Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Säästmine ja investeerimine (0)

1 Hindamata
Punktid
MAJANDUSE ABC
          PENSIONID  JA PIKAAJALISED  INVESTEERINGUD
Säästmine  ja  investeerimine
Seadus, mis ütleb, et esiteks eksisteerib 
tuludest sõltumatu autonoomne tarbimine
Tarbimise üldine
ja teiseks, tulude kasvades kasvab ka tar-
psühholoogiline
bimiskulu, kuid aeglasemas  tempos . Mis 
seadus 
tähendab, et teatud tulude taseme ületami-
sel hakkab inimene säästma 
v
o
o
 s

Sääst:
e
ise soov
is
m

MIKRO-tasand
ta
Sääst
a) toetus lastele,
lu
u

b) püsikaubad,
K
TULUTASAKAALU
Tulu = Kulutam
PUNKT
c) pensionikindlus-
    tus ja pensioni-
TARBIMISFUNKTSIOON
    fond
    ……..
E
N

Säästust moodustub
M
O E

Ülekulu
ühiskonna laenu-
O IN
TASAKAALU-
N IM
ressurss, mille hin-
O
TULU
T B
U RA
naks  on  intress  (%)
A T
450
IKT
Isiklik kasutatav tulu
Joonis 12.1.  Keynes ’i  rist
Ülekulu:
MIKRO-tasand
a) vanemate toetus,
b) õppelaen,
c) juhutööd,
    ……..
ANDRES  ARRAK
1                        AUDENTES   MAINOR  ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
          PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD
Isiklik kasutatav tulu (IKT) – 
tulu, mis jääb järele peale maksude maksmist 
Tarbimisfunktsioon – 
näitab majapidamiste kulutamise soovi erinevatel 
isikliku  kasutatava  tulu tasanditel 

Eluaegse tulutsükli mudel –
lisaks jooksvale IKT’le sõltub nimetatud mudeli järgi 
jooksev  kulutamine (tarbimine) ka akumuleerunud 
rikkusest ja eelmiste ning tulevaste perioodide tulust 

Püsikaup  – 
selline  hüvis , mille  ostmise  kulu läheb küll  jooksva  
tarbimise arvestusse, kuid millest kasu(likkust) saadak-
se pikema perioodi jooksul 

kas TARBITAKSE ….
TULU
…. või SÄÄSTETAKSE
(kulutatakse)
INVESTEERING
Rikkuse akumulatsioon ehk 
juurdekasv käib säästu arvel 

Säästmine – 
tarbimise  edasilükkamine  tulevikku ning rahaliste 
vahendite akumuleerimist tulevase tarbimise heaks 

Investeerimine – 
rahaliste vahendite  paigutamine  eesmärgiga teenida tulu
investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest välja-
maksetest 

ANDRES ARRAK
2                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
          PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD
Joonis. Eluaegse tulutsükli mudel
B
E
a) Kulude
E
L
Kahandamine,
H
Ö
Ä
Ö
b) Tulude
 L
 T
kasvatamine
E
E
T  U  L  U
N
+
IL
E
Sääst
N
IM
IO
IN
S
N
E

Vanemad
 P
B

Ülekulu
Ä
Ä
 J


E
TARBIMINE
Kompensatsioo-
nimehhanism (?)
N

Ülekulu
E
IM
IN

Sünd Lapsepõlv
Tööiga
PensionSurm
Vanaduspõlve kindlustamiseks on 2 teed:
Kulude kahandamine
a
Tulu tõstmine
U
L

TA
U
R
T
BIMI
E
N
b
E
IL
N

c
IO
S
N
E

d
 P
B
Ä

PENSIONIKINDLUSTUS
 JÄ
E

PENSIONIFOND
N
E
IM

MIINIMUMPENSION
IN
Pensioniiga
ANDRES ARRAK
3                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
          PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD
Investeerimine – 
rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu
investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest välja-
maksetest 

Reaalinvesteering – 
          investeering reaalvarasse ehk näiteks kinnis-
          varasse, tootmisseadmetesse jne 

Finantsinvesteering – 
          investeering finantsvaradesse ehk väärt-
          paberitesse 

Investeerimisportfell – 
erinevate investeeringute kogum 
VARA
REAALVARA
FINANTSVARA
REAALINVESTEERING
FINANTSINVESTEERING
RAHA
VÄÄRTPABERID
Portfelliteooria
“TASKUS”
PANGAS
HOIUARVE
Kodused
Välismaised
1. Era
2. Valitsuse

