Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "” Õpetaja Marju Lauristin“". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lauristin, poliitik, professor, ajakirjandus, europeussian, vihalemm, formation, komisjon, journal, social, allik, moskva, filoloogia, haridus, communication, sovietole, university, present, osakond, intellektuaal, sotsiaalminister, kujunemislugu, iseennast, kogumikuoosi, ülemnõukogu, sotsiaalpoliitika, üro, keller, kajaelations, transition16.10.2016 Tsitaat versus refereering · Tsitaat: Marju Lauristini (2012, lk. 4) sõnul ,,On aeg märgata ja mõista venekeelses elanikkonnas kasvavat sisemist erimeelsust ja Eestisse suhtumise ning meie suhteliselt karmis ühiskondlikus ja majanduslikus keskkonnas toimetuleku ja kohanemisvõime poolest eri rühmadeks jaotumist." · Refereering: Marju Lauristin (2012) toob oma artiklis välja, et venekeelses elanikkonnas pole suhtumine Eesti riiki sugugi ühesugune ja vastavalt oma kohanemisvõimele võib see olla eri elanikkonnagruppides üsna lahknev. YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 19 Millal tsiteerida, millal refereerida · Tsiteeritakse siis, kui soovitakse võimalikult täpselt edasi anda mõnda tekstis esitatud eriti kõnekat mõtet või näidet, või soovitakse
Gender Stratification of Young Adults in Earnings. In: Taljunaite, M. (ed.), Everyday Life in the Baltic States. Vilnius: Lithuanian Institute of Philosophy and Sociology, 79103. Inglehart, R. & Baker, W.E. (2000). Modernization, cultural change, and the persistence of traditional values. Americal Sociological Review, 2000, 65, 1951. Inglehart, R. & Norris, P. (2003). Rising Tide: Gender Equality and Cultural Change around the World. Cambridge: Cambridge University Press. Kalmus, V., Vihalemm, T. (2004). Eesti siirdekultuuri väärtused. V. Kalmus, M. Lauristin (toim.), Eesti elavik 21. Sajandi algul: ülevaade uurimuse Mina, Maailm, Meedia tulemustest. Tartu: TÜ Kirjastus, 3144. Kandolin, I., Narusk, A. (1996). Social wellbeing and gender: postsoviet Estonia and the welfare state Finland. Scandinavian Journal of Social Welfare 4, 127 Kinnunen, U., Loikkanen, E. & Mauno, S. (1995). Työn ja perheen vuorovaikutus: ongelmien yleisyys, syyt ja seuraukset
72-103 Muid kirjandusallikaid: Bourdieu, P. (2003). Praktilised põhjused : teoteooriast. Tänapäev, Tallinn. Beck, U. (2005). Riskiühiskond (teemad: uus vaesus, meeste ja naiste suhetest perekonnas ja väljaspool). Tartu: TÜ kirjastus. B. Bourdieu, P (1993) The Field of Cultural Production. Essays on Art and Literature, Polity Press, Cambridge. Bourdieu, P. (1994) In Other Words. Essays Towards a Reflexive Sociology, Polity Press, Cambridge. Bourdieu, P. (1989/1979) Distinctions. A social analysis of the judgement of taste, Routledge, London. Bourdieu, P. (1998) Practical Reason. On the Theory of Action, Polity Press, Cambridge. Bourdieu, P. (1999a/1972) Outline of the Theory of Practice, Cambridge University Press, Cambridge. Giddens, A. (1997/1984) The Constitution of Society. Outline of the Theory of Structuration, Polity Press, Cambridge. Beck, U. And Beck-Gernsheim, E. (2009/2001) Individualization, Sage, London. 2. Sotsiaalsed muutused. Globaliseerumine.
