Riikidevahelised suhted Kas riikidevahelist suhtlust on võimalik iseloomustada mõistega ,,usaldus"? Avades suvalise õpilastele mõeldud ajalooõpiku, võib tuvastada, et valdava osa selle lehekülgedest hõlmavad sündmused, mida iseloomustavad pigem usaldamatus ja sellest tulenevad tagajärjed. Kas tänapäeval on riikidevaheline usaldus olemas? Oleme harjunud, et riikidevahelistes suhetes räägitakse järjest enam huvidest, eesmärkidest ja reaalpoliitikast ning järjest vähem väärtustest, lugupidamisest ja usaldusest. See on arusaadav, et riigil tuleb tegelikkusega ning enda eesmärkidega arvestada, aga samas on ka tähtis hoida oma väärtused kõrgel ning arendada usaldust teiste riikidega, et tulevikus hoiduda konfliktidest, lahkarvamustest ning ka sõdadest, mis erimeelsustest alguse saavad. Nii nagu riikidevahelistel suhetel on mitmeid tahke, leiab neid ka riikidevahelisel usaldusel. On poliitilised suhted ja...
politoloogia: ühiskonna poliitiline korraldus, väärtuste ja võimu küsimused, riikidevahelised suhted Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia- sotsiaalse kogemuse alusraamistik, mis hoiab mingit üiskonda koos. Ideoloogia süsteemid: seletamine hindamine õigustamine orienteerumine programmeerimine mobiliseerimine Mõtteline korrastus Suhted: Ideoloogia ja filosoofiline süst. Ideoloogia ja usund ideoloogia, programm ja strateegia ideoloogia ja retoorika varjatud ja avalik ideoloogia valmis ja ad hoc ideoloogia Parem- ja vasakpoolsus Laver ja Hunt eristasid vasak- ja parempoolseid 5 küsimsue alusel: 1. Suhtumine avalikku omandisse 2. positiivne sotsiaalpoliitika 3. Alusideoloogiad: Liberalism- vabadus sotsialism- õiglus, solidaarsus Konservatism- vastutus, pärimus Rohelised?? Liberalismi põhiideed: Individualism Parlamentalism Võimaluste võrdsus Reformism Kirikuvastasus Liberalismi areng: Klassikaline liberalism ...
Valgustus- vaimne liikumine Euroopas *usk mõistusesse ratsionalism *deistlik lähenemine jumalale *jumal, kui maailma looja mitte arendaja *hariduse edendamine *usk, et ühiskonda paremaks muuta Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa Thomas *kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast Hobbes *teos ,,Leviathan", riigieelne ühiskond kui ,,kõikide sõda kõikide vastu" (1588-1679) *ühiskondliku lepinguga riigivõim, vabadused piiramatu võimuga valitsejale (alamad ja valitseja) *monarhia käes seadusandlik-, täitesaatev- ja kohtuvõim *valitseja kindlustas alamate julgeoleku *absoluutne monarhia John Locke *arendas edasi üh. lepingut (vabade inimeste vahel) (1632-1704) *seadusandlik võim ei rakendaks ise seadusi ellu, täitesaatev võim ei looks seadusi, kuningas kinnitab seadused, maksud kehtestab parlament *riigi ja kiriku lahutamine ...
Tallinna Ülikool Lastehoiumudeli tasakaalu otsimine kaasaegse perepoliitika kontekstis Essee Tallinn 2013 Lastehoiukohtade puudus on keskne probleem, mis võib võimendada paljusid sotsiaalseid probleeme, nagu naiste madal palgatase, laste vaesuses elamine ja madal 2 iive. Lastehoiuteenuse valitsemiskorraldus peaks olema iga omavalitsuse ja või riigi tähtsaimate prioriteetide hulgas. Tänu vanemahüvitise seadusele, on Eestis võimalik olla oma lapsega kodus kuni lapse pooleteise aastaseks saamiseni ning pärast seda peaks olema seaduslik õigus saada talle koht riiklikku lastehoiu asutusse. Eesti Koolieelse lasteasutuse seaduses § 10 on välja toodud, et valla- või linnavalitsus loob kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on antud valla või linna haldusterritooriu...
Kogu meie elu keerleb ümber tehnika. Neid päevi, kus me pole kasutanud ühtegi seadet, pole praktiliselt olemas olnudki. Mõned arvavad, et inimkond on tehnikast liiga sõltuv, enamik aga nõustub, et see on teinud elu palju lihtsamaks ja meeldivamaks. Üks põhilisi teabekanaleid on tänapäeval siiani televisioon, mis arenes eriti hoogsalt 20ndatel aastatel. Televisoon sai ruttu rahva lemmikuks ja aitas sisustada vaba aega. Plahvatuslikult on aga arenenud Internet. Viimase kahe aastakümne jooksul on see kasvanud mõõtmatuks, võib öelda, lausa teiseks maailmaks, mis ühendab meid kõiki siin Maal. Enamik internetikasutajatest ei kujuta ette oma elu ilma selleta. Kuid mis saaks, kui kõik see infomaailm lihtsalt ühel heal päeval kaoks? See oleks tänapäeval äärmiselt keeruline olukord. Teavet kätte saada oleks üsna raske. Lähedaste inimestega suhtlemine küll tiheneks, kuid kaugemate tuttavate puhul tuleb kasutada vana head te...
