TOETUSED EESTI JA SOOMES Mari Mets RIIKLIK PENSION Soome Eesti 2 pensioni süsteemi: Vanaduspension Tööpension Töövõimetuspension Rahvapension. Toitjakaotuspensjon Tööpension jaguneb veel: Rahvapension Vanaduspension Töövõimetuspension Tagatispension TÖÖPENSION Teenitakse välja oma palagatööga ja ettevõtlusega. Kui ollakse vähemalt töötanud 1 aasta. Maksimum 1300 EUR. RAHVAPENSION Kellel pole tööpensioni või Rahvapensioni määr on 134,10 selle määr jääb väikeseks. eurot Saamiseks peab elama vaid Määratakse: mõne aasta Soomes 63- aastasele isikule kellel
Soome rahvastikust on suurem osa vanemapoolsed või pensioni eelikud, kes jäävad pensionile. Kohe järgneb tööealised ning kõige vähem on sünde, nimelt on Soomes ühe naise kohta 1,75 last. Enamikel emadel on sünnitades vanus 25-29 ja 30-34 aastat. Sellest on näha, et lapsevanemad on pigem nooremapoolsed kui vanad. Soome seadusjärgne pensionisüsteem koosneb tööpensionist ja rahva pensionist. Tööpension koguneb palgatööst ja ettevõtlus tegevusest ning rahvapension, mis tagab miinimumkaitse. Soome hakkab sellest aastast peale tõstma pensionile jäämise vanusepiiri. Tõsta seda kuni 65 aasta ja 6 kuuni, igal aastal tõstetakse vanusepiirangut 3 kuu võrra. Tõstetakse seda sellepärast, et Soome rahvastiku arvatav vanusepiir on tõusnud. Kasutatud allikad: 1. https://et.wikipedia.org/wiki/Soome 2. http://rahvastik.population.city/soome/ 3. https://vm.ee/et/i-uldandmed
"Erivajadustega inimeste tööhõive on kõigepealt tööandja südameasi" Viimaste andmete alusel Eestis on üle 10 000 erivajadustega inimese, kellele on vaja töö eritingimustega. Kuna ettevõtjal esimesel kohal kasum, peaks ta kuulama oma südametunnistuse halt. Ühiskond on tugev vaid siis, kui kõik selle liikmed saavad oma elu elada täisväärtuslikult ja aktiivselt. Igaüks peab arvestama sellega, et ta on selle ühiskonna liige, pööramata tähelepanu sellele kas ta on ärimees või puuetega inimene. Minu arvates, tööandja jaoks ei peaks rolli mängima, kas töötaja on puudega või puudeta, tähtis on , et ta oma tööd teha oskab ja tahab. Vaid alugus, töötajale on oluline ekspertiisi sooritada. Erivajaduse olemasolu ja selle iseloomu hindamine kuulub ennekõike ja lõppkokkuvõttes erialase ekspertiisi valdkonda. Ja kui see on tehtud siis tuleb mäletada, et Erivajadustega inimestel on võrreldes ...
vanaduse, tööõnnetuse, kutsehaiguse, invaliidsuse, emaduse,tööpuuduse... tõttu on sissetuleku kaotanud SOTSIAALKINDLUSTUS jaguneb: 1) RIIKLIK PENSION (1. sammas) · Solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse, toitja kaotuse korral · Riiklikku pensioni makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest · Liigid: vanadus-, töövõimetus-, toitjakaotus- ja rahvapension 2) KOHUSTUSLIK KOGUMISPENSION (2. sammas) · Rakendus 2002. aastal · On kohustuslik 18. aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuarist 3) VABATAHTLIK PENSIONIKINDLUSTUS (3. sammas) · Vabatahtlik leping SOTSIAALABI ehk hoolekande korraldajad on Eestis a) sotsiaalminister b) maavanemad c) kohalik omavalitsus · Kohalikud omavalitsused määravad sotsiaaltoetusi (valla- ja linnavalitsused maksavad riigieelarvest eraldatud rahast toimetulekutoetust neile, kelle
inimeste makse või tuua mujalt Eestisse võõrtöölisi. Lahendusena on Eestis käivitatud kolmeastmeline pensionisüsteem, mis koosneb pensioni I, II ja III sambast. Pensioni I sammas. Riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt. Hetkel on sotsiaalmaksu suuruseks 33% brutotöötasust, millest 20% läheb pensioniteks ja 13% ravikindlustuseks. I samba riiklik pension koosneb kahest osast: 1. Rahvapension – ei sõltu inimese tööpanusest, tagab minimaalse toetuse. 2. Vanaduspension – sõltub töötamisest ja inimese eest makstud sotsiaalmaksust ehk ametlikult teenitud töötasust eluea jooksul. Pensioni II sammas. Vara kogumine pensionimakseteks toimub inimese enda poolt. On kohustuslik kõigile 1983. a. või hiljem sündinud inimestele. Esmalt tuleb endale valida sobiv pensionifond. Pensionifond on investeerimisfond, mis kogub inimeste regulaarseid säästusid ja
Pensionid ja pikaajalised investeeringud Tarbimise üldine psühholoogiline seadus - Seadus, mis ütleb, et esiteks eksisteerib tuludest sõltumatu autonoomne tarbimine ja teiseks, tulude kasvades kasvab ka tar- bimiskulu, kuid aeglasemas tempos. Mis tähendab, et teatud tulude taseme ületami- sel hakkab inimene säästma . Isiklik kasutatav tulu (IKT) tulu, mis jääb järele peale maksude maksmist. Tarbimisfunktsioon näitab majapidamiste kulutamise soovi erinevatel isikliku kasutatava tulu tasanditel Eluaegse tulutsükli mudel lisaks jooksvale IKT'le sõltub nimetatud mudeli järgi jooksev kulutamine (tarbimine) ka akumuleerunud rikkusest ja eelmiste ning tulevaste perioodide tulust Püsikaup selline hüvis, mille ostmise kulu läheb küll jooksva tarbimise arvestusse, kuid millest kasu(likkust) saadakse pikema perioodi jooksul Säästmine tarbimise edasilükkamine tulevikku ning rahaliste vahendite akumuleer...