Muutused eesti keskkonnateadvuses 1983-1994, võrdlusjooni maailmaga. SEI-Tallinn. Lahtvee, V. (1995). Säästliku Eesti suunas. Tallinn. Eesti Roheline Liikumine. Lang, S. (1999). Results from the Opinion Poll on: Nature Concepts, Environmental Consciousness and Behaviour in Estonia. University of Köln. Baltic Environmental Forum. The Regional Environmental Centre for Central and Eastern Europe. Lauristin, M., Timak, R., Vihalemm, P. (1985). Keskkonnateadvus - arusaamad ja hinnangud. - Eesti Loodus, nr 6. Living Planet Report (2000). WWF-World Wide Fund For Nature. Gland. Switzerland. Interneti väljatrükk seisuga 18. jaanuar 2001, http://www.panda.org. Mander, Ü., Strandberg, M., Mauring, T. & Remm, K. (2001). Wetlands as Essential Basis for Sustainable Development: Estonian Case. Proc. Of the 3rd Int. Conf. On Ecosystems and
ennekõike negatiivsetena, tuuakse välja, et tehnoloogilised arengud nagu kehasse siirdatavad mikrokiibid, superarvutid või Maad ümbritsevad satelliidisüsteemid võivad viia senitundmatute arenguteni. Selle suuna teoreetikud on näiteks Herbert Schiller ja Jacques Ellul. Tehnoneutralism Tehnoloogiasse suhtutakse neutraalselt, võimalik isegi, et eitatakse tehnoloogia rolli ühiskondlikes muutustes. Tehnoloogia iseenesest ei ole TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon hea ega halb. Tehnostrukturalism Näeb tehnoloogias ennekõike toodet või produkti, mis käib kaasas ühiskonna arenguga ja on osa laiemast sotsiaalsest kontekstist. Tehnostrukturalismi põhimõtetest annab ülevaate Joonis 1, mis näitab, kuidas tehnoloogia on ühiskondliku arengu üheks komponendiks või üheks vahendiks, kuid selle areng ei ole omaette eesmärgiks. Joonis 1: Joonis annab ülevaate tehnoloogia ja ühiskondliku arengu vahelistest võimalikest seosest
st Rain Mikser Abstarct In this article, I highlight the necessity to reintegrate the current social-pedagogical practice in Estonia with the general theory of social pedagogy. For number of reasons, it has been implicitly accepted by Estonian educators, students and practitioners in the field that the theory and practice of social pedagogy do not meet each other, and that
Muhamed ja islam. Tln. 1994. 9. Huntington, S.P. Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine. Tallinn 1999, lk 120-134; 225-230; 267-278. 10. Khair-Al-Din, Ravil. Islami jurisprudentsi ja õiguse olemusest. Juridica, VII, 2000, lk 461-470. 11. Khair-Al-Din, Ravil. . Lõputöö. Tartu 2000. 12. Major, W.T. Basic English Law. London 1990. 13. Mayer, A.E. Law and Religion in the Muslim Middle-East Countries. The American Journal of Comparative Law, 1987, Nr 1. 14. Zweigert, K., Kötz, H. An introduction to Comparative Law. Oxford 1998, pp 303- 312; 313-319. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES) 15. What is Law. N.Y.,1989, pp 22-28. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES). 16. , M.. O . Moa 1968. 17. , . M . Moa 1986. 4 V SEMINAR 9. mai 2014 kl 8.30-10.00 1. Hiina õiguse allikad. 2
· 1992-1995; 1998-2002 peaminister · 2001 avalikkusele selgub, et Laar tulistas Savisaare pilti · 2005 doktor · 2006 Milton Friedmani auhind · abielus, 2 last Sotsiaaldemokraatlik Erakond · Asutatud 1999, kuni 2004 Rahvaerakond Mõõdukad · Erakonna esimehed: 1999-2001 A. Tarand, 2001-2002 T. H. Ilves, 2002-2009 I. Padar, 2009- 2010 J. Pihl, 2010- S. Mikser · Juhatuse liikmed veel: P. Kreitzberg, U. Palo, K. Rüütli, I. Saar, M. Lauristin, E. Klooster, M. Mikko, J. Morozov, E. Nestor, I. Padar, H. Pikhof, K. Tamberg, J. Marrandi, K. Lember, K. Saks, S. Tobreluts, A. Anvelt, V. Belobrovtsev, R. Karemäe · Liikmeid üle 3 000 · Sotsiaaldemokraatlik Erakond · Riigikogus 10 kohta · Euroopa Parlamendis 1 koht · Kuulub Rahvusvahelisse Internatsionaali · Astmelise tulumaksu pooldamine Sven Mikser · 8. nov 1973 sündinud · Eesti noortemeister kaugushüppes
Estonian history between 1710-1850 and 1850-1918 Contents Contents.................................................................................................................................. 2 17101850.............................................................................................................................. 3 Population and social structure........................................................................................ 4 Serfdom and the intensifying manorial economy ............................................................. 4 Influences of Pietism and the Moravian Brethren............................................................. 5 Enlightenment and enlightened absolutism...................................................................... 6 18501918..................................
