EXAM 2022 Estonian in multilingual Baltic (0)

Estonian in multilingual Baltic-Sea Europe: language contacts and linguistic  landscapes.  Kordamisküsimused Questions for the exam 1. What is meant by SAE? Give a few examples of possible SAE features.  SAE   –   Standard   Average   European.   Martin   Haspelmath:   12   typical   structural features (concentrated in Europe, rare outside of Europe) and some other possible common features.  Examples: Definite and indefinite articles, e.g., a book vs. the book Relative clauses with relative pronouns, e.g., I woke up a student who had nodded off ‘have’-perfect, e.g., has done Nominative experiencers, e.g., I like, I need Participial passive, e.g., you are invited Particles in comparative constructions, e.g. She is older than me 2. Is Estonian a typical SAE language? Why do you think so? SAE in Estonian: Relative clauses with relative pronouns, e.g., raamat, mida ma lugesin ‘the book that I read’ Comparative construction with the particle kui ‘than’, e.g., suurem kui hiir ‘bigger than a mouse’. But cf. also Estonian hiirest (ELA) suurem ‘bigger than a mouse’, where the standard is marked with the elative case!


Finnish isompi kuin hiiri ~ hiirtä (PRT) isompi ‘bigger than a mouse’ SAE features developing or expanding their usage in Estonian: Article-like usages of üks (‘one’ > ‘a’), see (‘this’ > ‘the’) Nominative experiencer, e.g., Mul (ADE) on vaja puhkust > Ma (NOM) vajan puhkust ‘I need some rest’ Peetril   (ADE)   õnnestus   kaugushüpe   >   Peeter   (NOM)   õnnestus   kaugushüppes   ‘Peeter succeeded in long jump’ No ‘have’ -perfect but the so called possessive perfect is spreading, e.g., mul on töö tehtud ‘I have the work done’ Passive, e.g., sa oled ülikooli vastu võetud ‘you are accepted into the university’ Estonian has 2 SAE features.  3. What characterises the Circum Baltic Area? (Language-wise, history-wise) The Circum-Baltic area is a meeting point for the languages of two language families – Uralic and Indo-European. Contacts between Finnic and Baltic languages have lasted for more   than   two   thousand   years.  The   formation   of   the   Southern   Finnic   area   and   contacts between the languages in this region have gained attention in various studies. Examples of features that are characteristic to at least some languages of the CircumBaltic area: Sentence-initial particle (Baltic, Belarusian, Ukrainian, Polish, Estonian, Livonian, and South Saami) as opposed to verb-fronting. Syntactically and semantically determined case alternation (Baltic, Finnic, Russian)  Evidentiality (Lithuanian, Latvian, Estonian, Livonian) 4. Ethnic   and   cultural   formation   of   the   Estonian   area   from   the   perspective   of prehistory. Conclusions for the second millennium BC:


Cultural   and  economic  setback   together  with  depopulation   followed   the  Neolithic   in  the northernmost eastern Baltic region and Finland. Land did not become empty of people; yet the population became rather sparse and socially, culturally, and economically ‘passive’. There is no aDNA information of post-Neolithic people in the study region yet. Spoken language most likely varied over the region. Substrate(s) in Finnic languages refer to none of IE or FU languages. Due to depopulation, the eastern Baltic region and Finland became open and tempting for new population. Conclusions based on cemeteries and human aDNA: After remarkable depopulation during the early second millennium BCE, coastal regions of Finland   and   Estonia   were   settled   by   newcomers   from   the   west   and   south-west.   Their language was probably IE (Pre/Proto Germanic). Earlier indigenous population was sparse, not IE or FU. In Estonian stone-cist graves, the ‘Siberian component’ is missing until 500 BC but the first evidence (Loona) is dated to the 5th-4th centuries BC. The ‘Siberian component’ became stronger in the early tarand graves, starting from between 800-500 BCE. Culturally seen, the tarand graves were like a symbiosis between stone-cist graves and houses of the dead known by FU tribes in the east. From genetic point of view, no new noteworthy immigrations after the early tarand graves’ period are needed to explain the genetic composition of modern Estonians. 5. Factors influencing language contact: intralinguistic and social factors (describe and give some examples).  Intralinguistic factors: typological distance, markedness, relationships between elements. Transmission of linguistic elements from one language to another as a result of typological factors or supporting intralinguistic development??? –  Perspectives from the 1st half of 20th century BUT apocope  + in Estonian/ Latvian: kael/kakls (neck)


