvara  jagamise  lepingud;
•  testamendid ;
•  volikirjad .
Notarite Koja  koduleht   http://www.notar.ee/19794
16.03.2010
halduskorraldus
20
Diskussioon  
1.  Cicero  on öelnud – “liiga  piiritletud  õiglusest 
tekib ebaõiglus”. Mis ta silmas pidas?
2. Kriminaalmenetlust teostab politsei. Miks 
peaks seda juhtima  prokuratuur?
3. Millised on võimalused erimeelsuste puhul 
lahenduste leidmiseks väljaspool kohut?
4. Millist õiguskaitse osa tuleks Eestis 
parandada? Miks? Kuidas? 
16.03.2010
halduskorraldus
21
7