2005 XIV Saksa Rahvusvaheline Graafikatriennaal, Frechen, Germany 2005 KURSI KOOLKONNA PÄEVAD, näitused Tartus 2005 Ljubljana Biennaal, Sloveenia 2005 Varna XIII Rahvusvaheline Graafikabiennaal, Bulgaaria 2005 NOW ART NOW FUTURE, Graphic's art project, Leedu 2005 NOW ART NOW FUTURE, Edsvik Konsthall, Rootsi 2005 Alytuse Biennaal - I, BEWARE POLITICS, Leedu 2006 SOCIAL GRAPHICS, rahvusvaheline näitus Zilinskase muuseumis, Kaunas, Leedu 2006 Tartu kunsti näitus Kaunases, Leedu 2006 Rahvusvaheline Bangladeshi Triennaal, Bangladesh 2006 Eeesti graafika Turus, Soome KusevKasakas (õli papil 220 X 120 cm, 1997) RAHVUSVAHELISED KUNSTILAADAD: Tease Art Fair, Saksamaa 19th - 22nd April 2007
University of Tartu Faculty of Social Sciences and Education Institute of Government and Politics Marie Allikmaa The strategies of creating a dominant party the case of United Russia Tartu 2011 After the collapse of USSR in 1991, many observers expected Russia to develop into a competitive party system. Yet, the reality quickly challenged this view. The developments of
Raamatukogus). Kirjad. F. Puksoo kiri A. Sibulale, 22. aprill 1925. Säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis. Käsikirjad Genss, J. (1948). Eesti Kunsti materjale. Kunstnike leksikon. Tallinn: käsikirjad. Rahvusraamatukogus. Raunam, O. (19801990). Eesti tarbegraafika I. Eessõna. Finantsgraafika. Tallinn: käsikirjad. S. Raunami valduses. Publitseerimisel olevad artiklid. Zuckerman, M. & Kieffer, S. C. (in press). Race differences in face-ism: Does facial prominence imply dominance? Journal of Personality and Social Psychology. 8.6.2. Elektroonilised allikad Interneti materjalide puhul alustatakse sama informatsiooniga nagu paberkandjatel: autori nimi, ilmumise aasta, pealkiri. Ilmumisaja puudumise korral asendatakse see lühendiga s.a. (sine anno). Lisatakse nurksulgudes kuupäev, millise seisuga materjale kasutati ja eraldi real Interneti aadress. Elektroonilisele kirjavahetusele viidatakse kui personaalsele kommunikatsioonile ainult tekstis ja seda ei kajastata allikate loetelus
Referaat juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2010 Edgar Savisaar Sisukord: 1.1 Üldiselt 1.2 Vanemad ja sünd 1.3 Karjääri algusaastad 1.4 Tegevus poliitikuna 1.5 Hariduskäik 1.6 Ametikohad 1.7 Hinnangud 1.8 Tunnustused ja tiitlid 1.9 Ühiskondlik tegevus 1.10 Publikatsioonid 2.1 Isiklikku 2.3 Kirjandus isiku kohta 2.4 Kasutatud kirjandus 1.1 Edgar Savisaar (sündinud 31. mail 1950 Harku vallas) on Eesti poliitik, kes asutas 1988. aastal Rahvarinde, ta oli taasiseseisvumisaja peaminister 19901992 ja Keskerakonna esimees. Ta on olnud Eesti Vabariigi siseminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister ja alates 5. aprillist 2007. aastast on ta Tallinna linnapea.Valisin Edgar Savisaare, sest tahaksin tema kohta rohkem teada saada ja arvan, et tema on väga väljapaistev inimene Eestis nii heast kui ka halvast küljest.Ta pakub kõneainet igale eesti inimesele.Referaadis refereerin Edgar
kolmanda sektori organisatsioonides. Hindamiskriteeriumid: mõju eesti ühiskonnale või konkreetsele valdkonnale, mõju eesti suhtekorraldusele, leidlikkus, lahenduste uudsus. Zürii hindab esitatud projektide: eesmärgikeskset tulemuslikkust, vastavust suhtekorralduse headele tavadele, lahenduste uudsust eestis. ESTL- eesti suhtekorraldustudengite liit. Suhtekorraldust õppivad tudengid. Arusaam suhtekorraldusest eestis Kaja Tampere 2003 Marju Lauristin: avalikkusssuhted on muutunud turumajandusliku meediaühiskonna lahutamatuks institutsiooniks, mille tähendus kaugelt ületab kommertskasumi saamise huvid, olles kogu ühisknna jaoks tähtsa sotsiaalse kapitali, usalduse tekke, suurendamise ja kogumise vahend. Suhtekorraldusfunktsiooni diskursused Eestis 1990ndate lõpuks. Juhid armastavad ennast liiga palju presenteerida või hoiduvad paaniliselt ajakirjandusse sattumast.
and contracting-out. NPM comes from Anglo-America, and it was strongly pushed by most of the International Finance Institutions (IFI's) such as the World Bank and the IMF. It originates from the 1980s with their dominance of neo-liberal governments (especially Thatcher and Reagan) and the perceived crisis of the Welfare state, but it came to full fruition in the early 1990s. NPM is part of the neo-classical economic imperialism within the social sciences, i.e. the tendency to approach all questions with neo-classical economic methods. In advanced PA scholarship itself, especially but not only in Europe, NPM is on the defensive by now, if taken as a world view (i.e. an ideology), rather than as one of several useful perspectives for PA reform (i.e. part of a pluralistic approach). The question here is more whether one favors post-NPM (anti-NPM) or post-post-NPM,
8 7. Kasutatud kirjandus 1. McQuail, D. (2003). McQuaili massikommunikatsiooni teooria. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2. Fallows, D. (2005). How women and men use the Internet. 3. Internet: The Mainstreaming of Online Life. (2005). 4. Pruulmann- Vengerfeldt, P., Kalmus V., & Runnel P. (2008).Creating Content or Creating Hype: Practices of Online Content Creation and Consumption in Estonia. Cyberpsychology: Journal of Psychosocial Research on Cyberspace 5. Baym, N. K. (2002). Interpersonal Life Online. Lievrouw, L. A.& Livingstone, S. (toim.). Handbook of new media : social shaping and consequences of ICTs. London [etc.]: Sage, 62-76 6. Gauntlett, D. (2002). Media, gender and identity: an introduction.London; New York: Routledge. 7. Valgma, Ü.(2005). Laps ja perekond. Eesti Statistikaamet. 8. Beebi 2010. Ajakirja tutvustus. [2010]. 9. Lember, Ü. [2011]. Jooga raseduse ajal 10. Moffatt, J
criticise him who talks a lot. They even criticise him who speaks in moderation. There is not a man in the world who is not criticised. (Dhammapada, Adage 227). A spiritual level and erudition in the arts, the ability to recognise and evaluate existing high artistic qualities is essential. The more the listener searches for the sublime spiritual germ in music and is able discover and evaluate it all, the more competent and objective they will become. I must thank the late Professor Leo Normet, PhD, of the Estonian Academy of Music for his advice and assistance in my use of English musicological expressions. Professor Roman Toi, PhD, of the Royal Conservatory of Toronto; Doctor Ea Jansen of The Institute of History at Tallinn University for their valuable opinions; Professors Margus Pärtlas and Eino Tamberg of the Estonian Academy of Music and Maris Männik-Kirme of Tallinn University for their useful remarks.