Joonis 12.2.  Reaal - ja finantsinvesteeringud 
ANDRES ARRAK
4                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
          PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD
Risk ja tulu 
s
Reaal-
u
OPTSIOONID
s
FUTUURID
tulusus
lu
Tu

AKTSIA
INVESTEERIMISFOND
PENSIONIFOND
VÕLAKIRI
PANGAHOIUS
Risk
Joonis 12.3. Erinevate finantsinvesteeringute risk ja tulu 
Reaaltulusus – 
tulususe ja inflatsiooni erinevus 
Inflatsioon  – 
üldise hinnataseme tõus. Mõõdetakse tavaliselt tarbija
ostukorvi maksumuse (tarbijahinnaindeksi
) muuduna 
ANDRES ARRAK
5                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
          PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD
12.00%
10.00%
8.00%
Hoiuse
6.00%
intress
Inflatsioon

4.00%
2.00%
0.00%
30.09.98
31.12.98
31.03.99
30.06.99
30.09.99
31.12.99
31.03.00
30.06.00
30.09.00
31.12.00
31.03.01
30.06.01
30.09.01
Joonis 12.4. Eraisikute pangahoiuste keskmine intress ja tarbijahin-
naindeksi muutus Eestis (Eesti Panga andmete põhjal) 

ANDRES ARRAK
6                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
          PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD
Ettevõtte risk (ka: mittesüstemaatiline risk) – 
oht, et ootamatud sündmused konkreetses ettevõttes 
mõjutavad investeerimisportfelli tulusust 

Tururisk  (ka: süstemaatiline risk) – 
oht, et turu üldised tingimused (inflatsioon, intressi-
määrad) mõjutavad investeerimisportfelli tulusust 

k
is
R

TURURISK
Väärtpaberite arv portfellis
Joonis 12.5. Väärtpaberiportfelli hajutamine vähendab riski 
Investeerimishorisont – 
ajaperiood , milleks  investor  oma vahendid paigutab 
ANDRES ARRAK
7                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
          PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD
Pikaajalise  investeerimise  põhiprintsiibid 
LÜHIAJALINE
INVESTEERIMINE
PIKAAJALINE
Spekuleerimine –
kõrge riskitasemega ja reeglina lühiajaliste panuste 
tegemine üksikutele väärtpaberitele 

Lühiajalise investeerimise  edutegurid :
Turu  ajastamine  – 
sobiva momendi valik väärtpaberite ostmi-
seks ja müümiseks 

Väärtpaberite valik – 
valiku tegemine erinevate aktsiate ja võlakir-
jade  vahel

Pikaajalise investeerimise edutegurid:
Varade paigutus – 
investeerimisportfelli jaotus erinevate vara-
klasside (näiteks aktsiate ja võlakirjade) vahel 

ANDRES ARRAK
8                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
          PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD
PIKAAJALINE
INVESTEERIMINE
Regulaarse investeerimise strateegia – 
väärtpaberite  ostmine  kindla summa ulatuses regulaar-
sete  ajavahemike järel 

50.00%
40.00%
10.5
30.00%
9.5
20.00%
s
8.5
10.00%
su
d
lu
in
u 0.00%
7.5
H
T
-10.00%
6.5
Investeeringu
-20.00%
tulusus
5.5
-30.00%
Väärtpaberi
-40.00%
4.5
hind
-00
l-00
-00
-01
l-01
-01
ar-00
ay-00
v-00
v-01
o
ar-01
ay-01
o
Jan
M
ep
ep
M
Ju
S
N
Jan
M
M
Ju
S
N
Joonis 12.6. Regulaarne investeerimine aitab leevendada turu 
languse mõju investeeringu tulususele 

ANDRES ARRAK
9                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
          PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD
Pensioni I sammas
Pensioni I sammas –
riiklik  pension , mida makstakse töötavatelt inimestelt 
laekuva sotsiaalmaksu arvelt 

Rahvapension – 
          ei sõltu inimese tööpanusest, tagab minimaalse 
          toetuse neile, kes ei saa tööpanusest sõltuvat 
          pensioni 

Vanaduspension – 
          lisandub rahvapensionile ja koosneb kolmest 
           komponendist :

Põhiosa – 
          kõigi tööstaaži  omavate  inimeste jaoks 
          võrdne summa 

Staažiosak – 
          lisa vanaduspensioni põhiosale, mis 
          sõltub töötatud  aastatest  enne 31. 
          detsembrit 1998 