Sotsiaaltoetused Koostajad: KaideLiis Suurväli Katrin Kõre 2010.a Sotsiaalhoolekanne Õigus sotsiaalabile on kõigil alalistel elanikel. Kohalik omavalitsus korraldab abi vajajatele sotsaalteenuste jm abi an Kuidas abi saada? Otsust abivajajatele abi anda või mitte anda tuleb põhjandada. Sotsiaalteenused Sotsiaalnõustamine Proteeside, ortopeediliste jm abivahendite andmine Koduteenused Eluasemeteenused Hooldamine perekonnas Hooldamine ja rehabilitatsioon hooldekandeasutuses. Sotsiaaltoetused puuetega inimestele: Kuidas taotleda? Sotsiaaltoetuse määr 400 krooni. Täiskasvanule Lapsele Hooldajale Puudega lapsevanemale Puudega õppurile Täiendkoolitus Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust saavad vanaduspensioniikka jõudnud puudega inimesed. Puudega lapse toetus on 1080 krooni ning raske ja sügava puudega lapse toetus 1260 krooni kuus. Puudega tööealise in...
kodanluse. Kodanlus kukutatakse teostatakse proletariaadi diktatuur Hakatakse ehitama kommunismi. · Demokraatia valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanike osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduste ülimuslikkus ja inim- ning kodanikuõiguste austamine. · Sotsiaalsed õigused - õigus haridusele, tervishoiule ja inimväärsele sissetulekule. · 5 EV poolt tagatud väljamakset rahvapension (800); töötu abiraha (400); Vanaduspension (u. 1500); toitjakaotuspension; Haigusraha (60%-80%)
Sotsiaalpoliitika lk 156-176 + konspekt 1)Kuidas oleks võimalik hõivatute osakaalu Eesti tööjõuturul tõsta? Millised probleemid ühe või teise võimalusega kaasenvad? Soodustada töökohtade loomist ja ettevõtlust. Töökohtade loomiseks peaks olema ka vajadust. (Reisisaatjate näide) 2)Mille poolest erineb heitunu töötust? Heitunud on need, kes väga pikaajalise tööotsimise käigus pole suutnud tööd leida ja selle tulemusena on kaotanud lootuse. 3)Mis põhjustab tööpuudust? Kuidas oleks võimalik vähendada struktuurset tööpuudust? Hariduse puudumine põhjustab kindlasti, teatud piirkondades on raskusi töö leidmisega. Kui töötaja kvalifikatsioon ei vasta töökoha nõudmistele(struktuurne tööpuudus). Selleks, et seda vähendada, peaks prognoosima, milliseid teadmisi ja oskusi vaja läheb, koolisüsteem peab võimaldama hiljem ümber- ja täiendõpet. Transpordi ja infrastruktuuri parandamine. Tsükliline tööpuudus on tingitud majandus...
Toitjakaotuspensioni eesmärk on toitja surma korral toetada tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmeid. Lapse, vanema või lese õigus toitjakaotuspensionile ei sõltu sellest, kas nad olid toitja ülalpidamisel või mitte. 3 2. KORRALDUS EESTIS e. ÕIGUSLIK REGULATSIOON ja KASUTATAVAD ÜLDISED LAHENDUSVARIANDID Sätestatud on järgmised riikliku pensioni liigid: 1) vanaduspension; 2) töövõimetuspension; 3) toitjakaotuspension; 4) rahvapension. Vanaduspension jaguneb kolmeks sambaks: I sammas: Riiklik pension II sammas: Kogumispension III sammas: Täiendav kogumispension Riiklik pension, mis peaks tagama minimaalse toimetulekut võimaldava sissetuleku, põhineb ümberjagamisel - tänased töötegijad katavad oma sotsiaalmaksu maksetega praeguste pensionäride pensionid. Käesolevaga on lisatud tabel keskmisest pensionäride arvust ning keskmisest pensioni suurusest, mis näitab selle muutumist aastatel 2001 kuni 2004. Tabel 1
TURUL TOIMIVAD SEADUSPÄRASUSED -konkurents -turg määrab hinna -toote kvaliteedi muutumine -tehnoloogia uuenemine -ökonoomne tootmine PLAAANIMAJANDUS -ettevõtted ei pinguta-konkurents puudubpankrot -riik otsustabkuidas, mida, kus, kui palju toota (hinna määrab riik) -tekivad monopolid( -kauba kvaliteet ei parane -plaanid teevad plaanikomitee -kaupade puudus (defitsiit) TURUTÕRGETE KÕRVALDAMINE 1.riik võib reguleerida teatud kaupade hinda, kvaliteeti, hulka 2.riik võib ise tegeleda tootmisega 3.riik võib teha rahaülekandeid, väljamakseid, vastavalt sotsiaalsetele vajadustele 4.riik võib mõjutada majanduslikku käitumist (maksudega) ÜHISHÜVED. Kes, kuidas kasutab? -selle tarbimise eest ei saa küsida tasu ning iga edasise tarbija lisandumine ei muuda midagi. (valgusfoorid) RIIGIEELARVE KOOSTAMINE(valitsus koostab) ..on riigi kulude ja tulude plaan 1 aastaga (valitsus koostab-3 lugemist parlamendis-parlament võtab vastu-president kuulutab) T...
6. pooltest sõltumatud asjaolud, milleks loetakse näiteks töötajale kriminaalkaristuse määramist, töölepingu sõlmimist ebaseaduslikult, töötaja surma, jne. Põhipuhkus Põhipuhkuse kestus peab olema töölepingus kindlaksmääratud ning tavaliselt on see 28 kalendripäeva. Pikendatud põhipuhkust saavad: 1. alaealised töötajad - 35 kalendripäeva; 2. isikud, kellele on määratud töövõimetuspension või rahvapension - 35 kalendripäeva; 3. riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikud - 35 kalendripäeva; 4. pedagoogid ning teadustöötajad kuni 56 kalendripäeva; 5. raviasutuste, sotsiaalhoolekandeasutuste ja lastesanatooriumide pedagoogikaspetsialistid kuni 56 kalendripäeva. Osalise tööajaga töötaja põhipuhkus on sama kestusega kui täistööajaga töötajal. Põhipuhkuse aja eest maksab tööandja töötajale puhkusetasu. Maksud
suurendamise, eelkõige maapiirkondades ja väikelinnades. Väliskrediitidele toetudes eraldatakse riigieelarvest piisavad vahendid vastavate investeerimisprogrammide elluviimiseks. RAHVALIIT tõstab keskmise vanaduspensioni praeguselt ca 37 protsendilt 2008. aastaks 50 protsendini keskmise netopalga suhtes. 2003. aastal tõstame keskmise vanaduspensioni 2500 kroonini ja kolme aasta jooksul vähemalt 3000 kroonini. Vanaduspensioniga samas tempos tõusevad ka töövõimetus-, toitjakaotus- ja rahvapension. Kõrgemad pensionid vähendavad valdade ja linnade eelarveid koormavaid toimetulekutoetusi, ergutades samal ajal lisanduva ostujõuga ka kohalikku ettevõtlust - pension kulutatakse enamasti ostudeks oma valla või linna piires. RAHVALIIT töötab välja ja rakendab tööhõive suurendamise kompleksprogrammi ning eraldab riigieelarvest selle elluviimiseks lähiaastail 0,5% ja pikemas perspektiivis kuni 1% SKP-st.
Nõustamisteenused Proovitöö Talgutööd Tööharjutus Tööpraktika Vabatahtlik töö Välismaal töötamine ja Euroopa töövahenduse teenused (EURES) Pension I sammas riiklik pension II sammas (kohustuslik) kogumispension III sammas täiendav kogumispension Riiklikud pensionid Arvestamise aluseks on töötaja palgalt makstav sotsiaalmaks (20%) Riiklik pension jaguneb kaheks: tööpanusest sõltuvad pensionid (vanadus-, töövõimetus- ja toitjakaotuspension) ning rahvapension. Riikliku pensioni liigid: vanaduspension; töövõimetuspension; toitjakaotuspension; rahvapension. (Riiklik) vanaduspension Vanaduspension koosneb kolmest osast: baasosast; staaziosakust, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staazi aastate arvu ja aastahinde korrutisega; kindlustusosakust, mille suurus võrdub pensionikindlustatu aastakoefitsientide summa ja aastahinde korrutisega. (Kohustuslik) kogumispension
Eestis 16-17%, teistes Euroopa Liidu riikides,aga keskmiselt 28% SKTst. Eestis sai eelmisel aastal 80% pensionäridest pensioni alla 3000 krooni kuus. Eestis on rahvapensioni ja töötutoetuse määrad liiga väikesed. Euroopa nõuete järgi peavad sotsiaaltoetused olema vastavuses elatus miinimumiga. 2008.aasta 1.aprillist on rahvapensionimäär 1913 krooni kuid elatusmiinimum oli juba 2006.aastal 2081 krooni. Arvestades elukalliduse kasvu, ei kindlusta rahvapension, mis on ühtlasi ka vanadus ja 6 töövõimetus pensioni minimaalseks suuruseks, inimeste kaitset vaesuse vastu. 2006.aastal üle 120 tuhande pensionäri sunnitud töötama ning paljud pensionärid peavad taotlema täiendavalt sotsiaaltoetusi. Kokkuvõte Kokkuvõteks võib öelda, et sotsiaalharta täitmine Eesti riigi poolt on meile kasulik kuna meil on sellega lootus mitte jääda töötuks ja vaeseks. Kõik need on küsimused sotsiaalsest
saavutamiseks. Sotsiaalturva liigid · Sotsiaalkindlustus (sõltub inimese panusest ressursside kogumisse, nt. pension, ravimikindlustus, tööstuskindlustus...) · Sotsiaalabi 1)sotsiaaltoetused 2)sotsiaalhoolekanne · Peretoetused Sotsiaalabi · Sõltub inimese vajadustest abi järele · Sotsiaaltoetused on rahalisel kujul, sotsiaalhoolekann teenustena · Nt töötu abiraha, toimetulekutoetus, rahvapension, lastekodud, hooldekodud, kodutude öömajad, hooldusteenus 6ÜHISKONNAÕPETUS Välismajandusepoliitika I. Riikidevaheline kaubandus (eksport, inport) II. Rahvusvaheline rahandus Piirangud väliskaubanduses · Tollimaksud · Kvoodid · Standardis Majandusorganisatsioonid WTO Maailma kaubandusorganisatsioon IMF rahvusvaheline valuutafond Nüüdisühiskond Tööstusühiskond
pensionini on vähem kui kolm aastat edasilükatud vanaduspension soovid minna pensionile hiljem kui vanaduspensioni iga soodustingimustel vanaduspension oled kasvatanud lapsinvaliidi või kolme või enamat last ja soovid minna pensionile varem toitjakaotuspension keegi su pereliikmetest on surnud töövõimetuspension sinu töövõime on vähenenud rahvapension sul on täitunud vanaduspensioni iga, aga sul ei ole pensionistaazi Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise eesmärk on toetada puuetega inimeste iseseisvat toimetulekut, sotsiaalset integratsiooni ja võrdseid võimalusi. Puuetega inimeste sotsiaaltoetusi määrame ja maksame Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale isikule. Sotsiaaltoetuse arvutamise aluseks on sotsiaaltoetuste määr kuus, mis 2017
Majandus Eesmärgiks rahuldada inimeste vajadusi, piiratud ressurside tingimustes. Majandusressursid e. tootmistegurid: 1. Maa (mets, maavarad, kliima) 2. Tõõjõud e. inimkapital (rahvaarv, haridustase, kogemused) 3. Kapital (rahalised vahendid, seadmed, masinad) 4. Ettevõtlikus Alternatiivkulu-valides 1 toote tootmise või tarbimise, tuleb loobuda teisest. Nt maantee lisa kilomeetri ehitamine. SKP-sisemajanduse koguprodukt: 1. näitab riigis toodetud kaupade ja teenuste maksumust teatud aja jooksul. Arvesse võetakse lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus(vahetarbimine on siis, kui neid kasutatakse teiste toodete või teenuste edasi tootmisel). Lisandväärtus-igas tootmisetapis toimub kauba turuhinna suurenemine. 2. SKP-d kasutatakse majanduskasvu hinnanguga, sest ta näitab kaupade ja teenuste hulgakasvu. SKP-d näidatakse ühe inimese koh...
Sellisel juhul tuleb ekstralepingus sätestada puhkuse saamise tingimused. Kes ise korraldavad oma tööd(nt ühemeheäriühing), siis saavad puhkust nõuda ainult iseendalt. Õppepuhkusega seonduv on reguleeritud täiskasvanute koolituse seadusega. Vastavalt puh §9 on põhipuhkuse üldine kestvus 28 kalendripäeva. Põhipuhkus on pikema kestvusega: Alaealistel 35 kalendripäeva Isikutel, kellel on määratud töövõimetuspension või rahvapension töövõimetuse alusel on selle kestvuseks 35 päeva Riigi- ja kohalikuomavalitsuse ametnikel 35 kalendripäeva Koolieelsete lasteasutuste 42 kalendripäeva, alsteaedada, gümn jne õppejõududel ja pedagoogidel 56 päeva Raviasutuse, sots hoolekande, laste sanatooriumite., peda spetsialistidele kuni 56 kalendripäeva. Peale põhi puhkuse on mõningatele töötaja kategooriatele ettenähtud lisapuhkust. Seda
investeerimise kui elukindlustuse. See tähendab, et lapsevanem kogub lapsele raha koos enda elukindlustuskaitsega. Riiklikku pensioni makstakse palgalt arvestatavast sotsiaalmaksust. Tööandjad maksavad 33% töötaja palgast sotsiaalmaksuks, millest 13% läheb ravikindlustuseks ja 20% praeguste pensionäride pensionideks. Riiklik pension jaguneb kaheks: tööpanusest sõltuvad pensionid (vanadus-, töövõimetus- ja toitjakaotuspension) ning rahvapension. Ennetähtaegsele vanaduspensionile võib jääda kuni 3 aastat enne seadusekohast pensioniiga, kuid sel juhul vähendatakse pensioni suurust iga varem pensionile jäädud kuu eest 0,4% võrra. Ennetähtaegset vanaduspensioni ei maksta, kui jätkate samal ajal töötamist. Edasilükatud pensioni puhul suurendatakse pensioni 0,9% võrra iga kuu eest, mille võrra inimene oma pensioni taotlemist edasi lükkab. Kohustusliku kogumispensioni süsteemiga liitunud inimene, kelle eest tööandja tasub
MAJANDUS MAJANDUS- Ühiskonnaelu valdkond, milles toodetakse, pakutakse ja müüakse kaupu ning teenuseid Tootmistegurid: loodusvarad, tööjõud, kapital + ettevõtlikus Milles seisneb majanduse põhiprobeem? - Inimvajadused on piiramatud - Ressursid on piiratud Majanduse põhiküsimused: - Mida toota? - Kuidas toota? - Kellele toota? NATURAALMAJANDUS ● Kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis ● Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga ● Tootmine ja tehnoloogia on algelised ● Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks ● Oli levinud keskajal ja tänapäeval arengumaades TURUMAJANDUS ● Määrav on turg ● Tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine ● Omanik vastutab kõige eest ● Tekkis Euroopas ja arenes järk- järgult 15.- 19. sajandil. Kasutusel demokraatlikes riikides - Kaup: toode või teenus - Turg: kaup jõuab...
Kordamiseks 12.klassile (ühiskonna majandamine): 1. Tootmistegurid. Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes. - loodusressursid - maa, maavarad, hapnik jmt. - inimesed ehk tööjõuressurss, mille puhul on oluline selle kvaliteet ja motivatsioon; ettevõtlikkus kas omaette ressurss või inimkapitali omadus. - kapital - mis jaguneb omakorda : 1) reaalkapital (tehased, masinad jmt.) 2) raha- ehk finantskapital (investeeringud) 2. Alternatiivkulu (võimalused). Alternatiivkulu loobumine teatud soovide ja vajaduste rahuldamisest, valiku tegemine piiratud ressursside tingimustes ehk ka saamata jäänud tulu, loobumiskulu. 3. Erinevad majandussüsteemid ja nende võrdlused. - tava...
väärtpaberikonto ja teeb sissemakseid mõnda vabatahtlikku pensionifondi. Väärtpaberikontot saab avada kõikides Eesti kommertpankades. Hetkel on Eestis registreeritud 13 täiendavat pensionifondi. 3 Eesti pensionisammastest täpsemalt I sammas - riiklik pensionikindlustus : Riikliku pensioni liigid on: vanaduspension, töövõimetuspension, toitjakaotuspension, rahvapension ja väljateenitud aastate pension. Tuluallikaks on sotsiaalmaks ja peamiseks eesmärgiks tagada kõikidele pensionäridele sissetuleku baastase. Tööandjad maksavad 33% töötaja palgast sotsiaalmaksuks, millest 20% läheb praeguste pensionäride pensioniteks. Riiklik pensionsiüsteem jaotab tulusid ümber (tugineb "solidaarsus põhimõttel"). Pensionsüsteemi I samba rakendamine toimub riikliku kohustusliku
languse mõju investeeringu tulususele ANDRES ARRAK 9 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD Pensioni I sammas Pensioni I sammas – riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt Rahvapension – ei sõltu inimese tööpanusest, tagab minimaalse toetuse neile, kes ei saa tööpanusest sõltuvat pensioni Vanaduspension – lisandub rahvapensionile ja koosneb kolmest komponendist: Põhiosa – kõigi tööstaaži omavate inimeste jaoks võrdne summa
Kui tahad vastata küsimusele: Kas ma sobin investoriks? Võta arvesse järgmist: Kas mul on huvi jälgida majandusuudiseid, kas ma olen nõus kulutama aega aktsiaturu analüüsimisele, kas ma usaldan ennast ja kuidas ma suhtun riskisse? PENSIONISÜSTEEM: Eesti pensionisüsteem koosneb kolmest sambast. I SAMMAS On riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt. I samba riiklik pension koosneb kahest komponendist: 1. rahvapension ei sõltu inimese tööpanusest, tagab minimaalse toetuse neile, kes ei saa tööpanusest sõltuvat pensioni.Rahvapensioni saavad kõik, kes on elanud Eestis viis aastat. 2. vanaduspension lisandub rahvapensionile ja koosneb omakorda kolmestkompo nendist: a) põhiosa tööstaazi omavatele inimestele võrdne summa b) staaziosak lisa, mis sõltub töötatud aastate eest
Tervisekindlustuses kehtib solidaarsus põhimõte: Raviteenuseid pakutakse kõigile võrdselt Pensionisüsteem 1. Jooksva finantseerimise süsteem- omane noore elanikkonnaga riikidele 2. Kogumispensionite süsteem I. Riiklik pension II. Kohustuslik kogumispension III. Vabatahtlik kogumispension Riiklik pension Makstakse riigile laekuvast sotsiaalmaksust: 1. Vanaduspension 2. Rahvapension 3. Toitjakaotuspension 4. Töövõimetuspension 5. Ennetähtaegsed pensionid Vanaduspension jaguneb: Põhiosak Staažiosak (kuni 1998) Kindlustusosak Pensioniiga Praegu 63 eluaastat 1961 ja hiljem sündinutel 65 eluaastat Sotsiaaltoetused Sotsiaaltoetuste saamiseks pole vaja eelnevat rahalist panust Eeldus: Kuulumine riskigruppi Kehv majandusseis
institutsioonid ning nad saavad ülalpidamise RE-st. ERAKINDLUSTUS on korraldatud eraomandis olevate kindlustus- organisatsioonide kaudu või kindlustusorganistatsioonide täieliku omavalitsuse põhimõttel, kuid need kaks liiki võivad olla omavahel kombineeritud. 76 Pensionikindlustussüsteem- RIIKLIK PENSIONIKINDLUSTUS( I sammas) vanaduspension, töövõimetus- toitjakaotaja- rahvapension, makstakse sotsiaalmaksust. KOHUSTUSLIK PENSIONIKINDLUSTUS( II SAMMAS) töövõtja kohustuslik sissemakse VABATAHTLIK PENSIONIKINDLUSTUS( III sammas) piiratud maksu- soodustustega vabatahtlik sissemakse. 77 Ravikindlustussüsteem- toimub haigekassade kudu, sotsmaksu 13% osast moodustub reserv, mille arvelt
2. Aktsiisimaks (alkohol, tubakas, kütus, pakendiaktsiis) 3. Tollimaks (riikidelt pärit kaupadelt) 4. Hasartmängumaks Majandussubjektid on (mis majandussüsteemis osalevad, kellel on ressurss, kellel on vajadused) inimene, ettevõte ja riik. Sihtotstarbelised maksud (otsene maks) · Sotsiaalmaks (33%) erineb otsestest maksudest selle poolest, et on sihtotstarbeline Sotsiaalmaksu (33%) maksab tööandja töötaja brutopalgast; sellest läheb 20% pensionifondi (kujuneb nn rahvapension e I sammas) 13% läheb tervishoiu rahastamiseks(haigekassa) · Töötuskindlustusmaks (kokku 4,2 %) 2,8% maksab töötaja, 1,4% maksab tööandja. Nendest maksudest saadavaid tulusid ei tohi kasutada isegi sotsiaalsfääri teiste kulude katteks. Kohalikud maksud (mida võib kehtestada KOV) · Isikumaks (kadunud ressursi maks) · Loomapidamismaks · Paadimaks · Lõbustusmaks · Teede ja tänavate sulgemiseks · Reklaami ja kuulutuste maks
tagada kõikidele pensionäridele sissetuleku baastase. Riiklik pensionsiüsteem jaotab tulusid ümber (tugineb "solidaarsus põhimõttel"). Pensionsüsteemi I samba rakendamine toimub riikliku kohustusliku pensionikindlustuse vormis st selle pensionikindlustusega on kohustuslikult hõlmatud kõik Eestis töötavad isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Riikliku pensionisüsteemi hüvitisteks on vanaduspension, töövõimetuspension, toitjakaotuspension ja rahvapension. Vanaduspensioni makstakse pensioniikka jõudnud isikule, kellel on nõutav pensionistaaz. Üldine pensioniiga (2008) Eestis on meestel 63 aastat ja naistel 60,5 aastat, kuid naiste pensioniiga tõuseb järk-järgult 63-le aastaks 2016. Riiklikke pensione rahastatakse sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osast ja riigieelarve muudest tuludest. Riiklike pensionide maksmist reguleerivad riikliku pensionikindlustuse seadus . Pensione makstakse Eestis elavatele isikutele.
Töötajal, kes on esimesel tööaastal töötanud vähemalt 6 kuud, on õigus saada puhkust võrdeliselt töötatud kuude arvuga. Saamata jäänud puhkuseosa antakse tööaasta kestel mõnel muul ajal või töötaja nõusolekul liidetakse järgmise tööaasta puhkusega või antakse teise tööaasta kestel mõnel muul ajal. Sõltumata töötatud ajast, on esimesel tööaastal õigus saada puhkust täies ulatuses: 1) alaealisel; 2) isikul, kellele on määratud töövõimetuspension või rahvapension töövõimetuse alusel vastavalt riikliku pensionikindlustuse seadusele; 3) naisel enne või pärast rasedus- ja sünnituspuhkust; 4) tööga seotud tervisekahjustuse järgselt töövõime osaliselt kaotanud töötajal; 5) muudel seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Puhkuse andmine teise ja järgmiste tööaastate eest Antakse täies ulatuses tööaasta kestel vastavalt tööandja juures kehtivale puhkuste ajakavale. Poolte
saaja, siis saab 50%, kui on 2 80%, kui on 3 ja enam 100%; makstakse kolmele isikule korraga, sots.kindl.amet 1 makse alusel, saab taotleda oma osa eraldamist; suurus sõltub sellest, mida tootja tegi, peab olema kindl.staaz; saajad ei saa ise suurust muuta, saavad seda, mida tootja oli välja teeninud - kindlustusstaaz Rahvapension 2 funktsiooni: 1) kõige minimaalsem pension, mida Eestis makstakse, reeglina makstakse siis, kui on täitmata staazi nõue aga muud sisulised nõuded on saabunud nt vanus, iga aasta indekseeritakse; 2) garanteeritakse lihtsalt riigis elamise eest, residentsuspõhine, isikud, kes on saanud vanaduspensioniealiseks ja Eestis on viibinud/elanud 5 järjestikust aastat Soodustingimustel vanaduspension isik on teinud teatud tööd, teenib pensioni natuke
kõrvaldamisel või vähendamisel riigi poolt kulude. Fiskaalpoliitika on valitsuse toitjakaotuspension II sammas - kohustuslik individuaalne (näit. õppelaenud) majanduspoliitika, kus valitsus, kasutades väljateenitud aastate pension kogumiskindlustus, mis põhineb töövõtja Välismõjud tekitavad era- ja sotsiaalsete valitsuse kulutusi ja maksumäärade muutmist rahvapension KÜSIMUS? (tööandja) poolt tasutaval kohustuslikul kulude ja kasude lahknevuse. Need tekivad mõjutab majanduses toimuvaid protsesse. Ravikindlustuse eelarve kuluartikliteks on: sotsiaalmaksul individuaalsetele arvetele. siis, kui ühe indiviidi A tegu tekitab teisele AVALIKU SEKTORI FUNKTSIOONID raviteenuste eest tasumine Samba eesmärgiks on luua töövõtjal
Raha ja rahasusteemid (opik lk 11-48) 1. Rahanduse moiste o Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha pohifunktsioonid : o Arvutusühik o Maksevahend o Rikkuse akumulatsioonivahend ( väärtuste säilitamine) o Majanduslike eesmärkide saavutamise vahend 3. Raha liigid (kaupraha, metallraha, paberraha, krediitraha) o Kaupraha- bartertehingud (asjade vahetamine) , metallraha, metallmündid o Kaupraha-kaup, millel on väärtust ka siis, kui seda ei kasutata rahana o Kaupa esindav raha- odavast metallist metallraha, paberraha o Krediitraha- raha, mis pohineb usaldusel, ökonoomsem kui raha, sest kulla jaoks vaja tehnikat jne 4. Raha omadused o Raha peab olema üldtunnustatud ja stabiilne o Raha peab olema kergesti äratuntav ja raskesti järele tehtav o Raha peab olema kerge kaasas ...
Kindlustusväärtus on kindlustatud eseme taastamisväärtus või taassoetamisväärtus või kokkuleppeline kindlustusväärtus vastavalt sellele, mis on märgitud toote kindlustustingimustes või poliisil Kindlustussumma - kahjukindlustuses kõikide väljamaksete ülempiir, mille ulatuses kindlustusandja oma hüvitamise kohustused kindlustusjuhtumi toimumisel täitma peab 71. Eesti pensionisüsteemi ülesehitus I sammas – riiklik pension 1) rahvapension 24 2) tööpanusest sõltuv pension – vanaduspension, töövõimetuspension, toitjakaotuspension, eripension II sammas – kogumispension III sammas – täiendav kogumispension 72. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad Töötavate inimeste ja pensionärid suhe on osades riikides juba üks ühele Sotsiaalmaksust ei piisa sotsiaalkulude katteks
RAHA JA RAHASÜSTEEMID(11-48) 1. Rahanduse mõiste. Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid Väärtuse mõõt-mingi kaup on niipalju väärt,kui palju saab teda turul vahetada teiste kaupade vastu Maksevahend-maksete teostamise vahend Akumulatsioonivahned-väärtuse säilitamise vahend 3. Raha liigid Kaupraha-raha,mis on väärtuslik ka muul moel kui raha (nt ehted,relvad,karusnahad,kariloomad e. kõik mis inimesel võiks vaja minna) Metallraha-metallkangid,metallmündid(täisväärtuslik-hõbedast vermitud mündid). Hõbe tuli valdavalt idamaadest, Saksamaalt, vastu anti karusnahku,mesilasvaha, rauda. Vaegväärtuslik metallraha(kaalult kergem,madalama prooviga) metallist raha.Eestis hakati mõnte vermima 1250ndatel. (kuni 1681a) Paberraha-keisril vaja sõ...
seadusega. Nendeks on : 1) soodustingimustel vanaduspensionide seadus (RT 1992, 21, 292...I 02.07.2012,5) 2) väljateenitud aastate pensionide seadus (RT 1992, 21, 294...I 11.07.2013, 20) Tulenevalt riikliku pensionikindlustuse seadusest on riikliku pensioni saamise õigus järgmistel isikutel: 1) Eesti alalisel elanikul 2) tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel; Riiklike pensionide süsteemi kuuluvad: 1)vanaduspension, 2) toitjakaotuspension, 3) rahvapension, 4) väljateenitud aastate pension, 5) soodustingimustel vanaduspension. Isikule, kellel on õigus mitmele riiklikule pensionile määratakse üks liik tema valikul, v.a. seaduses ettenähtud juhtudel . 11.2. Vanaduspension 11.2.1. Vanaduspension üldistel tingimustel Vanaduspension üldistel alustel Õigus vanaduspensionile tekib isikul kahe tingimuse üheaegsel esinemisel: 1) seaduses ettenähtud vanusesse jõudmisel ja 2) vajaliku pensionistaazi olemasolul.
INDIVIID ÜHISKONNAS Sotsiaalne staatus ja sotsiaalne mobiilsus Sotsiaalne staatus ühiskondlik positsioon, millel on nii materiaalseid kui ka kultuurilisi tunnuseid. Kihistumisele on omane staatuslik hierarhia, st rahvastik järjestub hierarhiliselt ressursside jagunemise alusel (kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse võim, vara, teadmised, tutvused, oskused - kui madalamatesse kihtidesse kuulujatel, kes võivad ühiskonnas olla tõrjutud). Sotsiaalne mobiilsus inimeste ja rühmituste liikumine sotsiaalse kihistuse süsteemis. Liikumine võib olla horisontaalne (maalt linna või ühest majandusharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, ametnikust töötuks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalse mobiilsuse suurusastet vaadeldakse tihti kui ühiskonna avatuse ja arenguvõime näitajat. Majanduslik aktiivsus ja heaolu Aktiivne rahvastik tööjõud ehk osa tööealisest rahvastikust, k...
350. certificate for care leave hooldusleht 351. certificate for maternity leave sünnitusleht 352. pension insurance pensionikindlustus 353. State Pension Insurance Act riiklik pensionikindlustuse seadus 354. old-age pension vanaduspension 355. pension for incapacity for work (incapacity pension) töövõimetuspension 356. survivor's pension toitjakaotuspension 357. national pension rahvapension 358. required years of pensionable service nõutav pensioniõiguslik staaz 359. accumulation period pensionikindlustusstaaz 360. required age for the grant of a pension vanaduspensioniiga 361. permanently incapacitated for work püsivalt töövõimetu 362. total incapacity for work täielik töövõimetus 363. partial incapacity for work osaline töövõimetus 364. medical assessment committee arstliku ekspertiisi komisjon 365
W palgasaajate arv 1 elaniku kohta Pensionisüsteemid- ja skeemid · Eesti pensionisüsteemi eesmärgiks on aidata inimesel pensionile minnes säilitada senine sissetulek ja elustandard Pensionisüsteem jaguneb kolmeks sambaks: · I sammas: Riiklik pension · II sammas: Kohustuslik kogumispension · III sammas: Täiendav kogumispension Pensionisüsteemid- ja skeemid Riiklik pension: tööpanusest sõltuvad pensionid (vanadus-, töövõimetus- ja toitjakaotuspension) ning rahvapension. Uued pensionivõimalused on: · ennetähtaegne vanaduspension, · edasilükatud vanaduspension. · Ennetähtaegsele pensionile võib jääda kuni 3 aastat enne pensioniiga, sel juhul vähendatakse pensioni suurust iga varem pensionile jäädud kuu eest 0,4%. · Edasilükatud pensioni puhul suurendatakse pensioni 0,9% võrra iga kuu eest, mille võrra inimene oma pensioni taotlemist edasi lükkab. Pensionisüsteemid- ja skeemid
Kindlustusrisk on oht või sündmus, mis võib tekitada kahju ning mille vastu kindlustatakse. Kindlustusväärtus kindlustatud objekti väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal Kindlustussumma on kahjukindlustuses kõikide väljamaksete ülempiir, mille ulatuses kindlustusandja oma hüvitamise kohustused kindlustusjuhtumi toimumisel täitma peab. 81. Eesti pensionisüsteemi ülesehitus I sammas – riiklik pension: rahvapension (tagab miinimumpensioni neile inimestele, kel ei ole õigust tööpanusest sõltuvale pensionile) ja vanaduspension II sammas – kohustuslik kogumispension III sammas – vabatahtlik kogumispension 82. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad. 24 Pensionid on liialt väikesed, võrreldes teiste EL liikmesriikidega on vahed tohutud, alla 15 a staažiga inimesed saavad vaid rahvapensionit.