- in Finnish/Lithuanian: kaula/kaklas Structural borrowing demands knowledge of the language. Social factors: intensity of contact, incomplete mastering +/-, attitudes of speakers Eg.   Estonian   language   texts   in   17-18th   century   written   by   Germans,   based   on   German language Borrowing somatic and family vocabulary shows prevailing bilingualism Eg. Lt: kaklas > Est: kael (neck), Lt: marti > Est: mõrsja, Finn: morsian (bride)  Transmission of grammatical structure: Eg word stress on first syllable in Latvian Attitudes of speakers:  Eg lots of loans from Finnish slang in Estonian slang (In a forum: nukkuma, loma, vero, lista, kännis, bailatama etc.) 6. What do we mean by substrate, superstrate and adstrate? Give some examples (at least five examples in total).  Substrate (so-called sub-layer): linguistic elements from faded, ie assimilated language in the “winning” linguistic form or in a language with higher social status Eg place names (Kolka , cf Est: kolgas (a remote place), In Latvia, Kura peninsula) Estonian substrate in the Baltic German language, Baltic hydronyms in Russia etc. Superstrate (so-called top layer): linguistic elements that have moved from a language with higher social status to a language with lower social status Eg Low German loans in Estonian, English words and phrases in Estonian Adstrate (so-called neighbouring layer): mutual influence of languages of equal status (eg Estonian-Latvian in the border area) 7. What is language ecology and what are its central concepts? The concept of ecology: the interaction of species/organisms with its environment/habitat; resilience.


sociolinguistic ecology: the language policy of any community is revealed by its language practices – in other words, its sociolinguistic ecology or ethnography of speaking – who uses what language in what domain for what function 8. What is essentialist and what is constructivist in collective identity? Essentialist: ethnic groups have a certain inherited essence, or nature It has biological roots It is anchored in objective empirical reality It is primordial Constructivist: Ethnic categories are social constructions rather than natural entities ethnic group only exists through its social representation Identity is malleable 9. What factors cause language shift? Language shift is very often a symptom of a more profound change - ethnic identity shift. The Swiss German case. If identity is maintained, language is maintained The Irish case. Identity is maintained, language is lost. A   systemic   approach   to   ethnic   identity   shift   is   needed:   a   theory   of   ethnolinguistic sustainability Groups   evolve   and   develop   their   culture   through   the   history   in   th   interaction   of   their environment. This has produced the world of ethnic cultures. Ethnic cultures self-perpetuating: Genetically Linguistically Culturally  Doing these ethnic cultures adapt to their environment:


Historically Functionally 10. How is language used in identity maintenance? As long as the boundary is maintained the group and its identity is maintained. Strong tie networks are supporting language and culture maintenance. Weak ties facilitate language and identity shift. Network structure is highly dependent on economy. Agricultural communities have strong tie network Industrialisation and urbanisation reduce the number of strong ties in the network. Network structure also depends on the type of culture. Collectivistic cultures have stronger networks than individualist cultures. Identity is constructed, maintained and changed in linguistic communication. This communication requires a shared language. This shared   language   has   a   privilege   to   become   an   identity   marker.   Language   is   active   in constructing other than ethnic identities. What is said gets associated to how it is said 11. Describe   the   ethnolinguistic   composition   of   Estonian   population   between   the wars   and   after   WWII?   Which   settings   (geographical   areas   and   sectors) underwent the biggest change?  In 1922, Estonians 969,976 (87,7%), incl. 8,595 (0,8%) whom Estonian was not a common language (est harilik keel; Mis keelt harilikult eraelus kõneleb?); Russians 91,109 (8.2%); Germans 18,319 (1.7%); Jews 4,566 (0.4%); Swedes 7,850 (0.7%); other ethnises 14,508 (1.3%); unknown 731 (0,1%); Did not include questions about foreign language. (Koreinik, Tender 2013). In 1934, the 1922 questionnaire + foreign language (What languages do you speak   except   your   common   language   (fr   exceptée   la   langue   habituelle);   Residents’ trilingualism in Est+Ger+Rus? not necessarily (see Ariste 1969); In 1941, in administered another  census was administered  by German occupational  authorities:  90% Estonians;  in 1939-1940 the resettlement/repatriation of Baltic Germans (ger Umsiedlung).


In   1918-1940,   Estonian   got   its   official   status,   Russian   and   German   lost   their   dominant position   and   became   equal   in   status   to   other   minority   languages.   The   Manifesto   to   the Peoples   of   Estonia   of   24   February   1918   proclaimed   the   right   to   cultural   autonomy   for Germans, Russians, Swedes and Jews (Müüripeal & Neljas 1999); native-language education for both Estonians and non-Estonians was implemented in 1918, and the right to education in one's mother tongue was later protected in the 1920 Constitution. This was followed in 1925 by   the   Act   on   Cultural   Self-Government   Bodies   for   Ethnic   Minorities   (aka   the   Law   on Cultural Autonomy), which was implemented by the German (1925) and Jewish minorities (1926). Russians, Swedes, Latvians lived more compactly, and were able to realise minority rights through local self-government (ibid.). See also Smith (2010). The large-scale population losses sustained as a result of the Nazi and Soviet occupations, coupled  with  mass  settlement  by  Russian-speakers,  brought   a  dramatic   change   in  ethnic composition (Verschik 2005). By 1989, the share of Estonians had dropped to 61.5%, in the north-east, Estonians had become, and still are a minority (ibid.). the Soviet annexation and the   influx   of   labour   from   the   other   Soviet   republics   to   Estonia   in   post-WWII   decades increased the share of foreign-born population to one of the highest in Europe (Puur et al. 2013). All-Soviet Union censuses were conducted in 1959, 1970, 1979 and 1989. During the latter three, the census asked respondents to note their language skills beyond the mother tongue, though limited response options to only the native languages of the peoples of the Soviet Union.


Estonian sociolinguistic ecology in 1941-1991: Domain loss to Russian in public administration, banking, militia, railway, navy and aviation (Verschik 2005). A network of Russian-medium schools was created after the war, in which little or no Estonian was taught after the 1950s. This “dual school system” extends beyond the   Soviet   era   (ibid.;   Koreinik,   Klaas-Lang   2021).   Large-scale   Russian   monolingualism, asymmetrical bilingualism, but cf. Old Believers’ extensive Russian-Estonian bilingualism (Verschik 2005). South Estonian varieties (aka dialects): The process of language shift to Standard   Estonian   throughout   the   XX   c   but   intensified   in   the   1960s-1980s   (Brown   & Koreinik, 2019). 12. What are those four (or five) types of linguistic/language environments speakers of Estonian and speakers in Estonia interact in? Describe each in a couple of sentences. Four language environments in Estonia, plus one abroad: • the capital Tallinn, characterized by equal shares of Estonians and Russian-speakers; north- eastern Estonian towns, with a large majority of Russian-speakers; towns with a small (15– 30%) share of Russophones; Estonian-dominant towns and rural areas (Rannut 2005; Ehala et al. 2014). • Tallinn  the most heterogeneous;  “sleeping Population  “vs. commuters,  visitors, tourists included   the   share   of   residents   without   knowledge   of   Estonian   in   metropolitan neighbourhoods varies from 6.7% (in Nõmme) to 39.5% (in Lasnamäe) • Estonian, English and Russian in its linguistic landscape (LL). •Within the predominantly Estonian-speaking towns, Tartu is a special case, with its small but diverse expat community, mainly consisting of international students and staff at HE institutions. The share (18.7%) of those who have a command of three foreign languages is higher than elsewhere. • In the north-eastern towns, the share of residents with Estonian as their home language is less than 10%. The linguistic  environment  is predominantly  Russian. Fewer people have acquired three or more foreign languages (2.5% in Narva compared to 21.3% in Tallinn).


• In most small towns and rural areas, Russian-speakers make up 1–5% of the population. Due to the small number of Russians, in most places there have never been Russian-medium schools.  Võru - the most distant variety of Standard Estonian; its collateral language. • one of South Estonian (SE) dialects. • the second most spoken and cultivated Estonian variety. • In 2011 70,000+ reported some use of Võro; 60% of them reside outside the traditional language area = not exposed to it daily and lack support of language environment 13. Describe   sociolinguistic   changes   (language   demography,   domains,   etc.,)   in Estonia after the WWII.  •The large-scale population losses sustained as a result of the Nazi and Soviet occupations, coupled  with  mass  settlement  by  Russian-speakers,  brought   a  dramatic   change   in  ethnic composition (Verschik 2005). • By 1989, the share of Estonians had dropped to 61.5%, in the north-east, Estonians had become, and still are a minority (ibid.). • the Soviet annexation and the influx of labour from the other Soviet republics to Estonia in post-WWII decades increased the share of foreign-born population to one of the highest in Europe (Puur et al. 2013). • All-Soviet Union censuses were conducted in 1959, 1970, 1979 and 1989. During the latter three, the census asked respondents to note their language skills beyond the mother tongue, though limited response options to only the native languages of the peoples of the Soviet Union. After the war: •Domain loss to Russian in public administration, banking, militia, railway, navy and aviation (Verschik 2005).


• A network of Russian-medium schools was created after the war, in which little or no Estonian was taught after the 1950s. This “dual school system” extends beyond the Soviet era (ibid.; Koreinik, Klaas-Lang 2021) • Large-scale Russian monolingualism,  asymmetrical  bilingualism,  but cf. Old Believers’ extensive Russian-Estonian bilingualism (Verschik 2005) • South Estonian varieties (aka dialects): • The process of language shift to Standard Estonian throughout the XX c but intensified in the 1960s-1980s (Brown & Koreinik, 2019). 14. Provide   your   definition   of   language   policy   and   explain   why   this   is   a   better definition than others.  Language policy (LP) is about choice, choice of practice, beliefs and management: “it may be the choice of a specific sound, or expression, or of a specific variety of language. It may be the choice regularly made by an individual, or a socially defined group of individuals, or a body with authority over a defined group of individuals” (Spolsky 2004: 217; 2009; 2012). LP not as disembodied text but a situated sociocultural process, “a kind of social practice, specifically a practice of power” (Levinson et al. 2009: 767). 15. What is the main language political challenge in Estonia today? Why?  1. Lack of a unified Estonian school system:  Estonian schools and Russian schools. 2. Sustainability of Estonian in higher education. 3. Corpus planning: Regulation of official language as such. 16. Please consult Language Act (§ 23) and its Estonian-language Regulation of the Government of the Republic on language requirements in public and other jobs in our Moodle page. Use any application of MT for translation if needed.  § 23.  Requirements for proficiency in and use of Estonian language


 (1) Officials and employees of state agencies and of local government authorities, as well as employees of legal persons in public law and agencies thereof, members of legal persons in public   law,   notaries,   enforcement   agents,   sworn   translators   and   the   employees   of   their bureaus shall  be able  to understand and use Estonian  at the level  which is necessary to perform their service or employment duties.   (2) The requirement for employees of companies, non-profit associations and foundations and for sole proprietors, as well as the members of the board of the non-profit associations with the compulsory membership to be proficient in Estonian to the level that is necessary to perform their employment duties shall be applied if it is justified in the public interest.  (3) The mandatory levels of language proficiency shall be established based on the language proficiency levels defined by the Common European Framework of Reference for Languages compiled by the Council of Europe, the description of which shall be presented in Appendix 1 to this Act.   (4) The  requirements  for proficiency  in and use of the  Estonian  language  for officials, employees and sole proprietors shall be established by a Regulation of the Government of the Republic. The regulation governs the requirements for proficiency in and use of Estonian of persons specified in subsections (1) and (2) of this section, in accordance with the character of work and the situation of the use of language at work or in the position.  (5) The requirements for proficiency in the Estonian language do not apply to persons who work in Estonia temporarily as foreign experts or foreign specialists. Foreign lecturers and researchers shall not be applied the requirements for proficiency in Estonian if they have worked in Estonia for less than five years. Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded § 2.   Keeleoskuse nõue     (1)   Keeleoskuse   nõude   määramisel   lähtutakse   töö   iseloomust   ja   töö-   või   ametikoha keelekasutusolukordadest, sh kutsestandardites esitatud keeleoskusnõuetest.    (2) Keeleoskuse nõude määramisel võetakse aluseks Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud   keeleoskustasemed,   mille   kirjeldus   on   esitatud   „Keeleseaduse”   lisas   1.


Keeleoskustasemete kirjeldustes loetletud oskustele ja pädevustele lisandub töö- ja ametialase sõnavara valdamise nõue.     (3)   Tööandja   tagab,   et   töötajad   või   ametnikud,   kellelt   ametialaste   kohustuste   ja tööülesannete   täitmiseks   vastavalt   käesolevale   määrusele   nõutakse   eesti   keele   oskust, valdavad eesti keelt nõutaval tasemel.    (4) Käesolevas määruses kehtestatakse keeleoskuse nõue miinimumtasemel. Tööandjal on õigus kehtestada töö- või ametikohale käesolevas määruses kehtestatust kõrgem eesti keele oskuse nõue, kuid mitte kõrgem kui C1-tase. Keelekasutusolukordade iseloomustus  § 3.   A-tasemel keelekasutaja keelekasutusolukordade iseloomustus     Vähemalt   A-tasemel   keeleoskust   nõutakse   isikutelt,   kelle   teenistuskohustused   või tööülesanded on konkreetset laadi ning täpselt piiritletud, keelekasutusolukorrad on rutiinsed ja kirjalik töö piirdub tüüpdokumentide koostamise või plankide täitmisega. § 4.   B-tasemel keelekasutaja keelekasutusolukordade iseloomustus     Vähemalt   B-tasemel   keeleoskust   nõutakse   isikutelt,   kelle   teenistuskohustused   või tööülesanded on mitmekesised ning võivad olla seotud asjaajamise, allüksuse juhtimise või koostööga, samuti tööks vajalike (etteantud sisuga) dokumentide koostamisega. § 5.   C-tasemel keelekasutaja keelekasutusolukordade iseloomustus    C-tasemel keeleoskust nõutakse isikutelt, kelle teenistuskohustused või tööülesanded on seotud  üksuse juhtimise,  tegevuse kavandamise  ja koordineerimisega,  samuti  nõustamise, avalike ettekannete, sõnavõttude ja ametlike kirjalike tekstide koostamisega. Keeleoskusnõuded  § 6.   A2-tasemel keeleoskuse nõue   Vähemalt A2-tasemel eesti keele oskust nõutakse järgmistelt isikutelt:


   1) ametiasutuse tehnilist või abistavat laadi tööülesandeid täitvad töötajad, nagu autojuhid, kütjad, paljundajad ja teised sarnased töötajad;   2) veduri- ja rongijuhid;   3) valvetöötajad, piletikontrolörid, riidehoidjad, uksehoidjad, käskjalad. § 7.   B1-tasemel keeleoskuse nõue   Vähemalt B1-tasemel eesti keele oskust nõutakse järgmistelt isikutelt:   2) tegevteenistuses olevad sõdurid ja nooremallohvitserid;     3)   ametiasutuse   töötajad,   kelle   tööülesanded   on   seotud   ametiasutuse   asjaajamise korraldamise toetamisega, nagu andmesisestajad, postisekretärid ja teised sarnased töötajad;   4) päästetöötajad;   5) õppejõud (v.a eesti keele ja eesti keeles õpetatavate ainete õppejõud);     6)   teenindus-   ja   müügitöötajad,   kelle   tööülesannete   hulka   kuulub   tarbijate   vahetu   ja regulaarne teenindamine, tööalase teabe edastamine või tööohutuse eest vastutamine;   7) seadusest tuleneva kohustusliku liikmesusega mittetulundusühingute juhatuse liikmed ja töötajad, kelle tööülesannete hulka kuulub mittetulundusühingu liikmetega suhtlemine või teabe edastamine;   8) toitlustus-, müügi- või majutusteenust osutavate väikeettevõtete juhid, kelle tööülesannete hulka kuulub tarbijate teenindamine;   9) isikuhooldustöötajad ja sotsiaalhoolekandeasutuse abipersonal;   10) ühissõidukite juhid (v.a laevade ja õhusõidukite ning veduri- ja rongijuhid);   11) oskus- ja käsitöölised, kelle tööülesannete hulka kuulub tarbijate teenindamine;   12) seadmete operaatorid ja mehhanismide juhid, kelle tööülesannete hulka kuulub tarbijate teenindamine.


§ 8.   B2-tasemel keeleoskuse nõue   Vähemalt B2-tasemel eesti keele oskust nõutakse järgmistelt isikutelt:   1) kinnistusameti tehnilised sekretärid, kohtukordnikud, äriregistri tehnilised sekretärid ning ametiasutuse raamatupidajad ja referendid;   2) laevaliikluse juhtimise keskuse operaatorid (VTS operaatorid);     3)   politseiametnikud,   kes   on   vanemspetsialisti   või   nooremspetsialisti   ametikohal piiripunktis, kordonis, piirivalvelaeval, valmidusüksuses või Lennusalgas;   4) päästeametnikud, kes on rühmapealiku või meeskonnavanema ametikohal;   5) valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse ametiasutuste hallatavate asutuste ning avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja nende asutuste osakondade või muude struktuuriüksuste juhid ning nende asetäitjad;   6) pedagoogid (v.a eesti keele ja eesti keeles õpetatavate ainete õpetajad);   7) eripedagoogid, kelle teenust tarbivad mitte-eesti emakeelega isikud;    8) hoolekandetöötajad (nt rehabilitatsiooniteenuse, erihoolekandeteenuse, lapsehoiuteenuse osutajad, asenduskodu kasvatajad jne), välja arvatud § 7 punktis 9 nimetatud abipersonal;   9) velskrid, ämmaemandad ja meditsiiniõed;   10) tervishoiu abispetsialistid, kelle tööülesannete hulka kuulub patsientidega suhtlemine ja teabe edastamine;   11) teenindus- ja müügitöötajad, kes tegelevad seadusega sätestatud kindlustustegevuse või -vahendusega;   12) teenindus- ja müügitöötajad, kes tegelevad isiku elu ja tervist, ühiskonna turvalisust või keskkonda ohustada võivate kaupade müügi või käitlemisega ja selles valdkonnas tarbijate nõustamisega;


   13) turvatöötajad, kelle tööülesanded on seotud avaliku korra tagamisega või kes seoses tööülesannete täitmisega kannavad relva või kasutavad erivahendeid;   14) lootsid;   15) tegevteenistuses olevad vanemallohvitserid;   151) ametiasutuse töötajad;    16) muud töötajad, kes töötavad keskeri- või kõrgharidust nõudvatel töökohtadel ja kelle tööülesannete hulka kuulub tarbijate teenindamine, tööalase teabe edastamine või tööohutuse eest vastutamine;     17)   muud   eespool   nimetamata   valitsusasutuste   hallatavate   riigiasutuste,   kohaliku omavalitsuse ametiasutuste  hallatavate  asutuste ning avalik-õiguslike  juriidiliste  isikute  ja nende asutuste keskeri- või kõrgharidust nõudvatel töökohtadel töötavad spetsialistid. § 9.   C1-tasemel keeleoskuse nõue   C1-tasemel eesti keele oskust nõutakse järgmistelt isikutelt:   1) ametnikud;   21) ametiasutuse struktuuriüksuse juhid, nende asetäitjad ja tippspetsialistid;   3) tegevteenistuses olevad ohvitserid;   4) juristid-asjaajajad, sekretärid-asjaajajad ja kohtuistungi sekretärid;   5) valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse ametiasutuste hallatavate asutuste ning avalik-õiguslike juriidiliste isikute asutuste juhid ja nende asetäitjad;   6) õppeasutuste juhid, nende asetäitjad ja õppejuhid;   7) eesti keele ja eesti keeles õpetatavate ainete õpetajad või õppejõud;   8) arstid (sh veterinaararstid), psühholoogid, farmatseudid ja proviisorid;   9) eripedagoogid (v.a need, kelle teenust tarbivad mitte-eesti emakeelega isikud);


  10) kohtutäiturid;   11) advokatuuri liikmed (vandeadvokaadid, vandeadvokaadi vanemabid ja vandeadvokaadi abid);   12) notarid;   13) pankrotihaldurid;   14) kohtunikud ja kohtunikuabid;   15) prokurörid;   16) politseiametnikud, v.a § 8 punktis 3 nimetatud politseiametnikud;   17) päästeametnikud, v.a § 8 punktis 4 nimetatud päästeametnikud;   18) vanglaametnikud;    19)  laevade   ja  õhusõidukite  juhid  (v.a  rahvusvahelises  õhuveos  osalevate  õhusõidukite juhid);    20) õhu-, mere- või raudteeliiklust korraldavad ja sellekohast teavet edastavad töötajad, välja   arvatud   lennujuhid,   kes   osutavad   lennuliiklusteenust   piirkondlikus lennujuhtimissektoris, mille alumine piir on 9500 jalga, kus lendude juhtimine toimub ainult inglise keeles. § 10.   Üleminekusätted    (1) Paragrahvi 7 punktis 6 ja § 8 punktis 16 nimetatud isikud, kelle tööülesannete hulka kuulub tööalase teabe edastamine või tööohutuse eest vastutamine, ja § 7 punktis 7 nimetatud isikud, kelle keeleoskus vastab käesoleva määruse jõustumise ajal oma töö- või ametikohal töötamiseks kehtestatud keeleoskustasemele, viivad oma keeleoskuse käesoleva määrusega vastavusse 1. juuliks 2012. a. Kuni selle tähtpäevani ei ole käesoleva määrusega nõutaval tasemel   keeleoskuse   puudumine   „Töölepingu   seaduse”   §   88   lõikes   1   nimetatud   põhjusel töölepingu ülesütlemise aluseks.


    (2)   Vanglaametnikud,   kes   töötavad   käesoleva   määruse   jõustumise   ajal   valvuri, vanemvalvuri,   saatja   või   vanemsaatja   ametikohtadel   ja   kelle   keeleoskus   vastas   enne   1. veebruari 2011. a B2-tasemele, viivad oma keeleoskuse käesoleva määrusega vastavusse 1. veebruariks 2013. a. Kuni selle tähtpäevani ei ole käesoleva määrusega nõutaval tasemel keeleoskuse  puudumine   „Avaliku  teenistuse   seaduse”  § 117  lõike  1  punktis 3  nimetatud põhjusel teenistusest vabastamise aluseks.     (4)   Isikud,   kelle   keeleoskus   vastas   enne   1.   aprilli   2013.   a   oma   töö-   või   ametikohal töötamiseks  kehtestatud  keeleoskustasemele,  viivad oma keeleoskuse  vastavusse pärast 1. aprilli 2013. a töötamiseks kehtestatud keeleoskustasemega 1. aprilliks 2016. a. 17. Describe at least two sociolinguistic/language policy aspects in which the Baltic states   are   like   each   other?   Please   elaborate   on   your   answer   in   a   couple   of sentences. The smallness and socio-economic weakness of the titular collectives. Estonian L1 users – 1m Latvian L1 users – 1,5m Lithuanian L1 users – 3m The centrality of the state in language policy. „Although the Soviet successor states share a common past with common linguistic concerns, each of the Baltic States represents a unique sociolinguistic experiment owing to its unique demographic   and   economic   predicament.   This   has   led   to   three   different   patterns   of development. “  • Language issues are salient in policies and public debates in all the Baltic countries. • Maintaining the national language is important collective goal for Estonian, Latvian, and Lithuanian L1 speakers. • Language maintenance efforts run in parallel with the discourse of being threatened by dominant languages (Russian, English, (Polish)). • The state policy discourse often portrays Estonian, Latvian, and Lithuanian as weak and vulnerable, and thus in the need for state action (Rozenvalde, Klaas-Lang, Mačiankiene, in press; Rozenvalde 2022; Brubaker 2011) We explore state and university language policy agents in Estonia, Latvia & Lithuania to illuminate their relationship and standpoints in higher education language management.


→ Humboldt (1810): the interests of the state are best served when it ensures the material existence of universities but does not prescribe how to put the financing in use. → Autonomy should not be boundless; the state should formulate “organizational laws that are few and simple” to pre-empt the universities from threatening the freedom themselves as universities also “take on a certain spirit and like to stifle a different one from arising.” → Universities in Europe are often free to decide upon their language policies. 18. How  can  the  concept   of  ‘minoritized   majority  languages’  help  us  clarify   the particularities of the language policy regimes in Estonia, Latvia, and Lithuania? 19. Are   top-down   language   policies   important   for   sustaining   languages   such   as Estonian, Latvian, and Lithuanian? Why? Power is not simply a top-down exercise of control and domination, but it is also dispersed and horizontal:” Power is everywhere … because it comes from everywhere” (Foucault 1998, p. 63). It is not an agency or a structure. Instead it is a kind of” metapower” or “regime of truth” that pervades society, and which is in constant flux and negotiation. POWER FROM TOP-DOWN ⇩ * Nation- and state-building: linguistic unification, monolingualism, homogenization, simplification; social cohesion * importance of institutions (education, labour market,  ..) * overt and covert policies Overt institutional policies have a very limited impact on the language choice of speakers. → Philippe van Parijs (2011): default language choice, for language learning/teaching, for symbolic emphasis, due to language policy Policies ”can at best impose the acquisition, but not the generalized use and therefore the autonomous reproduction, of the legitimate language.” 20. Describe the challenges that the current linguistic diversity on the ground creates for state policymakers in the Baltic countries? “Linguistic diversity has advantages as well as disadvantages, in clearly distinguishing friend, acquaintance, trading partner and foe.” “Linguistic diversity complicates attempts to build stable and cohesive forms of political community.” (p. 3) “Why   isn’t   the   appropriate   solution   simply   a   hands-off   approach,   leaving   the   choice   of language use to individuals? /…/ Although the state can avoid interfering with the language


choices people make away from public institutions, there is no way to avoid taking a stand on a series of other language policy issues” (p. 9) – public services, public education 21. Differences   (at   least   five)   and   similarities   (at   least   five)   in   the   linguistic environment   and   in   state   language   management   in   Estonia   and   your   home country (or between Estonia and the country analysed in your presentation/or in the country introduced in the seminars)? The dialectic of instrumental and integrative functions of language and culture gives rise to linguistic environment.   Language environment is the totality of communicative conditions surrounding   an   individual   or   a   linguistic   community.   In   semiotic   terms:   linguistic environment is bordering and overlapping of different semiospheres in a given territory, be it a village, city, state, continent or the world. The evolutions of the language environment is the consequence of interethnic processes where each group tries to find balance between its instrumental and integrative needs. Status – association with power and influence in the social group (H and L). H language is used by government, schools, powerful individuals, urban people. L language is not used in some of these situations or by these people. Intimacy – association with friendship, solidarity, ingroup contacts. Some language varieties are used for intimate communications, some other are not or less. These factors affect language choice: there is reverse correlation of status and intimacy. Linguistic union: languages of one geographical area, which are not genetically related, but due to long term contacts have developed many similar traits. The Baltic sea linguistic union Convergence: the change of languages in contact to becom more similar, eg in the case of a linguistic union Eg intonation in Swedish, Latvian and Estonian islands.


Structural and lexical similarities between related and non-related languages The core (EST; LAT) and periphery of a linguistic unioon (FIN; LIT): (silta:sild:tilts:tiltas ´bridge´) - apocope Baltic (Baltic Sea) linguistic union: Finnic (Estonian, Livonian, Finnish) Baltic (Lithuanian, Latvian;Old Prussian???) Slavic (North-Western Russian dialects) Germanic (Baltic German dialects, Swedish, Estonian Swedish) 22. How would you assess the vitality of Estonian now? Justify your assessment. Estonian  has a critical mass of speakers.  enjoys the status of a state language and an official language of EU.   used in all spheres of life including everyday communication and high culture,  business and science.   used as a medium of instruction on all educational levels from compulsory school to  doctoral studies.   used at home, and they have offspring.  IT-support is available  One of the smallest languages in the world that functions as official language in all spheres of use: administration, media, literature, theatre, business, school, universities, research, etc. 23. What   measures   can   be   taken   to   ensure   the   vitality   of   a   less   widely   spoken language? To ensure the vitality and functioning of the Estonian language in the Republic of Estonia as the primary language in all areas of life, to ensure the right and opportunity for everyone to use Estonian in Estonia, to preserve and strengthen the status and prestige of Estonian and the Estonian cultural and information space, and to value proficiency in other languages. 


In order to achieve the overall objective, strategy sets out goals in three sub-areas:  1. Status and prestige of Estonian. 2. Language research and infrastructure.  3. Teaching and learning. 24. Describe   some   language   PR   actions   in   Estonia   (at   least   five)   and   give   some examples in your home country or in the country introduced in the seminars. Emakeelepäev   –   The   Mother   Tongue-day   14th   March;   1996; https://et.wikipedia.org/wiki/Emakeelep%C3%A4ev The national F. J. Wiedemann Language Award has been bestowed since 2004  the   language   deed   of   the   year   has   been   nominated   since   2007; https://et.wikipedia.org/wiki/Aasta_keeletegu KEELETALGUD – 2008 - The contest to find the most beautiful Estonian sentence https://et.wikipedia.org/wiki/Keeletalgud Sõnaus – the President´s Estonian-word competition – Toomas Hendrik Ilves https://et.wikipedia.org/wiki/Presidendi_s%C3%B5nav%C3%B5istlus from 2011 onwards an award will be given for the best university textbook;   EHE EESTI – EESTI ETTEVÕTTELE EESTI NIMI (Name competition – Genuine Estonia – Estonian names for Estonian companies); https://www.internet.ee/eif/news-archive/genuine-estonia-estonian-names-for-estonian- companies-is-now-also-looking-for-the-most-beautiful