Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rahvusvaheline avalikõigus – riikidevaheline õigus ja suhted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
üro, tunnusta, konventsioon, aktsepteeri, territoorium, lepet, reservatsioon, lepped, säte, puutumatus, enesemääramise, praksis, tribunal, subjektid, suveräänsus, konverents, lepete, rikkumine, vahekohus, erand, tribunali, organisatsioon, valdkond, vahekord, anta, konventsioonid, cogens, loobuda, piire, lahendama, rahvastel, kodakondsustuleb üldistest põhimõtetest Rahvusvahelise õiguse tava tuleneb üldisest ja järjekindlast riigipraksisest, mida on järgitud riikide poolt, sp, et nad tunnetavad, et neil on legaalne kohustus seda teha. Kuidas tavad tekivad, mis tingimustel, mis nõuded? RAHVUSVAHELINE TAVA: 2 NÕUET: Üldine ja järjekindlalt järgitav riikide praksis; Nad järgivad seda mitte vabatahtlikult, nad tunnevad, et see on kohustus, mida tuleb teha. Rahvusvahelised lepped loovad seadust riikidele, kes on leppe osapooled. Igal rahvusvahelisel õiguse normil võib olla kaks iseseisvat elu. Norm võib elada edasi tavana ja vastupidi. Loob norme ja seadust nendele, kes on ühinenud sellega. Rahvusvahelise kohtu statuudi artikkel 38 on sätestatud rahvusvahelise kohtu jaoks, mis on rahvusvahelise õiguse allikad. Allikateks: rahvusvahelised konvektsioonid/lepped, rahvusvahelised tavad-üldine praktsis-enamus riike järgivad. Üldised põhimõtted, mis on
tuleb üldistest põhimõtetest Rahvusvahelise õiguse tava tuleneb üldisest ja järjekindlast riigipraksisest, mida on järgitud riikide poolt, sp, et nad tunnetavad, et neil on legaalne kohustus seda teha. Kuidas tavad tekivad, mis tingimustel, mis nõuded? RAHVUSVAHELINE TAVA: 2 NÕUET: Üldine ja järjekindlalt järgitav riikide praksis; Nad järgivad seda mitte vabatahtlikult, nad tunnevad, et see on kohustus, mida tuleb teha. Rahvusvahelised lepped loovad seadust riikidele, kes on leppe osapooled. Igal rahvusvahelisel õiguse normil võib olla kaks iseseisvat elu. Norm võib elada edasi tavana ja vastupidi. Loob norme ja seadust nendele, kes on ühinenud sellega. Rahvusvahelise kohtu statuudi artikkel 38 on sätestatud rahvusvahelise kohtu jaoks, mis on rahvusvahelise õiguse allikad. Allikateks: rahvusvahelised konvektsioonid/lepped, rahvusvahelised tavad-üldine praktsis-enamus riike järgivad. Üldised põhimõtted, mis on
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi �
rahvusvahelistele kohtuinstitutsioonidele st üksikisik ei saa oma õiguste kaitseks pöörduda rahvusvahelise kohtu või vahekohtu poole. Erandiks on Euroopa Inimõiguste Kohus. Üksikisikuid võib võtta vastutusele rahvusvahelise õigusrikkumise eest. Vastutus õigusrikkumise eest võib järgneda kas siseriikliku või rahvusvahelise õiguse alusel. Riik Riigi olemasolule viitavad õiguslikud tunnused Riikide õiguste ja kohustuste Montevideo konventsioon (1933) art 1: · alaline elanikkond o liikmed elavad riigi territooriumil ja alluvad selle riigi jurisdiktisoonile o riigis peab eksisteerima teatav alaline elanikkond, kellel on püsiv side oma territooriumiga o alalise elanikkonna hulka kuuluvad tavalisemalt kodanikud ja elamisloa alusel riigis elavad välismaalased o kodakondsus on püsiv õiguslik suhe isiku ja riigi vahel mis annab
riigi jurisdiktsioonile. Suuruse osas pole miinimumnõuet. Elanikud jagunevad: kodanikud (kõige tihedam seos riigiga), välismaalased (teise riigi kodanikud, kes on mingil põhjusel sellesse riiki sattunud) ja kodakondsusetud. Staatusest sõltuvalt riigisisesed ja rahvusvahelised õigused ja kohustused.) 2. kindlaksmääratud territoorium (Territooriumi hulka kuuluvad maismaa, akvatoorium, õhuruum ja maapõu. Suuruse osas pole miinimumnõuet. Eraldatud teiste riikide territooriumist riigipiiriga, kuid vaidlused viimases osas ei sea kahtluse alla riigi eksistentsi. Tinglikult on territooriumiks ka nt laevad ja lennukid) 3. efektiivne valitsus (riigivõim, kes teostab avalikku võimu elanikkonda ja territooriumi üle
vaatlejastaatust ÜRO-s. 2004.aasta ÜRO reformi käigus andis ÜRO Peaassamblee Pühale Toolile rohkem õigusi. Nüüd tohib Püha Tööl iga-aastasel täiskogul ilma teiste riikide luba vajamata debattidesse sekkuda ning tal on õigus vastata, kui asi puudutab Püha Tooli. Püha Tooli sõlmitud lepinguid nimetatakse konkordaatideks. Püha Tooli saadikuid nimetatakse nuntsiusteks. Kuna kõik riigid Püha Tooli rahvusvahelise õiguse subjektina ei tunnusta, on tegemist partikulaarse rahvusvahelise õigussubjektsusega. Vatikani riik on Rooma linnas asuv, paavsti ülemvõimu all olev suveräänne riik oma territooriumi, kodanikkonna ja riigivõimuga. Vatikani rahva moodustavad kardinalid, sealse alalise elukohaga 18 ametiisikud ja paavsti esindajad välisriikides. Nii Vatikani kui Püha Tooli peaks on paavst. Vatikani riik on Laterani lepingu artikli 24 kohaselt alaliselt neutraalne riik
15 Diplomaatilised suhted algavad nootide vahetamisega, esinduse juhi nimetamiseks tuleb saada asukohariigi nõusolek. Esinduse juhi diplomaatilise auastme annab Eesti president valitsuse ettepanekul. Teiste diplomaatide nimetamiseks ei ole agrement üldjuhul vajalik. Diplomaatilised suhted lõpetatakse noodi üleandmisega. Konsulaaresindusel ja ametnikel on privileegid ja immuniteedid: Ruumide ja arhiivide puutumatus Maksuvabastused Õigus kasutada autol, residentsil jm lähetajariigi lippu ja vappi Vaba kommunikatsioon lähetajariigiga, õigus vahetada infot sifreeritud kirjas ja konsulaarkottide ja kullerite puutumatus Funktsionaalne isikupuutumatus Konsulaarkaitse on kodanike huvide kaitse välisriigis nende õiguste piiramise korral sealse konsulaarasutuse või diplomaatilise esinduse kaudu.
RAHVUSVAHELINE ÕIGUS Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib rahvusvahelise õiguse subjektide vahelisi suhteid. Eristatakse Rahvusvahelist eraõigust määrab, millise riigi õigust kohaldada juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust. Kuigi erinevate riikide rahvusvahelise eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib erinevat rahvusvahelist õigust nii palju kui on riike. Rahvusvaheline eraõigus ei kujuta endast rahvusvahelise avaliku õiguse osa või vastupidi. Samas on riigid sõlminud rahvusvahelisi lepinguid rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks. Rahvusvahelist avalikku õigust on see õigus, mida mõistame rahvusvahelise õiguse all, mis moodustab eraldi õigussüsteemi. Eristada võib ka universaalset ja regionaalset rahvusvahelist õigust Un
legaalsus teatud formaalsuse läbinud, seaduslikkus. legitiimsus puudutab tunnustamist. Nürnbergi rassiseadused nt on legaalsed aga mitte legitiimsed. IV loeng Rahvusvahelise õiguse subjektid Õigussubjekt kui isik on tsiviilõiguste ja kohustuste kandja. Seega en tegemist ektensiaalse küsimusega kas sa oled olemas või mitte? Selle määrab ära õigussubjektsuse olemasolu või puudumine. 1933.a Montevideo konventsioon defineerib riiki läbi selle tunnuste: - alaline elanikkond - kindel piiritletud territoorium - valitsus - võime astuda suhetesse teiste riikidega Riigi kolme elemendi teooria mõtles välja Saksa teadlane Georg Jellinek (rahvas, territoorium, iseseisev riigivõim). Sellele lisati hiljem tunnuseks võime astuda suhetesse teiste riikidega. Suveräänsuse mõiste võttis kasutusele Jean Bodin Prantsusmaalt. Siseriikliku
nõusolekul Avatud lepingud: liitumiseks või sellest lahkumiseks kõigile avatud. Osapoolte geograafilise paiknemise järgi saab liigitada: Universaalsed lepingud: seovad valdavat enamust maailma riikidest. Partikulaarsed e regionaalsed lepingud. Sisu järgi saab liigitada õigustloovateks (üldised käitumisreeglid) ja õigustoimingulisteks (regul üksikjuhte, ei ole enam aktuaalne). Rv leping e konventsioon, pakt, protokoll, lepe, statuut, harta, põhikiri. Sõlm ja jõustum: sõlm algab tekstis kokkuleppimisega. See toim kahe- või mitmepoolsetel läbirääkimistel; rv-se organisats või selle allasutuse tööorganis; teksti vastuvõtm-ga rv-l konv-l. sõlm viiakse lõpuni sellele allakirjutamisega. Allakirjutajad peavad tõendama oma volitust riiki esindada. Tõendamiskohustust ei ole ex officio esindajatel: riigipea, valitsusjuht, välismin, diplom esindus
peaksid tagama nende subjektiivsete õiguste kaitse. · Inimõiguste kataloog täieneb vastavalt vajadustele, kusjuures uus subjektiivne õigus on reaktsioon mingile ohule. · Ohtude tuvastamisel ja uute subjektiivsete õiguste formuleerimisel peab olema ettevaatlik, et inimõigused ei kaotaks oma autoriteeti. Ei saa hakata kergekäeliselt õigusi looma. Inimõiguste lepinguid tuleb liiga palju ja paljud ei tunnusta neid lepinguid. Seepärast jäävad uued õigused kuskile toppama. Seetõttu ÜRO Peaassamblee võttis juhised uute inimõiguste loomiseks, millele peavad õigused vastama. Esiteks leping ja uued inimõigused, mis seal sisalduvad, peavad kokku sobima olemasoleva õiguskorraga. Teiseks peaks uus õigus olema fundamentaalne ja lähtuma inimväärikusest. Kolmandaks peab uus õigus olema piisavalt täpne ja praktikas rakendatav.
on tolle autor). Peeti ka ülemaailmseks orjapidamis konv 1840. aastal, 1882 oli juba võrk tekkinud, enam kui 50st riikidevahelisest lepetest, mis lubasid orjapidamise läbi otsida, ilma et oleks vaja, mis riigis laevad regatud on. See jäi suureks probleemiks USAs (oli ka kodusõja põhjuseks), hiljem Linconl kuulutas et orjad on vabad ja pärast seda võeti parandused vastu ja ka lõpetati diskrim mustanahaliste vastu jne. Üle maailma see polnud aga orjuse lõpp, konvid ja lepped olid sõlmitud ka hilisematel 6 aegadel. Nii hilja nagu 1919., 1926., 1956. aastal jne. Kõige hiljemal 1960-70 ajal, mis ei tähednda, et ebaseaduslikult poleks orjust ka hiljem või isegi tänapäeval. Orjuse lõpetamine oli tugevalt seotud ka muidugi majandusega nendes riikides kus orjus veel oli. Orjus loomulikult andis odavat tööjõudu ja pahatihti ei suudetud mõista et ilma orjuseta saab ka hakkama
Rahvusvaheline mereõigus Mandrilava merepõhi väljaspool riikide territoriaalmerd. Www.un.org eng international law oceans and the law of the sea saab vaadata, kes on liitunud konventsiooniga. EL on liitunud organisatsioonina, mitte terve konventsiooniga vaid nendes pädevustes, mis lr-id on andnud. Agreement relateing to the implementation...... - rakenduskokkulepe tänu sellele õnnestus jõustada see konventsioon. 11 osa räägib sävamere põhja mineraalrikkuste ammutamisest ja räägib Jamaikal loodud rv org tegevusest. Ta on ülimuslik konventsiooni 11. osa suhtes. Iga rik, kes õhineb konevnts on kohustatud ühinema ka selle agreemendiga ( rakenduskokkuleppega) Declarations saab vaada, milliseid riigid on teinud. Art 287 para 1 osas on võimalik teha deklaratsioone. Kohustuslik menetlus piisab ühe riigi taotlusest ja teisel vaidluses osaleval poolel on osalemine kohustuslik. 1
Neoliitiline revolutsioon - ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale majandusele; ilmusid kõplapõllundus ja karja kasvatamine; eluviis muutus ühtlasi paikseks ning rahvaarv kasvas. MTÜd -> Greenpeace, Punane Rist, UEFA, ROK, Amnesty International Riik -> üksus, millel on kindel maa-ala, rahvas, seadused, juhid jne ● Montevideo 1933 - Territoorium - Rahvas - Valitsus - Võime suhelda - -> n-ö puudu on tunnustus! ● Suveräänsus Suveräänsus ● Jean Bodin (1530-1596) ● Realism - anarhia ● Ülim võim territooriumil ● Legitiimse vägivalla monopol (Max Weber) -> Valitsusel vms on legitiimne võim vägivallale (st, et keegi teine pole võimuga vägivallale) ● Tunnustamine Suveräänsuse tüübid ● Robert Jackson: - Negatiivne -> juriidiline korraldus, formaalsus
5. Muud teemad - RV õiguse-majanduse-keskkonna terminid: RV õigus ei ole päris õigus- ei ole ühtset seadusandjat, ei ole igal pool sama, ei ole ühtset seadusandjat, iga riik otsustab ise, mida ta rakendab ja mida mitte (ÜRO). Kui riik ei taha ÜRO poolt kehtestatud seadusi täita, siis sellele ei ärgne mingeid sanktsioon ÜRO poolt. RV õigus tekkis alles hiljuti u. 19.saj. alguses. 1969. a. võeti vastu RV-te lepingute õiguse Viini konventsioon. Esimene eraõigustega (inimeste rv erinevast riigist abielupaar) tegelev konventsioon HAAGI konverent 1883.a. esimene konverents; esimene konventsioon 1902 a. Siiani on 20 konverentsi. Esimene püüdlus RV suhtlust korraldada: liikmed kõikjal maailmast; esimene konventsioon tegeles abielu , jurisdiktsiooni, lastega; praeguseks teemasi seinast seina (palju erinevaid). RVÕ allikad * üld-ja erikonventsioonid, mis sisaldavad riikide poolt tunnustatud sätteid; * RV tava, kui
printsiipe, sõltumata materiaalsest sisust. lihtsam pidada konstitutsiooninormideks norme, mis on kirjas K-is. 2) ajalise kestvuse järgi a) alatised normid kehtestatakse määramata ajaks, kehtivad kuni muutmise või kehtetuks tunnistamiseni. Valdav enamus norme sellised. b) nn igavesed normid on K-des suhteliselt harva, on sõnastatud nö igavikulistena. K ise keelab neid üldse muuta (nt 19. saj keskpaigast alates kõigis Prantsuse K-des säte, et vabariiklikku valitsemisvormi ei tohi muuta). c) ajutised normid I) nn murranguaja e revolutsiooniaja normid (valitseva korra siduvad normid kaovad, uus kord, vanad normid ei ole siduvad) ei pruugi toimuda massiliikumisi, piisab pisikesest grupist, kes teatab, et varemkehtinud PS-e kontinuiteet on lõppenud. 1936. a sarnane olukord Eestis. K-i ei ole. Neile on iseloomulik, et nad on
Hetkel Tartu Rahu järgi maismaa piir ei kulge. VenemaaGA ON PIIRILEPING SÕLMIMATA TÄNASENI. 2)Territoriaal veed-12 meremiili on territoriaal vete suurus rannikust. 1 meremiil=1km. Kus pole võimalik seal rakendatakse riikide vahelised kokkulepped. 3)Õhuruum antud ter. kohal 4)Antud riigilipu all sõitvad laevad ja lennukid-Reisilennukid ja reisilaevad, kaubalaevad, siis kui nad asuvad rahvusvahelises..... Sõjalennukid ja laevad on alati oma lipu all igal pool. 5)Saatkonnad on selle riigi territoorium, milles nad asuvad. Saatkondadele on antud puutumatus vastavalt diplomaatilisele kokkuleppele. Riigi põhitunnus on rahvas(elanikkond)-antud riigi territooriumil viibivad inimesed. Tuleb eristada: a)Antud riigi kodanikud b)Välismaalased c)Määramata kodakondsusega inimesed(kodakondsuseta) d)Topelt kodakondsusega. Eesti Riigi seadus välistab topelt kodakondsuse. 1/3 Eestis on venelased. Eesti üheks probleemiks rahvaga on määramata kodakondsuseta isikute osa. 92´-30%. 1.aug.06´-10%
Rahvusvahelise õiguse põhiprintsiibid Rahvusvahelise õiguse põhiprintsiibid on kirja pandud 1945. aasta ÜRO põhikirjas ja 1970. aasta ÜRO revolutsioonina vastu võetud rahvusvahelise õiguse printsiipide deklaratsioonis. Tegemist on juriidiliselt mittesiduva dokumendiga. Printsiipide juriidilise siduvuse kindlakstegemiseks tuleb pöörduda rahvusvahelise praktika ning juriidiliselt siduvate rahvusvaheliste dokumentide poole. Võib väita, et alltoodud põhiprintsiibid kehtivad rahvusvahelises õiguses nii tavaõigusnormidena ja kui ka kodifitseerituna mitmetesse kahe- ja mitmepoolsetesse rahvusvahelistesse lepingutesse. Riikide suveräänsus ja võrdsus Riikide suveräänsus tähendab: võim kõigi riigi territooriumil elavate isikute üle; võim vabalt kasutada ja käsutada riigi jurisdiktsiooni all olevat territooriumi ning teha tegusid, mis on vajalikud ja kasulikud seal elavale rahvale; õigus territooriumi pu
mis lähtub oma tegevuses Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, kes on selle konventsiooni ratifitseerinud (47 liikmr). Kohtusse võib pöörduda isik siis, kui lkmr kohtusüsteem ei kaitse konventsiooniga talle tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud. Samuti võib riik esitada kaebuse teise riigi vastu. Euroopa Inimõiguste konventsioon on Euroopa Nõukogu eestvedamisel sõlmitud rahvusvaheline leping. See sätestab põhitekstis ja lisaprotokollides igaühe õigusi ja menetlusreegleid nende õiguste kaitseks. EIÕK on tavalise rahvusvahelise lepingu staatuses. Eesti riik on võtnud endale kohustused teiste lepinguosaliste ees. Eesti kohtud kohaldavad konventsiooni sätteid inimõiguste kaitsek. Kui siseriigi kohtud ei taga konventsioonis ettenähtud õigusi, on igaühel õigus pöörduda EIK poole. 5
Rahvusvahelised organisatsioonid (teisesed toimijad: nende tegemiseks on vaja loojat- riiki) o Mõjukas olemiseks peab olema pildis (uudistes, räägitud jne) Hargmaised korporatsioonid Muud: o inimesed – Eesti inimesed käivad Valkas, tegelevad rahvusvahelise kaubandusega o terroristid o katoliku kirik – tuntud, käsuvahendaja, MTÜ o Punane Rist, Greenpeace, UFA, Amnesty – riikidevahelised, mitte RVOd Riik Montevideo konventsioon (1933) annab riigile tunnused: o Territoorium o Rahvas o Valitsus o Võime suhelda o (Rahvusvaheline tunnustus) Suveräänsus – omadus mis võiks riigil olla o Valitsusel ei ole ühte kõrgemat valitsust, ülim võim mingil territooriumi o Tartu – ei ole suveräänne, Eesti – on o Valitsus võiks olla legitiimse vägivalla monopol (Max Weber) – tunnustame, et politseil on mingi võim ja riik võib vägivalda kasutada
SEMINAR RAHVUSVAHELINE ÕIGUS Situatsioon Arkaadias toimus hiljuti sõjaline riigipööre, mille tulemusena sai võimule kindral John Smith. Selleks, et oma võimu kindlustada, hakkab kindral peagi kasutama repressiivseid meetmeid eelmise režiimi pooldajate ja teiste tõenäoliselt ebalojaalsete isikute vastu. Paljud põgenevad Utoopiasse, kus organiseeruvad häälekaks opositsiooniks. Selle liikmed korraldavad Arkaadia diplomaatilise esinduse regulaarseid meeleavaldusi, mida Arkaadia peab solvavateks ja palub Utoopial ära keelata. Lisaks soovib Arkaadia, et Utoopia annaks välja mõjuka opositsiooni juhi Jane Doe, keda süüdistatakse riigireetmises. Utoopia ei ole nõus täitma kumbagi nõudmist. Lisaks on Arkaadiale pinnuks silmas Utoopia ajakirjanik Robert Jones, kes avaldab kohalikes ja rahvusvahelistes väljaannetes Arkaadiat kritiseerivaid kirjutisi. Jane Doe reisis Latoonia lippu kandva reisilaevaga Arkaadia naaberriiki Patagooniasse. John Smith andis Arkaadia mereväele
Rahvusvahelised organisatsioonid Rahvusvaheline õigus Ei ole päris õigus traditsioonilisel kujul. - Ei ole sama igal pool - Ei ole ühtset seadusandjat - Iga riik otsustab ise, mida ta rakendab ja mida mitte (ÜRO) Tekkis alles hiljuti - Euroopa Kontsert (hakkas arendama RV õigust kui sellist) kui esimene diplomaatiline kokkulepe - Reaalsed allikad alates 20.sajandil - 1969 võeti vastu Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioon Haagi konverents 1893.aastal I konverents; I konvensioon 1902 Siiani 20 konverentsi Esimene püüdlus RV suhtlust korrastada - Liikmed kõikjalt maailmast - Esimene konventsioon tegeles abielu, jurisdiktsiooni, lastega Praeguseks teemased seinast seina RVÕ allikad Üld- ja erikonventsioonid, mis sisaldavad riikide poolt tunnustatud sätteid Rahvusvaheline tava, kui õigusnormina tunnustatud üldist praktikat
Inimõigused Aine sisukokkuvõte Inimõiguste ajalugu ja areng ÜRO 1948.a. inimõiguste deklaratsioon ECHR (Euroopa Inimõiguste Konventsioon. 1950) Genfi Pagulaste Konventsioon1954.a. New Yorgi konventsioon,1954 EL inimõiguste harta, 2000 Ksenofoobia ja rassism, selle põhjused Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Rahvusvahelised varjupaigamenetluse põhimõtted Valik kirjandust Kohustuslik kirjandus: 1. C. De Rover. Teenida ja kaitsta, lk.337350. 2. H. Uibopuu. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse, lk 122127. 3. ÜRO pagulasseisundi konventsioon (RT II 1997, 6, 26).
vastama kolmele küsimusele: See on ka ühtlasi õigusuhtes toimimise viis. Tuleb eksamile. 1. Peab näitama, millised on õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad, ehk milline on subjektilt nõutav käitumine. 2. Peab näitama tingimused, mille korral tuleb käituda vastavalt normile. 3. Milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel. H-D-S= kui - siis - vastasel juhul. Teema 2. Riik ja õigus 1. Riigi tunnused - riigil on territoorium, rahvas, valitsus ja teiste riikide tunnustus riigina. Viimane on kirjutamata reegel. 2. Riigi valitsemise vormid ja riiklik korraldus - Eestis on suverrään rahvas, kes on andnud valitsemise saadikutele. Monarhia - piiratud (mingi organiga peab monarh arvestama, mingi asi saab teda piirata ühesõnaga) ja piiramatu (tee mis tahad). Vabariik - riigipea on kindlaks ajaks valitud president. Diktatuur on ka veel eraldi, kuid see põhmõtteliselt ka monarhia
41. Põhiseadus ütleb ka, et Eestis riigikirikut ei ole. USA välisministeeriumi demokraatia, inimõiguste ja töö büroo on avaldanud rahvusvahelise usuvabaduse aruande 2000. aasta kohta. Eestit puudutav aruanne on ilmunud väljaandes: Kristlik kogudus ja postmodernne maailm : aastaraamat 2000. Tallinn, 2001, lk 59-64. 2.5 Lapse õigused Lapse õigused inimõigustena on väljendatud ÜRO lapse õiguste konventsioonis, mis võeti vastu 20. novembril 1989. Konventsioon hõlmab lapse elu kõiki tahke. Eesti Vabariik ühines konventsiooniga 26. septembril 1991 ja see jõustus Eesti suhtes 20. novembril 1991. Lapse õiguste konventsioon toetub neljale põhimõttele: · tegutseda tuleb lapse huve esikohale seades; · diskrimineerimine ei ole lubatud; · igal lapsel on õigus elule ja arengule; · igal lapsel on õigus osalemisele.
essee Jüri Liventaal on 1999. aastal defineerinud sõna riik järgmiselt: „Meie kaaseaegne riik on defineeritud organistatsioon. Organistatsioon tähendab sisemiselt süsteemset ja struktureeritult korrastatud ühikut sihipäraseks tegutsemiseks“.1 Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise võimuga. Riigil on kolm peamist tunnust: maa-ala ehk territoorium, rahvas ehk riigi kodanikkond ja suverääne riigivõim ehk riik on sõltumatu ühestki muust võimust ja organisatsioonist. Riigi mõiste tuli kasutusele Euroopas uusaja algul (varasemad sellega võrreldavat tähendust väljendavad terminid on kreeka politeia ning ladina civites ja res publica).2 Selleks, et saaks rääkida riikide tunnustamisest, tuleb kõigepealt rääkida riikide tekkimisest. Riik võib tekkida 2 viisil: algelisel ehk originaalsel ja tuletatud ehk derivatiivsel viisil.
juhtum üldse ICC menetlusse jõuda võib. ICC statuudi on ratifitseerinud umbes kaks kolmandikku maailma riikides. Aga välja on jäänud ka ühed oluliseimad suuriigid nagu näiteks Hiina, Venemaa ja Ameerika Ühendriigid. USA eriti on üritanud Kohtu olemust saboteerida ja manipuleerinud liikmeriikidega sõlmima kahepoolseid leppeid, mis takistaks ICC tegevust. Üldiselt on õigusteadlased ja juristid seisukohal, et sellised lepped ei ole määrava tähtsusega. Ning leiavad, et vastuseisuga Kohtule ja tuues välja leppe pahupooli, on USA tegelikult kujundanud olukorra, kus organisatsiooni vigu parandatakse, muutes selle veelgi autoritaarsemkas ja legitiimsemaks. Samas puudub ICC’l võimalused karistada liikmesriike selle eest, kui nad oma kohustusi ei täida. ICC saab küll võtta riigilt hääleõiguse, kui riik ei maska enda osa Kohtu kuludest, kuid see on ka kõik. Analüüs
Kordamisküsimused kontrolltööks – rahvusvahelised suhted. 1.Vene-Gruusia sõda 2008 – millal toimus? Eellugu, taust. Osapooled. Kus toimus? Sõja tulemused (6-punktiline rahuplaan, kas Venemaa täidab? Mida rikub?). 7. – 15. august 2008. Lõuna-Osseetia, Abhaasia jaGruusia. Gruusia, Venemaa, Abhaasia, Lõuna-Osseetia. 2.Mida tähendab riikide suveräänsus e sõltumatus? kõrgeima vahelesekkuja omadused: otsustada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatud lõplikkusastmega. Niisuguste otsuste tegemise võimalikkus eeldab sõltumatust välistest jõududest ning kõrgeimat autoriteeti või dominantsi sisemiste rühmade üle 3.Millisel alusel saab riike jagada suurriikideks, superriikideks ja väikeriikideks? Superriikideks (ka üliriigid) on nimetatud riike, mis on enam mõjutavad maailma poliitikat ja majanduselu.Suurriik peamised tegijad maailma poliitikas, see tähendab, et nende huvid dikteerivad suuresti maailma poliitikas tehtavaid otsuseid. Väikerii
tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud (kõiki Euroopa Nõukogu 47 liikmesriiki). Kohtusse võib pöörduda isik siis, kui liikmesriigi kohtusüsteem ei kaitse konventsiooniga talle tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud. Samuti võib riik esitada kaebuse teise riigi vastu. Euroopa Inimõiguse konventsioon on Euroopa Nõukogu eestvedamisel 1950.a sõlmitud ja 1953.a jõustunud rahvusvaheline leping. See sätestab põhitekstis ja lisaprotokollides igaühe õigusi ja menetlusreegleid nende õiguste kaitseks. Vaatamata oma suurele tähendusele, on EIÕK tavalise rahvusvahelise lepingu staatuses. Seega on Eesti riik võtnud endale eelkõige kohustused teiste 2 leinguosaliste ees