Rahanduse arvestus 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? 1) peab olema riik 2) kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. · Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad 1)riigi rahandus; 2)ettevõtete rahandus; 3)tulu mitte taotlevate organisatsioonide rahandus; 4)üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4. Raha põhifunktsioonid (1)vahetusvahend; (2)arvestusühik; (3)rikkuse akumuleerimise funktsioon ehk raha kui väärtuse säilitamise vahend 5. Raha omadused 1) stabiilsus 2) kaasaskantavus 3) kulumiskindlus 4) ühtlus 5) jagatavus 6) äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiid Sularaha ...
1. 1) Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine. Ühiskond tähendab kollektiivsel identiteedil põhinevat suhtlemist. Kollektiivne identiteet tähendab ühtekuuluvustunnet, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtuhinnangutega inimesed. Nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus. AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND->INFO-JA TEADUSÜHISKOND 2) ''Manifest kõigile Eestimaa rahvastele'' Eesti Vabariik kuulutati 23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul esmakordselt välja Pärnus, kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette “Eesti iseseisvuse manifesti”. Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad. Paraad toimus 24. veebruaril. Samal hommikul luges “Eesti iseseisvuse manifesti” ...
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud puhkustele on käesoleva seaduse reguleerimisobjektiks: 1) vanemapuhkused vastavalt käesoleva seaduse §-dele 27-31; 2) palgata puhkus vastavalt käesoleva seaduse §-dele 32-3 Põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 ettenähtud juhtudel. (2) Pikendatud põhipuhkust antakse: 1) alaealistele 35 kalendripäeva; 2) isikutele, kellele on määratud töövõimetuspension või rahvapension töövõimetuse alusel vastavalt riikliku pensionikindlustuse seadusele (RT I 1998, 64/65, 1009; 2001, 9, 42), 35 kalendripäeva; 3) riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikele 35 kalendripäeva; 4) koolieelsete lasteasutuste, lasteaed-algkoolide, algkoolide, põhikoolide ja gümnaasiumide, huvialakoolide, kutseõppeasutuste, rakenduskõrgkoolide, ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste juhtidele, õpetajatele, õppejõududele ja teistele
· Vanemale, kes kasvatab kuni 7-a last · Lapse koolivaheajal vanemale, kes kasvatab 7-10-a last kõik koolivaheajad · Alaealisele · Tööga seotud tervisekahjustuse järgselt osaliselt töövõime kaotanud T-le töövigastus Sõltumata töötatud ajast on õigus puhkusele täies ulatuses: · Alaealisel siis, kui tahab ja täies ulatuses · Isikul, kellele on määratud töövõimetuspension või rahvapension töövõimetuse alusel invaliid · Naisel enne või pärast rasedus- ja sünnituspuhkust · Tööga seotud tervisekahjustuse järgselt töövõime osaliselt kaotanud T töövigastus Kokkuleppel T-ga võib puhkust anda ka osade kaupa, kusjuures ühe katkematu osa kestus peab olema vähemalt 14 kalendripäeva. Tl-s ei tohi märkida osade kaupa puhkuse andmist! T-le kõige kasulikum võtta 5 päeva kaupa (saab laup, pühap lisaks). Puhkust saab katkestada ainult kokkuleppel.
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ü...
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kul...
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valit...
Riikliku pensioni makstakse neile, kes on vastavalt sotsiaalmaksuseadu- 30 sele maksnud sotsiaalmaksu või kelle eest on kohustus maksta sotsiaalmaksu pensio- nikindlustuse osas (20% brutopalgast, mida maksavad tööandjad) või kellel tekib mõ- nel muul alusel õigus riiklikule pensionile. Riikliku pensioni liigid: vanaduspension; töövõimetuspension; toitjakaotuspension; rahvapension. Iga kalendriaasta 1. aprilliks indekseeritakse riiklikke pensione indeksiga, mille väärtus on tarbijahinnaindeksi aastase kasvu ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osas laekumise aastase kasvu aritmeetiline keskmine. Lisaks sellele on olemas ka mitmesugused riiklikud eripensionid: kohtuniku pension, parlamendiliikme pension, politseiniku pension jt. Eestis moodustavad pensionärid ligi 25% elanikkonnast. Ka riikliku pensioni-
Täiendav lapsepuhkus liidetakse põhi- ja lisapuhkusele, samuti pikendatud põhipuhkusele ja antakse sellega koos või poolte kokkuleppel mõnel muul ajal samal tööaastal. Esimesel tööaastal tekib töötajal õigus puhkusele pärast kuus kuud töötamist võrdeliselt töötatud kuude arvuga. Sõltumata töötatud ajast, on esimesel tööaastal õigus saada puhkust täies ulatuses: o alaealisel; o isikul, kellele on määratud töövõimetuspension või rahvapension töövõimetuse alusel vastavalt riikliku pensionikindlustuse seadusele; o naisel enne või pärast rasedus-ja sünnituspuhkust; o töövõime osaliselt kaotanud töötajal pärast tööga seotud terviskahjustust; o muudel seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Üldjuhul antakse töötajale puhkust ajakava alusel, mille koostab tööandja iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks jaanuarikuu jooksul.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