Hübridisatsioon ja heteroploidsus kui bioloogilise mitmekesisuse allikad hüüfe moodustavatel seentel Bellis Kullman Seentel on Maa toitumisahelates väga tähtis osa. On nii majanduslikult kasulikke liike, nagu mükoriisaseened, kui ka patogeenseid seeni, mis laastavad taimepopulatsioone. Seente evolutsiooni uurimine on olnud kuni molekulaarse fülogeneetika esilekerkimiseni ääretult raske. Viimase aastakümne jooksul on neid uusi meetodeid rakendades tehtud jahmatavaid avastusi, mille hulka kuulub ka seente liikidevahelise hübridisatsiooni võime (Schardl & Craven, 2003). Seeneriigis valitsevad haploidid, vahel küll dikarüootsel viisil. Kui inimesel saavad ema munarakk ja isa seemnerakk kokku, siis seeneeosed, munaraku ja seemneraku ekvivalendid, idanevad eraldi hüüfideks. Tavaliselt peetakse seeneks selle viljakeha, tegelikult on seen ise aga maa all ja ajab seal oma niidistikku laiali. Nõiaringis kasvavad seened on tegelikult kõik üks ja sama seen, selle erinevad vil
This article was downloaded by: [KU Leuven University Library] On: 02 June 2015, At: 06:11 Publisher: Routledge Informa Ltd Registered in England and Wales Registered Number: 1072954 Registered office: Mortimer House, 37-41 Mortimer Street, London W1T 3JH, UK Perspectives: Studies in Translatology Publication details, including instructions for authors and subscription information: http://www.tandfonline.com/loi/rmps20 When `we' are `the other'. Travel books on Romania as exercises in intercultural communication a Rodica Dimitriu a Department of English , Alexandru Ioan Cuza University of Iaþi ,
Lembit Õunapuu, PhD, dotsent Tartu Ülikool Sisukord SISUKORD............................................................................................................................................. 1 VALIMID KVANTITATIIVSETES JA KVALITATIIVSETES UURIMUSTES........................................... 2 VALIMI MÕISTE...................................................................................................................................... 2 KVANTITATIIVSE JA KVALITATIIVSE UURIMUSE VALIMITE ERIPÄRAD............................................................ 2 TÕENÄOSUSLIKE VALIMITE REPRESENTATIIVSUS...................................................................................... 3 VALIMI KOOSTAMISE TÕENÄOSUSLIKUD JA MITTETÕENÄOSUSLIKUD MEETODID ......................................... 3 Lihtne juhuvalim ............................................................................................................................. 4 Kihtv
1964. aastaks) MTJ-de likvideerimine 1958. aastal Nõrkade kolhooside muutmine sovhoosideks Kokkuostuhindade suurendamine 1962. ja 1965. aastal Kolhooside “abimajandid” (kalatööstus, karusnahad, suveniirid, veinid) Suurmajandite tekkimine 1970. aastate lõpul Vaimuelu Teemad Haridus (üldharidus, kutseharidus, kõrgharidus, teadus) Kirjandus Kujutav kunst Muusika Teater ja film Ajakirjandus Hariduselu tunnusjooned Kahe haridussüsteemi olemasolu (eestikeelne, venekeelne) Suund massi(kõrg)haridusele Kutseõpetuse madal prestiiž Teaduse ja kõrghariduse lahutamine institutsionaalselt Ideoloogiline-patriootlik kasvatus (organisatsioonilises vormis- oktoobrilaps, pioneer, komsomol; sõjaline (alg)õpetus) Institutsioonid EKP Keskkomitee o Kooliosakond 1940-48, 1951-56