Kindlustusosak  – 
          lisa vanaduspensioni põhiosale, mis 
          sõltub  töötaja  eest makstud sotsiaalmak-
          su summast alates 1. jaanuarist 1999 

ANDRES ARRAK
10                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
          PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD
k
le
tu
e
s
is
S

SISSETULEKU
JÄRSK
VÄHENEMINE

PENSIONIIGA
Aeg
Joonis 12.5. Vaid riiklikule pensionile toetumine tulevases pensioni-
põlves tähendab sissetulekute olulist vähenemist pensionipõlve 
saabudes 

ANDRES ARRAK
11                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
          PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD
Pensioni II sammas
Pensioni II sammas (ka  kogumispension ) – 
isiku individuaalsel säästmisel põhinev pensionisüs-
teem, säästetavad vahendid investeeritakse II samba 
pensionifondide kaudu erinevatesse väärtpaberitesse 

I
ning pensioniks kogunenud vara makstakse annuiteet-
n
im

lepingu alusel isikule välja 
ene
Pensioni II sambaga liitumine 
 va
on kohustuslik kõigile 1983. 
lib
aastal või hiljem sündinud 
inimestele 

Pensionifond – 
investeerimisfond, mis  kogub  inimeste regulaarseid 
säästusid, investeerib need erinevatesse väärtpaberi-
tesse ning  teostab  inimestele pensioniea saabudes 
väljamakse  või väljamakseid 

Fondivalitseja – 
ettevõte, kes omab piisavat  kompetentsi  investeerimis-
otsuste langetamisel ning kellele riik on andnud fondi-
valitsemise litsentsi 

Investeerib: 
AKTSIATESSE ja 
VÕLAKIRJADESSE

ANDRES ARRAK
12                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
          PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD
Tabel 12.1.
Hansapanga  kogumispensioni (II samba) pensionifondid 

Fondi nimetus
Hansa pen-
Hansa pen-          Hansa pen-
sionifond K1
sionifond K2        sionifond K3
Fondi strateegia
Konservatiivne
Tasakaalus-        Kasvu
tatud

            strateegia
Portfelli 
100% võlakirju 
25%  aktsiaid        50% aktsiaid
koosseis
ja  rahaturu -
75% võlakirju      50% võlakirju
instrumente
100%
90%
l
80%
a
a
k

70%
a
s

60%
K1
 o
50%
e
K2
id
40%
d
K3
n
30%
o
F

20%
10%
0%
20-30
31-40
41-50
51-60
61-63
Vanus
Box 12.1: Investori valikud Hansapanga pensionifondide 
K1, K2 ja K3 vahel
 
Liitumine II samba kogumispensioni süsteemiga toob isikule kaasa
järgmised muudatused: 

2% igakuisest isiku brutosissetulekust (maksude eelsest 
sissetulekust ) suunatakse selle isiku poolt valitud pensioni-
fondi (omandatakse vastava fondi osakuid) 

Riik lisab 4% isiku eest tasutud sotsiaalmaksust samuti 
valitud pensionifondi 

ANDRES ARRAK
13                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
          PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD
30
25
a
ig 
20
lu
Mehed
 e
15
ta
Naised
a
d
10
O
5
0
55
60
65
70
75
80
85
Vanus
Joonis 12.8. Oodatav keskmine eluiga  erinevas  vanuses meestel ja 
naistel (Eesti Statistikaameti andmete põhjal) 

II samba pensionifondi investeerimine toimub kuni pensionieani 
ehk isiku 63. aastaseks  saamiseni  

Seejärel kantakse selleks ajaks kogunenud summa üle inimese 
poolt valitud kindlustusseltsile, kes teostab inimesele kuni elu 
lõpuni regulaarseid (igakuiseid, kvartaalseid) väljamakseid 

Annuiteetleping –
regulaarsete maksete leping (näiteks raha väljamakse-
teks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu 
alusel) 

Garantiiperiood –
ajavahemik , mille jooksul kindlustusselts kohustub isiku
surma korral pensionikindlustuse väljamakseid pärijatele
jätkama 

ANDRES ARRAK
14                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
          PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD
Pensioni III sammas
Pensioni III sammas (ka täiendav kogumispension) – 
isiku individuaalsel säästmisel põhinev pensionisüs-
V
ah

teem, säästetavad vahendid paigutatakse III samba 
en
pensionifondidesse või kindlustustoodetesse ning 
d
i

pensioniks koguneneud raha makstakse isikule 
d
 s

pensionilisana välja 
u
u
n

Pensioni III sammas on mõeldud
at
pikaajalise säästmise ja investee-
ak
rimise  soodustamiseks  ning sel-
se
lega  liitumine on vabatahtlik 
kas 
III samba pensionifondidesse 