MILLINE ON RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ROLL JA MIDA PEAKS IGA INIMENE TEADMA RAHVUSVAHELISEST ÕIGUSEST? Globaliseerumine ning tihenenud riikidevahelised suhted on tekitanud vajaduse normide järele, mis seda suhtlust reguleeriks, ning ka mehhanismide järele, mis kinnipidamist järgiksid. Viimase aja maailmas toimunud sündmuste põhjal võib öelda, et just rahvusvaheline õigus on õigusharu, mis täidab eelpoolmainitu rolli meie rahvusvahelisel areenil. Iga inimene peaks olema kursis rahvusvahelise õiguse olemusega ning üldiste põhimõtete ja peamiste valdkondadega
Ajaloo KT-ks. 1. Millised riikidevahelised liidud kujunesid välja esimese maailmasõja eelõhtuks ? 1)Kolmikliit. 1882 a. 2)Antant. 1907 a. -Saksamaa. -Venemaa. -Itaalia. -Prantsusmaa. -Austria-Ungari. 2. Miks teravnesid riikidevahelised suhted 20.sajandi algusel ? -Kõik suurriigid olid huvitatud asumaade haaramisest, oma mõju tugevndamisest ja teiste nõrgendamisest riigis. 3. Milliste riikide vahel toimusid Balkani sõjad ja millised olid tagajärjed ? -Esimene Balkani sõda toimus Balkani riikide(Serbia, Bulgaaria ja Montenegro) ja Türgi vahel, teine Balkani sõda toimus esimese sõja võitjate vahel. Balkani sõjad tugevndasid Serbia positsioone, millega kaasnes suhete pingestumine Austria-Ungariga. 4
Ajaloo KT-ks. 1. Millised riikidevahelised liidud kujunesid välja esimese maailmasõja eelõhtuks ? 1)Kolmikliit. 1882 a. 2)Antant. 1907 a. -Saksamaa. -Venemaa. -Itaalia. -Prantsusmaa. -Austria-Ungari. 2. Miks teravnesid riikidevahelised suhted 20.sajandi algusel ? -Kõik suurriigid olid huvitatud asumaade haaramisest, oma mõju tugevndamisest ja teiste nõrgendamisest riigis. 3. Milliste riikide vahel toimusid Balkani sõjad ja millised olid tagajärjed ? -Esimene Balkani sõda toimus Balkani riikide(Serbia, Bulgaaria ja Montenegro) ja Türgi vahel, teine Balkani sõda toimus esimese sõja võitjate vahel. Balkani sõjad tugevndasid Serbia positsioone, millega kaasnes suhete pingestumine Austria-Ungariga. 4
Miks puhkes I maailmasõda? Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri ja sõdivate riikide rohkuse tõttu. Mitte ükski sõda ei alga täiesti mõtlemata. Esimese maailmasõja eelmäng ja pingeline olukord kestis ligi 15 aastat.Nii Vene revolutsioon, Inglise-Buuri sõda kui ka Balkani sõjad-kõik see tõi kaasa oma tagajärge. Kõige olulisem I maailmasõja põhjus oli riikidevahelised vastuolud. Näiteks Saksa-Prantsuse suhted oli ääretult pingelised. Peamiseks oli Elsass-Lotringi küsimus. Maa-ala, mis kuulus Saksamaale, kuid pool rahvastiku oli prantslasi. See oli maavaraderohke maa (rauamaak, kivisüsi), mida Prantsusmaa tahtis omale saada.Teiseks vastuoluks oli Aafrika kolooniate huvide kokkupõrge. Samuti ei olnud Saksa-Inglised suhted kõige paremad. Saksamaa soovis endale asumaid juurde hankida inglaste arvelt. Austria-Ungari suhted Venemaaga olid väga keerulised.
Odavam rahvusvaheline transport Keskkonnamõjud vaestes riikides Majandusliku avatuse kasv Sotsiaalsed rahutused Riigiülesed kaubanduskokkulepped Elatustaseme kasv suurendab nõudlikkust Madalamad ärikulud Multinatsionaalsete korporatsioonide tekkimine Globaalse kommunikatsiooni areng Soodustab migratsiooni Globaliseerumine nii vähendab kui ka suurendab riikidevahelisi erinevusi. 2 näidet: Riikidevahelised erinevused vähenevad Riikidevahelised erinevused suurenevad Igas maailma riigis on võimalik osta Coca- Ghana peamiseks ekspordiartikliks on Cola kompanii jooke kakaouba, Saksamaa ekspordis on tähtsal kohal autotööstuse toodang Nii Hispaanias kui ka Egiptuses on tähtsal Arengumaadele on jäänud mitmed
Rahvusvaheline õigus riikidevaheline õigus; suhted Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Riigid suveräänsed teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus). Riigis 3 võimu: 1. seadusandlik 2. täidesaatev 3. kohtuvõim Kas need 3 võimu on ka rahvusvahelisel tasandil olemas? 1. seadusandlik Euroopa Liit Euroopa Parlamendi seadused liikmesriikidele kohustuslikud; on riikide PS-sest ka üle. 2. täidesaatve Euroopa Komisjon hakkab selles suunas minema, kuid hetkel rahvusvahelisel tasandil ei ole. 3. kohtuvõim Rahvusvaheline Kriminaalkohus on piiratud; Euroopa Inimõiguste Kohus ainult EL. Rahvusvahelistes suhetes on loodud päris piisavalt korda. Isiklikud huvid, et seda teha. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende j...
Perioodika väljaanded: Ajaleht Ajakiri Ajaleht Ilmub 1-7 korda nädalas Määratletakse sisu alusel Kajastab ajakirjanduslikku sisu Vastab neljale kriteeriumile Üldine kättesaadavus Perioodilisus Päevakajalisus Temaatiline mitmekesisus Paberlehtede liigitamine Ilmumissagedus: päevalehed, ilmuvad vähemalt 2-3 korda nädalas; nädalalehed Levi ulatus: globaalsed, riikidevahelised, üleriigilised, regionaalsed, kohalikud Temaatiline suunitlus: üldlehed, noorte- ja lastelehed, majanduslehed, kultuurilehed, spordilehed Omand: eraomandus, riiklik omandus Levi iseloom: tasulised või tasuta Vallalehti ei loeta reeglina ajalehe hulka, sest nad kajastavad tihti vaid vallavalitsuse mõtteid. Ajakiri Ajalehest erinevas formaadis Ilmumissagedus on väiksem, tavaliselt kord kuus, kord kvartalis
ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Organisatsioonist Loodi 26. juunil 1945. aastal San Franciscos. 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon. Eesmärgiks rahvusvahelise rahu, julgeoleku, inimõiguste ja koostöö tagamine. Tegevuse aluseks ÜRO põhikiri ehk harta. Põhikiri jõustus 24. oktoobril 1945>ÜRO päev Liikmesriike 193. Peasekretär Ban Kimoon. Töökeelteks inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. ÜRO lipp 20. oktoober 1947 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eesti ja ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 17. september 1991. Ametlik hoiuraamatukogu: Eesti Rahvusraamatakogu Struktuur Peaassamblee koosneb liikmesriikide de...
lämmastikoksiidid. 2. Vanemad külmutusseadmed 3. Aerosoolid 4. Ehitusmaterjalide tööstus 5. Õhukonditsioneerid 6. Tööstuse ja autode heitgaasid Tagajärjed: 1. Muutused taimede keemilises koostises, nende kasvu pidurdamine 2. Fotosünteesi aeglustumine 3. Kahjustab inimese immuunsüsteemi ning võib põhjustada nahavähki ja silmahaiguseid 4. Mutatsioonide teke Lahendused: 1. Vähendada freoonide toomist ning kasutamist 2. Lämmastikväetiste õigeaegne kasutus 3. Riikidevahelised lepped, nt. Motreali leping osoonkihi kaitseks 1987. aastal 4. Tootjad peaksid tootma ainult "osoonisõbralikke tooteid" 5. Lastele tuleb juba noorelt õpetada keskkonnahoolivust 5. Tuleb viia vana külmkapp ainult selleks ettenähtud elektroonikaromude kogumispaika
Kapitali hulga suurenemine e. investeerimine sõltub omakorda majandusagentide säästlikkusest. Säästmise peamisteks mõjuriteks on intressimäär ja sissetulekud. Solow1 mudel on üks neoklassikalistest eksogeensetest kasvumudelitest, mille puhul eeldatakse, et tehnoloogia areng ja muutused teistes tootmistegurites on määratud mudeli väliselt (eksogeenselt). Mudel aitab määratleda majanduskasvu allikad ja selgitada, miks eksisteerivad pikal perioodil riikidevahelised erinevused tulutasemetes. Kuigi lühiperioodil mõjutab kogutoodangu taset tugevalt kaupade ja teenuste kogunõudlus, on pikemaajaliselt olulisem kaupade ja teenuste pakkumine, mis sõltub tootmistegurite hulgast ja kvaliteedist. Seost kogutoodang ja tootmistegurite (sisendite) vahel väljendatakse tootmisfunktsioonina. Y = F(A, K, L) Solow mudeli eeldused: - kapital ja tööjõud on omavahel asendatavad tootmistegurid; - tootmisteguri piirtootlikkus on kahanev;
Kapitali hulga suurenemine e. investeerimine sõltub omakorda majandusagentide säästlikkusest. Säästmise peamisteks mõjuriteks on intressimäär ja sissetulekud. Solow1 mudel on üks neoklassikalistest eksogeensetest kasvumudelitest, mille puhul eeldatakse, et tehnoloogia areng ja muutused teistes tootmistegurites on määratud mudeli väliselt (eksogeenselt). Mudel aitab määratleda majanduskasvu allikad ja selgitada, miks eksisteerivad pikal perioodil riikidevahelised erinevused tulutasemetes. Kuigi lühiperioodil mõjutab kogutoodangu taset tugevalt kaupade ja teenuste kogunõudlus, on pikemaajaliselt olulisem kaupade ja teenuste pakkumine, mis sõltub tootmistegurite hulgast ja kvaliteedist. Seost kogutoodang ja tootmistegurite (sisendite) vahel väljendatakse tootmisfunktsioonina. Y = F(A, K, L) Solow mudeli eeldused: - kapital ja tööjõud on omavahel asendatavad tootmistegurid; - tootmisteguri piirtootlikkus on kahanev;
(188 riiki). EL – Euroopa Liit; majandus- ja poliitilineorg. Mis ühendab liikmesriike. ( Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, L eedu,Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slova kkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani,Tšehhi, Ungari). NAFTA- Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Organisatsioon; eesmärk on kaotada riikidevahelised tollimaksud ja kvoodid. (Põhja-Ameerika) OPEC- Naftat Ekspordtivate Riikide Organisatsioon; rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on koordineerida ja ühtlustada naftapoliitikat liikmesriikides ja tagada stabiilne naftaturg ( AlŽeeria, Angola, Ecuador, Iraan, Iraak, Kuveit, Liibüa, Nigeeria, Katar, Saudi-Araabia, Araabia Ühendemiraadid, Venezuela). APEC- Aasia ja Vaikse Ookean Majanduskoostöö; on Vaikse ookeaniga piirnevate maade –
Relvastatud konfliktid (sotsiaalreklaam) Relvakonflikt (Rootsi teadlaste sõnul) - konflikt, mille käigus on surma saanud vähemalt 25 inimest. Pärast külma sõda on enamik relvastatud konflikte olnud riigisisesed, mitte riikidevahelised. Aastatel 2000–2010 toimus 4 riikidevahelist relvastatud konflikti, samas kui riigisiseseid kodusõdu oli 31. Rahvusvahelise statistika järgi oli 1990. aastate lõpus toimunud konfliktides tsiviilohvrite osakaal kõigi hukkunute hulgas umbes 80%, samas kui 20. sajandi alguses oli see näitaja vaid 15–20%. Kuna üha enam relvakonflikte on riigisisesed, on muutunud ka konfliktide osalised. Enam pole tegu pelgalt kahe armee vastasseisuga.
RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Mõisted Absoluutne eelis ilmneb, kui üks riik suudab toota mingit kaupa tõhusamalt kui mõni teine riik. Suhteline eelis seisneb selles,e t migni riik suudab toota teatud kapu, suhteliselt väiksemate kuludega kui teised.Riigil on sühteline millegi tootmise eelis, kui selle tootmise loobumiskulud on väiksemad kui teistel riikidel Tollimaks on riigipiiri ületavatelt kaupadelt nõutav lõiv, mida võetakse teatud tariifide järgi. Tollimakse on kahte põhiliiki. 1) Tulutolli võetakse raha hankimiseks. 2) Kaitsetolle võetakse kodumaise tüütsutse eest kaitsmiseks välismaise konkurentsi eest. Tollimaks- kogumiskohajärgi - impordi tollimaks - Eksordi tollimaks - Transiittollimaks Maksustamiseviisi järgi - väärtuseline tollimaks % ühikult - Kindel tollimaks - Kombineeritud tollimaks ühikult + % Kvoot On kaubakogus , mida riil lubab kitsendusteta ja tä...
