Erivajadustega inimeste tööhõive on kõigepealt tööandja südameasi (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

20

pdf

Suurbritannia eripedagoogilise sekkumise süsteem

formaalne, riiklikult rakendatav raamistik lapse saavutuste hindamiseks. Ümbertöötatud riikliku õppekava sihiks on varustada õpetajaid suurema paindlikkusega vastamaks HEV õpilaste vajadustele (sealhulgas andekad õpilased). Õpetajatele on antud suurem vabadus kasutada materjale madalamatest Key Stage'st, aitamaks õpilaste jaoks, kes kogevad õpiraskuseid. Inglismaal käivad erikoolides vaid 1% kõigist erivajadustega inimestest. Esimeseks kooli valikuks HEV õppijale peab alati olema kohalik- või eelistatult tavakool. Siiski kui see kool ei ole sobilik, ega vasta õpilase vajadustele, võib ta õppida ,,ressurssidega" koolis (koolis, mis saab garanteerida vajalikud ressursid ja kogenud töötajaskonna vastamaks erivajadustega õpilaste vajadustele). 1.2. Õigussüsteem Haridusseaduse (1996) järgi on kohalikel omavalitsustel (KOV) järgnevad kohustused:

Eripedagoogika

19

odt

Kval juhtimise küsimuste vastused

hoolekande meetmete kogum. Mille ülesanne on parandada üksikisiku või leibkonna toimetulekut sissetuleku osalist või täielikust kaotust põhjustatud toimetulekuriski või toetusvajaduse ilmnemist. Sotsiaalne turvalisus tähendab seda, et kui riigil poolt on tagatud kõik toetused ja teenused, tänu sellele tekib inimestel sotsiaalne turvalisus. 6. Euroopa Sotsiaalharta - Euroopa Nõukogu inimõigusi kaitsev leping. Selle lepinguga sätestatakse inimeste sotsiaalsed õigused ja vabadused ning kehtestatakse järelevalvemehhanism, mis kindlustab, et hartaga ühinenud riigid peavad neist kinni. Allkirjastasti 1996 Strasbourgis.Eestis 1998. 7. Euroopa Inimõiguste Konventsioon – 1950. Eestis 1993. On vanim rahvusvaheline inimõiguste kaitse alane välisleping. Inimõigused on inimese ja riigivõimu vahelisi suhteid käsitlev valdkond. Kohutus austada inimõigusi; õigus elule; piinamise

Akadeemiline enesejuhtimine

109

doc

Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte

.......................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69 2.3. Erivajadusega inimeste vajadused ...................................................................... 69 2.4. Abi saamine ........................................................................................................ 70 2.5. Rehabilitatsiooni alaliigid ...................

Rehabilitatsiooni teooriad, meetodid ja korraldus

12

docx

Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga konspekt

võimaluste arvestamisele ja koostööle täiskasvanute vahel. Koolieelses eas avalduvad eakohase arengu korral järgmised juhtivad tegevused: • imikuiga (0–1 a) – emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga, • väikelapse iga (1–3 a) – esemeline tegevus, • koolieelne iga (3–7 a) – rollimäng 2.Varajase sekkumise mõiste, eesmärgid ja põhimõtted. Varajase sekkumise (ingl early intervention) all mõeldakse riskifaktoriga sündinud laste arengu jälgimist, erivajadustega laste võimalikult varajast märkamist, mahajäänud või enamarenenud valdkondade (nt füüsiline, sotsiaalne, kognitiivne areng) hindamist ja sobiva arendustöö planeerimist ning teostamist. Seega hõlmab mõiste varajane sekkumine erinevaid tegevusi 0–7 a lapse ja tema perekonnaga ja eeldab tihedat koostööd partnerite (arstid, psühholoogid, pedagoogid, lapsevanemad jt) vahel. Varajase sekkumise eesmärgiks on kaasa aidata erivajadustega lapse võimetekohasele

Eripedagoogika

36

odt

Erivajaduste identifitseerimine (TÜ eripedagoogika BA eksami kordamisküsimused)

Seda tehakse hindamise etapis. Hindamist on defineeritud kui info kogumist lapse ja tema arengukeskkonna kohta langetamaks otsuseid lapse edasise arendamise, sh õppetegevuste kohta. Seega kujutab hindamine endast eesmärgipärast info kogumist ja oluline on ka selle info tõlgendamine. Tegelikult puudutab hindamine nii eakohase arenguga lapsi kui ka neid, kelle arengus on märgatud mingeid kõrvalekaldeid, kuid käesolevas sisupaketis antakse hindamisest ülevaade just erivajadustega laste kontekstis. Hindamine kui info kogumine ja tõlgendamine hõlmab endas mitmeid olulisi aspekte. Milleks Õpetaja seisukohast on hindamise eesmärgiks jõuda tervikliku arusaamiseni lapse hinnatakse? võimete ja oskuste nõrkadest ja tugevatest külgedest, selleks et… a) …valida sobilikke õpetamismeetodeid, vahendeid b) …prognoosida lapse arengu edasist kulgu.

Eripedagoogika

74

odt

Sotsiaalhooldusõigus

Kindlustushüvitis tuleneb seega isiku õigusest vastavat toetust saada, mitte aga isikul esinevast vajadusest. Sotsiaalkindlustus kohustuslikkuse astmelt vaadatuna saab olla kas kohustuslik või vabatahtlik: 1) kohustuslik on sotsiaalkindlustus siis, kui seadus kohustab tööandjat või töötajat maksma sotsiaalkindlustusmakse; 2) vabatahtlik siis, kui isik ise valib, kas ta soovib end kindlustada või mitte. Sotsiaalkindlustust võivad teostada: 1) riik, 2) tööandja, mille korral tööandja sihtotstarbeliselt akumuleerib vajalikke ressursse, 3) mitmesugused kutseorganisatsioonid, nt loomingulised liidud, ametiühingud jne. 1.3. Eluriskide kaitse sotsiaalkindlustuse ja tavalise kindlustuse kaudu. Nii erakindlustuses kui sotsiaalkindlustuses eksisteerib hoolitsus üksikisiku tuleviku eest. Lisaks isiku enda hoolitsusele on samuti võimalik hoolitsus kolmanda isiku kasuks. Hüvitist on mõlema kindlustuse korral õigus nõuda siis,

Sotsiaalhooldusõigus

14

docx

Lapse väärkohtlemise roll lapse arengus

kuidas mõjutab perekond lapse probleemsust. Eesti Vabariigi lastekaitse seadus ütleb ka, et puudega lapsel on õigus aktiivsele elule, õigus elamistingimustele, mis soodustavad väärikuse kujunemist, enesekindluse teket ja arengut. Puudega lapsel peavad olema terve lapsega samaväärsed võimalused hariduseks, arenemiseks ja eneseteostuseks. (Eesti Vabariigi lastekaitse seadus, §52) Kuid kas meie ühiskonnas on need õigused erivajadustega lastele tagatud? Kas Eestis on puudega lastel samaväärsed võimalused terve lapsega või on puudega laps pigem koormaks nii tema vanematele ja perele kui ka riigile? Antud küsimustele otsitakse vastust töö teises pooles. Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis ­ kodune töö Lapse väärkohtlemise roll lapse arengus Laste väärkohtlemine ja hooletussejätmine tähendab füüsilist või vaimset kahju

Pedagoogika

45

doc

Andekas laps

.................................. 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamine................................15 § 48. Kooli otsusel rakendatavad meetmed haridusliku erivajadusega õpilase arengu toetamiseks............................................................................................... 16 2.2 Inimeste mõju andekale lapsele..........................................................................19 2.2.1Õpetajate mõju............................................................................................. 20 2.3 Andekate sotsiaalsed ja emotsionaalsed vajadused............................................22 3.teemaga seotud artiklid .............................................................................................25 3.2 Kas suurendame andekate laste pearaha?...

Sotsiaalpedagoogika

Kommentaarid (0)