Väljamakseid täiendava kogumis-
või 
pensioni fondidest saab isiku 
III samba kindlustustoodetesse 
soovil tegema hakata juba 55 
eluaasta  täitumise 

Box 12.2: Hansa Pensionifond V2 
Teiste fondide 
osakud
Deposiidid 3%
Sularaha
Eesti
77%
3%
24%
Aktsiad
Rootsi
4%
21%
Soome
5%
Muu Euroopa
14%
Ameerika
1%
Võlakirjad
49%
0%
20%
40%
60%
80%
100%
ANDRES ARRAK
15                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
          PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD
12.50 
12.00 
11.50 
11.00 
10.50 
10.00 
9.50 
9.00 
04/99
07/99
10/99
01/00
04/00
07/00
10/00
01/01
04/01
07/01
10/01
01/02
04/02
Hansa Pensionifond
Inflatsioon
Hansa Pensionifondi V2  osaku  hind ja inflatsioon 1999-2002 
ANDRES ARRAK
16                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
          PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD
Tabel 12.2.
Täiendava kogumispensioni pensionifondide ja kindlustustoodete 
peamised erinevused 

Pensionifond
Pensionikindlustus
Sissemaksed
Regulaarsed või eba-
Üldjuhul regulaar-
regulaarsed
sed
Investeerimisrisk Tulusus ei ole garan-
Garanteeritud int-
teeritud
ress + lisaintress
Pensioni suurus
Sõltub fondi investeeri-
Ette teada
tulevikus
mistulemustest
Haldamisega
Väikesed
keskmised
kaasnevad
kulud
Pikaajaline

Sõltub fondijuhi  inves -
Sõltub  kindlustus -
tootlikkus
teerimisotsustest
seltsi  investeerin -
gute tulemuslikku-
sest ja seltsi kulu
dest
Tänane pension
Palk
Pension
70%
III sammas
Täiendav
kogumispension

II sammas
Kogumispension
15%

I sammas
Ri klik pension
25%

Joonis 12.9. Tänane pension, palk ja  tulevane  pension 
ANDRES ARRAK
17                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

Document Outline

  • PowerPoint Presentation
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
Vasakule Paremale
Säästmine ja investeerimine #1 Säästmine ja investeerimine #2 Säästmine ja investeerimine #3 Säästmine ja investeerimine #4 Säästmine ja investeerimine #5 Säästmine ja investeerimine #6 Säästmine ja investeerimine #7 Säästmine ja investeerimine #8 Säästmine ja investeerimine #9 Säästmine ja investeerimine #10 Säästmine ja investeerimine #11 Säästmine ja investeerimine #12 Säästmine ja investeerimine #13 Säästmine ja investeerimine #14 Säästmine ja investeerimine #15 Säästmine ja investeerimine #16 Säästmine ja investeerimine #17
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kikopoiss Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Pensionid ja pikaajalised investeeringud
4
doc

Pensionid ja pikaajalised investeeringud

riik on andnud fondivalitsemise litsentsi . (Investeerib: AKTSIATESSE ja VÕLAKIRJADESSE) Liitumine II samba kogumispensioni süsteemiga toob isikule kaasa järgmised muudatused: 2% igakuisest isiku brutosissetulekust (maksude eelsest sissetulekust) suunatakse selle isiku poolt valitud pensionifondi (omandatakse vastava fondi osakuid) Riik lisab 4% isiku eest tasutud sotsiaalmaksust samuti valitud pensionifondi II samba pensionifondi investeerimine toimub kuni pensionieani ehk isiku 63. aastaseks saamiseni. Seejärel kantakse selleks ajaks kogunenud summa üle inimese poolt valitud kindlustusseltsile, kes teostab inimesele kuni elu lõpuni regulaarseid (igakuiseid, kvartaalseid) väljamakseid. Annuiteetleping ­regulaarsete maksete leping (näiteks raha väljamakseteks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel) Garantiiperiood ­ajavahemik, mille jooksul kindlustusselts kohustub isiku surma korral