samal viisil jätkata. Et elustandard säiliksid, oleks vaja samas mahus energiat saada kuskilt mujalt (alternatiivsete kütuste kasutuselevõtt) · Muutused inimeste elus: elu ilma autota, inimtööjõu osakaalu suurenemine põllumajanduses, suurlinnade häving-> külaelu, televisiooni ja interneti aeg lõppeb-teater ja kontserthooned, muutub tervishoiusüsteem, suured ettevõtted kukuvad kokku · Nafta ja maagaasi otsa lõppemisel väheneksid riikidevahelised kriisid ja isegi sõjad (Lahesõda, Tsetseenia sõda). · Energiakriisid toovad kaasa hindade tõusu kõikides eluvaldkondades. · Liustike sulamine avab Gröönimaal ligipääsu uutele naftavarudele-toodang 50 miljardit barrelit. · Mida rohkem jää sulab, seda odavamaks tootmine muutub. · Puurimistehnoloogia arenedes ning suures naftapuuduses muutuvad kasutuskõlblikeks ka sellised varud, mis varem kättesaamise hinna tõttu ära põlati-500 tuhande
riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja rahvus- vaheline koostöö.Nõrkused*ei osalenud mitmed olulised riigid. *puudus oma sõjavägi*otsustamine oli aeglane*juhtivad riigid olid omakasupüüdlikud.majandusanktsioonid ei toiminud.* lepinguid millele rl toetus,peeti ebaõiglasteks.Head küljed* püüdis arendada riikide vahelist koostööd*püüdis korrastada sõjajärgset maailma ja muuta ta rahulikuks paigaks.Pariisi rahu kolverentsile tulid kokku ms võitnud riigid,et riikidevahelised piirid paika panna ja euroopat jagada.saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks. Compiegne vaherahuga lõppes ms.seejärel kutsuti kokku pariisi rahukolverents.11 nov.1918.Veebruari revolut.puhkes veebruari alguses ajendiks sai petrogradi vilets varustamine toiduainetega. võim anti üle ajutisele valitsusele.Oktoobrirevolut. algas 1917, selle tõi esile rahulolematus ajutise valitsusega.enamlased said võimule.Eesti iseseisvumise eeldused:kult.eeldused*kirjakeel ühtlustus.*haritlaskonna kuj
Kui enne 1914. aastat oleks olemas olnud Euroopa Liit, mis ühendab praegu paljusid erinevaid rahvaid, kes on sajandeid omavahel sõdinud, siis arvan, et Euroopa Liit oleks tol ajal pannud tundma riike ühtsematena ja poleks lasknud nii kergelt riikidevahelistel konfliktidel tekkida, mis sõjani oleks viinud. Kokkuvõtteks arvan, et I maailmasõja ja ka teiste sõdade põhjused on ajendatud poliitikast, majanduslikust olukorrast. Kindlasti oleks tugevamad riikidevahelised ühendused suutnud I maailmasõda, kui mitte ära hoida, siis vähemalt ,,pehmendada" . Olen kindel, et tegelikult kui riik tahab midagi väga saavutada, siis ei takista seda ükski liit ja sõda otseselt ära hoida ei suuda miski . .
sajandil - S. ei suutnud reparatsioone maksta, 1923.a ,,okupeeris" Rahvasteliit Ruhri piirkonna, S. ei olnud rahul Versailles' tingimustega, neile seatud tingimused olid liiga karmid - Rahvasteliit ettenähtud kujul ei toiminud, seepärast USA sellega ei liitunud - Nõukogude V. jäeti üldse rahvusvahelistest suhetest välja - 1928.a sõlmiti Briand-Kelloggi pakt keelustati sõda kui rahvusliku poliitika vahend - 1925. a Reini tagatispakt Locarno konverentsil - Riikidevahelised piirikonfliktid - Ülemaailmne majanduskriis 1929-33 - esimesena langes põllumajandusturg, kuna valitses ületootmine - 29. okt. 1929 paanika New Yorgi börsil (tagajärjena vajus kokku pangandus) - USA hakkas tagasi nõudma laene, mis viis kriisi üle ka Euroopasse - PÕHJUSED: ületootmine; vale majandamine liiga suured laenud; valitsuse vead kriisi ajal - TAGAJÄRJED: tööpuudus, nälg, vaesumine Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel
Sõda kujutati ette mitmeti. Arvati, et ei ole võimalik selline kaos ning tekkida võivad ainult piirkondade vahel konfliktid, mis ei kesta kaua ega kujune laastavaks. Samas kujutati ette sõda romantiliselt ning seetõttu osad lihtsalt soovisid seda. Polnud ka organisatsioone, mis oleksid võinud ära hoida riikide konflikte. Sõjas polnud kindlat algatajat, kuna riikide vahelistest kriisidest oli ilmselge, midagi suuremat on tulemas kui väikesed konfliktid ja riikidevahelised lahkhelid. Kuid enamuste kriiside põhjuseks oli Saksamaa soov saada domineerivaks riigiks Euroopas. Ta soovis vallutada endale uusi kolooniaid ja olla üks suurim riik kogu maailmas. See omakorda tekitas pahameelt Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaale, kuna Saksamaa kujutas neile ohtu. Loodud liidud Kolmikliit ja Antant andsid suure tõuke riikide omavahelises vastuolus. Saadi aru, et ei saa lasta Saksamaal oma valdusi suurendada. Selleks hakkasid
Maailam arendus ja arenguväljakutsed Maakera toorainevarude kahanemise mured Üleilmsed keskkonaprobleemid Inimõigus, pagulas ning rändeprobleemid Üleilmsete nakkushaiguste tekke ja leviku oht RAHVUSVAHELISE POLIITIKA TOIMIJAD Põhilised toimijad on riigid. Teised toimijad on: Riikidevahelised rahvusv ühendused ja institutsioonid, millest mõned on muutumas riigiülesteks, st samuti esmatasandi subjektideks.(EL) Ajalooliselt riikidega võrdsustatud subjektid(punase risti rahvusvaheline komitee) Valitsusvälised rahvuv ühendused Tunnustatud valitsuste välised kehamid:rahvuslikud jm vabastusliikumised, mässud Üksikisikud alati vaieldava subjektideringina Riik maailmasüsteemi toimijana Suveräänsus:
paik mis sobiks tema elulaadiga. Väikeste kodumaade uudishimulikud ja seiklushimulised noored rändavad sageli suurematesse riikidesse ja linnadesse. Paratamatult on suurlinnades ja riikides rohkem võimalusi,töökohti,koole ja muud. Enamasti minnaksegi mujale õppima,tööle või tervet oma elu, perekonda ja kodu rajama. Teised on maiad seikluste ja meelelahutuse järgi. Vanasti oli väga raske kodumaalt välja liikuda. Mida aeg edasi seda lihtsamaks see muutub. Piirid on vabamad ja riikidevahelised suhted on suuremad, mõndade riikide vahel paremad, teiste vahel halvamad suhted. Kuid kodumaa pojad ja tütred ei mõtle lahkudes, kes seda väikest isamaad ülal hakkab hoidma. Ka omal maal on võimalusi ja meie maal on üsna head elu tingimused. Mida väiksem maa, seda tähtsam on, et inimesed sealt ei lahkuks, pole ju vaja riigi ja kultuuri väljasuremist. Meil on hästi arenenud maa, siin pole midagi teisiti kui suurtes riikides, välja arvata see, et
PÕHJASÕDA ( 1700 1721 ) 1. Olukord enne sõda: 1) Rootsi kuningriigis : XVII sajandil muutumine suurriigiks. Rootsi riigi koosseisu kuulusid SOOME; INGERIMAA; EESTIMAA LIIVIMAA; PÕHJA-SAKSAMAA rannikualad. Rootsil oli hea sõjavägi ja relvastus. XVII saj. Lõpul ikaldusaastad, ka Baltimail Riigikassa oli tühi. 1697 suri kuningas Kark XI, troonile sai noor poeg (15-aastane) Karl XII Teistele riikidele oli soodne alustada sõda. 2) Venemaal: Puudus väljapääs meredele, et suhelda, kaubelda Euroopaga. 1682 1725 võimul Peeter I, kes seadis eesmärgiks saada pääs Läänemerele. 1697 1698 pidas Peeter I läbirääkimisi Rootsi vastu liidu moodustamiseks 1699 toimus liidu sõlmimine Saksi kuurvürsti ja Taani kuningaga Küsimus: MIKS OLID NIMETATUD ALADE VALITSEJAD NÕUS ASTUMA LIITU VENEMAAGA? 2. Sõja põhjused: Venemaa soov saada pääs Läänemerele, et suhelda Euroopaga. Riikidevahelised vastuolud Lään...
Säästev areng ja keskkonnapoliitika Mis on säästev areng? Säästev areng- sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ning puhta elukeskkonna täna ja tulevikus. Säästva arengu peamine idee majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. Keskkonnapoliitika Keskkonnapoliitika on ametlikult kinnitatud põhimõtete, väärtushinnangute, kavatsuste, strateegiliste sihtide ja tegevuseesmärkide kogum, mis põhineb riigi õigusaktidel. Keskkonnapoliitika olulised valdkonnad: Ø Keskkonnakorraldus Ø looduse mitmekesisuse kaitse Ø loodusvarade kasutus Ø Jäätmekäitlus Ø veekaitse ja -kasutus jne. Keskkonnapoliitikat teostab enamasti riik, kuid seda võivad kujundada ja mõjutada ka...
Läbi maailma ajaloo on ühiskonda vaevanud mitmed probleemid. Mõned neist on tänaseks lahenenud, kuid teised mitte. Millised probleemid on olnud aktuaalsed läbi sajandite? Need, mis endiselt alles, ootavad lõppu. Kas ja kuidas on võimalik neid lahendada? Probleemide lahendamise eest aga ei vastuta ainult kindel grupp inimesi valitsuses. Mida saab selleks tavakodanik teha? Läbi sadade aastate on kõneainet pakkunud mitmed probleemid. Esimesed, mis mõttesse tulevad, on riikidevahelised konfliktid, mis tihti viivad sõjaliste kokkupõrgeteni ning minevikus on endaga kaasa toonud mitmeid sõdu. Samuti pean tähtsaks ka rassismi, nälja ja kultuuritaustade erinevuse teemasid. USA-s sai hiljuti presidendiks mulatt Barack Obama. Võiks arvata, et nüüd kaob riigis ka rassism, kuid nii see ei ole. Ka kultuuritaustade erinevus tekitab ühiskonnas suuri arusaamatusi ja erimeelsusi. Ka meie klassil on selle teemaga oma kogemus
LISA PEALKIRI Julgeolekuriske võib vaadata erinevatel tasanditel, riikidevahelised ja inimestevahelised. Kuna tänapäevamaailm on niivõrd arenenud, ei pea ühe riigi kahjustamiseks sinna kohalegi minema, vaid seda võib teha oma kodust arvuti tagant. Pole ka vaja minna suure sõjaväega, vaid oma eesmärgile tähelepanu saamiseks, võib saata ühe isiku pommiga avalikku kohta. Julgeolek tänapäeval on muutunud väga suures perspektiivis, võrreldes mõnekümne aastaga. Millised on tänapäeva maailma julgeolekuriskid?
Ökoloogilised globaalprobleemid MAAILMA TOIDUPUUDUS 1.Mis on selle probleemi põhjused? Maailma toidupuuduse põhjuseks on eelkõige ülerahvastumine. Aafrika suured maa-alad on põllumajanduseks kõlbmatud. Halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem. 2.Mis on tagajärg? Inimesed koonduvad viljakamatesse aladele ja see põhjustab metsade hävingu, ülerahvastamise ning erosiooni ja kõrbete leviku. 3.Võimalikud lahendused. Tuleks muuta inimeste toitumisharjumusi. Täiustada tuleks maaharimisviise- ja tehnoloogiat. Vältida mulla vaesumist, erosiooni. EROSIOON 1.Inimtegevus- toidupuuduses inimesed koonduvad viljakamatele aladele, põhjustades sellega erosiooni. Paduvihmad, vooluveed, tuul põhjustavad erosiooni. 2.Viljakate muldade hävimine. Harimiskõlbmatute maa-alade suurenemine. Veekogude kuivamine. Sooldumine, mis ohustab inimtervist. 3.Õiged maaharimisviisid (väiksemad põllud, terass- ja ribapõllundus). Tõkete rajamine põ...
Majadustegevust mõjutavad tegurid: 1. Looduslik keskkond 2. Kultuuriline tagamaa 3. Tehnoloogilised võimalused 4. Tööjõu haridustase 5. Riigi poliitilised otsusesd Tänapäeva majandusele iseloomulikud jooned: 6. Globaliseerumine 2. Väga aktiivne rahvusvaheline majandus 3. Tööjõu aktiive liikumine 4. Välisabiprogrammid 5. Rahvusvaheliste firmade domineerimine majandses Majanduse aregutase sõltub otseselt ühiskonna arengutasemest, st millist tootmisviisi kasutatakse. Majandusliku arengutaseme järgi võib maailma jagada kaheks: Põhjaks ja Lõunaks. Seoses maailma polariseerumisega arenenud ja arenevateks riikideks (Põhjaks ja Lõunaks) on tänapäeva majanduses järgmised iseloomulikud jooned: 11. Abiprogrammide väga suur vajadus Lõunariikides. 2. Looduskasutus on paljudes maailmariikides ebaotstarbekas (globaalsed keskkonnaprobleemid). 3. Elatakse võlgu, dendents on aga nende suurenemisele. 4. Tööjõud liigub Lõunariikdiest põhjariikidesse, ...
(reparatsioonid). Sakslastel keelati omada tugevat armeed. 4. Rahvasteliit: millal loodi, miks ja kui edukas/ebaedukas oli, miks? Millal loodi? 1919. aastal Miks? Selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisi tülisid ning arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd. Edukas/ebaedukas, miks? Alguses oli edukas, sest suudeti lahendada nii mõnigi riikidevaheline tüli, kuid hiljem hakkasid riikidevahelised suhted teravnema ning Rahvasteliit ei suutnud hoida ära tülisid, mis tekkisid suurriikide vahel. Rahvasteliidul ei olnud piisavalt vahendeid sõdade ärahoidmiseks. 5. Sõjakollete kujunemine: Jaapan, Hispaania. Jaapan Tahtis saada kogu Aasia valitsejaks. Algul ründasid nad Hiinat. Jaapan kuulutati agressoriks ehk sõjaalgatajaks ja vallutajaks. Hispaania Puhkes sõjaväelaste mass, mis kasvas kodusõjaks ning mis muutus peagi rahvusvaheliseks sõjaliseks kokkupõrkeks. 6
BIOLOOGILINE MITMEKESISUS Bioloogiline mitmekesisus e. elurikkus – eluvormide rohkus Maal, mis on kujunenud evolutsiooni käigus (3,8milj. a.) Elurikkuse tasemed: Geneetiline mitmekesisus – geenide, geenialleelide mitmekesisus ühe liigi piires. Tagab liigi kohanemisvõime erinevates tingimustes (keskkonna muutused, haigused, uued vaenlased jne.) Mida väiksem populatsioon ja väiksem geneetiline mitmekesisus, seda ohustatum populatsioon Too näide! Liigirikkus – erinevate liikide arv Maal Maailmas kirjeldatud 1,5 milj. eukarüootide liiki, tegelikult võib olla 10 milj. Eestis kirjeldatud 26600 liiki, tegelikult võib olla 40000 Tagab elu säilimise äärmuslikes tingimustes Koosluste mitmekesisus – teatud ala esinev erinevate koosluste arv. Kujuneb keskkonnatingimuste varieerumisest, võimaldab liigirikkust. Millised kooslused on eriti liigirikkad, liigivaesed maailmas? Eesti? Elurikkuse tähtsus: Aineringe toimumine Fotosünte...
1.INIMTEGEVUSE TASANDID: *Majapidamistasand(üksikisikutasand) naturaalmajandus *Riik - reguleerib seaduste abil inimühiskonnas majanduslikke-ja inimsuhteid. *Firma e ettevõtte tasand *Rahvusvahelised firmad ja riikidevahelised organisatsioonid. 2.TOOTMISVIISID JA NENDE KOOSSEIS: Inimühiskonna toimimise aluseks on tootmisviis, mida iseloomustab tehnoloogia ja inimestevahelised suhted. *Tehnoloogia vahendid ja oskused millegi valmistamiseks. *Inimestevahelised suhted väljenduvad reeglites ja tööjaotuses ühiskonnas ------------ *Traditsiooniline elatusmajanduslik e. naturaaltootmisviis. Agraalühiskond *Industriaalne tööstuslik e. turumajanduslik
mis kujunes minu arvates õigeks otsuseks. Teisteks positiivseteks muutusteks olid omavalitsuse reform, ühiskonna ilmalikustamine, sõjaväereform- hakkas kehtima üldine kohustuslik sõjaväekohustus, loodi Reini Liit. Üks negatiivne muutus oli see, et suruti peale kontinentaalblokaad, kuna Napoleon ei suutnud Inglismaad alistada. Pärast Napoleoni sõdade lõppu oli Euroopa senine poliitiline kaart segi paisatud ning seetõttu vajasid ka riikidevahelised suhted uuel tasandil korrastamist. 1814. aasta septembris tuli kokku Viini kongress, kus etendasid keskset rolli võitjariigid Venemaa, Preisimaa, Inglismaa ja Austria. Viini kongressi põhimõtted olid legitiimsus, julgeolek ja tasakaal. Rahvusvahelise koostöös oli Püha Liit(Venemaa, Austria, Preisimaa), mille ül oli kaitsta kristlike põhimõtteid, tegeles rahvuslike ja liberaalsete püüdluste mahasurumisega. Sinna
1)Hanullogistika-eesmärk on õige koguse ja sortimendiga,parima hinna ja kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneala ja väiksemate kogukuludega.Hanullogistika=logistikasisend Logistikasisend:Loodusressursid-maa,seadmes,varustus Inimressursid-tööjõud Finantsressursid Inforessursid 2)Tootmislogistika-üldeesmärk on tootlikkuse suurenamine,tehnoloogia,arendamine,ressurside ja tootmisprotsesside optimeerimine. Ressursid:tööjõud,kapital,aeg,organisatsioon(tehas,ettevõte) 3)Jaotuslogistika(logistikaväljund)-eesmärk on juhtida logistilisi osategevusi,mis toimuvad peale toote valmimist,kuni selle toote jõudmiseni tarneahela järgmisse etappi või lõpptarbijani. Põhilised osategevused jaotuslogistikas:materjalide käsitlemine,ladustamine,pakkumine,vedu,sihtturule ettevalmistamine,nõudluse prognoos,info töötlemine. Integreeritud logistika-logistikaahelas t...
Meie aeg on niivõrd teistugune kui see oli sada aastat tagasi. Kuid mis viis siiski sõja toimumiseni ning mida antud sõda endaga kaasa tõi? I.maailmasõja puhkemise põhjuseid on palju. Ma usun, et leidub veel lugematul hulgal neidki põhjuseid, mida me ei tea ja ei oskakski endale ette kujutada. Samuti arvan ma, et järgnevad põhjused on kallutatud ja paljud sõjas osalenud riigid/inimesed ei nõustukski nende põhjustega. Esiteks oli riikidevahelised konfliktid igapäevaelu. See on iseenesest mõistetav, et kui probleemid ei saa lahendatud, järgneb sellele ka midagi suurt. Konfliktid baseerusid imperialismil. Kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Näiteks suur vastasseis oli Inglismaa ja Saksamaa vahel. Saksamaa tahtis saada juhtpositsiooni kohta maailmas. Selleks soovis ta endale allutada veel koloniaalalasid Aafrikas. Enamik koloniaalriike oli aga juba
Kuidas muutusid nende kahe üliriigi suhted läbi kahe aastakümne ning mis oli kümnenditel sarnast, mis erinevat? USA ning NSV Liit püüdsid külma sõja jooksul üksteist edestada erinevatel viisidel, neist üheks olulisimaks kujunes võidurelvastumine: mõlemad riigid proovisid teisest kiiremini ja efektiivsemalt välja töötada uusi ja võimsaid relvi. 1950.aastatel töötati nii USA-s kui ka Nõukogude Liidus välja erinevaid tuumapomme ning seetõttu muutusid riikidevahelised kriisid eriti ohtlikuks ja maailm seisis 60.aastatel mitmel korral tuumasõja lävel. 1970.aastatel hakkasid lääneriikide ja kommunistliku süsteemi suhted paranema ning võidurelvastumist asuti piirama: 1972. aastal allkirjastati Ameerika Ühendriikide ja NSV Liidu vahel kokkulepe raketitõrjesüsteemide osas ning SRP-1 leping, mis puudutas strateegilist relvastumise piiramist. Kuigi 1979. aastal rahvusvaheline pinge hakkas uuesti kasvama ning võidurelvastumine jätkus uue
kaubandustõkete kõrvaldamiseks ning ülejäänud maailma suhtes aetava kaubanduspoliitika kooskõlastamiseks. David Ricardo David Ricardo oli klassikaline (1772-1823) vabakaubanduse eestvõitleja. Londoni Börsil kogus oma varanduse. "Poliitilise ökonoomia printsiibid" 1817.a. Vabakaubandus on poliitika, mille puhul kaotatakse tollid ja teised riikidevahelised kaubandusbarjäärid. Tolliliidud ja vabakaubanduspiirkonnad: Tolliliidus kaotatakse kõik liikmesriikide omavahelised tollimaksud ja kolmandate riikide suhtes kehtestatakse ühtsed tollimaksumäärad. Euroopa Ühendus loodi 1951 Rooma Lepinguga. Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa, Itaalia, Holland, Saksamaa (1951),kus moodustati Euroopa söe-ja teraseühenduse asutamisleping, et hoiduda nende riikidevahelisest sõjalisest tegevusest ressursside pärast.
Teoses on kujutatud rindel toimuvat surmavat julmust läbi kuulipildujate, mürkgaasi ja suurtüki tule ning lisaks veel välishospitalites toimuvat, kus inimesed piineldes surevad. Iga humaane inimene, kes tema kirjutatut on lugenud, mõistab, kuidas sõda mõjutab sõdurite ja nende lähedaste elusid.Miks siis ikkagi saadavad riikide valitsused sõdureid Iraaki ja Afganistani? Inimesed ei peaks sõjas surema, vaid elama õnnelikult ja rahus. Riikidevahelised suhted on nende endi teha, eneseuhkus tuleks alla neelata ja teha järeleandmisi ning kompromisse. Isegi sõja kuulutamine ei tohiks olla viimane võimalus -see oleks kohalikele elanikele ja sõduritele surma minek. Turvalisema ja rahu toovama homse nimel tuleb vaadata üle inimeste enda väärtushinnangud, leida teisi võimalusi ning teha kaalutletuid tarku otsuseid. Eesti kuulub heaoluriikide sekka, kuid samas tekitab muret inimeste sotsiaalne kindlustatus.
Kordamisküsimused. Viini kongress. Revolutsioon 1.Viini kongress toimus sept1814-juuni1815. Miks- panna paika uus Euroopa süsteem, tagada riikidevaheline rahu, jagada ära maa. Riigid- Venemaa, Austria, Inglismaa, Preisimaa, Prantsusmaa. 2.Metternichi süsteem- Austria peaministri Metternichi põhimõtted, mille järgi Euroopat hakati ümber korraldama peale Viini kongressi. Legitiimsus pm- määras ära valitsemiskorralduse, dünastiad; võim läks tagasi revolutsioonieelsetele valitsejatele(v.a Rootsis uus dünastia); riikide taastamine(Saksamaa riiklik koosseis muutus, liitriike ühendati) Julgeoleku pm- puhverriigid ümber Prantsusmaa(Madalmaade Kuningriik, Sveits, Saksa ja Itaalia väikeriigid) Tasakaalu pm- maade jagamine võitnud riikide vahel enam-vähem võrdsena(Euroopa+asumaad) Saksa liit- 39 riigi liit, mis pidi säilitama väikeriikide dünastiad ja taksitama Saksamaa rahvuslikku ühendamist. Nelikliit-absolutismi, püsiva...
17.10.2011 32 17.10.2011 33 17.10.2011 34 17.10.2011 35 17.10.2011 36 17.10.2011 37 17.10.2011 38 17.10.2011 39 17.10.2011 40 17.10.2011 41 17.10.2011 42 17.10.2011 43 17.10.2011 Manerism · Maadeavastused maailmamajandus · Euroopa rikastumine kihistumine: sotsiaalsed ja riikidevahelised pinged · Madalmaad: vabariik · Inglismaa: Oliver Cromwell (1649--1658) · Reformatsioon vastureformatsioon · Kolmekümneaastane sõda · 16/17 saj vahetuse katkulained Figura serpentinata 44 17.10.2011 Arhitektuur Esimene maneristlik hoone: Giulio Romano Palazzo del Te (1526-35) Villa Giulia Vatikan (1558-62)
rahvaarvuga) ja Senatist (igast osariigist 2 senaatorit). President on riigipea ja täitevvõimu juht, juhib valitsust, mis ei vastuta parlamendi ees. Presidenti ei saa tagandada ilma kohtuliku süüdistuseta. Kongressi koostatud seadused vajavad presidendi heakskiitu. President peab aru andma Kongressile riigi olukorrast. Senat peab heaks kiitma presidendi nimetatud kõrgemad ametnikud ja riikidevahelised lepped. Presidendil ei ole õigust kongressi laiali saata. Kohtuvõimu kannavad nii kohalikud kui föderatsioonikohtud ja ülemkohus. Ülemkohus jälgib, et föderatiivsed ja osariikide seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega. 3 Presidet nimetab ametisse ka Ülemkohtu 9 liiget. Osariikide seadusandlikuks organiks sai Seadusandlik kogu, täidesaatva võimu peaks rahva poolt valitud kuberner. Konstitutsioon ei andnud kodanikuõigusi indiaanlastele ega neegerorjadele.
Ülevaade globaalprobleemist Ülerahvastumine Ülerahvastumine on kaasaegse maailma suurim probleem. Ülerahvastumisest saavad alguse kõik teised globaalsed probleemid:toidupuudus,nakkushaigused,keskkonnaprobleemid(õhu-,vee-ja mullastiku saaste),linnastumine, vaesus jm. Maailmas on praegu 7 miljardit inimest. Inimeste arv kasvab aastas 76 miljoni inimese võrra. Iga 20 minuti tagant sünnib juurde umbes 3500 last. Peamiselt toimub elanikkonna juurdekasv arenevates riikides. Maailmas on kolm piirkonda, kus kasv on oluliselt kiirem kui lubatud: Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia. Mis on probleemi põhjusteks? Probleemi tagajärjed * Suremuse langus * Näljahäda * Teaduse areng * Maailma taandareng * Toitumistingimuste paranemine * Linnastumine * Heaolu kasv * Haiguste levik * Religioossed ja ...
saamast.. Riigid peavad ennast võimasteks ning teistest üleolevateks, mis tekitab jälle olukordi, kus on vaja oma võimsust tõestada ning kellegagi konflikti sattuda. See on aga halb eeskuju oma rahvale, kes võivad seda tüli toetada ning ühineda. Tehtud otsused tuleb hoolikalt läbi kaaluda ning ilma ülemliku otsuseta ei tohiks kellelegi liiga teha. Idee Kirjutan antud teemal põhjusega, et maailmas käivad siiani riikidevahelised võitlused ning sellel ei paista lõppu olevat. Suured konfliktid võivad lõppeda sõdadega, kuid praeguse tehnikaarengu ning võimsate relvade puhul ei soovi keegi, et puhkeks sõjategevus. Eesmärk Eesmärk on näidata, et konfliktidel maailmas pole lõppu, sest proovitakse teistest üle olla ning ei mõelda rahumeelsetele lahendusvariantidele. Põhisõnum Konfliktidel pole maailmas lõppu, sest iga riik tahab olla teistest üle ning proovib erinevate
panna. Me ei mõtle ka selle peale, et kunagi on meie lastel vaja elama asuda samasse räpa- sesse maailma, mida me praegu nii innukalt risustame, kuna inimene peab ikka tähtsamaks enda heaolu ning proovib pidevalt tarbides oma elu nii mugavaks teha kui võimalik. Ka ameerika kirjanik Mark Twain on öelnud: ,,Tsivilisatsioon on mittevajalike asjade lõpmatu kogunemine." Väga ohtlikuks võivad muutuda riikidevahelised vastuolud või terroristlikud organisat- sioonid, kui jõutakse juba vägivaldsete relvakokkupõrgeteni. Suurriigid võivad väga valima- tult kasutada massihävitusrelvi, et opositsioon summutada, oma huvid realiseerida või kätte maksta oma vaenlastele. Seda oli näha juba peaaegu 70 aastat tagasi maailma laastanud Teise maailmasõja viimastel kuudel, kui USA valitus otsustas sellisel moel imperialistliku Jaapani vastupanu lõpetada
veidikene järgi kergendati reparatsioone ning nende tähtaegu. Peale selle anti veel laenu. Tänu sellele elavnes ka majandus peale Saksamaa ka veel kogu Euroopas. · Eriti kiireks läks majanduskasv Ameerikas, kus valitses lausa buum. Rikastuti ja tarbiti rohkem. Rikastumine aga tugines pigem soodsatele laenuvõimalustele, mitte tootlikkusele. Samas oli majanduse areng ebaühtlane, sest kasv koondus vaid teatud aladele. Majandust toetasid ka riikidevahelised keerulised laenusuhted, mis muutsid riigid üksteisest sõltuvaks. Rahvusvahelised suhted: · Kuna majanduslik ja poliitiline olukord stabiliseerus, leevenesid ka välispoliitilised vastasseisud. 1925. aastal toimus Locarno konverents, millest võtsid osa Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia ning Saksamaa (esimest korda peale I MS võrdõigusliku partnerina). Sõlmiti Reini tagatispakt, kus Saksamaa sai
pikendati maksete tasumise tähtaega, Ameerika andis ka Saksamaale laenu. Saksa majandusele mõjusid sellised sammud elustavalt, rahandus stabiliseerus, majandus pöördus läks ülesmäge kogu Euroopas. Inimeste elujärg hakkas paranema ning MS haavad kaduma. 1920 aastate teisel poolel oli USA majanduskasv eriti suur. Inimesed rikastusid ja tarbisid üha rohkem. Siiski majanduse areng oli ebaühtlane, sest kasv toetus ainult teatud aladele. Paljuski toetasid majandus riikidevahelised keerulised laenusuhted, seega olid riigid üksteisest sõltuvad ja väiksemgi ebakõla võis kaasa tuua kriisi. Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920.aastatel Tänu majandusliku ja poliitilise olukorra stabiliseerumisele leevenesid ka välispoliitilised suhted. 1925.aastal toimus Locarno konverents, millest võtsid osa Inglismaa,Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Tsehhoslovakkia, Poola ning Saksamaa. Seal sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles`s paika pandud läänepiiri
Venemaad ignoreeriti peamiselt poliitilise süsteemi tõttu 1922.a. Genova konverents, Rapallo leping (koostöö Saksamaaga) Nõukogude Venemaa diplomaatiline tunnustamine · Rahulolematus Versailles süsteemiga Saksamaa liigne nõrgestamine, rahvuslik alandus, sõjaväe suuruse piiramine; olukord Reini jõe ääres, territoriaalsed loovutused. Riigipiiride määramine etnilisi piire arvestamata. 1925 Locarno konverents: Reini tagatispakt * Riikidevahelised piirikonfliktid Versailles lepinguga määratud riigipiirid, kus ei arvestatud etnilisi piire. Piiride määramisel sõjalise jõu kasutamine. Rahvahääletused, rahvusvahelised komisjonid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