Mahukad statuudid jagatud peatükkideks või osadeks. Paragrahvid võivad olla grupeeritud. · Islami õigus. Teoloogia õpetab, mida uskuda. Püha seadus sätestab, kuidas käituda. On riike, kus domineerib ilmalik pool, ja riike, kus domineerib jumalik pool. Tunvuvalt keerulisem kui teised õiguskultuurid. Jumalik pool on püha ja puutumatu. Esimene politseinik esimesel tänavanurgal võib sellest juba mööda vaadata. Selleks, et mitte mööda vaadata, peab püha ja puutumatus olema sinus eneses, pead olema kultuuri osa ning end sellega sidunud. Islami usulist seadust nimetatakse sariaadiks suur tee, tee allika juurde, jumala käsk. 1. Koraan araabiakeelsel kujul. Läkitati peaingel Gabrieli vahendusel osade kaupa Muhamedile. 2. Sunna prohveti tava. Tegusid kirjeldav, ütlusi ja arvamusi jäädvustav pärimuste kohumik. Väga mahukas tekst, kuni 7000 pärimuslikku teksti sisaldab see allikas. 3. Idzma vaimulikkonna tõekspidamine. 4
Prantsuse revolutsiooni aeg – konstitutsionalism, õiguspositivism XX sajandi õigusmõte - normativism Teema 2. Riik ja õigus 1) Riigi tunnused. Avalik võim – kogu riigi juhtimisapparaat, mis hõlmab riigivõimu- ja valitsemisasutusi, selle aparaadi relvastatud struktuuriüksusi (armee, politsei, luure, vastuluure, sunniasutusi), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Territoorium, millel see avalik võim kehtib – ruumiline ala, riigi eksiseerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. д, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. 2) Riigivalitsemise vormid. Riigivalitsemise vorm on riigivõimu seesmine organisatsioon, kõrgemate võimuorganite loomise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiibid.
Et kui direktiiv muudab pisikest osa, siis meie karistusseadustik on kõik seotud (üldosa ja eriosa seos omavahel) ja kui ühte kohta muuta, peab paratamatult kohandama ka teisi osi. Jagatud pädevus – mõiste tuleb ELTL art 4(2), 2(2). liikmesriigid teostavad oma pädevust ainult niivõrd, kuivõrd liit ei ole oma pädevust teostanud. Mida rohkem EL seda pädevust kasutab (nt kuritegusid ühtlustab), seda väiksem on liikmesriikide pädevus. Direktiivid – enne Lissaboni lepet olid konventsioonid ja raamotsused, konventsioone pidi ratifitseerima (aeglane ja kohmakas), raamotsused olid kohustuslikud, kuid reaalselt nende ülevõtmine ja kontroll nende üle oli kaheldav. Direktiivide puhul on selge kord, neid peetakse tugevamaks. Sammaste süsteem ise oli ka nõrk ja tekitas palju vaidlusi. Lissaboni leppe järel on oluline, et EP-l on suurem roll õigusaktide vastuvõtmise protsessis, varasemalt parlamendil ei olnud kaasotsustusõigust
element 71. Milline on tava ja põhimõtete koht rahvusvahelises õiguses? Need on rahvusvahelise õiguse allikad. Tavaõigus tekib riikide pikaajalise samalaadse käitumise tagajärjel, mis ei või olla juhuslikult ühetaoline käitumine. Välja on kujunenud mitmeid rahvusvahelinse õiguse üldpõhimõtteid. 72. Näited mida rahvusvaheline õigus reguleerib? · Riik loomine, ümberkujundamine, õigusjärglus, kadumine o Territoorium, rahvas, võim o Võime ja tahe täita rahvusvahelisi kohustusi o Tunnustamine · RV organisatsioonid o Loomine, liikmed, organid, staatus · Füüsilised ja juriidilised isikud o Mittetulundusühingud (NGO-d), transnatsionaalsed äriühingud o Ülestõusnud, rahvad; üksikisikud 73. Näited kuidas rahvusvaheline õigus toimib? · Vaidluste lahendamine o Läbirääkimine; vahendus, lepitus, head teened
annaabi.ee 