vajadusele individuaalselt, sh intervjuude ja käsikirjade vormistamist. Internetiallikate viitamist vt allpool. Muude (ajalooliste) allikate ja arhiivi viidete puhul soovitame eeskuju võtta EMTA aastaraamatu Res Musica [2010] juhendist. Kasutatud kirjandus American Psychological Association (2006). Publication Manual of The American Psychological Association (6th edition). Washington, DC: Autor. Calfee, R. C. & Valencia, R. R. (2001). APA Guide to Preparing Manuscripts for Journal Publication, Washington. DC: American Psychological Association. [lae alla siit: http://www.tlu.ee/CFME09/APA-guide.pdf] Res Musica [2010]. Artiklite esitamine. http://www.ema.edu.ee/muusikateadus/. [13.10.2010]. Roomets, S. (2002). Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. Tallinn. Tallinna Ülikooli kirjastus (2010). Viiteallikate vormistusjuhend [käsikiri koostatud 29.03.2010]. Erisuste korral kehtib TLÜ Muusika osakonna üliõpilastele esmalt käesolev juhend.
seletuskiri, mille kohaselt asusid Balti riigid, sealhulgas ka Eesti uue kriminaalõiguse väljatöötamisele juba 80ndate aastate lõpul. Kriminaalõigusreformi küsimusi arutati seminaridel Tartus 2. - 3. märtsil 1989 ja Riias 29. - 30. märtsil 1990. Samal ajal alustasid ka kõigis neis riikides komisjonid tööd uue eelnõu väljatöötamisega. Eestis moodustati 1990. aasta kevadel Tartu Ülikooli professor Ilmar Rebase juhtimisel vastav komisjon Ülemnõukogu Presiidiumi juures. Õige pea ilmnes siiski, et komisjon ei ole võimeline looma Eestis uut euroopalikku kriminaalseadust. Hakkas saama selgeks, et põhjaliku kriminaalõigusreformi teostamiseks on vaja ulatuslikumat eeltööd ning töötada välja uued teoreetilised ja õiguspoliitilised kontseptsioonid. Sel põhjusel otsustas Justiitsministeerium 1991. aasta sügisel loobuda töös osalemisest ning moodustas oma komisjoni, et teha
18 2. Mõned eesti keele sotsiolektide kohta tehtud uurimused Eesti ühiskonna kohta on sotsiolektide uurimusi minimaalselt. On uuritud vaid mõnda üksikut varieeruvat keelenähtust (-nud/-nd vaheldumine, h hääldamine sõna alguses), lisaks sotsiolingvistilised uurimused Võru murde kohta. Kvantitatiivse sotsiolingvistika Eestisse toojaks oli praegne Tartu ülikooli professor Karl Pajusalu, kes õppis Labovi juures. Pajusalu juhtimisel on läbi viidud mitmeid projekte ja tehtud uurimistöid (eriti morfofonoloogiliste variaablite kohta). Teine kvantitatiivsete meetodite kasutaja oli Leelo Keevallik, kes on uurinud magistritöö tasemel -nud/-nd varieerumist ja sellega seotud sotsiaalseid ja keelelisi mõjureid (Keevallik 1994, 1996). Veel on uuritud bakalaureusetöö tasemel h hääldamise varieerumist (Cui 1999).
