Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Asjaõigus 2.KT (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Omand – suurim õigus asja üle. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Pos - Õigus asja vallata , käsutada, kasutada. Neg – õigus välistada teiste isikute mõjud
Vallata – teostada faktilist võimu
Kasutada – asja kasulike omaduste tarbimine ja viljade saamine
Käsutamine – asja juriidilise staatuse määramine – võõrandamine ja asjaõigusega koormamine.
Kaasomand – osade suurus omandis on määratud. Kuulub teatud kindlaksmääratud ja mõtteline osa ühisest asjast , mitte aga konkreetne reaalosa asjast. Valdamine ja kasutamine toimub kaasomanike kokkuleppel või enamuse otsuse kohaselt.
Ühisomand – osade suurus pole määratud.
Omandi kaitse – omaniku nõuded, mille eesmärk omandi kaitse.
Vindikatsioonihagi - omaniku nõue vaidlusaluse asja seadusevastase valdaja vastu temalt asja äravõtmise ja selle omaniku valdusesse üleandmise nõuga. Ilma valduse nõudeta ei ole asi vindikatsioon .
Negatoorhagi – kõik need juhtumid , mil asja valdust ei kaotata. Nõue on suunatud vältimisele või kõrvaldamisele.
Vallasomand – vallasasja üleandmine , kui võõrandaja annab asja üle valduse omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale.
Vallaspant – asi antakse pandipidaja valdusesse. Kui võlgnik ei täida pandiga tagatud kohustust.
Üleandmine – poolte kokkulepe omandi ülemineku osas. Asja faktiline kätteandmine omandajale
Hõivamine – peremehetut asja, leida valduseta asja. Omand tekib isiku poolt asja haaramise, vallutamisega ja tahtega saada asja omanikuks. Eelduseks vallasasja peremehetus( pole kunagi omanikku olnudki; omanik on thateliselt omandist loobunud )
Leid – asi, mis on ükskõik mis moel omaniku jaoks kaotsi läinud. Õigus asja vallata, mitte kasutada ja käsutada.
Peitvara – leiu erijuhtum. Väärtasjad on peidetud. Omaniku ei ole teada, ega võimalik tuvastada. Leidjal õigus saada leiutasu pool vara väärtusest.
Ümbertöötamine materjali ümberkujundamine uueks vallasasjaks inimtöö abil. Luuakse uus asi, millel on reeglina uus nimi.
Segamine, ühendamine – vedelikke segatakse, detaile ühendatakse. Tahtlik /juhuslik/inimtegevus/ loodusjõud. Kui lahutamine pole mõistlik, siis tekib kaasomand.
Igamine – asja valdaja, kes valdab asja, mille omaniku asukoht pole teada või ta ei tunne huvi asja vastu, saaks oma olukorra kindlaks muuta.
Omandireservatsioon – antakse asi üle ent omand tekib kokkulepitud tingimuse saabumisel hiljem. Müüja jääb kaudseks valdajaks, ostja ei tohi asja müüa ega ümber töötada, võib kasutada.
Pandiõigus – realiseerimisõigus, teatud nõude tagamiseks. Piiratud võim asja üle, lubab spetsiaalsete realiseerimisvormide kaudu asja realiseerida ja saadud rahast nõude rahuldada.
Käsipant – antakse üle pandieseme valdus . Kokkulepe pandi seadmise osas, pandieseme valduse üleandmine pandipidajale.
Kinnipidamisõigus – annab isikule, kellele on nõue võlgniku vastu, õiguse pidada vastavalt seaduses sätestatud tingimustele kuni nõude rahuldamiseni kinni seaduslikult tema valdusesse sattunud võlgniku vallasasju ja neid vajadusel nõude katteks realiseerida.
Registerpant – valdust ei saa või taheta üle anda. Hüpoteegi analoog .
Elastne pant – pandiese muutub kogu aeg.
Asjaõigus 2 KT #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 52 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kriuxc Õppematerjali autor
asjaõigus

Sarnased õppematerjalid

Asjaõiguse konspekt
16
docx

Asjaõiguse konspekt

1. ÜLDINE ASJAÕIGUS 1.1. Asjaõiguse üldpõhimõtted I Määratletuse põhimõte (spetsiaalsusprintsiip) - Kõik asjaõigused kehtivad ainult üksikute asjade kohta - nn. määratletuse ehk spetsiaalsuse põhimõte. Seetõttu peavad asjaõiguslikud õigustehingud toetuma kindlatele individualiseeritud asjadele. Ei ole olemas ka asjaõigusi, mis hõlmaksid kogu asjade kogumit. Olgu see näiteks kas raamatukogu, kaubaladu või kogu ettevõte. Omand eksisteerib ainult igale üksikule kogumi hulka kuuluvale asjale. Asjade kogumi ülekandmisel tuleb üle kanda iga üksik asi, kusjuures ei ole siiski nõutav nimekirja koostamine üksikesemetest. Ka ühe asja väline külgeliitmine asjade kogumile ei tähenda veel seda, et asi peab jagama sellesse kogumisse kuuluvate ülejäänud asjade õiguslikku saatust. Kui näiteks raamatukoguga liidetakse kas kogemata või tahtlikult võõras raamat, siis jääb endine omand muutumatuks. Asjade kogumi ülekandmine ja koormamine ühtse toiminguga ei

Asjaõigus
ASJAÕIGUSE konspekt
180
docx

ASJAÕIGUSE konspekt

seoses. Õigus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistel isikutel vastavat käitumist. Eristatakse ajalooliselt kahte süsteemi: 1.Institutsiooniline süsteem, kus normid jaotatakse kolme ossa: a) Isikud-suhete subjektid b) Asjad-suhete objektid c) Hagid- omandamise viisid, suhted isikute vahel asjade pinnal 2.Pandektiline süsteem, kus tsiviilõigus jaotatakse viieks osaks:Üldosa, Asjaõigus, Perekonnaõigus, Pärimisõigus ja Võlaõigus. (EESTI) Asjaõigusele on iseloomulikud põhitunnused, mis eristavad neid võlaõigusest: Asjaõigused on absoluutsed õigused, mis on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu. Oluline on ka avalikkuse põhimõte- see tuleneb nende absoluutsest iseloomust. Kinnisasjade puhul peavad kõik olema kantud kinnistusraamatusse. Asjaõigus kui varalise korralduse alus- eraomandis lähtuvas ühiskonnas sätestatakse

Asjaõigus
Asjaõiguse konspekt
34
doc

Asjaõiguse konspekt

puutumatuse. Sisaldab norme, millega kõik peavad arvestama (ka need, kes ei osalenud tehingus) ­ imperatiivsus. Objektiivne ­ reguleerib asjadega seotud õigussuhteid (nt omaniku ja hüpoteegipidaja õigused, võõrandamine), st õigusnormide kogum. Subjektiivne ­ mõistetakse õiguslikku seisundit, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses. 2. Asjaõiguste liigitus Omand ja piiratud asjaõigused. a) Omand: omand on täielik asjaõigus ­ õigus asja kasutada, käsutada ja vallata. Täielik võim asja üle. b) Piiratud asjaõigused: erineb omandist ulatuse poolest, on nimetatud ka õigus võõrale asjale. Nt hüpoteek. Piiratud asjaõigused võib rühmitada ka omandisarnased õigused ja kasutus-, realiseerimis- ning omandamisõigused. Omandisarnane piiratud asjaõigus. Hoonestusõigus - isik, kelle kasuks see on seatud, õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist (koormab maatükki).

Asjaõigus
Asjaõiguse kordamisküsimused ja vastused
24
docx

Asjaõiguse kordamisküsimused ja vastused

Kordamisküsimused aine Asjaõigus arvestuseks 1. Milliseid õigussuhteid reguleerib asjaõigus? Objektiivne asjaõigus – õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paigalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi loovutamine). Subjektiivne asjaõigus – õiguslik seisund, mida konkreetne isik omab konkreetse asja suhtes. 2. Absoluutsuse põhimõte? Asjaõigused omavad absoluutset kehtivust igaühe suhtes, st kõik peavad asjaõigusi järgima. 3. Numerus clausus’e põhimõte, ehk tüübipõhimõte? kokkuleppega ei saa luua seaduses sätestamata asjaõigusi ega muuta asjaõiguse seaduses sätestatud olemust. 4. Avalikkuse, e. publitsiteedi põhimõte?

Riigiõigus
Asjaõigus
8
doc

Asjaõigus

8. Asjaõigus Asja mõiste ja liigid Asjaõigus ­ reguleerib varalised suhed ühiskonnas, kahelt poolt: 1. Annab kandla kaitse omanikule võimalike rünnete eest tema omandile ja tagab eraomandi puutumatuse 2. Võimaldab teiselt poolt asjaõigusliku tagatise Asjaõigused ­ on absoluutsed õigused, mis kehtivad kõigi isikute suhtes ja neid tuleb kõigil järgida Avalik põhimõtte ­ tuleneb nende absoluutsest iseloomust Kinnisasjade puhul ­ kinnistusraamatu avalikkuse kaudu Vallasasjade puhul ­ valduse kaudu Asjaõigus objektiivses tähenduses: - on tsiviilõiguse ühe instituudina on õ.normide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õ.suhteid, seda nii paigaseisus(omaniku ja kasutusvaldaja õ.) kui ka nende muutumises(asja võõrandamine või hüpoteegi ülekandmine) Asjaõigus subjektiivses tähenduses: - õiguslik seisund, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses Erilik tunnus: absoluutsus, see õigus on kehtiva õiguskorra poolt igaühele antud ja ig

Õiguse alused
Asjaõigus eksamikonspekt
82
docx

Asjaõigus eksamikonspekt

Kuigi Saksa õiguses loetakse neid sätteid asjaõiguslikeks ja nende asumine asjaõiduses ei ole patt, viidi neee hiljem siiski AÕS-st üle uude TsÜS-i. Sellega on Eesti eraõigus kujundatud ülesehituselt küllaltki sarnaseks Saksa eraseadustikuga. AÕS kõrval sisaldub materiaalset asjaõigust ka teistes seadustes, millest olulisemateks on AÕSRS, KOS, TsÜS ja KRS. Asjaõiguse koht eraõiguse süsteemis Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses tähenduses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus ­ õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paidalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi ülekandmine). Subjektiivne asjaõigus ­ õiguslik seisund, mis konkreetsel isikul on konkreetse asja suhtes. Subjektiivse asjaõiguse eriliseks

Õigus
PANDIÕIGUS
30
docx

PANDIÕIGUS

SISSEJUHATUS PANDIÕIGUSESSE Nõuete tagamine võib põhineda: Isiklikul vastutusel (nt käendus, garantii) Tagatiseks on antud mingi ese (pandiese)- sel juhul räägitakse asjaõiguslikust tagatisest Pandiõiguse üldpõhimõtted: Pandiõigus on asjaõigus– kehtiv igaühe suhtes, pannakse kehtima nõude esitamisega On tagatisõigus– märatud ja seatud nõude tagamiseks On realiseerimisõigus– piiratud võim asja üle, väljendub õiguses asi realiseerida (asja kasutamise õigust pandipidajal ei ole (v.a. §288 –vastaval kokkuleppel)(asja kasutamise õigust pandipidajal ei ole (v.a. § 288 –vastaval kokkuleppel) Koormatud asja omanik (pantija)vastutab ainult panditud asjaga nõude ja selle tasumise eest. Soorituseks on kohustatud võlgnik. Pandiõigus on avalik– peab olema väliselt arusaadav (kinnisasja puhul – märge kinnistusraamatus, käsipandi puhul valduse üleandmine, registerpant –registreerimine seaduses ette nähtud reg

Õigus
Õiguse alused-asjaõiguse osa
4
docx

Õiguse alused (asjaõiguse osa)

Asjaõigus. 1.Asjaõiguse mõiste, allikad. Asi. Asja mõiste. Asjaõiguse (objektiivses tähenduses): 1. Asjaõigus eraõiguse ühe valdkonnana on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid. 2. Asjaõigus kui eraõiguse haru reguleerib õigussuhteid, mis on suunatud asjadele (asjaõiguslikud õigussuhted). Asjaõiguse põhiülesanne määrata kindlaks asjade omanikud ja nende õigused. Asjaõiguse all mõistetakse õigust, mis reguleerib asjadega seotud suhteid, seda nii paigalseisus (nt omandiõigus) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine). Asjaõigust allikad on: 1). Asjaõigusseadus, mis sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning

Õiguse alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun