.................. 7 Riikide eristamine................................................................................................ 7 Kriteeriumid......................................................................................................... 7 Tekkimine ja kadumine........................................................................................ 7 Koht süsteemis.................................................................................................... 7 Realism............................................................................................................ 7 Liberalism......................................................................................................... 7 Väikeriigi välispolitiika......................................................................................... 8 Liidud............................................................................................................... 8 Väikeriik suureks.
● Suhtelised kasud ● Julgeolekudilemma ● Jõudude tasakaal Realistid on väga jõupõhised. Liberalismi kontseptsioonid ● Inimloomus on hea ● Siseriiklik ja väline pole lahus ● Null-summa (kellegi võit on teise kaotus) ● Majanduse olulisus - Kaubandus ● Institutsioonid ● Tegutsejad ● Anarhia Liberalistide arust pole toimijad mitte ainult riigid, vaid võivad olla ka muud. Marksism ja konstruktivism ● Marksism - Imperialism - Maailma-impeerium või maailmamajandus - Tuum - perifeeria - pool-perifeeria -> Tuum ekspluateerib (ehk kasutab) perifeeriat, pool-perifeeriat. Pool-perifeeria ekspluateerib perifeeriat. ● Konstruktivism - Kollektiivne teadmine - Identiteet ● Kriitilised teooriad Toimijad ● Riik ● Varasemalt: - Kütid-korilased - Linnriigid - Impeeriumid - Feodaalsed üksused
St. proovitakse mõõta ja nendest järeldusi teha. (Mitte küll hea/halb järeldusi, nagu proovivad teha traditsionalistid, vaid selliseid järeldusi, millest annab midagi ennustada/tuletada). Nt. heaolu, kaubandussuhted, sõjalised kulutused. Mõõtmisel on mõte siis, kui on võimalik kasutada võrdlust. Behavioristid on sisse toonud sõltumatuse muutuja (põhjuslikkuse mõiste - mingi asi põhjustab midagi). Jaguneb kaheks: Positivism Postpositivism Vastuolus positivismiga ja kohati sarnane traditsionalismiga. (Postmodernism - uurimismeetod, mis püüab vältida väga selgeid paikapanemisi, suhtuda asjadesse pehmemalt ning pöörata tähelepanu väärtustele) Olemine Objektivistid Maailm on selline nagu ta on, maailm on reaalne Subjektivistid Maailm on meie enda välja mõeldud Tunnetamine Seletamine Miski on põhjustatud millestki
riikide vahel. Marksistide arvates jaotub maailm klassideks- on need riigid, kes on paremas seisus ja kasutavad ära neid kes on halvemas sesisus e.kolmandat maailma. Rahvusvahelise suhetes osalejad on KLASS, osalaetakse läbi konfliktide ehk koostöö on ärakasutamine. Tegemist on ,, null-summa mänguga" ja loomus on KONFLIKT, sõda on normaalne( kuna klassivõitlus on normaalne ühiskonna osa). Peale külma sõda arvati, et milleks meile marksism ja sellest kujunes välja Neo-Marksism. Neo-neo-neo Neoteooriad e. uusteooriad: neorealism ( uusrealism), neoliberalism (uusliberalism), neomarksism (uusmarksism). Uuemad versioonid vanadest teooriatest- parandused, kaasajastused, vaidlevad omavahel. NB! EKSAMIS nt küsimus- Seleta NATO tegevust läbi liberealismi. Institutsionalism, Konstruktivism- kui täiesti uus lähenemine Kriitilised-hindavad teooriad-Kriitiline teooria, Feminism, Post-teooriad
Kui me räägime, et sõda on kõige olulisem, siis see ei tähenda, et riigi eesmärk on sõdida. See tähendab seda, et riigi eesmärk on olla võimas, teiste ülemõju omada, ja seda saavutatakse läbi sõjalise jõu. Realismi kriitika Ajad on muutunud, RV organisatsioonid juhivad maailma Ei seleta põhjuseid Sisepoliitika mõjutab välispoliitikat Riigid ei ole ühtsed mängurid- ei ole ühtset otsustajat Kriitika alusel on üles ehitatud idealism ja liberalism Realism tänapäeval Mõned riigid kasutavad siiani Idealism Sai alguse filosoofilisest lähenemisest, mis kirjeldas seda, mille poole püüelda Kuidas võiks olla, et sõda ei ole normaalne? (proovis realismi ideid idealiseerida) Realism: koostöö on halb. Põhjus, et koostööd ei saa teha, kuna inimloomus on konfliktne. Osalejad on riigid, suured üksused. Rahu toojaks on JÕUD. Idealism: RV koostöö on hea ja võimalik, kui me seda tahame. Leidsid, et inimloomus on hea
Erinevad küsimused o Majanduse defineerimine o Tegutsejad o Maailmamajanduse dünaamika o Klassikaline majandusteadus (turg) vs poliitökonoomia (riik) Qatley Erinevad aspektid: majandusteooria, poliitika ja nende mõjutused Neli valdkonda: kaubandus, rahandus, korporatsioonid, areng Kaks probleemvaldkonda: heaolu ja ümberjaotamine Kolm teooriat/ideoloogiat Liberalism : indiviid, vabakaubandus Merkantilism : realism, riik Marksism: klass Poliitilise süsteemi mõju majandusele (Spero) (poliitiline olukord mõjutab majandussüsteemi) Rahvusriigi tekkimise ajastu Merkantilism Suurbritannia hegemoonia vabakaubandus Imperialism merkantilism II MS järgne aeg (sisuline) o Lääs vastastikune sõltuvus o Ida sõltumatus o Lõuna sõltuvus
Kapitalism- kapital tekitab rohkem kapital. Marshali plaan elustab Euroopat. Jaapani edu peale USA ülesehitust. Innovatsioon toob kasu kõigil- internet telekommunikatsioon; institutsioonid tagavad koostöö ja rahu- WTO; IMF; UN. Ikenberry’s Liberal Leviathan: kõige edukam maailma kord HEGEMOONIA STABIILSUS TEOORIA Hegemooniat on vaja, et hoida ära suurte võimude võistlust ja konflikti (USA saab tagasi hoida partnereid ja piirata teiste riikide hegemoonia püüdlusi piirkonnas). Hegemooniat on vaja, et hoida liberaalset maailma korda (majanduslik juhtroll tagab turvalisuse. Üldiste ühiskasutavate asjade kaitse- mereteed, laeva koridorid, mere õigused). USA huvides on säilitada liberaalne maailma kord (ei taha maailma või maavarasid ülevõtta, vaid lihtsalt tagada nende olemasolu.) IDENTITEET USA VÄLISPOLIITIKAS: Idee sellest, et Ameerika parandab vigu ( Obama üleskutse Ameerikale mitte ainult Euroopale)
Kes tegeles euroopa kontsultatsioonipoliitikaga (Venemaa, Preisimaa, Austria-Ungari, Inglismaa, Prantsusmaa) I Maailmasõda: 28.07.1914-11.11.1918 Loodi Rahvaste Liit, mis kukus läbi, kuna puudusid mehhanismid karistamiseks. *suur depressioon, euroopa natsionalismis tõus ja Jaapani imperalism II Maailmasõda: 01.09.1939-02.09.1945 Jalta ja Potsdami konverents. Uus Euroopa kaart. Külm sõda ja kolm maailma- euroopa koostöö, euro-atlandi partnerlus. Kriisid. TEOORIAD: Realism, libealism, Marksism, Neoteooriad Realism- kesksed riigid, sõjaline võimekus on väga oluline, inimloomuses on saada võimu. Riigid käituvad ratsinaalselt. Idealism- Briand-Kellogg, Rahvasteliit. Inimloomuso on hea, vaja RV õigust ja koostööd, saab ilma sõjata. Demokraatia ja kesklassi olulisus. Liberalism- inimloomus on hea, koostöö on võimalik, demokraatia olulisus, kaubanduse arendamine ja olulisus. Funktsionalism- kosstöö ja usaldus on oluline, sõda on kulukas, demokraatia olulisus.
Sotsioloogia Asutaja: Comte; Spencer Sotsioloogia revolutsioneerus koos arvutitega. Vastupidiselt psühholoogias väljakujunenud arusaamadele inimkäitumise põhjustest lähtub sotsioloog situatsioonist, kus käitumine aset leiab. Sotsioloogid uurivadki, kuidas isiklikud probleemid (kogemused) muutuvad ühiskondlikeks probleemideks 1. Klassikaline periood sotsioloogia ajaloos August Comte positivism (mõtet omavad teadmised mis on ammutatud kogemust ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida, tähtsaim teadmiste ammutamise meetod on teadus) Ühiskonna arengustaadiumid on 1) teoloogiline jumal, 2) metafüüsiline abstraktsed ideed ehk headus ja õiglus, 3) positiivne teaduslik Herbert Spencer evolutsioon (ka sotsiaalselt jäävad ellu vaid tugevamad Militaarne ühiskond sõjakas, inimestel poe palju vabadusi, tähts on patriotism ja kuulekus
RAHVUSVAHELISED SUHTED Rahvusvaheliste suhete teooriad: 1. Realism e konservatism Rahvusvahelist areeni nähakse anarhilisena. Põhitoimijad on riigid. Lähtub arusaamast, et riikidel on kitsad ja vastanduvad erihuvid. Rahvusvahelised suhted kui nullsummamäng:riikide erihuvid kutsuvad esile sõdu jm konflikte.Rahvusvaheliste suhete süsteemi kaudne siht ja ainus võimalus sõdu ära hoida: jõutasakaal. Viib julgeolekudilemma tekkeni: soov sõda
Lõuna-Euroopa mudel - sarnaneb Mandri-Euroopa mudeliga, kuid suurem roll on perekonnal ja kodanikeühendustel (kirikul) 6 Skandinaaviamudel – moodne riigikeskne mudel, probleemiks kõrged maksud ja liiga helde hüvede pakkumine Globaliseerumine: maailmapoliitika ja Euroopa Liit. Rahvusvahelised suhted RS koolkonnad: Riik vs riikidesüsteem; Sõda vs rahu; Liberalism vs realism; klassika vs uus Westfaalimudel- suveräänsed riigid võistlevad võimu pärast, puudub kõrgem võim. Õigusloome riikide asi. Riikide erimeelsused lahendatakse jõuga. Riigipiiri teemad ainult asjaosalise mure. ÜRO mudel: riigi siseasjad riigi otsustada. Rahu naabritega. Hoidutakse jõu kasutamisest. Jõud ühendatakse julgeoleku/rahu säilitamiseks. Relvajõud ainult üldistes huvides. Globaliseerumin: geo piirangud ühiskondlikele ja kultuurilistele korraldustele vähenevad.
inimestel on universaalne kalduvus näha kõikjal vastaneid, mõtestades nii maailma enda jaoks. Näiteks: mees vs naine, kultuur vs loodus, söödav vs mittesöödav. Inimmõistus korrastab selle järgi maailma. Ka kunstiteosed on ehitatud sellistele opositsioonidele. Juri Lotman (1922-1993). Kuulub Tartu semiootika koolkonda. Uuris eelkõige kirjandustekste. Kultuur on tekst. Konfliktiparadigma. Marksism üks peamisi probleeme oli 20.saj alguses marksistlik revolutsioon. Kas ja kuidas toimub sotsialistlik revolutsioon? Miks see ei toimu kapitalistlikes ühiskondades? Nõukogude marksism Vladimir Iljits Lenin (1870-1924): töölisklassil ei saa iseenesest tekkida revolutsioonilist teadvust, töölisklass saab aja jooksul nii targaks, et saab ise aru, et kapitalism tuleb kukutada (marx), samas lenin arvas, et sellele peab kaasa
Poliitökonoomia ühendab majanduse ja poliitika Pinged kahe poole vahel: Kollase ja sinise metafoor: Dünaamika Erinevate majanduste omavahelised suhted: Siseriiikliku ja rahvusvahelise suhe Riigi ja erasektori suhe Erinevad aspektid: Majandusteooria, poliitika ja nende mõjutused 4 valdkonda: kaubandus, rahandus, korporatsioonid, areng 2 probleemvaldkonda: heaolu ja ümberjaotamine Kolm teooriat/ideoloogiat: Liberalism: indiviid ja vabakaubandus Merkantilism: realism, riik Definitsioon ,,Meetodite ja teooriate kogu, mida aktsepteerivad ja kasutavad enamus majandusteadlastest" Tekkimine Isik Definitsioon ja metodoloogia David Ricardo Eeldused: väärtuse loob töö & maa, töö ja kapital Küsimused: sissetulekute jaotus, kaubandus Meetod: matemaatilised, formaalsed mudelid Neoklassikaline Mikroökonoomika: Alfred Marshall
Primitiivsetes ühiskondades on inimese mõistust lihtsam uurida. Jõudis tulemustele: · Binaarsed opositsioonid inimestel on universaalne kalduvus näha kõikjal vastandeid · Näiteks o Mees vs naine o Kultuur vs loodus o Söödav vs mittesöödav · Kunstiteosed on ehitatud sellistele opositsioonidele Vene strukturalism Juri Lotman (1922-1993( - Tartu semiootika koolkond · Uuris eelkõige ... Konfliktiparadigma · Marksism o Nõukogude maksism o Lääne marksism · Teised ühiskonnakriitilised voolud (feminism) · Muud konflikti ja ebavõrdsust rõhutavad teooriad Marksism · Üks peamisi probleeme 20. sajandi alguses Kas ja kuidas toimub sotsialistlik revolutsioon? Miks see ei toimu kapitalistlikes ühiskondades? Vladimir Iljits Lenin (1870-1924) · Töölisklassil ei teki iseenesest revolutsioonilist teadvust
20.saj kui suur väljakutse eri ideoloogiate arendamiseks ning kõrvutamiseks; püüded hakkama saada ilma ideoloogiata või leida muid variante ühiskonna toimimise jaoks. KONSERVATISM: Käsitletud kui liberalismi vastast, kui liberalismi partnerit, kui liberalismist võrsunud poliitilist ideoloogiat. Kui liberalismi vastasjõuna, negatiivne kuvand varauusaegne Euroopa (15.-18.saj), põhitees: kõik jõud, kelle vastu liberalism töötab, on konservatiivsed, vana ja tagurliku esindajad (nt monarhia pooldajad, kirik jm religioossed ringkonnad). 19.saj konservatism kui see, mille vastu on vasakpoolsed (nt rahvuslus). Kui liberalismi poliitilise partnerina üldlevinud parem-vasakskaala kasutamise tulem. 19.sajandi lõpus konservatismi taassünd, järk-järguline areng pärast I ms. Oluline kõrvutada neokonservatismi ja neoliberalismi kui ühe asja eri variatsioone. II ms järgsel ajal
Ideoloogia on kogum ideid.Ideoloogiaid võib mõtestada kui sotsiaalsete kogemuste alusraamistikke,mis on teatud grupi liikmete poolt jagatavad. Ideoloogia areng: · De Tracy autor. Ideesüsteemide uurimine teoloogia asemel mõistuse reeglite järgi · Marx: ideoloogia on ettekääne, illusioon · Mannheim: mida inimesed mõtlevad, tule-neb nende sotsiaalsest positsioonist. Pole objektiivselt tõeseid ja väärasid ideoloogiaid. · Positivism: teadus vs ideoloogia · Pragmatism: oluline sisuline mõju. Pole oluline, mis värvi kass on, kui hiiri püüab Suhted: · Ideoloogia ja filosoofiline süsteem · Ideoloogia ja usund · Ideoloogia, programm ja strateegia · Ideoloogia ja retoorika · Varjatud ja avalik ideoloogia · Valmis ja ad hoc ideoloogia 1 Milles seisnevad ideoloogia funktsioonid? Ideoloogia ülseanded: 1)seletamine 2)hindamine 3)õigustamine
Sõna julgeolek (security): latina keeles secure/securus= vaba rünnakust või ohust, olla kaitstud. Vana-kreeka kirjanduses tähendas nt sõda ja rahu, liitlust. Keskajal tähendas secure- veidrat MEEST. G. Washington hüvastijätu kõne (Peetakse Monroe doktriini eelseks kõneks, jutt USA julgeoleku) kasutab sõna security. Vanemad terminid: 1920-1930 julgeoleku termin- sõda ja rahu. Lisaks tuli juurde kolmas- desarmeerimine. Külmasõja ajal: 1945- ÜRO (julgeoleku organisatsioon oma loomult) ja Julgeoleku Nõukogu- ainus institutsioon, millel on siduvad otsused (UN security council resolutions). USA admiral James Forestall USA julgeoleku defneerimine (1945): “Julgeolek on oluliseim asi USA jaoks, mis tähendab suurt ja kvaliteetset sõjaväge, head majandust ja häid suhteid teiste riikidega.” Julgeolek polnud ainult militaarne vaid ka kultuuriline ja poliitiline ehk laiem mõiste. Alates 1947 ja edasi- olulised dokumendid: Rahvusliku julgeoleku akt (seadus). Rahvuslik julgeol
Kas saab rääkida muutustest poliitikas (süsteemis) ja võrdsustada see muutustega tehnoloogias/teaduses? Osad tervitavad muutusi väga. Pole üllatav, et edukas valitseja (Eestis) peab maja jätma endast mingi jälje. Ühiskondi kus eluvaldkonnad on eristatavad ja poliitilises sfääris toimuvate muutustega ollakse kriitilised, teiste eluvaldkondades aga positiivsed. Ühiskondi, kus taunitakse muutusi. Lääne-Euroopas on vasakpoolne see poliitik, kes toetab kiireid muutusi poliitilises sfääris. Võrdsustatuna revolutsionääriga. o Kinnitab tähelepanu poliitilise elu äärmustele. Sellest leitav kõige puhtamaid esindajaid. Peame neid kohati kõige tähtsamateks. Kuid generalstaatide seas kõige rohkem "soo" esindajaid (siis peeni neid arulagedateks), 20. sajandi jooksul on äärmused kaotamas oma tähtsusi. "Soo" seisuse ja tähtsuse kasvamise sajand. o Klassikaline kolmik (joonis slaidides)
Koosneb suhteliselt piiratud arvust reeglitest, mis lubavad teha teatud ennustusi. Teatudslik teooria on teooria, mis on saadud (hetkel aktsepteeritud) teaduslikke meetodeid järgides. Mis on empiiria? Välismaailma tajumine meeleelundite varal; vaatlus harilikes loomulikes tingimustes (vastandina eksperimendile) Empiiria on arusaamine, et teadmine tuleb meelte abil kogetust (Empiiria, kuidas on, normatiivsus, kuidas peaks olema. Poliitik võib teadlaselt tellida uurimuse, mis sobib tema poolt ettenähtud raamistikku, poliitiku otsused on alati juba mingi ideoloogilise suuna järgi kallutatud. Sotsioloog peaks kirjeldama sotsiaalseid nähtusi neutraalselt, meeldigu see, mida ta näeb talle või mitte.) Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Võiks öelda, et on olemas teatav pinge empiiria ja teooria vahel, kui palju sotsioloogia/ sotsiaalteadus toonitada empiiria, kui palju teooria olulisust
Asi taandubki selleni et igal ühel on oma tõde, kuid võidab see kellel on võim otsustada mis tõde tuleb. Rahvusvaheline õigus on teatud mõttes määratlemata, ta võimaldab teha nii poolt kui vastu argumente. Ta esitab kaks vastandlikku doktriini relvajõu kasutamine vs relvajõu kasutamise keeld. Ajatelg .... RV õigust kui sellist ei ole, esinevad üksikud elemendid - 1648 Vestfaali rahu - Euroopa riikide (Inglismaa) hegemoonia, koloniseerimine - RV õiguse normid loodud Euroopa (suur)riikide poolt nende 5 endi tarbeks ja huvides. - mõjutused ristiusust, eurotsentrismist, vabaturumajandusest - rahvusvaheliste konverentside hoogustumine, eriti seoses sõja- õigusega.
Mõju Hiina ajalugu, geograafia, kultuur ja rahvas. Maoism ja selle eripära. 4 perioodi ajaloos!: 1. Impeeriumid kuni ca 1840. 2. Alandused 1840-1940 Hiina oli ära jagatud. 3. Maoism 1945-1976. kodusõda 1945-49. Mao revolutsioon- talupojad. (K. Marx klassiteoria. Leninilt imperialismiteooria. Hiinlasena interpreteeris kõik hiina ajaloo seisukohalt) 4. Moderniseerimine Välispoliitika: aluseks maailma bipolaarsus. Korea sõda (1950-53) ja Hiina suhtumine USAsse, teistesse riikidesse. Marksism ja revisionism. 1960ndad kultuurirevolutsioon: välispoliitikas kaks Hiina vanasõna 1. “Minu vaenlase vaenalane on minu sõber” 2. “Kohtle sõbralikult oma kaugemat vaenalst ja võitle lähema vaenlasega” 1970ndad: suhted USAga paranesid! Hiina ja Venemaa:1650: esmakordselt kokkupõrked. 1689 Netšinki leping- mõlemad võitjad. 1860 Pekingi leping 1864 uus leping 1911 Venemaa provotseerib Mongoolia Hiina vastu. Keerulised suhted peale II MS: Stalin ja Mao: 1. Mandžuuria probleem 2
Ajaloos ei ole võimalikud eksperimendid. 2.Positivism hakkas puutuma inimesi e. hakkas nendega tegelema.Comte ütles, et matem., astronoomia jne. on teadused.Samuti peeti sotsioloogiat teaduseks.Inimesele läheneti positivismiga- mõõdeti inimesi.19. saj. lahtertati inimesi seda nim. eugeenikaks.Otsiti ideaal inimese mudelit. 3.Instrumentaalne mõtlemine.Mõeldakse efekti rütmis ja keegi ei esita metafüüsilisi küsimusi st. tegeleti efekti tõotavate küsimustega. August Comte 1798-1857: Positivism tähendab tema jaoks faktiteadust metafüüsika asemel, sotsioloogia tähendab, et inimühiskonda kui faktide kogumit saab uurida loodusteaduse eeskuju järgi, alturism (teistele elamine) tähendab, et inimestel kui elusolenditel on spontaanne kalduvus ja huvi astuda omavahel ja kõikide teiste elusolenditega liitu elutu looduse vastu, selleks et temalt välja võidelda nii palju kui vähegi võimalik.Eesmärk oli inimkonna saatust aina paremaks muuta.Positivismi ajastul jäetakse kõrvale
SISSEJUHATUS POLITOLOOGIASSE Mõiste poliitika pärineb kreeka keelest ja tähendas algselt Kreeka linnriigi, polise avalike asjadega tegelemist. Itaalia poliitik Machiavelli lahutas poliitikast eetilise ja religioosse komponendi ning tõi poliitilise elu keskpunkti võimu ja riigi. Ilmalik valitseja ja riik eksisteerisid kui üks ja seesama. Alates 20 sajandist on aga poliitika seotus algse mõistega üha enam märgatavam, seoses demokraatia levimisega. Riiklik võim ei tohi domineerida kodanikuühiskonna üle, kuna see toob kaasa pingeid või koguni riigi kokkuvarisemiseni. Tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas käsitletakse poliitikat
väljendavate mõistetega. Ideoloogia all mõistetakse korrastatud ideesüsteemi, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Ideoloogia mõiste areng: De Tracy uuris mõistuse reeglite järgi ideesüsteeme teoloogia asemel. Marx leidis, et ideoloogia on ettekääne, illusioon. Mannheim arvas, et mida inimesed mõtlevad, tuleneb nende sotsiaalsest positsioonist. Pole objektiivselt tõeseid ja väärasid ideoloogiaid. Positivism vastandas teadus vs ideoloogia. Pragmatism pidas oluliseks sisulist mõju. Pole oluline, mis värvi kass on, kui hiiri püüab. Suhted: Ideoloogia ja filosoofiline süsteem Ideoloogia ja usund Ideoloogia, programm ja strateegia Ideoloogia ja retoorika Varjatud ja avalik ideoloogia Valmis ja ad hoc ideoloogia 48. Milles seisnevad ideoloogia funktsioonid? Seletamine, Hindamine, Õigustamine, Orienteerimine, Programmeerimine, Mobiliseerimine,
normide internaliseerimiseks on jagunemise inimeste vahel. konfliktiteoreetikute arvates.. 29. Talcott Parsons suur teooria a) Anoomia normide puudumine 30. Robert K. Merton keskastme teooria (nt. b) Hegemoonia on olukord, kui allasurutud perekonnasotsioloogia, õigussotsioloogia) klassid ei saa aru, et nende elul on midagi 31. Emile Durkheim sotsiaalne fakt viga, sest valitsevate klasside ideoloogia on 32. Georg H. Mead oluline teine neid pimestanud. 33. Max Weber - ideaaltüüp
Rahvusvahelised suhted Maailmapoliitika valdkonnad n Teooria (lähenemise põhivalikud, koolkonnad) n Rahvusvahelised toimijad, institutsioonid ja rühmitused n Maailmasüsteem: riik-suurregioon-maailm n Üleilmastumine: sisu, väljakutsed, käsitlemise võimalused ja piirid n Välispoliitika n Rahvusvaheline anarhia ja selle piiramine: konflikt ja julgeolek n Lisaks õigus, majandus, ajalugu, geograafia Koolkondade lühitutvustus n Kontseptuaalne realism: riikide omahuvid, sõjaoht, võimalik eesmärk jõutasakaal n Idealism: riikide võime koostööks, riikidevahelise lepingusüsteemi arendamine maailmarahu süsteemiks n Uusrealism: riikide omahuvid, eesmärk jõutasakaal, aga lisaks riikidele ka teised toimijad, lisaks sõjale ka rahvusvahelised koostöö- ja normimehhanismid n Uusliberalism ehk uusinstitutsionalism: olulised rahvusvahelised
suhteid teiste ideekogumeid väljendavate mõistetega. Ideoloogia all mõistetakse korrastatud ideesüsteemi, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Ideoloogia mõiste areng: De Tracy – uuris mõistuse reeglite järgi ideesüsteeme teoloogia asemel. Marx leidis, et ideoloogia on ettekääne, illusioon. Mannheim arvas, et mida inimesed mõtlevad, tuleneb nende sotsiaalsest positsioonist. Pole objektiivselt tõeseid ja väärasid ideoloogiaid. Positivism vastandas teadus vs ideoloogia. Pragmatism pidas oluliseks sisulist mõju. Pole oluline, mis värvi kass on, kui hiiri püüab. Suhted: Ideoloogia ja filosoofiline süsteem; Ideoloogia ja usund; Ideoloogia, programm ja strateegia; Ideoloogia ja retoorika; Varjatud ja avalik ideoloogia; Valmis ja ad hoc ideoloogia 42. Milles seisnevad ideoloogia funktsioonid? Seletamine, Hindamine, Õigustamine, Orienteerimine, Programmeerimine, Mobiliseerimine,
Liberalism · Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega · Ideoloogia, milles organiseerunud eliit jutlustab rahvale, et tõeline vabadus leidub vaid üksinduses · Ühtne õpetus puudub; mõistus, progress, õiglus, võrdsus, vabadus Põhialused · Vaba turumajandus · Minimaalne riigi sekkumine · Konkurents, avatud turud · Inimõigused (vabadused) Eripärad · Liberalism käib kaasas demokraatliku valitsemisviisiga · Eliit on ühiskonna peremees · Mida rohkem ressursse, seda suuremad on võimalused ja vabadused mõjutada seadusloomet · Sallivus pluralismi suhtes · Vabad valimised · Religioon inimeste eraasi · Rajaneb eeldusel, et kõik inimesed on sünnilt vabad ja võrdsed Loojad ja esindajad · Adam Smith majandusteooria looja · John Locke majanduslik vabadus, vaimne vabadus
- Kohalik patriotism - Eliidi tegevus - Inimõiguste propageerimine Erinevad kultuurid ja inimõigused Aafrika – Banjuli harta Islam – Kairo deklaratsioon ’Aasia väärtused’ - Suveräänsus, areng, majanduslikud ja sotsiaalsed õigused, kogukond, kohustused - Bangkoki deklaratsioon III loeng Miks on inimõigustel välispoliitikas väike roll – seletused Inimõigusi mitte-arvestavad (Donnelly) - Realism – kõik on potentsiaalsed vaenlased, maailmas hakkama saamiseks on vaja jõudu - Legalism - Pluralism – iga kultuur on oluline, siseasjadesse sekkuda ei tohi Inimõigusi seletavad - Liberalism - Rahvusvaheline ühiskond - Režiimiteooriad Mis on rahvusvaheline režiim? 1980ndatel tekkinud analüütiline lähenemine Režiimi tunnuseid erinevatelt autoritelt: - Normid - Reeglid - Protsessireeglid - Institutsioonid
harimises jne Ühiskonna ehk sotsiaalne muutus ® Ühiskonna paljude tahkude ulatuslik teisenemi-ne: rahulik või vägivaldne, pikaajaline või kiire ® Kesk- ja Ida-Euroopa riikide üleminek demok-raatiale ja turumajandusele e transformatsioon Muutusteteooriad: ® Evolutsiooniteooria: varane ja moodne ühiskond ® Funktsionalistlik teooria: diferentseerumine ja integratsioon ® Konfliktiteooria: marksism ja uued teoreetikud Poliitiline areng Huntington: poliitilist arengut väljendab poliitiline institutsionaliseeritus (kuivõrd poliitilised organisatsioonid ja protseduurid on saavutanud stabiilsust surves püsimiseks), seda mõõdetakse poliitilise süsteemi võimekusega: n omada kontrolli kodanike üle n paindlikult reageerida kodanike nõudmistele n koguda ja jaotada ressursse efektiivselt n kohanduda muutuvate tingimustega
on valitsejaid MÕNED oligarhia aristokraatia PALJU demokraatia politeia Ideoloogia Karl Marx ideoloogia on valitseva klassi võimu õigustamine. Kapitalistliku ühiskonna kunst, filosoofia, teadus on ideoloogilised, st. mitteobjektiivsed. Nende eesmärk pole tegelikkust kujutada, vaid kapitalistide võimu põhjendada. Marksistlik teadus ja kunst on aga objektiivsed, st. ideoloogiast vabad. Antonio Gramsci hegemoonia, olukord kus valitsev klass suudab valitsetavatele oma võimu nii hästi põhjendada, et need ei saa arugi, et midagi on valesti Peamised poliitilised ideoloogiad (ja märksõnad tähistamaks nende keskseid ideid) - konservatism (stabiilsus) - liberalism (vabadus) - kommunism & sotsialism (võrdsus) - natsionalism (rahvus) - fasism (rass + rahvus + juht) - feminism (naiste vabadus) - rohelised (looduskaitse) - anarhism (täielik vabadus, riigi kaotamine)
Aastaks 1993 olid need numbrid vastavalt 273 ja 4830. NGO-d on vahenduslüliks kodanike ja riigi vahel. NGO-d on levinud peamiselt demokraatlikes ühiskondades, kuna seal on paremad võimalused tegutsemiseks. 3 Pilet 2. Poliitilised ideoloogiad – liberalism Termin pärineb ladina keelest (liber- vaba, vabameelsus). On suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Poliitiline termin võeti esmakordselt kasutusele 19. sajandi algul kui üks Hispaania seadusandliku kogu fraktsioon nimetas end liberaalideks. Prantsusmaal nimetas viigipartei end 1849. aastal ümber Liberaalseks Parteiks. Liberalismi on läbi aegade, samuti eri riikides erinevalt tõlgendatud. Kui USA-s seondub
(Tema kui vastutustundega kodaniku jaoks aga selline järeldus on möödapääsmatu!) Sotsioloogia on “väärtustevaba” selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof. Kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. 3. Millised on sotsioloogi neli rolli Michael Burawoy järgi? Akadeemiline public Mitteakadeemiline publik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
