Pensionid ja pikaajalised investeeringud (0)

Pensionid ja pikaajalised investeeringud
Tarbimise üldine psühholoogiline seadus - Seadus, mis ütleb, et esiteks eksisteerib tuludest sõltumatu autonoomne tarbimine ja teiseks, tulude kasvades kasvab ka tar-
bimiskulu, kuid aeglasemas tempos. Mis tähendab, et teatud tulude taseme ületami-
sel hakkab inimene säästma .
Isiklik kasutatav tulu (IKT) – tulu, mis jääb järele peale maksude maksmist.
Tarbimisfunktsioon – näitab majapidamiste kulutamise soovi erinevatel isikliku kasutatava tulu tasanditel
Eluaegse tulutsükli mudel –lisaks jooksvale IKT’le sõltub nimetatud mudeli järgi jooksev kulutamine (tarbimine) ka akumuleerunud rikkusest ja eelmiste ning tulevaste perioodide tulust
Püsikaup – selline hüvis, mille ostmise kulu läheb küll jooksva tarbimise arvestusse, kuid millest kasu(likkust) saadakse pikema perioodi jooksul
Säästmine – tarbimise edasilükkamine tulevikku ning rahaliste vahendite akumuleerimist tulevase tarbimise heaks
Investeerimine – rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest
Reaalinvesteering – investeering reaalvarasse ehk näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse jne Finantsinvesteering – investeering finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse
Investeerimisportfell – erinevate investeeringute kogum
Reaaltulusus – tulususe ja inflatsiooni erinevus
Inflatsioon – üldise hinnataseme tõus. Mõõdetakse tavaliselt tarbija ostukorvi maksumuse (tarbijahinnaindeksi) muuduna
Ettevõtte risk (ka: mittesüstemaatiline risk) – oht, et ootamatud sündmused konkreetses ettevõttes mõjutavad investeerimisportfelli tulusust
Tururisk (ka: süstemaatiline risk) – oht, et turu üldised tingimused (inflatsioon, intressimäärad) mõjutavad investeerimisportfelli tulusust
Investeerimishorisont – ajaperiood , milleks investor oma vahendid paigutab
Spekuleerimine –kõrge riskitasemega ja reeglina lühiajaliste panuste tegemine üksikutele väärtpaberitele
Lühiajalise investeerimise edutegurid : Turu ajastamine – sobiva momendi valik väärtpaberite ostmiseks ja müümiseks
Väärtpaberite valik – valiku tegemine erinevate aktsiate ja võlakirjade vahel
Pikaajalise investeerimise edutegurid:Varade paigutus – investeerimisportfelli jaotus erinevate varaklasside (näiteks aktsiate ja võlakirjade) vahel
Regulaarse investeerimise strateegia – väärtpaberite ostmine kindla summa ulatuses regulaarsete ajavahemike järel
Pensioni I sammas
Pensioni I sammas –riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt
Rahvapension – ei sõltu inimese tööpanusest, tagab minimaalse toetuse neile, kes ei saa tööpanusest sõltuvat pensioni
Vanaduspension – lisandub rahvapensionile ja koosneb kolmest komponendist :
Põhiosa – kõigi tööstaaži omavate inimeste jaoks võrdne summa
Staažiosak – lisa vanaduspensioni põhiosale, mis sõltub töötatud aastatest enne 31. detsembrit 1998 Kindlustusosak – lisa vanaduspensioni põhiosale, mis sõltub töötaja eest makstud sotsiaalmaksu summast alates 1. jaanuarist 1999
Pensioni II sammas
Pensioni II sammas (ka kogumispension ) – isiku individuaalsel säästmisel põhinev pensionisüsteem, säästetavad vahendid investeeritakse II samba pensionifondide kaudu erinevatesse väärtpaberitesse ning pensioniks kogunenud vara makstakse annuiteetlepingu alusel isikule välja. Pensioni II sambaga liitumine on kohustuslik kõigile 1983. aastal või hiljem sündinud inimestele.
Inimene valib: Pensionifond – investeerimisfond, mis kogub inimeste regulaarseid säästusid, investeerib need erinevatesse väärtpaberitesse ning teostab inimestele pensioniea saabudes väljamakse või väljamakseid
Fondivalitseja – ettevõte, kes omab piisavat kompetentsi investeerimisotsuste langetamisel ning kellele riik on andnud fondivalitsemise litsentsi . (Investeerib: AKTSIATESSE ja VÕLAKIRJADESSE)
Liitumine II samba kogumispensioni süsteemiga toob isikule kaasa järgmised muudatused:
2% igakuisest isiku brutosissetulekust (maksude eelsest sissetulekust ) suunatakse selle isiku poolt valitud pensionifondi (omandatakse vastava fondi osakuid)
Riik lisab 4% isiku eest tasutud sotsiaalmaksust samuti valitud pensionifondi
II samba pensionifondi investeerimine toimub kuni pensionieani ehk isiku 63. aastaseks saamiseni .
Seejärel kantakse selleks ajaks kogunenud summa üle inimese poolt valitud kindlustusseltsile, kes teostab inimesele kuni elu lõpuni regulaarseid (igakuiseid, kvartaalseid) väljamakseid.
Annuiteetleping –regulaarsete maksete leping (näiteks raha väljamakseteks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel)
Garantiiperiood – ajavahemik , mille jooksul kindlustusselts kohustub isiku surma korral pensionikindlustuse väljamakseid pärijatele jätkama
Pensioni III sammas
Pensioni III sammas (ka täiendav kogumispension) – isiku individuaalsel säästmisel põhinev pensionisüsteem, säästetavad vahendid paigutatakse III samba pensionifondidesse või kindlustustoodetesse ning pensioniks koguneneud raha makstakse isikule pensionilisana välja
Vahendid suunatakse : kas III samba pensionifondidesse või III samba kindlustustoodetesse
Väljamakseid täiendava kogumispensioni fondidest saab isiku soovil tegema hakata juba 55 eluaasta täitumisel
Pensionifond Pensionikindlustus
Sissemaksed Regulaarsed või eba- Üldjuhul regulaar-
regulaarsed sed
Investeerimisrisk Tulusus ei ole garan- Garanteeritud int-
teeritud ress + lisaintress
Pensioni suurus Sõltub fondi investeeri- Ette teada
tulevikus mistulemustest
Haldamisega Väikesed keskmised
kaasnevad
kulud
Pikaajaline Sõltub fondijuhi inves - Sõltub kindlustus -
tootlikkus teerimisotsustest seltsi investeeringute tulemuslikkusest
ja seltsi kuludest
RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM
Tulude ja kulude ringkäik
Tulude ja kulude ringkäik – majanduslik ringkäik, kus luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne.
Majapidamine– majandussubjekt, mis koosneb üksikisikust või ühise eelarvega perest
Teguritulu –on tulu, mida inimesed saavad ettevõtetelt tootmistegurite eest
Otsene maks – valituse poolt tegurituludele rakendatud maks
Kaudne maks – ettevõte toote hinna sisse lülitatud ja tarbija poolt kinni makstud maks
Tulusiire – rahaline vahend, mis tekib tulude ümberjaotamisel riigieelarve kaudu ja mis makstakse välja toetusena
Sääst – osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks
Investeering – kulutus seadmetele, masinatele, hoonetele (tootmisvahenditele) ning kaubavarudele; laiemalt võttes loetakse investeerimiseks igasugust kapitali kasvatamist ühiskonnas
Finantsturg –turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja
Eksport – oma maa kaupade ja teenuste müük välismaale
Import – välismaal toodetud kaupade ja teenuste ostmine kodumaiseks kasutamiseks
Puhaseksport – ekspordi-impordi vahe
Rahvamajanduse arvestus
Ühiskonnas loodud väärtusi võib mõõta kolmest aspektist lähtudes:

lähtudes kaupade ja teenuste ostmisel tehtavatest kulutustest

lähtudes tootmistegurite eest saadavast tulust

Lähtudes kõigis majandusharudes loodud kogutoodangust
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) – riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses
I. SKP arvestamine tulumeetodil
Rahvatulu – ühiskonna majandussubjektide (majapidamised, ettevõtted, valitsus) teenitud kogutulu
Amortisatsioonikulu – kulu põhivahendite asendamiseks ja remondiks
RAHVATULU = SKT – KAUDSED – AMORTISAT-
MAKSUD SIOON
II. SKP arvutamine kulumeetodil
Kulude liigid: Investeeringud, Puhaseksport(ekspordi-impordi vahe), Valitsuse kulutused ja
Eratarbimine – majapidamiste kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks
III. SKP arvestamine toodangust lähtudes
LISANDVÄÄRTUS=LÕPPTOODANG – VAHETOODANG
Lisandväärtus – tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust
Lõpptoodang – ringlusest väljuv lõpptarbimisega toodang
vahetoodang – lõpptoodangu väärtuse sisse arvestatud tootmisprotsessi vaheetappides tekkinud toodang; vahetoodangu ostmist võib ka investeerimiseks nimetada

Realiseerija Kaup Jaemüügi Vaheprodukti Lisand
hind (kr) väärtus (kr) väärtus (kr)
Kaevur, Tooraine 100
Kummitootja, ühe jalg-
värvitootja ratta jaoks
100
Jalgratta Jalgratas 350 100
tootja
250
Vahendaja Jalgratas 500 350
150
Poemüüja Jalgratas 600 500
100
KOKKU 1550 950 600
Mis on veel oluline SKP arvestamisel?
Nominaalne SKP – arvestatakse aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste jooksvates hindades
Reaalne SKP – näitab SKPd püsivates hindades, st nominaalset SKP’d on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga
SKP ühe elaniku kohta – saadakse, kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga
Ostuvõime pariteet (OVP) – printsiip, mille kohaselt arvestatakse kursi arvutamisel raha reaalset ostuvõimet
Puhas majanduslik heaolu (PUMAH)-lai môiste, mis hõlmab lisaks sisemajanduse kogutoodangule veel inimeste vaba aja väärtuse ja tulu, mis on saadud turuvälisest majanduslikust tegevusest; sellest
on lahutatud nn negatiivsed välismõjud, nagu keskonnareostus, ühiskondlik ebastabiilsus jne
TURU PUUDULIKKUS JA VALITSUSE OSA MAJANDUSES
pareto-efektiivne jaotus sellist ressursside jaotus mille korral ei ole võimalik kellegi olukorda parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata
turu puudulikkus - turu piiratud funktsioneerimist heaolumajanduse põhimõtetest lähtudes
välismõju - kellegi teise tegevuse mõju ülekandumine kolmandatele isikutele
ühishüvis - kaubad ja teenused, mida tarbitakse kollektiivselt ning jaotatakse valdavalt ilma turu vahenduseta
avalik sektor - koosneb lisaks keskvalitsusele ka kohalikest omavalitsustest ja mitmetest kasumit mittetaotlevatest organisatsioonidest ning riigiettevõtetest.
Valitsuse majanduslikud ülesanded:

majandustegevuse õiguslike raamide kujundamine

vaba konkurentsi tagamine turul

majandusarengu soodustamine

tulude ümberjaotamine
eelarvepoliitika - valitsuse otsused valitsuse kulutuste ja maksutulude kasutamise osas
valitsuse kulutused - kogunõudmise element, mis koosneb valitsuse poolt ostetud kaupadest ja teenustest ning ülekantud maksetest
maksusüsteem - tagab piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse
maksukoormus - näitab kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks
maksumäär - maksudeks mineva suhteline osa kogutuludest
progressiivne maks - maksumäär sõltub maksustatavast summast