– Infofoorum, 7. [E-ajakiri] http://www.tlu.ee/~i-foorum/ (12.01.2007) Rahandusministeeriumi 2007–2010 strateegiline arengukava. – Rahandusministeeriumi kodulehekülg. [WWW] http://www.fin.ee/ (14.01.2008) 25 5.2.2. Piiratud juurdepääsuga elektroonilised allikad Ainola, L., Aben, H. (2005). Principal formulas of integrated photoelasticity in terms of characteristic parameters. – Journal of the Optical Society of America A-Optics Image Science Raim, andJ. Vision, (2006). The Possibility 22(6), of the [Online] 1181–1186. Balassa-Samuelson Effect between Estonia and Web of Science (14.06.2005) Germany 1991–2000
loc.gov British Library : OPAC http://blpc.bl.uk/ LIBRIS: Rootsi raamatukogude koondkataloog http://libris.kb.se BIBSYS: Norra ülikooliraamatukogude koondkataloog http://ask.bibsys.no/ask/action/stdsearch?lang=en 10.6.Leidke Kongressi Raamatukogus leiduvaid eestikeelseid õiguse alaseid raamatuid. Tooge 2 raamatu nõuetekohane viide. Sarv, E.(1997). Õiguse vastu ei saa ükski : Eesti taotlused ja rahvusvaheline õigus. Tartu : Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon. Mark, M. (2003). Eesti pangandusõiguse alused : õpik õigus- ja majandusteaduskonna üliõpilastele. Tallinn : Juura. 10.7. Valige järgmistest autoritest üks ja tehke kindlaks: Karl Erik Sveiby, Roy F. Baumeister, Geert Hofstede, Manuel Castells, Mitu selle autori raamatut leidub Kongressi Raamatukogus? 33 raamatut on Kongressi Raamatukogus. Esitage kõige uuema raamatu nõuetekohane viide? Baumeister, R.F.,Bushman, B J
8. SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS Terje Arula 8.1. Mõisted Tsüanoos – sinikus. Naha või limaskestade sinetav, sinakaspunane värvus. Tingitud veresoontes voolava vere normaalsest väiksemast hapnikusisaldusest. (Coyne jt 2010.) Perifeerne tsüanoos – sinikus huultel, kõrvalestadel, ninaotsal, jäsemetel. Palpeerides jahedad, külmad. Perifeerne tsüanoos tekib perifeersete veresoonte ahenemisest. Aeglustunud verevoolu tulemusel perifeersetesse veenidesse tuleva vere hapnikusisaldus on väiksem. Näiteks südamepuudulikkusega kaasneb vereringe aeglustumine ja kompensatoorselt veresoonte ahenemise, mis põhjustab perifeerset tsüanoosi. Tervel inimesel võib perifeerset tsüanoosi põhjustada jahe keskkond. Eriti tugev perifeerne tsüanoos tekib inimestel kellel on nn Raynaud sündroom - kalduvus külmast esilekutsutud arterite spasmiks. Sõrmed ja varbad muutuvad külma käes esmalt valgeks ja valusaks ning seejärel areneb tugev perifeerne tsüanoo
[email protected] ABSTRACT Scholarship on backpackers speculates some individuals may extend backpacking to a way of life. This article empirically explores this proposition using lifestyle consumption as its framing concept and conceptualises individuals who style their lives around the enduring practice of backpacking as ‘lifestyle travellers’. Ethnographic interviews with lifestyle travellers in India and Thailand offer an emic account of the practices, ideologies and social identity that characterise lifestyle travel as a distinctive subtype within backpacking. Departing from the drifter construct, which (re)constitutes this identity as socially deviant, the concept of lifestyle allows for a contemporary appraisal of these individuals’ patterns of meaningful consumption and wider insights into how ongoing mobility can lead to different ways of understanding identities and relating to place. Keywords: lifestyle consumption; backpacker; mobility; drifter; identity
suurendada investeeringuid inimkapitali ja teadus- ning arendustöösse. Kasutatud kirjandus 1. Aage, H. "Public Sector Development: Difficulties and Restrictions", In T. Haavisto, ed., The Transition to a Market Economy, Edward Elgar, Cheltenham, UK, Brookfield, US, 1997. 2. Dr. Gablers. Wirtschaftslexikon. Verlag Dr. Gabler KG, Wiesbaden, 1976. 3. Eesti statistika aastaraamat 2000. Statistikaamet, Tallinn, 2000. 4. Fakin, B., De Crombrugghe, A. "Fiscal Adjustments in Transition Economies: Social Transfers and the Efficiency of Public Spending A Comparison with OECD Countries", World Bank Policy Research Working Paper, No 1803, 1997. 5. Kaufmann, D., Kraay, A. Zoido-Lobaton, P. "Governance Matters", World Bank Policy Research Working Paper, No 2196, 1999. 6. K. Kerem. "Fiscal Policy and Economic Growth: The Estonian Case", BALT-ECON 2000, Canada, 2000. 7. Kerem, K., Püss, T., Randveer, M., Viies, M. Social Protection System in Estonia on the
viku üle.6 Ekspansionistid, patrioodid, natsionalistid, kommunistid, natsionaal- 1 Herkel, A. Pikk tee kommunismi hukkamõistmiseni. – Rmt: Herkel, A. Vene mõistatus. Ilmamaa, Tartu, 2007, 203–204. 2 Гайдар Е. Т. Гибель империи. Уроки для современной России. 2-е изд., испр. и доп. РОССПЕН, Москва, 2006, 18–19. 3 Samas, 17. 4 Lauristin, M. Hästi lõimunute rolli on alahinnatud. – Mõte. Eesti Päevalehe ühiskondlik-poliitiline ajakiri, 2007, 28. sept, 6–7; Koch, T. Venelaste arvates astus Eesti 1940. aastal vabatahtlikult NSVLi. – Postimees, 2007, 21. mai. 5 Vt raamatuid seeriast “Venemaa tee”, nt Казинцев А. На что мы променяли СССР? Симулякр, или стеколъное царство. Яуза, Эксмо, Москва, 2004. 6 Vt Сорокин К. Э
Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF) ISBN 978-9985-58-595-5 (analüütiline ülevaade, online PDF) Tallinna Ülikooli kirjastus
● Ametisse J. Vares- Barbaruse valitsus; ● Nõukogude valimised– üks kandidaat; ● 21. juuli ENSV; ● 6. aug võeti Eesti NSVL liikmeks– anneksioon. Ühiskondliku elu sovjetiseerimine: ● Kogu elu allutamine Moskva korraldustele; ● NLKP– EKP; ○ I sekretär K. Säre. ● Ülemnõukogu- parlament; ○ presiidiumi esimees J. Vares-Barbarus. ● Rahvakomissaride Nõukogu- valitsus; ○ esimees J. Lauristin. Ümberkorraldused: ● Maareform– taludel ei tohtinud olla maad üle 25 ha; ● Ettevõtete natsionaliseerimine– riigistamine; ● Rubla kasutuselevõtt– röövellik vahetuskurss; ● Tsensuur; ● Propaganda; ● Mälestusmärkide hävitamine– üritati hävitada kõik, mis viitas Eesti Vabariigile. Repressioonid: ● NKVD – arreteerimiste korraldamine; ● Poliitilise ja majandusliku eliidi hävitamine; ● 14. juuni 1941 küüditamine;
Uurimus viidi läbi 2012. aasta aprillis. Õpetajad hindasid materjali vastavust riiklikule õppekavale ning vanusegrupile hästi ning tõid välja parandusettepanekud paari tegevuse täiendamiseks. Kõik õpetajad olid valmis materjali ka ise rakendama. Võtmesõnad: jätkusuutlik eluviis, kogukond, ökoloogia, sotsiaalsed oskused, keskkond, loodussõbralikkus, ökokülad Keywords: sustainable lifestyle, community, ecology, social skills, environment, environmental friendliness, ecovillages Säilitamise koht: TLÜ Kasvatusteaduste Instituudi raamatutuba Töö autor: Kadri Allikmäe Allikiri: Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: PhD, dots. Kristina Nugin Allikiri: Institute Department Institute of Educational Sciences Department of Pre-School Education Töö pealkiri:
annaabi.ee 