Majandus
Pensionisüsteem Eestis
9
docx

Pensionisüsteem Eestis

PENSIONISÜSTEEM EESTIS *Pensionifond on vara kogum, mis on kogutud eesmärgiga tagada fondis osalevatele isikutele sissetulek pensionieas või töövõimetuse korral. Fondidesse sissemakseid tegevad inimesed koguvad endale ise pensioni. Isikliku osaluse suurust pensionifondis kajastavad pensionifondi osakud. Pensionifondid jagunevad kohustuslikeks ja vabatahtlikeks. Kolme samba pensionisüsteem ...jaguneb kolmeks erinevaks, omavahel hästi haakuvaks osaks I sammas riiklik pensionikindlustus Tuluallikaks on sotsiaalmaks ja peamiseks eesmärgiks tagada kõikidele pensionäridele sissetuleku baastase. Riiklik pensionsiüsteem jaotab tulusid ümber (tugineb "solidaarsus põhimõttel"). Pensionsüsteemi I samba rakendamine toimub riikliku kohustusliku pensionikindlustuse vormis st selle pensionikindlustusega on kohustuslikult hõlmatud kõik Eestis töötavad isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Riikliku pensionis?

Rahandus ja pangandus
Majandusterminid
11
doc

Majandusterminid

MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS Aazio ­ positiivne kursivahe, aktsiate müügikasum absoluutne hind ­ hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma adekvaatsus ­ täielik vastavus, sisult kattumine. akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia ­ omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne. aktsiadividend ­ lihtak

Majanduspoliitika
II samba pensionifondid
21
doc

II samba pensionifondid

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Grete Jakobson Katriin Mats Annaliisa Orro TH2 II SAMBA PENSIONIFONDID Uurimistöö Pärnu 2011 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. II SAMBA PENSIONIFONDID JA NENDE PAKKUJAD....................................5 1.1 II samba pensionifond......................................................................................................5 1.2 AS LHV Varahalduse, AS SEB Varahalduse ja Swedbank Investeerimisfondide AS pensionifondid........................................................................................................................6 2. AS LHV VARAHALD

Rahanduse alused
Majanduse abc
16
docx

Majanduse abc

väärtpaberitesse · inflatsioon ­ üldise hinnataseme tõus või surve selleks, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine · inimkapital ­ · insaider ­ siseinfo valdaja · intress ­ näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest · intressiarbitraaz ­ intressitasemete ühtlustumise protsess majanduse avanemisel ning integreerumisel maailma kapitaliturgudega · investeerimine ­ rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest · investeerimisfond ­ kollektiivne investeeringute kogum, mida haldavad professionaalid · investeerimishorisont ­ ajaperiood, milleks investor oma vahendid paigutab · investeerimisportfell ­ erinevate investeeringute kogum · investeering ­ kulutus seadmetele, masinatele, hoonetele (tootmisvahenditele) ning kaubavarudele;

Majandus
Majandus
36
docx

Majandus

koosseisus olevatesse väärtpaberitesse  inflatsioon – üldise hinnataseme tõus või surve selleks, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine  inimkapital –  insaider – siseinfo valdaja  intress – näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest  intressiarbitraaž – intressitasemete ühtlustumise protsess majanduse avanemisel ning integreerumisel maailma kapitaliturgudega  investeerimine – rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest  investeerimisfond – kollektiivne investeeringute kogum, mida haldavad professionaalid  investeerimishorisont – ajaperiood, milleks investor oma vahendid paigutab  investeerimisportfell – erinevate investeeringute kogum  investeering – kulutus seadmetele, masinatele, hoonetele (tootmisvahenditele) ning

Pangandus
Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2016
40
pdf

Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2016

Rahanduse kordamisküsimused I osa – raha ja rahasüsteemid 1. Rahanduse mõiste Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 2. Raha põhifunktsioonid Raha on majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Raha põhifunktsioonid on: 1) Arvestusühik ehk väärtuse mõõt – erinevate hüviste väärtuse mõõt. 2) Maksevahend – kauba, tööjõu ja teenuste eest tasumisel. 3) Akumulatsioonivahend – väärtuse / rikkuse säilitamise vahend 3. Raha liigid Kaupraha ehk bartertehingud – kaup kauba vastu; teenus teenuse vastu jms Metallraha – alguses metallkangid, hiljem hõbedast ja kullast vermitud metallmündid. Mündi väärtus oli mündis kasutatud metalli väärtus. • Kullastandard – raha käibib kas kuldmüntidena või k

Rahanduse alused
Kordamisküsimused õppeaines rahandus
14
docx

Kordamisküsimused õppeaines rahandus

Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused" 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? · Peab olema riik · Kaubalis-rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. Rahanduse uurimisobjektiks on rahavoogude jaotumine ajas ja majandussubjektide vahel. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · Majandusteoreetiline rahandus ­ huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu (määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust. · Juhtim

Rahanduse alused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun