peavad näitama, et neil on täisõigused, -volitused, et sõlmida lepingut. Omavad volitusi: Riigipead Valitsuse pead Välisministrid Veel: Riigi suursaadik õigus esindada riikides, kus neil on täisõiguslikud suursaadiku õigused. Tuleb kokku leppida lepingu tekstis. Lepe, mis on vastu võetud Suurel Rahvusvahelisel Konverentsil ja 2/3 hääletavad selle teksti poolt, siis võetakse see vastu. RESERVATSIOONID Reservatsioonide tegemine selgitus, tõlgendus, arusaamine. II MS aegu (enne 1951. aaastat ?), kui riik allakirjutamisel/ratifitseerimisel tegi reservatsiooni ettepanek muuta lepet (palve leppida temale tehtud erandiga). Teised riigid võisid seda aktsepteerida, aga ei pidanud. Kui ükski riik polnud nõus võis tagasi võtta või leppes mitte osaleda. Kui süütu reservatsioon, siis võis see läbi minna. Kui aga üks riik ei tahtnud kasõi kiusu pärast tuli
Liberaalsesse traditsiooni kuuluvad aga ka õigused riigi kaitsele kolmandate isikute õigusvastaste rünnete eest. Selle väljundiks on põhiseaduses ennekõike § 13 lg 1 lause 1, mis tagab igaühele õiguse riigi kaitsele. Sotsiaalsed põhiõigused on üksikisiku sotsiaalsed nõudeõigused riigi vastu riigi positiivsele tegevusele. Sotsiaalse traditsiooni peamiseks kajastuseks põhiseaduses on kodanike õigus riigi abile puuduse korral (§ 28 lg 2 lause 1). 3. Põhiõigused ja seaduse reservatsioonid Põhiõigused sisaldavad arvukalt sätteid, mis näevad ette vastava õiguse piiramise võimaluse. Enamuses neist on mainitud seadust, mõnes - nagu näiteks põhiseaduse § 39 lauses 2 - aga ainult riiki. Viimasel juhul tuleneb nõue iga riikliku kitsenduse legitimeerimiseks põhiseaduse § 3 lg 1 lausest 1, mis keelab teostada riigivõimu ilma seadusliku aluseta. Põhiseaduse § 39 lause 2 on seega samuti adresseeritud seadusandjale
Töötati välja 9 aastat, 1982 võeti vastu. Omapärane oli see, et USA ei kirjutanud alla 11 osa pärast. Siis ta jäi 12 aastatks ootele. Grupp 77 arengumaad. Hakkas kehtima 1994 ÜRO mereõiguste konventsioon. Sellega saab edasi ühineda. On suur dokument 320 art, 9 lisa ja rakenduskokkulepe. Väga keeruline aru saada. On nimetatud ka merede põhiseaduseks. ÜRO mereõiguse konventsioon on ülimuslik Genfi konventsiooni suhtes. Tegemist on pakett tehinguga, st reservatsioonid ei ole lubatud. Teatud optsioonid (valikud) on kokku lepitud. Mereõiguse regulatsioon koosneb 2 komponendist: 1. staatuse ja õiguslik reziim, mereala staatus. funktsionaalne tegevus, milleks seda mereala kasutatakse, laevasüit, uuringud, kalapüük. Millises merealas laev asub selllest olenevad konkreetsed õigused. Ratifitseerima need riigid, kes on allakirjutanud, nemad saavad ratifitseerida. Ratifitseerimine
on kohtu poolt süüdi mõistetud. · Paljud riigid on seda täiendanud, mõned võtnud vastu protokolle, et nemad seda ei arvesta ja ei täida. · Hiljuti võeti vastu ICCPS eeskujul CESCR lisaprotokoll, mis puudutab individuaalsete kaebuste esitamise võimalust. · ICCPR automaatne õigusjärglus. · HRC: väide, kui see konventsioon on vastuvõetud, siis see kuulub rahvale. · Reservatsioonid kas Viini konventsioonis sätestatud reservatsioonide süsteem on sobiv inimõigustele? N: tavalised lepingud reguleerivad riikide vahelisi suhteid, inimõigusi puudutavad lepingud on eelkõige selleks, et parandada inimeste olukorda. Inimõiguste Komitee võttis vastu üldmärkuse reservatsioonidega seotud küsimuste kohta: üksikisikult ei tohi ära võtta talle ettenähtud õigusi ning kui
peaassamblee ja kui selle on vastu võtnud kaks kolmandikku konventsiooni osalisriikidest. 3. Kui parandus jõustub, on see kohustuslik nendele osalisriikidele, kes selle vastu võtsid; teiste osalisriikide suhtes on siduvad kõik käesoleva konventsiooni sätted ja mis tahes varasemad nende poolt vastuvõetud parandused. Artikkel 51 1. ÜRO peasekretär saab konventsiooni osalisriikidel ning saadab ühtlasi kõikidele osalisriikidele reservatsioonid, mis konventsiooni osalisriigid on ratifitseerimise või ühinemise ajal teinud. 2. Käesoleva konventsiooni eesmärkidega vastuolus olevaid reservatsioone ei ole lubatud teha. 3. Reservatsioonist võib igal ajal loobuda, teatades sellest ÜRO peasekretärile, kes seejärel informeerib kõiki osalisriike. Reservatsioon kaotab jõu päeval, mil peasekretär saab loobumisteate. Artikkel 52 Iga osalisriik võib denonsseerida käesoleva konventsiooni, saates vastava kirjaliku teate ÜRO
Lihtne seaduse reservatsioon sisaldub põhiseaduse §-des 29 lg 1 lause 2 ja lg 5 lause 3, 30 lg 2, 31 lause 2, 32 lg 2 lause 2, 50, kus seadus võib ette näha õiguse kasutamise tingimused ja korra, piirangud või kitsendused. Peale selle sisaldub lihtne seaduse reservatsioon põhiseaduse §-des 29 lg 5 lause 2 ja 44 lg 2, kus on viidatud keeluseadusele. Selles viites sisaldub ka volitus seadusandjale vastava keeluseaduse väljaandmiseks. Lisaks sisalduvad lihtsad seaduse reservatsioonid veel põhiseaduse §-des 8 lg 5, 16 lause 2, 27 lg 4, 28 lg 2 lause 2, 39 lause 2, 46 lause 2 ja 52 lg 3. Nimetatud sätetes sisalduvad seadusandjale adresseeritud nn. kujundamise reservatsioonid, mis määravad kindlaks, et seadusandja peab midagi sätestama või kaitsma. Tegemist on seadusandja põhiseaduslike ülesannetega. Nendes klauslites sisaldub sellegi poolest ka piirangu võimalus. Ning
PS sisaldab kohustuste osas ainult põhikohustusi. Põhikohustused ei laiene kõigile. Vahetegu tuleneb asjaolust, et iga põhiõiguse vastas on põhikohustus. Eristatakse põhiõiguse piiramist ning põhiõiguse rikkumist, mis on ebaseaduslik põhiõiguse piiramine. 18.6 Põhiõiguse ja seaduse reservatsioonide liigitus Põhiõiguste piiramisel peab olema alati legitiimne eesmärk ning eesmärk on PS-st tulenevalt reguleeritud kolmel viisil. Põhiõiguse ja seaduse reservatsioonid: a) lihtsa seaduse reservatsiooniga piisab volituse olemasolust seadusandjale; b) kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga reservatsioon sisaldab lisaeeldusi, millele piirang peab vastama; c) Ilma seaduse reservatsioonita põhiõigus piiramiseks peab olema oluline seadusest tulenev põhjus. 8.7 Formaalse ja materiaalse põhiseaduspärasuse hindamine Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas PS-ga ehk siis iga põhiõigust riivav akt peab olema kooskõlas
Mitterahvusvaheline õigus ehk siseriiklik õigus. ● Õiguse allikad: - Lepingud -> sageli kahepoolsed - Tava -> riikide suuline kokkulepe, et niimoodi käitume ja peame sellist käitumist õiglaseks/õigeks. - Üldprintsiibid -> loomuõiguse valdkond. Näiteks ÜRO põhikiri: inimõiguste kaitse, suveräänsuse rikkumist ei tohi lubada. - Kohtulahendid ja teadlased -> võetakse näiteid rahvusvahelistest lahenditest ja ka siseriiklikest. Reservatsioonid - lisatingimus, endale jäetud õigus. Olen nõus, aga paari reservatsiooniga (http://eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=reservatsioon). ● Õiguse originaalsed kandjad: - Ka täielikud, piiramata - Riik -> saab ise võtta endale õigusi ja kohustusi - Suveräänsus ● Sekundaarsed: - Osalised, piiratud - Riikide poolt loodud - RV organisatsioonid Rahvusvaheline suhtlemine
õiguste kohta on sõlmitud riikidevaheline leping, näiteks õigus palgatööle; 4) võrdsed õigused välisriigi kodanikega, näiteks õigus tegutseda ettevõtluses. ÜRO pagulasseisundi konventsioon (jätk 4) Eesti Vabariik on täitnud oma ülesanded "Pagulasseisundi konventsiooni ja 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundi protokolliga ühinemise seadusega". Seadus teeb järgmised vajalikud reservatsioonid: 1) "Eesti Vabariik peab konventsiooni artiklites 23 ja 24 sätestatut üksnes soovituslikuks, kuid mitte õiguslikult siduvaks", artikkel 23 on "Riiklik toetus" ja 24 on "Tööõigus ja sotsiaalhooldus"; ÜRO pagulasseisundi konventsioon (jätk 4) 2) artiklile 25 "Haldusabi" suhtes järgnevas sõnastuses "eesti Vabariik ei ole seotud kohustusega anda välja dokumente või tunnistusi
peavad näitama, et neil on täisõigused, -volitused, et sõlmida lepingut. Omavad volitusi: Riigipead Valitsuse pead Välisministrid Veel: Riigi suursaadik õigus esindada riikides, kus neil on täisõiguslikud suursaadiku õigused. Tuleb kokku leppida lepingu tekstis. Lepe, mis on vastu võetud Suurel Rahvusvahelisel Konverentsil ja 2/3 hääletavad selle teksti poolt, siis võetakse see vastu. VII LOENG RESERVATSIOONID Reservatsioon = riigi ühepoolne avaldus, millega riik soovib välistada või muuta lepingu teatavate sätete õiguslikku mõju nende kohandamisel selle riigi suhtes. Reservatsioonide tegemine selgitus, tõlgendus, arusaamine. II MS aegu (enne 1951. aaastat ?), kui riik allakirjutamisel/ratifitseerimisel tegi reservatsiooni ettepanek muuta lepet (palve leppida temale tehtud erandiga). Teised riigid võisid seda aktsepteerida, aga ei pidanud.
-‐ riigisisesed protseduurid -‐ nõusoleku andmine siduvuse kohta Allkirjastamine muudab lepingu siduvaks ainult juhul, kui selles on selgesõnaliselt kokku lepitud Tavaliselt on nõutav eraldi nõusoleku andmine. Täidesaatev võim allkirjastab, seadusandlik võim annab nõusoleku. Reservatsioonid -‐ Lepingu allakirjutamisel, ratifitseerimisel või sellega ühinemisel saab teha reservatsioone. -‐ Reservatsioon on riigi ühepoolne avaldus, millega riik soovib välistada või muuta lepingu teatavate sätete õiguslikku mõju nende kohaldamisel selle riigi suhtes
ülesanne - diplomaadid, juristid, kes on kuhugi rahvusvahelisele konverentsile saadetud. Siis, kui jõuavad koju, tullakse seadusandliku võimu juurde - see kes otsustab lõplikult riigi kohustuse võtmise üle) - nõusoleku andmine siduvuse kohta ❏ Allkirjastamine muudab lepingu siduvaks ainult juhul, kui selles on selgesõnaliselt kokku lepitud ❏ Tavaliselt on nõutav eraldi nõusoleku andmine RESERVATSIOONID: ❏ Lepingu allkirjastamisel, ratifitseerimisel või sellega ühinemisel saab teha reservatsioone ❏ Reservatsioon on riigi ühepoolne avaldus, millega riik soovib välistada või muuta lepingu teatavate sätete õiguslikku mõju nende kohaldamisel selle riigi suhtes ❏ Kahepoolsele lepingule ei saa reservatsioone teha (sest sel juhul kaotab sätte oma põhimõtet ja eesmärki), ka deklaratsioonid on sobimatud
Klassikalise riive mõiste: 1) individuaalõigusakt eelkõige 2) pidi olema sihilik 3) vahetu 29 3. Riive põhiseaduspärasus § 1 lause 1 0 milline on piirklausli/seadusreservatsiooni liik § 31 lause 2 lihtne SR § 26 lause 2 kvalifitseeritud SR § 18 nullklausel Formaalsed reservatsioonid § 36 lg 2 lause2 1) Formaalne põhiseaduspärasus a. Pädevus, menetlus, vorm nt § 104 lg 2 Kui vähemalt üks säte on konstrueeritud seaduse reguleerimise alas, siis o seda terve seadus (konstitutsionaalne) ja tuleb vastu võtta § 104 lg 2 alusel. President kui riiginotari funktsioon. § 107 lg 1, § 3 lg 2, § 108, § 6, § 162 b. Õigusselgus § 13 lg 2 saab kaitsta siis kui ta on piisavalt selgelt sõnastatud
Klassikalise riive mõiste: 1) individuaalõigusakt eelkõige 2) pidi olema sihilik 3) vahetu 31 3. Riive põhiseaduspärasus § 1 lause 1 0 milline on piirklausli/seadusreservatsiooni liik § 31 lause 2 lihtne SR § 26 lause 2 kvalifitseeritud SR § 18 nullklausel Formaalsed reservatsioonid § 36 lg 2 lause2 1) Formaalne põhiseaduspärasus a. Pädevus, menetlus, vorm nt § 104 lg 2 Kui vähemalt üks säte on konstrueeritud seaduse reguleerimise alas, siis o seda terve seadus (konstitutsionaalne) ja tuleb vastu võtta § 104 lg 2 alusel. President kui riiginotari funktsioon. § 107 lg 1, § 3 lg 2, § 108, § 6, § 162 b. Õigusselgus § 13 lg 2 saab kaitsta siis kui ta on piisavalt selgelt sõnastatud
2) pidi olema sihilik 3) vahetu kui on vähimgi kahtlus, siis on tegemist riivega. Riive on rikkumise võimalus. 3. Riive põhiseaduspärasus § 11 lause 1 Riive peab olema formaalselt ja materiaalselt seadusega kooskõlas. §43 kahekordne kvalifikatsioon- kohtu loal ja.. 0 milline on piirklausli/seadusreservatsiooni liik § 31 lause 2 lihtne SR § 26 lause 2 kvalifitseeritud SR § 18 nullklausel Formaalsed reservatsioonid § 36 lg 2 lause2 1) Formaalne põhiseaduspärasus a. Pädevus, menetlus, vorm nt § 104 lg 2 Kui on rikutud riigikogu seadust seaduse vastu võtmisel, aga ps on kooskõlas, siis sellest ei järeldu, et seaduse vastuvõtmine oleks kuidagi vastuolud (nende enda kodukord nö). Võib olla tegu ps põhimõtete rikkumisega Pädevus- §4, §106, §162 seadusandja pädevus
2. pidi olema sihilik 3. vahetu 3. Riive põhiseaduspärasus (ehk põhiõiguse piirid) § 11 lause 1 0 milline on piirklausli/seadusreservatsiooni liik § 31 lause 2 – lihtne SR § 26 lause 2 – kvalifitseeritud SR § 18 – nullklausel Formaalsed reservatsioonid § 36 lg 2 lause2 1. Formaalne põhiseaduspärasus a. Pädevus (pädevusnormid §-d 56, 106, 162, menetlus (§-d 67, 68, 72, 73, 104 lg 2, 107) vorm (§ 3 lg 2, § 6, 108) kuldne trio Riigikogu kodukorra rikkumine ei ole formaalne rikkumine, saame kasutada seda argumendina. Kui vähemalt üks säte on konstrueeritud seaduse reguleerimise alas, siis on seda terve seadus (konstitutsionaalne) ja tuleb vastu võtta § 104 lg 2 alusel.
Konfliktide rahumeelne lahendamine Sektoripõhimõtted Rahvusvahelise õiguse allikad - Rahvusvaheline leping - Seadus-leping ja leping-leping - Bilateraalne ja multilateraalne leping - Universaalne ja regionaalne leping; jaotus objekti järgi - Allika kujunemine ja iseloom - Esindus, läbirääkimine, konsensus, signeerimine - Ratifitseerimine/ühinemine, jõustumine riigi suhtes - Reservatsioonid - Rahvusvaheline jõustumine; tõlgendamine ja kohaldamine - Denonsseerimine; muutmine; lõppemine; tühisus - Wieni konventsioon - Tava(õigus) normatiivse fakti küsimus - Objektiivne element - Subjektiivne element tahe end siduda - Vastuvaidlemine - Suhe muude allikatega - Kohtulahendid - Rahvusvaheline kohus - Riiklik kohus nt õiguse üldiste põhimõtete osas
Õiguspärase haldusakti ei või kehtetuks tunnistada: kui tuleks välja anda samasisulist haldusakti uuesti või kui see oleks vastuolus seadusega. Kehtetuks võib tunnistada, kui langeb ära kestvalt õigusi piirava haldusakti andmise alus õiguslike või faktiliste asjaolude muutumise tõttu. Õiguspärase soodustava haldusakti kehtetuks tunnistamine üldjuhul võib kehtetuks tunnistada ex nunc. Arvestama peab õigusriigi printsiibi, eriti usalduse kaitset. Reservatsioonid: kui haldusakti kehtetuks tunnistamine on lubatud seaduse või määrusega või selleks on jäetud reservatsioon haldusaktiks kui haldusaktiga on seotud lisakohustus ja isik pole seda täitnud, nt ehitusloa väljaandmine isik ei kasuta haldusakti alusel üle antud raha/asja eesmärgipäraselt. 40
annaabi.ee 
